Häbilugu, et Paides mul nii palju aardeid veel noppimata, kuigi käin siin ikka kaunikesti sageli. Võtsin täna siis mõned ette, sain kohe hulga siniseid nägusid ja paar naerunägu ka. Siinne esimene punkt oli küll väsinult puu all maas, aga toimis kenasti. Edasi sain kah valutult, aga siis oli mingi patsaan teise punkti tühjaks teinud. Pärast sain küll peitja käest noomida, et kirjutamise asemel oleks võinud helistada, aga ei tihanud nagu hästi. Järgmine kord võtan nõu kuulda.

Ajab kohe vanduma - II punkt kogu täiega jälle varastatud. Kes otsida soovib, helistage, tulen ja toon varuvariandi, hetkel kättesaamatu kuna pole konteinerit tuua sinna.

Ei saanud arvutusi klappima.

Aitäh aarde eest!

Jalutasime kohale ja hakkasime mõistatust harutama. Esimene mõte ei viinud kuhugi, kuid teisel oli jumet ja tundus kontrollimist väärt. Teises punktis tuli leid kiirelt ja väikese mälupildi abil oli peagi uus sihtkoht paigas. Seal sai pisut rohkem otsitud ning lõpuks ka eelmises punktis uuesti käidud, et ikka kõik selge ja üheslt mõisteta oleks ning see põõnav päkakas ometi leitud saaks. Lõpus oli lumi kõige parem maskeering ning isegi nii räsitud põõnaja juures saime omajagu otsida. Kõndida saime rohkem kui vaja, kuid ikka oli tore mõistatus.

Tänan peitmast.

 1 

Kui Anne mind Paidesse kutsus, siis ma mõtlesin küll 2 korda, aga kolmandat korda enam mitte. Eks tulebki linn korralikult puhtaks teha kollastest täppidest ja kui peitja on nõus tempot hoidma sel kaunil päeval, siis mis saab veel toredam olla :D

Siin olin varem käinud 2020a jõulude eel geotripil, mis kujunes minu ja mu abikaasa viimaseks kahekesi tehtud retkeks. Endalegi tuli üllatusena, et sellest on nüüd juba üle 2a. Tol korral käisime ainult esimeses punktis, klõpsasime mõistatusest pildi ja hiljem kodus nuputasin koordinaate. Need koordinaadid olid nüüd kenasti kaasas, aga selgus, et see oli ainult algus.

Alustasime seekord sellest punktist, mille koordinaadid mul nii hoolega olid tallele pandud. Aga sellest hoolimata sai metsaalune märtsialguse sulamisvalmis lumi meie jälgi ikka hoolega täis tipitud. Eks need jäljeread oleks saanud veelgi sügavamad, kui peitja poleks kaasas olnud ja "soovitanud", et "tee sellest ikka ka pilti" jne. Ilma peitjata otsijatel soovitan soojalt teha pilti KÕIGEST, mis punktides vähegi leida õnnestub.

Suur-suur tänu, Anne!

Viljandi poolt tulles polnud lumega enam harjunud. Päkapikumaadel sai ikka korduvalt käidud enne kui lõpp end paljastas. Eks see ilmselt võis päris koomiline pealtnäha olla kuidas väike koer lapsevankrit lahtilükkamata metsarajal veab, kuid mina võtsin seda puhta trennina. Vahva lõppp jäi ruttu silma. Aitäh ja edu kõikidele päkapikkudele!

Nüüd, kui teine punkt oli taastatud, sain asjaga edasi minna. Õnneks polnud kuskil kettaloopijaid näha ja sain rahulikult matkata. Meeldis nii kant kui aarde teostus. Aitäh!

Esimesse ja kolmandasse ei jõudnud kuna rahvas mängis hoolega disgolfi,aga teine punkt oli täitsa olemas ja korras koos juhendiga.

Minul on küll hea meel, et mõne aarde juures on näha, et progress on toimunud. Ma ei tea, mis ma siin eelmisel katsel tegin ja kuidas ma arvasin, et hea mõte on proovida kirvetada tervel sellel alal. Seekord õnnestus juba teisel katsel asjale pihta saada. Olime ka selleks valmis, et ega me seda seiklust seekord ei lõpeta, kuid vähemalt saime algusest minema! Teises punktis vaatas meile vastu mahakukkunud GP märgistusega aardekarbi kaas ja tühi peidukoht.

Ohh, päkapikuga läks meil üle kivide ja kännude.. Esimeses punktis saime aru, mida peab tegema, aga koordinadi formaadiga läks sassi. Helistasime peitjale. Siis kui asi sai selgeks, tulime järgmisse punkti, kus selgus, et karbi sisu on kadunud. Helistasime peitjale, saime puuduoleva infot. Läksime edasi, jõudsime järgmisse punkti, seal geps ei näidanud nulli täpselt, pimedus oli ka, helistasime peitjale. Leidsime vajaliku info, aga ei saanud sellega midagi teha ja läksime autosse, kuna olime juba korralikud külmunud. Autos helistasin peitjale, peitja ütles lahenduse (ohh, ise vist ei lahendaks igal juhul seda), punkt oli õnneks tee peal. Läksime sinna, otsisime edutult, siis avastasin, et ma vist kuidagi lohakalt sisestasin koordinaadid GC äppi, sest google maps näitas null kuskil 50m kaugusel, läksime sinna juba üldse ilma mingi lootuseta ja järsku leidsime päkapiku! Oh, nii suur kergendus kohe. Nii palju abi pole kunagi peitjalt küsinud, aga kui juba läksime, siis tahtsime ka lõppu jõuda!

Esimeses punktis olime esimese hooga rõõmsalt üllatunud, siis natuke hämmeldunud ja seejärel hakkas lahendus juba ilusti jooksma. Kahjuks teises punktis saime tugeva tagasilöögi, sest siin oli vahepunkti konteiner kaduma läinud. Koht oli, aga miskit sealt leida polnud. Võtsime Annega ühendust, andsime talle olukorrast ülevaate ja et meie jalutuskäik niisama kurvalt ei lõppeks, tulid varsti pildid, mida me seal teises punktis nägema oleks pidanud. Edasi läks kõik juba toredalt lõpuni ja Päkapikk Pee saigi leitud. Annega suheldes, selgus, et siin on loodus oma korrektuurid päkale teinud, kuid õnneks aardekonteiner siiski omal kohal.
Hetkel siis aare lahenduv-leitav peitja abiga, kuid loodame, et varsti taas südamega tehtud aare vinks-vonks korras. Aitäh, meile meeldis!

Päkapikk Pee PõõnamisPaiga leidmisega sai alustatud kevadel. Tookord saime kolmandast vahepunktist edasi liikuma, kuid kuna ilmaolud ja rajad olid sel hetkel nagu nad oli- märjavõitu- aga meil jalatsivalik mitte just kõige sobilikum, jäi tookord asi siiski pooleli. Ei tahtnud Marii Hellenit kringliks külmetada. Täna andmeid otsides oli loomulikult vajalik paber kadunud. Suundusime siiski viimasesse vahepunktid ja hakkasime oma kevadisi käike meenutama. Õnneks oli telefonis alles tookord tehtud pildid. Pildista ikka alati, kunagi ei tea, millal ja mida vaja läheb. Kõige selle abil suutsime lõpp-punkti välja arvutada. Päkapikul oligi vist juba päris igav ja palav. Tänud vahva aarde eest!

Päkapiku Põõnas Põõsaall Pikali. Tegelikult täitsa püsti ja ootas meid. Lahe.

Selle va Peega oli meil pool rehkendust kunagi varem tehtud, kuid siis kuskil poolepeal oli info kaotsi läinud. Täna jätkasime oma teekonda mööda Pee jälgi edasi ning võiduka lõpuni. Tänud aarde eest, hea teostus!

Ka selle aarde juures sain kuulda täpsemalt nii kohaliku mets-pargi kohta kui ka aarde esmaleiu põnevaimaid hetki. Midagi väga keerulist ei olnud ning sellised välimõistatused on ainult toredad. Kahju, et aja pärast kohati rips-raps see tehtud sai. Oleks täitsa pikemalt tahtnud nautida. Väga tore, aitäh!

Mõnus õhtune nuputamine. Vahelduseks üks ajalik mõistatus, tänud.

Kaks kuud tagasi läbisime vahepunkte. Lõpuks läks mäng nii pikale, et pidime lahkuma enne logimist. Kodus sain rohelise kontrolli ja täna saime lõpuks nimed kirja. Aitäh!

Mänguga alustasime suve hakul. Peaaegu jõudsime lõppu, aga kuna esines mõningaid takistusi mugu faktori kujul, siis jäi katki. Nüüd oli kaua seeditud, kaunikene, vaja ära viimistleda ja läkski superkiiresti ja korralikult. Aitäh.

Aare on juba mõnda aega tagasi leitud, aga logimiseni jõudsime nüüd. Esimene punkt sai leitud puhtjuhuslikult, aga seal oli vaja juba Annele helistada kuna keegi pahatahtlik oli otsustanud vajaliku inventari minema loopida. Edasi läks juba vähe lihtsamalt, aga viimane punkt jälle läks enda vea tõttu mitu korda võpsikusse ning taas kõne Annele ja probleem sai kiirelt lahendatud. Igati tore aare.

Kui parklas autost väljusime, ei leidnud me kuidagi matkarada üles. Ainuke kaart tutvustas kettagolfiringi. Nullist panime kohe ajama, et matkarajalt infot hankida, aga mida sa otsid, kui tähistatud rada pole? Vantsisime siis tagasi ja pisikese ragistamise peale saime ka koordinaadid kätte. Need juhatasid põllule, aga telefoni teel tehtud geokontroll laitis mõtte maha. Veidi aja pärast saime tehtud veast aru ja läbisime raja nii, nagu ette nähtud. Või siis veidi laiema joonega, sest miks minna tagasi, kui edasi saab valida mitme võimaluse vahel nagu muinasjutus. Kuuma ilma tõttu ei loobitud taldrikuidki, aga see-eest olid mesilased õitsvas ristikus varbaid varitsemas. Aardega kõik korras, ägedad mõistatused, aitäh!

Kahjuks läks see mõisatusaarde mäng kole pikale. Punkte muudkui tuli ja tuli ja tuli...… . Igas punktis olid ka kaaslased - discgolfi kettad, pealetükkiv koer ja amelevad noored. Lahendustega läks libedalt, aga mingil hetkel tekkis tahtmine enne pimedat koju jõuda. Logimine jääb tulevikku. Aga huvitav oli küll.

Teekon läbitud koos peitjaga Tänud imeliste tegelaste eest

Siin oli lausa lust ja lillepidu.Ilm oli ilus ja Päkapikk Pee teekond oli kõveraid täis.Aitäh!

 1 

Kuulsused nähtud, saabus aeg piiluda paika, kus pikapäkaline päkapikk põõnab. Auto parkisin kõrvuti koos samal hetkel saabunud diskogolfitantsijatega, aga parklast läksid me teed lahku, sest õnneks alustasid nad oma raja algusest. Sain nullis rahulikult päkapiku pee-dialekti ära tõlgitud ja lendavate ketaste tsoonist veelgi eemale liikuda. Järgmises punktis läks juba lõbusamaks, sooja kevadise ilmaga chillis paigas veedetud minutid kulusid just mõnusaks vahepausiks ära. Korraliku töö tulemusena võisin varsti kohe edasi liikuda ja mitte kuhugi vales suunas :o) Üllatusi tuli aga veel ja veel, see aare läheb igal sammul aina paremaks! Minimaalsel määral mugupeitust pidi harrastama, kuid märkimisväärset tüli need möödakõndijad ei tekitanud. Hea kontseptsiooniga ja just paraja raskusastmega päkapikumõistatus, jällegi soojalt soovitatav aare, aitäh!

 1 

Nii ilusa ilmaga oli lust matkaradadel jalutada. Pärnu jõgi oli triiki vett täis, varsti hakkab üle tulema. Saime ka meie väikse tünga, kuigi kõik on ju öeldud aga ega sest. Hiljem olime hoolikamad. Mõtlesin, et kui kellelegi tahaks geopeitust tutvustada, siis nuffi aarded sobivad selleks hästi, on ikka vaatamist ja nuputamist ka. Aitäh!

 1 

Üksinda oleksin (rõõmuga) veelkord kogu raja läbi käinud, nüüd aga oli toetusmeeskond seljataga ja sain keskenduda kohapeal toimuvale. Jällegi nii lahe ja sõnatuksvõttev, nii palju detaile, vaeva, ideid ja kuldset teostust! Väga vinge, täiega soovitan!

Algusest sain kohe aru mida peab tegema. Esimene tõrge tekkis aga viimase punktiga. Paaril korral suutsin ise arvutused valesti teha aga ka siis kui kõik pidanuks õige olema sattusin ikka ebaloogilisse asukohta. Peale väiksest abi sain aga päkapikule lähemale ja siiani ei saagi aru, mis mu enda arvutustes valesti läks.

Alguses oli kohe abi vaja, et jooksma saada. Kui vihje käes siis tekkis küsimus kuidas ise lahenduse peale ei tulnud. Omanik on jätnud mõne asjaliku vihje lahenduse leidmiseks. Tänud

 2 

Teist korda siin nüüd, ajas kurjaks, peale seda kui aru saime mis tegema peab ajas lausa naerma :D Siis mingi hetk kiilus jälle kinni ja sai õlekõrt kasutatud, et lõpp leida. Ja otsimiste käigus leidsime lumememme :D

 3 

Teises punktis selgus, et olin esimeses punktis ühe olulise liigutuse napilt tegemata jätnud. Ega muud üle jäänud kui tagasi minna. Eks loll pea ole alati kere nuhtlus olnud. Kui kolmandasse punkti jõudsin, siis selgus, et olin taaskord sama reha otsa astunud. No ei õpi ka... Lõpuks sain siiski ka selle põõnava päkapiku üles leitud. Vahva asi, aitäh peitjale.

 4 

... ei tulnud keegi appi...

Kui keegi "raibe" veel selle pingi teise kohta lohistab, siis Geopeituslikul eesmärgil ma seda enam ei taasta. Kuna aare on minu kulu ja kirjadega valmistatud ja ma vajan seda edaspidi õppe-kasvatuslikul-meelelahutus eesmärgil laste ja sõpradega, siis jääb aare edaspidi metsa minu vastutusel. Loodame, et pingipulli siiski keegi teist korda enam ei tee.

Hetkel EMO-s kuna tõmbasin selja ära...

 2 

See Geomäng ajab juba vihale!

Teine punkt ehk pink on viidud teise kohta 70 meetrit lausa, seda ju üksi ei suuda keegi liigutada.

Kui keegi tahab väiksele Nuffile silma ja südamerõõmu valmistada, võib appi tulla, seni “Ajutiselt kättesaamatu”

 2 

Nii me siis looklesime vaikselt kodu poole. Viljandis said k6ik ujumismaitse suhu ja nyyd ei oldud n6us ennem koju minema kui kusagil veel ujuda saab. Selleks sobis ideaalselt trajektoorile jääv Paide järv. Agaega geopeitur ei saa ju rahulikult ujuda kui keset järve mingisuguse aarde null ilutseb. Nac uurimist ja jätsin ta esialgu k6rvale, kuna ei tundunud päris jalutuskäigu kaugusel olevat. Autosse tagasi suundudes avastasid lapsed eemalt veel yhe mänguväljaku ja mina kasutasin juhust ja lipsasin hoopis päkapikku otsima. Olin muidugi ysna kindel et minu puudumist peagi märgatakse ja v6tsin kerge s6rgisammu. Et vaatan vähemalt esimese punkti ära. Vaevalt et on aega edasi minna ja nagunii selline pähkel et kes teab kas yldse katki hammustan. Tegelikult läx aga hoopis nii et l6i kohe pirni p6lema ja juba suundusin teise punkti poole. Sealt aga ei suutnud midagi leida. No kohe mitte midagi. Hakkasin siis kahtlustama oma pähklipuremises ja väänasin koordinaati yhte ja teist pidi aga ikka ei miskit. Vahepeal oli minu kadumist märganud ka Leanne kes nyyd helistas et kus ma olen. Ytlesin et näe tulin yhte lahedat aaret otsima aga tundub et ma ei oska arvutada. Et las ta siis jääb. Tulen teine homme tagasi. Siis aga juhtus see et ca 70m eemalt hakkas yks "asi" silma ja lähemal uurimisel tundus et täitsa 6ige asi aga... miskit oli nagu puudu. Tegin pildi ja saatsin Annele. Ise j6udsime vahepeal juba autoga Maksimarketisse s6ita et s66gipoolist hankima. Anne aga lubas ise kohale tulla asja kontrollima ja paarikymne minuti pärast olimegi PäkaPikkude juures tagasi. Anne veel kysis et kus sa selle pildi tegid mis saatsid, siit on ju yks "asi" pihta pantud. Tegelikult pihta ei olnud pantud vaid "asi" oli jalad alla v6tnud ja 70m eemale jalutanud. See jäi meile m6lemale mystikaks et miks, kuidas ja kes. Ja eks selle aktsiooni käigus oli sealt m6ned vajalikud fragmendid eraldunud. 6nnex Annel oli puuduolev kaasas edasised pusimised jätsin juba tydrukute hooleks. Kui mul endal jäi vahepeal m6te pisut toppama siis tydrukutel pead l6ikasid väga hästi. Ei läinudki enam kaua kui saime ka peapäkapikule pai teha. Igati k6bus vennikene teine ;) Annele suured tänud kiirreageerimise ja abi eest. Ja loodame et saad ikka teise punktiga asjad jonksu. Rada ise saab aga rasvase lastes6braliku sildi kylge. Minge kindlasti koos lastega seda otsima. K6ik vahepunktid on lihtsalt nii lahedad ja lastest on nende lahendamisel palju abi ;) Kohe näha et sydamega tehtud aare. Aitäh Anne ;)

Leitud.

Siin läks viimati täitsa peesse - telefon sai ämblikuvõrgulise kujunduse ja kõik, mis läbi selle ka paistis oli nihkes. Nii oli raske ja kõikidest päkapikkudest sai siiber. Ausalt öeldes nuffist ja tema aaretest ka, kuigi tema polnud süüdi. Vabandust. Täna oli kuidagi julgem tunne kaksi neid põõnamispaiku uurida. Peale väikest errorit läks ka ladusasti. Ühes kohas tuli küll pimesi operatsiooni läbi viia, kuna paik oli totaalseslt kinni külmunud. Aga lõpp hea, kõik hea, täpp sai kaardilt kustutatud.

Algusest saime päris ruttu minema, aga väike aps tuli sisse, peale mille avastamist saime taas õigele teele. Teisest punktist saime ka edasi, aga kolmandas tundus, et päkapikk on sinna põõnama jäänud ja ei taha sisse lasta. Vihjeobjekti pika meelitamise peale oli kogu vajalik info siiski käes ja saime sammud lõppu seada. Seal ootas vahva tegelane. Tänud päkapikkude juurde kutsumast!

Tagasiteel koju võtsime selle pähkli pureda. Seekord hakkama ei saanud, ehk me tee toob siia ikka tagasi. Loodetavasti soojemal ajal. :)

See aare oli Kristal küll leitud, aga ta kõmpis rõõmsasti kaasa. Punktid olid toredad, viimane päkapikk oli ainult veidi väsinud jõulude ootamisest. Tõmbasime tal mütsi silmilt ja lohutasime, et enam pole palju jäänud. Seepeale läks pilk kohe rõõmsamaks ja selgemaks.
Aitäh!

 1 

Selle trassi läbisime omanikuga koos. Väga-väga vinge lahendus. Nüüd sain teda, mida Nuffi mingi aeg tagasi saagis ja meisterdas. Jalutuskäigu ajal tutvustas Nuffi veel terviseraja loomise lugu. Tublid inimesed seal Paides! Suur tänu laheda aarde eest!

Täitsa mõnus jalutuskäik, tänud peitjale!

Leitud.

Alustasime eelmisel päeval, aga kamp parme oli ühe leiukoha hõivanud..aga järgmisel päeval sai kenasti tehtud. Hea tõdeda, et üks anneka aare ka tehtud :D

 2 

Talvel jõulude aeg tegin esimese katse seda aaret rünnata. Jõudsin oma väikeste sugulastest geohuvilistega nulli ja imetlesime teostust. See oli ka kõik. Esimesed katsed, lõikava külma tuule käes, lipikult koordinaate välja imeda ei õnnestunud. Haarasime selle lipaka hoopis kodutööks kaasa. Väike Andre võttis selle enda kätte ja pani selle kindlasse kohta. Kui mul üks hea mõte tekkis ja seda samal õhtul kontrollida tahtsin, selgus et abimaterjal oli nii korralikult ära pandud, et keegi ei suutnud seda enam üles leida. Sinna paika see aare nüüd pikaks ajaks jäigi. Kuni suvel Anne ühise seikluse käigus küsis , kuidas mul olukord päkapikuga on. Kurtsin siis olukorda, et aare ootab taaskülastust, idee on, aga kontrollida ei saa. Mõned päevad hiljem sain uue digitaalse lipiku. Seda on juba palju raskem ära kaotada. Netiavarustes kipuvad ju kõik kauemgi püsima kui isegi sooviks. Igatahes paar minutit hiljem oli koordinaat käes, ehk idee mis juba esmakülastuse päeva õhtul tekkis, oli täitsa õige. Nüüd Paides tuuritades oli, taas aeg seda aaret külastada. Minu toimingutest oli haisu ninna saanud perenaine isiklikult ja tuli seltsi pakkuma. Omakasupüüdlikult olin ma loomulikult sellise pakkumisega nõus. Järgnev punkt läks juba libedamalt aga igaks juhuks tuli ikka algus ka uuesti ära külastada. Kõik sai ilusti paika loksutatud ja omast arust olime me teel lõpu poole. Mõnusa seltskonna saatel sai ka kurssi viidud sündmuste detailidega mis avaldumise päeval kõik siin metsatukas toimus ja mismoodi kogu see väljak algselt oli planeeritud. Kui olime kettaheitjate tuleväljalt eluga läbi tunginud oli peagi lootust ka lõpp üles leida. Kahjuks oli see piirkond juba mugude poolt ära okupeeritud ja kurvastusega plaanisin juba järgnevat taaskülastust. Veel lõpukoha viimse silmapiiri ulatuses, otsustasid mugud koha siiski vabastada ja suure hurraaga keerasime otsa ringi. Leid tuli kiirelt aga üllatus oli suur! Ähh, see ju järgmine vahepunkt. Ladusin mõistatuse laiali ja asusin mõistatust närima. Anne muidugist sai kõrvalt korralikult pihku itsidada, kui mina mokk töllakil lahendust otsisin. Mingit kasu ta kohalolekust ka polnud, pigem oli topelt-piinlik olukord nüüd. Õnneks käis peas plõks ära ja tänu korralikule ettevalmistusele oli peagi ka järgnev koordinaat käes. Enam ma ei osanud isegi oletadagi, kas ees ootab lõpp või jälle mingi pärl. Õige koha leid tuli taas kiirelt aga hämmingut jagas siingi. Anne hakkas omakorda veel lisaks vett sogama ja teelt kõvasti eksitama. Igatahes tänu suurele õnnele (loe koba peale) õnnestus mul see aare siiski lõpuks leituks vormistada.

Vaeva on siin ikka nähtud ja sellist käsitööd ja originaalsust hindan ma kõrgelt. Mulle meeldis väga. Aitäh nii seltskonna kui ka aarde eest.

Ei õnnestunud end kuidagi peitja mõttelennuga sünkida. Algus (ilmselt ka idee) on muidugi vinge!

Skoor.

Väga vahva koht jällegi. Tore oli kõike seda peitja enda käest otse kuulda. Samal ajal lahendasime meie Taneliga seda aaret siis. Ikka oli natukene pusimist :) Iga detailiga on vaeva nähtud ja südamega tehtud! Väga lahe on selliseid aardeid otsida. Suured tänud peitjale!

 2 

Siin sai meie rattasõiduisu otsa ja kuna peitja oli oma toimetustega ka just parasjagu ühele poole saanud, siis andsime peitjale võimaluse ekskursiooni teha :) Asi sujus üsna hästi, kuni lõpuks pidime ühele õelusele siiski alla vanduma. See asi oli juba kahtlaselt Phantomi stiilis siin kohati, ega see hästi ei mõju, et nad peitjaga koos otsimas käivad :D Aga jällegi suur vaev ära nähtud ja tutvustab kohta väga kenasti. Aitäh!

Me olime juba kolm tundi Paides olnud ja mitte ühtegi aardeleidu saanud. Seekord otsustasime maksuku, mis maksab, lõpuni välja minna. Eks me läksimegi, aga kas see ka õige lõpp oli, selles me enam kindlad polnud ja kuna ma vihjet unustasin vaadata, siis jäi ka see põnev aare leidmata.

Meil käis aarderalli sarnaselt Lempsu logis märgitule. Algul ei ühendanud kuidagi ära ning seejärel saime metsa all mitu ringi teha, enne kui nimed kirja said. Peitja on ikka hulka vaeva näinud ja tulemus on kõiki kiidusõnu väärt. Täname!

 2 

Tähelepanu on selle aarde märksõna, tähelepanu ja veelkord tähelepanu :D. Sest Anne on nii kavalad kniflid siia mõistatusse sisse sokutanud, et vähimgi tähelepanematus karistatakse kui-pea-ei-jaga-jagavad-jalad stiilis otsekohe ära... :D. Õnneks oli meid palju – tulime ju Peed otsima koos Kotkus kohatud Erle ja Reinoga ning parklas jalutas meile toreda üllatusena vastu veel Pagarite tiim :) - ja saime kamba peale kõik vajalikud numbrid ikka välja tuletatud. Pluss meiega oli kaasas ju ka peitja ise, kes meie saadud lahendustele kiire kohapealse õigsusekontrolli tegi (ning nii meid siis päris mitu korda edasi-tagasi lidumisest säästis… :D).

Hästi tehtud tore aare, minu poolt tulevad samuti sildid aarde alla ning meisterdajale ütlen aitäh toreda advendika eest :).

Kohtumine Pagaritega :)

Ühiselt rajal

Siin tuli väga tähelepanelik olla. Peitja on kõik punktid vahvasti meisterdanud. Ühiste jõududega õnnestus rada läbida ja jõuda lõpuni. Suur aitäh!

Seda aaret oli mõnus suure seltskonnaga otsida. Kellelgi tekkis alati idee kuidas edasi minna (või tagasi). Õnneks oli meil peitja kaasas ja sellevõrra edasi.tagasi seerimist vähem. Selle aarde tegidki lahedaks sellised lahedad krutskid, mis meid igas punktis ees ootasid. Tänud vahva aarde eest

 1 

Kotku rabas leppisime teistega kokku, et saame selle aarde parklas kokku. Kohale jõudes jalutasid meile vastu pagarid, kes olid tagasiteel esimesse punkti. Ühendasime siis jõud ja suundusime koos otsima. Igati uhke oli nii esimene kui kõik teised punktid. Vaeva on kõvasti nähtud ja see on alati tore :) Meil oli muidugi ka väike eelis, kuna Anne viitsis meiega kaasa jalutada. Omapead oleks kindlasti pidanud teist punkti uuesti külastama. Kuna seal aga juba läks jagelemiseks discgolfi mängijatega, siis Anne halastas meile ja aitas hädast välja. Edasi oli juba lihtsam ja peagi oligi Pee üles leitud ja logi kirjas. Väga hästi tehtud aare :)

 2 

Esimeses punktis ei läinud loogika tabamiseks kaua. Ikaldus algas peale teist punkti. Lendavate objektide vahel põigeldes suundusime alguse poole tagasi, kui just parkinud autost pudenes hulk tuttavaid kujusid koos peitjaga. Koostöös(läbi raskuste) leidsime ka päkapikk Pee. Järjekordselt oli meelest läinud, et Anne aarete puhul tuleb tähele panna iga punkti ja koma. Aitäh!

 4 

Kuna Anne arvas, et selle otsimise peaksin kõige lõppu jätma, siis nii sai ka tehtud. Vurasime kohale ja siis hakkas ikaldus pihta. No ei ühendanud seal väljas külmakäes kohe asju ära. Kobisin siis autosse tagasi ja soovisin juba jalga lasta ja teinekord soojemal ja valgemal ajal tagasi tulla, kui peitja ikkagi soovitas mõtlema hakata. No hea soovitada küll.. kuigi üritasin selgeks teha, et ma selgeltnägeja pole ja teiste mõtteid lugeda ei oska.. lõi siiski selle virisemise peale mingi pirn põlema ning numbrid jooksid kätte. No ja siis veel sai paar korda pimedas metsaall edasi-tagasi joostud, et kõik vajalik paika loksuks ning lõpuks õnnestus läbi ponnistuste ka logiraamatule näpud taha saada. Täitsa vahva asjandus siin paika sätitud... teostus korrekt ja mõte ka tegelikult täitsa olemas, ise olin süüdi, et kirjeldust lugeda ei viitsinud :). Aga jah, veidi soojemal ajal ja valges on lihtsam. Aitüma!

 3 

Siin lõppes meie haldjatolmu võlukaitse, no eks see aeg hakkas ka juba vaikselt õhtusse veerema, päikegi pakkis oma kiirekesi kokku. Tatsasime Päkapiku jälgedes mööda teatud ja tundmatuid radu , päkapikk va sinder aga ei puhanud miskit, muudkui silkas meil eest ära, nagu jänes ,keda me hiljem nägema juhtusime. No ja kui jänes ikka jooksu pistab, siis ei punu ta ju otse, ikka hüpe siia ja sakk sinna. Nii lippasime meiegi, kuklas tunne, et täna öösel me küll koju ei jõua. Aga tutkit, lõpuks kavaldasime selle pikupäka üle ja tegime pai ka. Me täname!

Päkk sai leitud, külmetas teine seal. Tänud jalutuskäigu eest.

 2 

Rajal käis discgolfi nädalamäng. Tundus, et hakatakse lõpetama ja me otsustasime vaikselt sik-sakke tehes ilma mängu segamata aarde leida. Siiski ühes punktis sattusime vahepunkti lahendamisega nii hoogu, et avastasime vilet kuuldes, et olime täpselt viskeliinil. Peitusime siis puu taha ja ootasime, millal visked sooritatud saavad. Loomulikult tabas ka üks ketas seda puud, mille taga me olime. Edaspidi olime hoolsamad ega seganud enam kedagi. Rada läbides saime teada Annelt selle pargi lugu. Väga huvitav oli. Ja samuti olid vahepunktid väga-väga toredad lahendada. Aitäh, Anne, imetoreda päeva eest koos sinu ja sinu aaretega! AITÄH!!!

 1 

Paides Päris Pees! Pillasin puhelin puruks. P....

 10 

PäkaPikk Pee Põõnamispaik, päris põnev? Paneme punuma! Peaaegu penikoorem peast põrunult padrikus paterdades, partidega pooleks plätserdades, pragades, pöördudes punktidesse päkapikke piiluma, pea pulkadest punnis, peaaegu punastades, piinlikult pühendunult peaeesmärgi poole püüeldes, pühade päeva pärastlõunal, palavikuga piineldes, peavalust põdur, ... puhh, pootstaagid paberile. PäkaPikk päris pöörane, pole piisavalt põõnanud, pühadele pühendunud! Põhjuseta paljudel praegustel paadunud pöörastel parimatel poegadel, preilidel, prouadel, pandud pöördele parimateks päevadeks. Palun proovige, piisavalt paras pähkel, parajate paladega peatumispaikades. Peitja piisavalt parandamatult pühendunud peitmistele! Päkapikul pisike plastikust paun punnitanud praksti praguliseks, piraka prao põhja punnitanud. Peitjale panin paar piiksu, palusin paigata. Päris paha paduvihmaga paberit pudistada. Päris paras pähkel! Peitjale pisike põsemusi! Pane paarsada peidikut poolaastas!

Miskit lendavat silma ei hakanud ja nii sain oma teistmoodi sünnipäeval päkapiku radadel rännata ;)
Täname!

 1 

Pai peenike Piia, paks pahur Peeter, paipoiss Paavo paarilisega paarutasid Paides. Heaküll ei ürita rohkem. Tegelikult oli see päeva parim otsimine ja leid. Lendavad taldrikud olid kolinud teise galaktikasse, seega saime rahulikult ja ohutult kulgeda. Kõrgele roninud vesi andis maastikule vahva väljanägemise, mida siis päikesepaiste sillerdavaks lõi. Tänud Anne taas armastusega meisterdatud teose eest.

 4 

Parkisime parklasse, põrkasime potsikuni. Pajatasime, pugistasime, piirasime paiku. Paiguti paistis Päkapikk Pee PiinamisPaigana.. Päris peen-pisike puudemaa. Piisavalt piinarikas polnudki. Pealekauba piisavalt polnud pealtvaatajaidki. Pinkegi pandud puhkamiseks parasjagu. Paigutasime pastakaga pisikesi P-tähti paberile. Palun peitja Puffilt palju-palju purke!

Ettevaatust, taldrikud lendavad!

Teen logisid korda. Väga vahva ja tore multimultimõistatus :) Tänud peitjale!

 2 

Esimeses punktis sai kõik pilud ja praod hoolikalt üle kontrollitud. Teises punktis enam nii hästi ei läinud. Rumal pea on seda kandvale nuhtluseks. Omajagu meeldejäävalt kaua sai aega veedetud kõige rohkem just teises punktis, oma rumalusest muidugist. U oli täppidega ja ilma. Nööpi keerutades sai lõpuks nimed raamatusse kribatud. Laheda teostusega! Annele hilinenud õnnitlused. Tänud Ülejõe matkarajale kutsumast.

 23 

Ei ole küll ilus uhkustada aga ma lihtsalt ei või, no vaadake pilti, mis ägedad kingid ma sain!

Algas kõik sellega, et Madis ärgitas, et aita ka kalendrit täita, et peida ka midagi. Mul olid asjad ammu valmis, kuid lubasin vaid siis, kui ta ise essana otsima tuleb. Lubas.

Kaltsukast pärit kolli kostüümiga kavatsesin teda selle trahviks ehmatama minna. Piltidelt vaatan nüüd, et täisõudukas ikka aga nalja sai. Kiusasin neid lõputult, ise olin terve aja vait. Samas Kleone-Henriko olid nagunii mu juurde kohvile tulemas, Allan-Leelo 3000 aaret vajas tähistamist ja nii ma otsustasin, et teen kringlit ja kohvi rohkem ja tulge kõik. Sest no olgem ausad, bensukas Paides niisama passida on tobe, liiatigi käivad meite pool siin vaid pollarid st kohvi joomas ja üleüldse mitu autot koos on Paides eriti kahtlane.

Ma olin 100% kindel, et keegi ei tea, millal minu sünnipäev on aga pagana feissbuuk, mis pasundab ja see läks mul täiesti meelest. Ja kohe kõik teadsid, mis kook mulle maitseb või üldse, mis mul vaja on ja et kiisud mulle meeldivad üle kõige. Ehh, ja nüüd tuleb veel Geopeituriks hakata, sest nüüd on mul oma esimene geotööriist MacGyver ja ei saa ma nuriseda, et ei jaksa, nendest kiisunõudest puder annab rammumehele ka nädalaks jõu ja teatri saan nüüd kohe minna ja kui äge šokolaadilõhnaline kaart, aitäh kallid 15 sõpra teile!

Ja ütle nüüd et laps ei tahaks olla, et sünnipäev võiks ikka iga kuu olla!

Oi kuidas mulle sünnipäev meeldib!

 4 

Juba üsna varakult tekkis plaan, et jõuluseeria Järvamaa aare nii ilusasti reedesse oli paigutatud, siis võiks ju sinna seiklema minna. Mu arvates väga hea plaan reedeõhtu veetmiseks. Ja siis tuli välja, et see plaan ka paljudel teistel geopeituritel ning Annel veel oma salaplaan ehk ta on oma sünnipäeva ka selle päeva peale sättinud :) No vot siis. Kõigepealt siis mekkisimegi head ja paremat ning sellejärel on muidugi mõistlik minna jalutama. Eriti äge on seda teha koos suure toreda sõbraliku geoperega. Jalutamise peapõhjus oli mõnusalt mitmepunktiline, vajas tähelepanu koondamist. Mitme peaga mõtlemine oli kohati täitsa tulemuslik ja teise koha peal ajas kogu pundi eksirännakutele kuuski läbikammima. Kusjuures peitja teatas, et selles metsas kuuski ei kasva. Mismõttes? Geopeiturid leidsid terve rivi :) Parimatele kuusekammijatele jagati lõpus mõnusaid krõbedaid vahvleid ehk siis tegelikult kogu pundile. Suured tänud peitjale kogu reedeõhtuse jämmi eest!

 8 

Seda aaret sai juba ammu oodatud ja pidin kohe kindlalt Paides valves olema, aga kahjuks läks teisiti.Avaldumise hetkel olin ikkagi veel kodus ja mõtlesin kas minna või mitte.Koht oli iseenesest huvitav ja mulle tundmatu, ning lõpuks ikkagi sõitsin kohale. GPS juhatas parklasse, kus juba hulga autosi ootamas, aga autost väljudes ei kusagilt hääli, samuti polnud mingeid taskulampe näha.Tegelik seis oli selline, et kui mina parklasse jõudsin olid tunnid juba alanud(see selgus alles kõige lõpus).Suundudes nulli leidsin kõigepealt puu sisse löödud suure hõbedase umbes 20 cm. kandilise naela.Lõpuks tuli ikka midagi mõistliku, aga selle infoga ei osanud midagi peale hakata.Läksin kolasin staadioni ümbruses ja jõudsin korraks isegi üle purde, aga ikka midagi.Õnnestus isegi kusagil vette astuda ja tulin parklasse tagasi infotahvlit uurima.Mingi ähmase ettekujutuse sealt sai kus ja kuidas need rajad kulgevad, aga mittte enamat.Siis tuli otsus, et alustaks hoopis suure silla poolt tagasi tulekuga ja hakkasin mööda asfalti silla poole minema.Nüüd poolel teel märksin järsku hulka rahvast kõrvalasuvast võsast välja murdmas.Kohe oli mõte, et kindlasti geopeiturid, aga siis silmasin ühte kuju kellel suur ämber käes !! ?? Noo mida teeb mingi geopeitur detsembrikuus keset pimedat metsa ämbriga ? Nüüd mõtlesin, et Paide rahvas on laste ja peredega tulnud mingit advendi nänni rajale panema ja lähevad koju. Nende mõtetega suundusin ma siis suure sillani ja alustasin oma otsinguid sealt.Mingit tulemust see loomulikult ei andnud ja varsti olin otsaga seal kus juba varem oldud.Mingeid päkapike kusagil pimedas vastu ei tulnud ja otsisin edasi.Lõpuks õnn naeratas ja siis selgus, et tuleb jälle tagasi minna ja pöialpoistele tere öelda.Nii ma seal siis müttasin küll edasi ja tagasi kuniks aarde asukoht telefoni maandus.Tormasin kohe otsejoones peale, aga kuhu sa lähed kui vesi ees.Jälle järjekordselt tuli väike ring teha ja lõpuks see põõnav päkats ülesse ajada.See tegelane oli ikka nii unine kui olla sai ja keeldus kohe aaret mulle kätte andmast. Lõpuks see ikkagi õnnestus ja mis siis selgus ...

Kõik see suur seltskond olidki geopeiturid ja logi kirjas.Ise seal metsas ukerdades mõtlesin, et kus on siis kõik mängurid ja terve selle tunni jooksul ei liitu ühtegi seltsilist ?Tulin isegi mõttele, et kuna avaldamise hetkest pea tund möödas ja juu siis kiiremad käisid juba ära. Õhtul selgus, et ämbriga käiakse detsembris ikkagi küll metsas ja kõigel oli oma otstarve. Aga seda, et nii palju mängureid korraga metsa sattus oli samuti oma põhjus. Suur , suur tänu Annele selle aarde eest, mis loomulikult tuli üsna visalt kätte ja ausalt ega ma midagi kergemat ei oodanudki.Koht samuti äge, kuigi praegusel aastaajal törts vesine. Aitäh.

 6 

Paidesse minemise plaan oli meil juba sellest ajast, kui see advendiaare üles sai. Ühel hetkel selgus ka, et tegemist on lausa peitja sünnipäevaga ning seetõttu saime pundiga juba varem Maksimarketis kokku, et teha mõned külakostiettevalmistused ning muidugi, et osta kassi pildiga kaart :D Õnneks valikut jätkus. Sünnipäevalapse maja ette jõudes nägime juba tuttavat autot ja ka majas sees olid tuttavad näod juba diivanil reas. Võtsime istet ja mugisime head-paremat sisse, kuni oli aeg minna aaret otsima. Parklas avastasime, et olime osad sünnipäevalised kuhugi kaotanud ja hakkasime juba helistama, aga siis saabusid ka nemad ja peagi olimegi nullis. Sünnipäevalaps läks selleks ajaks mingeid müstilisi lilli kuskilt tooma, mis tundus jube kahtlane ja no oli ka - pidin kreepsu saama, kui tont järsku keset pimedat metsa minu poole tormas. Teisel sekundil sain aru, et see tont on kahtlaselt sünnipäevalapse pikkune, aga oli juba hilja... ja pealegi, toreda karje võib ju ikka teiste rõõmuks teha. Lõbus seiklus jätkus. Ühel hetkel pakkus Madis välja oma nägemuse, aga ma ei saanud ju ometi tunnistada, et mehel võib õigus olla ja asi lõppes sellega, et käisin keset mingisugust madalat veekogu kuuskede vahele käna ja sain ühe käe küünarnukini märjaks. Lõpuks selgus, et Madisel oligi õigus :( Teel lõpu poole oli koordinaat vist ainult minul ja see kiirem (ja vähem märg) osa seltskonnast tormasid ees, meie, tagumine pool, läksime aaret logima. Lahe aare ja maitsvad vahvlid! Lisaks anti veel 3000 leiu kommi ka, aga ega sellega söögikannatused ei piirdunud - sünnipäevalaud ägises ikka veel raskuse all ja seetõttu läks suur seltskond ennastsalgavalt tagasi, et aidata vaest sünnipäevalast sellest ränkraskest koormast vabanemisel. Pealegi oli Karl Patrick suures tuhinas ju veel täiesti väntsutamata jäänud :D Pärast sünnipäevalt lahkumist läksid lood ainult hullemaks, aga sellest järgmistes logides :D Aitäh toreda peo ja aardeotsingu eest!

 1 

Oli väga tore. Nuffi ehmatas meid keset metsa nii, et Liis ehmatas. Väga lahe aare. Aitäh Anne.

Käisin sellise kolliga ringi

 8 

Mnjaa,vot on korralikult läbimõeldud advendiaare.Esiteks ei ole vaja kusagil bensukas konutada ja geopeituse lehekülge „refressida“.Peale selle on kõik „sõltlased“ korralikult ühe mütsi alla koondatud ja ennem aarde avaldamist on välja käidud korralik snäkilaud koos peenete napsudega :)

Peagi oligi käes aeg ühiselt õue jalutama siirduda.Aarde otsimine läks alguses jõudsalt,kuid miskil hetkel läks otsimine veidike lappama.Püüdsime massiga Päkapikku tabada ,kuid ei õnnestunud.Lõpuks tuli ikkagi korrektsed andmed hankida ja kogu porukka sai lõpurünnakule asuda.Peale vahvlite mekkimist põõnamispaigas pakkusid veel Allan ja Leelo oma 3000-nda aardeleiu puhul kommi :)

Vahva ja meeleolukas sünnipäev koos advendiaarde otsimisega.Aitäh kutsumast Anne!

 12 

Kuna Merilin oli mõnda aega mugu olnud ning unustanud, kuidas Mikiga geopeitumine käib, siis oli ta naiivselt nõus Paidesse kaasa tulema. Noh, et kui pikaks see georetk ikka läheb, me läheme ju sünnipäevale, siis nopime sealt kõrvalt värskelt avalduva aarde (kui avaldub) ning üleüldse on Ethel pisikese beebiga ja Annabel peab homme võistlustel olema jne jne jne.. Tegelikult läks nagu tavaliselt ja Päkapikk oli alles algus toredale geopäevale, mis lõppes napilt enne seda, kui valgeks läheb väljas. Päev oli küll ammu läbi saanud, aga mis sellest. Üsna koomiline oli selle jõuguga ühte pisikest päkapikku vallutada, sest mida rohkem rahvast, seda lõbusam, aga samas ka segasem. Seda enam on igasuguseid ideid, kuidas midagi lahendada, aga ega siis lahendusi sellepärast juurde tule, õige on ikka ainult üks. Teekond lõppu oli igatahes lõbus, kõige ekslemiste ja purrete ületamistega, kaasa arvatud pargis tabatud tont, kelle lubasime allavoolu saata, kui ta meid aarde leidmisel ei aita. Tont siiski ei aidanud, kuid meil oli olulisemaid asju teha, kui tondi uputamine ning keskendusime siiski aardejahile. Finaalis tolgendas muhe plastikämber nööri otsas, kuid me ei lasknud sellest segada. Kuna kõik punktid olid lahedad kunstiteosed, siis lõpp ei saa olla mingi lihtlabane rippuv ämber. Nii oligi, tops tuli välja palju mõistlikumast kohast. Hetk hiljem selgus, et ega see ämber ka niisama kõõlunud, see oli tuliseid!?? vahvleid täis. Kui kaane maha saime, siis lõhnas terve metsaalune.

Aitäh, peitja, et sünnale kutsusid ja sellise mõnusa matka korraldasid ning tutvustasid metsaalust, kus Sa ise väga palju ära oled teinud!

Tabasime toreda tolgendava tondi.

 9 

Pidime 18:30 Maksimarketis kokku saama ja kingid ostma, aga Tallinna ummikud ja EV100 mälestuse tõttu hilinesime. Allan ostis varred ja sõitsime kohale. Sai kõvasti magusat söödud kuni aare üles tuli. 1.5/1.5 Anne mõistatused on teada. Juhul kui koos Annega tulla otsima, siis tuleb raskusaste korrutada 2ga, kui aga üksinda, siis 3ga. Ei mäletagi, millal viimati julgesin üksinda otsima tulla. Viimases punktis andis see hästi tunda. Arvan, et keegi meist poleks seda ära lahendanud, enne oleks kirves pihta lennanud. Lõpus sai veel magusat söödud. Kuna oli plaanis koju minna läbi aarete, mida kunagi Tallinn-Tartu vahet sõites võtta ei viitsi, siis afterpartyle ei tulnud. Väätsas oli küll mõte, et tuleks läbi ja küsiks pudeli kraanivett, sest süda läikis, aga õnneks leidsin selle autost ja tegime leegid. Oli tore, järgmine aasta uuesti :)

 9 

Varem polnudki nii suure kambaga koos aaret otsinud. Alguses parklas ja hiljem purret ületades oodati kõiki järgi, ftf-ralli asemel väärtustati kambavaimu ja see oli minu meelest ülimalt tore. Pärast leidu ja vahvlite söömist pöördusime osa seltskonnaga tagasi peitja sünnipäeva tähistama. Suurema osa õhtust mängisime Annabeliga kaarte, peamiselt Stressi, mis on senini parim kaardimäng, mida tean. Arendab reageerimiskiirust ja pakub mõnusalt pinget. Põhikooli alguses mängisime seda igal vahetunnil, korra proovisime ka tunni ajal viimases pingis mängida, aga jäime vahele ja mu kaardipakk konfiskeeriti. Keskmiselt pidas üks pakk umbes kaks kuud vastu, siis olid kaardid juba enam-vähem ribadeks, sest Stress on päris intensiivne mäng, kui õige mängutemponi jõuda. Aitäh, Anne, kogu selle toreda õhtu eest! :)

 8 

Sellest, et aarde avaldumise päev langes peitja sünnipäevale polnud suurt lugu. Sünnipäevalapsele lilli ja kingitust viima oleksime ikka läinud. Nullis olime meie viimased, kelle järgi oodati. Meil kiiret ju polnud. Edasi hakkas ladusalt kõik sujuma kuni ühel hetkel avastasime, et oluline info on ikkagist puudu. Tuustisime niisama vees ja roheluses ringi kuni viimaks puuduvad killud kokku korjasime. Aitäh.

 10 

Ammu sai Miki ja Meriliniga kokku lepitud, et lähme Nuffi juurde ja siis tema advendi aaret võtma. Meie kohale saabudes oli hulk rahvast juba ees. Puhusime 15 minutit juttu ja siis oligi kl.20.00 ja läksime kõik koos aaret otsima. Mõnus jalutuskäik oli ja Anne mängitud koll oli päris tore (eriti hea karjatus oli Liisil, kui Anne teda ehmatas). Ühes punktis olime laisad ja ei viitsinud tagasi minna ning kirvetasime lõppu, aga kahjuks see ei õnnestunud ja pidime ikka tagasi minema. Info käes tuli lõpp kiiresti ja oi kui head vahvlid meid seal ämbri sees ootasid. Anne tänud meeldiva jalutuskäigu ning toreda üllatus eest. Palju õnne sulle sünnipäeva puhul ka.

Kingitus Nuffile

 7 

Sain oma esimese FTFi kl.21.12 Aitäh petjale ja palju õnne ka muidugi!

Pärast FTFi Nuffi juures

 16 

Anne kutsus ammu enda detsembriseeria aaret otsima ning otsustasime minna - tal vahvad aarded ja kui saab kaks kärbest ühe hoobiga ning ka sünnipäeva tähistada ning see kõik toimub reede õhtul (järgmine päev ei pea varakult tööle minema), siis oleks lausa patt seda võimalust mitte kasutada.

Rahvast oli aga hulgi kogunenud Annele külla, Tallinna detsembriseeria aarded ei saa ka esimesel õhtul nii palju külastusi :-P Sünnipäev möödus mõnusas meeleolus, vahepeal Etheliga kaasas olevat last kussutades, head-paremat näost sisse ajades ning niisama lobisedes.

Kella kaheksa paiku hakkasime kõik riidesse panema ning polnud seekord mingit tormamist - hanereas veeresime aarde parklasse, ootasime maha jääjad järgi ning läksime kõik koos otsima. Peitja oli 5+ emotsiooni andmiseks ajanud endale kolli kostüümi selga, hirmutas sellega meid ning üritas meie otsinguid võimalikult palju segada. Ju ta siis ei kartnud, et mehed ta kuskile vette viskavad vms :-P

Mingis punktis läks meil asi lappesse ning ei viitsinud eelmisse punkti tagasi minna. Ah, meid nii palju, lähme otsime sealt ja sealt, kambaga ikka leiame. Jajah. Läksime lõpuks ikka eelmisse punkti tagasi ja seejärel läks palju edukamalt. Peitja oli ämbritäie vahvleid küpsetanud petteks aga tähelepanelikud silmad leidsid aarde ka üles.

Väga tore õhtu oli ning ühine FTF sai kirja kell 21:12. Pärast autode juurde tagasi jõudes avastasime, et parklasse on liitunud veel üks auto. Lõpuks vist nuputati välja, kelle auto see oli, aga kindel oli see, et geopeituri oma - kõik kohad koordinaate täis :D

Aitäh Annele kutsumast, aaret peitmast! Palju õnne!

Geoparkla

Ethel veetakistust ületamas

 17 

Anne uuris mult mõned päevad varem, et kas plaanin Paide ka tulla tema aaret otsima ja et võiksime seltskonnaga ennem tema juures kohvi juua ja kringlit süüa. Ajaliselt tahtis see katsumus aga veidi keerukaks osutuda, kuid kindlat vastust ma koheselt ei andnud. Kui selgus, et see pole vaid lihtsalt niisama aarde otsimine vaid ka lisaks sünnipäeva istumine, siis tekkis väikestviisi kohustus või ülesanne leida see vajaminev aeg.

Ennem aarde avaldamist oli seega väikene istumine Anne juures. Kõht sai täidetud kõige hea ja paremaga. Päris kõike mida pakuti aga muidugi proovida ei saanud. Kui kell lõi kaheksa, siis hakkasime riide panema ja kogunesime esmalt õues ning siis uuesti nulli lähedases parklas. Aarde alguses läks sujuvalt. Siis ilmus välja vikatimehe riietuses peitja, kes tuli meid ehmatama ja tähelepanu segama. Kõige ees liikunud Liis sai oma häälepaelad testitud. Lisaks vesisele metsaalusele olid teekonnal huvitavad takistused. Enamus punkte sellel multimõistatusel läksid väga ladusalt. Muidugi kuniks sattusime peitja kavaluse otsa. Natukene aega loopisime kirvest aga siis saime aru, et targem on ikkagist vimkale vastu hakata. Lõpus ootas meid ees peitjapoolne üllatus suure ämbritäie vahvlite näol ja vahva aare.

Enamus seltskonnast suundus tagasi Anne juurde pidu jätkama. Mul oli kohustus mõistlikul ajal koju jõuda ja võtsin koheselt ette teekonna Tallinna poole.

Palju õnne peitjale ja aitäh ka aarde eest!

Hanereas üle purde