Päkapikuaeg läbi, palun arhiveerida. Ei õnnestus see raja ülespanek, keegi katkub kiiremini maha, kui meie üles saame.

Lumi ja pimedus lõid selle aarde otsimiseks just õiged tingimused ja õige meeleolu. Väike jalutuskäik ja saimegi maiustada ja logida. Tänud!

 1 

Aarete otsimisega on viimasel ajal sellised lood, et iga kord kui geopeituse lehele saabun, tuleb meelde, et challenge aardeid on nii palju ja ma ei saa neid isegi check-ata, sest kõik aarded on geopeituse ja mitte ühtegi geocachingu lehel. Seega olen vahelduva eduga otsimistegevuse asemel hoopis aardekirjelduste ülekandmisega tegelenud.

Nüüd aga lubasin endale, et kui jõuan ületõstmisega käesolevasse aastasse (2018), siis lähen jalutuskäiguaaret otsima. Sven oli ka kohe nõus, seega - c kaheksa paiku sai mõte teoks.

Lampe oli meil mitu, osaliselt jalutasime huupi, kuid mingi valemiga ikka leidsime jätkuteed ning lõpus saime kommi. Siinkohal tänan geojaanipäeva 2018 korraldajaid ja auhinnajagajaid, sest just sealt võidetud taskulamp aitas seda aaret läbida. On ikka väärt riistapuu. Aitäh aarde eest ka.

 1 

Pime õhtu õigustas ennast täielikult.

 1 

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

 1 

Seekord sattusime Sauele sobivalt pimedal ajal ja seadsime sammud metsa päkapikku otsima. Alguses ei leidnud midagi kuigi jalutasime ka nullist tükk maad edasi. Peitjale kõne kinnitas kahtlusi, et taas on keegi rajamärgistuse maha korjanud. Proovisime siis edasi otsida ja mõned teetähised siiski leidsime ja nende järgi jõudsime ka õigesse kohta. Lastele see aare väga meeldis kuna päkapikk jagas meile head ja paremat.

 1 

Päkapikud ootavad külalisi alates 01.detsembrist. Rada võib varasemast erineda ning vallatleda meeldivalt võsa vahel.

Praegu pole mõtet otsida, keegi korjab raja kokku. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Mõtlen, mis saab edasi.

Valge öö ürituselt tulime siit kaudu tagasi, lootuses leida oma esimene öö aare. Vahendid olid korralikult kaasa võetud, et päkapikuga vallatlema minna. Aga võta näpust nullis 3 korralikku taskulampi ja algusele pihta ei saanud. Ei tea kas sadanud vihm segas või olime lihtsalt pimedad. Eks kunagi tuleb uuesti üritada.

Leitud ja logitud.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Teagi nüüd, kaua me Peetriga seal kahekesi oleks vallatlenud kui Vääna kiirreageerijaid poleks kaasas olnud...
Täname!

 1 

Kui üks detektiivitöö edukalt tehtud, otsustasime eelmise peitja ema uudistoodet nillima tulla. Sest kellele ema, kelle tütar, kellele vanaema.
Siin olime juba teist korda, sest eelmine kord päiksevalguse ei näinud nullis mitte midagi. Ega tänagi peaaegu palju paremini oleks läinud, sest pimedust veel polnud. Taskulampe oli samuti vaid üks, see sattus Marje kätte (õnneks - nagu hiljem selgus). Piidlesime nullis omajagu ringi ja keeldusime Marje teooriat uskuma, kuhu poole lambist suunduda. Kui esimest päkapiku vallatust silmasime, saime pisut kindlust juurde. Järgmine ja järgmine ei andnud end ka kaua oodata. Kuni asi rappa jooksis. Nii rappa, et kolm meist ei osanud jälle midagi ette võtta. Meie Peetriga ajasime oma joru ja tahtsime lampi mingeid puid kammima minna. Õnneks oli Marje endas kindel ja juhtis meid lõpuks ootamatult veel ühe, justkui suvalises kohas asunud julla manu. Ja vahi lopsu, seal see pikkade päkkade varandus end peitiski. Ei saanudki lõpuni sotti, kuidas mööda päkapikkude jälgi siia sattuma oleks pidanud. Aga lõpp hea, kõik hea - ei pea kolmandat korda tulema :-) Tänud aarde eest! Kas ta küll pidigi seal ehku peal kahe võsavõrse vahel püsima, ei tea. Paremat kinnitust karbil igatahes polnud. Ehk tasub Marisel üle vaadata. Muidu aare kuiv ja korras.

 4 

Kui Piia miskit mulle sobimatut rääkima hakkab, siis mõnikord ma kutsun teda korrale, et olgu ettevaatlik, sest päkapikud ju piiluvad. Ükskord Prismas pidi mingi mehike lausa ataki saama, kui ta uudishimu rahuldades uuris välja, milline on see laps keda jaanipäeva ajal sedasi hirmutatakse. Nüüd tegid päkapikud siis mulle oma piilumisega tagasi, poleks olnud Marjet otsiks ma siiamaani eiteakust seda ööaarde kingipakikest. Korduvalt vaidlesin Marje teooriatele vastu aga alati juhtisid need just õigesse kohta ja lõpuks jõuluvana kingikotini, kust endale siis pakikese välja võtsime.

 1 

Tore aare. :)

Päkapikud ja nende vallatused. Ööaaretel on oma võlu , seda tuleb tunnistada. Päkapikud pole eriti järjekindlad oma jälgede jätmisel.... samuti tundus et pikkus kord kasvab, kord kahaneb.... Ja seal on võimalusi ka "puusse panna" piisavalt. Peale mõningast ragistamist oli selge kus on õige pesa ja sealt see aare välja tuli kah. Oli tore. Aitähh

Lahke ilmataat lihtsalt magas jõulud maha, nii ei saanudki õigel ajal maad valgeks. Tagantjärele on seda viga nüüd uue aasta algul aga põhjalikult parandatud. Meeldivalt kohevat lund külvati rohkem ja kauemaks kui viimaste talvede kogemuse põhjal oodata oleks julgenud. Ühel niisugusel lumisel õhtul me siia radadele vallatlema sattusime. Vihje oli loetud, kuid kaasasolev abivahend pigem lahjapoolne, mistõttu väga tõsiselt kohe skoorida ei lootnud. Siiski vedas, vedasime täitsa lõpuni välja. Aitäh.

 1 

Alguses läks ikka jube kaua aega. Tuiasin seal nulli ümber oma kolmveerand tundi, aga ei näinud midagi. Kui mõistus otsa sai, aga pooleli ka ei tahtnud seda asja jätta, siis otsustasin lihtsalt huupi kuskile poole minema hakata ja lootsin rajale poole pealt pihta saada. Esimene valitud suund tulemust ei toonud, aga teine katse viis sihile. Peale esimese märgi leidmist läks juba kõik ladusalt. Tänud peitjale!

 1 

Tulin täna kohe peale päikese loojangut Tipsule külla. Oli teine tõesti vallatu ja keksis ühe põõsa tagant teise taha. Mul hakkas juba lõpuks pea ringi käima, aga kohale ma jõudsin. Tagasi auto juurde minekuks pidin GPSi välja võtma. :D Tänan.

 1 

Läksin pigem julguseproovi tegema. Algus läks väga ladusalt, aga ühel hetkel jäin toppama. Ei saanud aru kas on juba lõpp või mitte, ühel hetkel vilksatas miskit ja sain edasi, siis polnud lõpp enam kaugel. Täitsa julge tunne oli. Et ikka vallatleda ka, läksin läbi võsa tagasi auto poole. Tänud.

 1 

Läksin seda otsima õhtul õkva pärast tööd. Ülevaltpoolt oli täiesti kottpime, altpoolt see teerada täiesti pehme ja ligane. Mõlemale poole pidi hoolega silmi jätkuma. Ja hea seegi, et vähemalt ei sadanud. Alguses ei saanudki aru, et mida ma nüüd tegema pean, aga mingil hetkel läks huvitavaks. Natuke aega edasi läks juba keeruliseks. Kõik puud on ühesugused. Kas ma siin olen juba olnud? Kuidas ma hiljem võsast välja saan? Kas on veel palju minna? Umbes sel hetkel kui need küsimused tekkisid, olingi finišis kohal kah. Mina tänan.

 1 

See aare on plaanis alates avaldumisest, kuid ikka edasi mingil põhjusel edasi lükkunud. Täna, tulles Tartust, kus aardejaht ajanappuse tõttu soovitust lühemaks jäi, oli kindel soov see põnev aare lõpuks üles otsida. Lumega oleks päkapikujälgi muidugi toredam uurida, aga väike poris tatsamine ei vähendanud siiski raja nauditavust. Algul korra kahtlesime, kas oleme ikka õigel teel, aga esimene tuvastatud märk tegi tuju heaks ja edasi läks väga elevalt. Laps nimetas selle oma üheks lemmikaardeks, otsimise poolelt kindlasti. Täname peitjat, meile väga meeldis! Tervitame ka möödasõitjaid-peatujaid, kes meid lõbusalt metsa "lubasid"..:)

 1 

Lauril oli tööasja Sauele ja enne vajalikke toiminguid otsisime üles siis ka kaks selle aasta advendikat. Ööaare sai neist esimeseks ja kottpimedas korraliku lisavalgustusega läks ülimalt sobivate vahedega paigutatud tähiste sabas siksakitamine meil lihtsalt üliladusalt :). Mina otsisin lõpustki veel järgmist edasisuundumise kohta enne kui Laur ütles, et kõik juba, näe, siin karp ongi... Ning tagasitee läks kuidagi veel kiiremini, turboaare sai sellest täiesti ma ütlen :D. Ilmselt, kui meil oleks õnnestunud ka avaldumise päeval kiirreageerida, oleksime FTF-tiimile pakkunud kõva konkurentsi. Eks mõne järgmise aarde juures siis jälle testime ;).

Marisele aitäh peitmast, saime mõnusa sutsaka :).

 1 

Teeots leitud, hakkasime mööda mudast rada liikuma. Mõni aeg ei paistnud midagi, kuni lõpuks nägime eriti madalal ühte märgistust...no ikka täitsa maas vedelemas lihtsalt. Ei teadnud kas see selle rajaga seotud, niiet liikusime edasi. Mõne hetke pärast nägime juba järgmist märki jne jne kuni lõpuks enam ühtegi silma ei jäänud. Tundus olevat siis sobiv koht aarde otsinguks. Ja selle ka kohe leidsime. Tagasiteel võtsime maast esimese märgi ära ja panime ta umbes samale kõrgusele nagu teised. Mõnus rajake :) Mulle väga sellised aarded meeldivad, niiet paluks veel ja palju pikemalt :)

 4 

Saime siinsamas lähedal elava naisterahvaga kokku, kes kord peale aarde avaldumist rääkis, et käidi siin jah pimedas kilkamas ja karjumas ning lampidega vehkimas ja metsa vahel jooksmas. Läeme kaeme siis ka selle kilkajate jooksuraja üle. Lambid olid ausad, aga päevavalgust oli keskpäeval veelgi enam. Ei silmanud me nulli kandis midagi ja kui edaspidi veel rohkem võssa peaks sammuma, pole kindlasti õrnematki lootust valgel ajal järgmisi punne märgata. Naaseme pimedas kilgates. Aitäh vallatuse eest! Ühe pudeli haarasin siiski nulli kandist kaasa, asi seegi.

Ilmselt on süüdi vähene aktiivsus geopeituses. Ei saanud teeotsa kätte.

 1 

Poisid jäid jälle autosse ja meie haarasime taskulambi ning suundusime metsarajale. Kuivõrd teeääres juba üks auto seisis, siis eeldasime, et geokolleegid on juba rajal. Ja me ei eksinud - ees paistis taskulambivalgus. Me aga otsustasime kogu raja ausalt taskulambi abil läbi käia. See õnnestus tänu korralikule lambile ilma probleemideta. Karbi juures siis kohtusime Morgot-i teamiga. Aitähhid, toreda teostusega aare!

 1 

Pole midagi lihtsamat kui mööda märgistatud rada edasi liikuda. Peagi se lõpu tops ka näppu jäi.

Aga kohe kui karp käes hakkasid eemalt juba järgmised taskulambid paistma ja hetke pärast oli järgmine otsija kohal.

 1 

Natuke mudane jõuluvallatluse jaoks, aga pisikestele meeldis ikkagi. Aitüma!

 3 

Kll jooksin eile siit nullist V6luri aaret otsima ja siis veel t2na Friedrichshofil vaja kylas k2ia. Aga esialgne plaan oli ju Krissuga p2kapikku otsima minna. Friedrichshofi juures Karl ytles et tal ka sina l2hedale asja et vbl n2eme. Nii ma korrutasin autosse istudes p2kapikk p2kapikk ja v6tsin siis gp lehelt P2kaPikk Pee aarde lahti ja vajutasin google kaardi peale. Alles olerexiga kohakuti olles sain aru et midagi on veits viltu ja geps n2itas et veel on vaid 1 tund ja 8 minutit s6ita. K22nasin olerexi sisse ise veel imestades et oli ju p2kapiku aare, kuidas see nyyd kohta vahetanud on. Ei l2inud muidugi kaua kui sain aru et P2kapikk ei olnud mitte Pee vaid hoopis vallatus :D:D. Ma ei teagi miks ma yldse gepsu t66le panin. teadsin ju t2pselt kuhu oleks pidanud s6itma. Autot parkides s6itis meist Karl uuesti m66da ja kysis et kuskaudu meie tulime et nii kaua aega l2x... eksju siis (facepalm) 8). Nyyd siis asusime asja kallale ja krissule v2ga meeldis see p2kapiku j2lgede ajamine. Sikitasime ja sakitasime ning tegime p2kapikule pai. Logikarp oli tuttava camoga nagu oleks t2na juba yhte sellist kohanud ;) Krissu vahetas aardest helkureid ja siksakitasime m66da samat teed tagasi. Krissu oli igastahes sellest seiklusest igati sillas. M6nus lapses6bralik matkakene ;)

 1 

Tegime kaasa vist kõik päkapiku vallatused ja lõpuks märkuse vallatu päevaraamatusse. Tänud

 1 

Keila Cirkel-K-s tangiti ennast ja siis vurasime järgmist võssi vallutama. Parkisime autod mulle täitsa tuttava tee äärde ja siis esitleti meile uusimaid luumenite väljastajaid. No natuke kadedaks tegi , aga noh jõuluvanale on kiri juba saadetud ja eks ta jääb teiseks korraks. Luumenid olid vinged, ka valges hakkasid vajalikud asjad silma ja nii ma silm-sirkel ja nina-vinkel seal pea kuklas teiste järgi komberdasin, kuni libisesin. Hetk hiljem selja taga kostunud kommentaar, et siin on ... pani ajus kellukesed tilisema... no muidugi see libisemine. Edasi sai ohtralt lund kasutatud, ikka papude puhastamiseks. Aga see selleks, aarde leidsime üles ja nimed said kirja. Peale Lätis leitud superlux teostusega ööaaret ,kus märgised olid nähtavad vaid konkreetsest suunast ja üheselt arusaadavad on järgnevad jäänud kahjuks sellest latist allapoole. Nii ,et meil on lätlastelt palju veel õppida ;9.
Muidugi pakkus päkapikk meile kommi ka ja lapsepõlve magusaima kommi mälestusena haarasin EU trühvlikommi, mnjaa... oleks pidanud ikka kodumaisele margile truuks jääma :P. Koduteel otsustasime, et külastame varsti Kalevi kommipoodi ja ostame kilo neid vana aja maitsega trühvlikomme ja kuskilt tuleb hankida ka koodlukuga karp, et Alex neid korraga nahka ei pistaks :D (tegelikult leppisime kokku, et viimasena kommi võtja paneb uue koodi ette ja järgmisel maiuse ihaldajal tuleks ka natuke vaeva näha ja peale kommi võtmist tuleb taastada algne olukord. PS koodi meelde jätta ei tohi). Tagasiteel kloppisime jalad kenasti puhtaks ja vaatasime kuidas kohalik neljajalgne miinilaotur peremehega rihma otsas uusi miine poetama läks :(.

Tänud peitjale!

 2 

Eestimaa sombuste päevade eelis on see, et siis saab ka neid aardeid otsida, mis muidu end pimeduse varjus peidavad. Keerasime kõik luumenid ja luxid põhja ning võisimegi otsinguid alustada. Kõmpisime siis mööda pea pilvedes päkapiku sitajunnirada. Pärast oli enne autosse istumist kõigil kohustuslik voor jalgu mööda lund lohistada.

Leitud, tänan!

 1 

Kohale jõudes oli kell just täpselt nii palju, et esmane pimedus oli metsa alla laotatud. Võtsime siis kõik oma valgustid välja ja hakkasime pihta. Näe seal! Järgmine...näe seal! Ja nii edasi kuni ühtäkki… järgmine….aga kus?? Tuleb vist patareisid vahetada. Patareid vahetatud ja veidi öökulli mängitud ning ahaa, seal on järgmine. Tammusime edasi ning varsti opaa! Liisi pidi üllatusest lakke üppama… noh kui oleks lagi eksisteerinud.

Igatahes, tegime suu magusaks (antud lahendus oli poliitiliselt korrektselt teostatud) ja panime nimed kirja. Niih ja nüüd tagasi… aga kus me üldse oleme??

Väga meeldis, me täname!

 3 

Esimesest rongist jäin küll maha aga kohale ma jõudsin. Hea et tulin hiljem. Värske lumi oli ilusti juurde sadanud ja vanad jalajäljed olid kohati ainult aimatavad ja mingit kasu nendest polnud. Kogu teekond tuli ikka ise välja otsida. Eelnevalt haarasin veel poest uued patareid kaasa et asi ikka kindlalt vormistatud saaks. Algus oli mõnus jalutuskäik muinasjutulises metsas. Kui aga jõudsin paika millist ma siiani ainult välismaa filmides näinud olen siis seal kiskus asi huvitavaks. No ei suutnud järgmist vahepunkti kuidagi leida. Olles kogu metsaaluse erinevates laskeasendites läbi kamminud siiski lõpuks üks lootusekiir silma mulle jäi. Edasi läks juba libedalt. Viskasin kohalikule käppa, haarasin meepurgist omalegi osa, krabasin ränduri endaga ja lasin pastakal logiraamatu esimese lehe viimasel real liuelda. Vedas et seda visiiti suveks ei jätnud, siis oleks jama majas. Tänud rajameistrile.

 1 

Tänud juhatamast ilusale jalutuskäigule! TFTC!

 7 

Kui ööaare, siis tuleb ikka öösel minna. Nii ma vähemalt proovin endale seletada. Tegelikult olin aarde avaldumise ajal lihtsalt laisk ja aheldatud ühe põneva filmi vaatamise külge. Pärast filmi saabus tööaeg ja siis 2 tundi öist vaba aega mida võis tänu õhtusele tukastamisele vabalt värskes õhus mööda saata.

Väiksemad linnatänavad olid mõnusalt lumised. Konkskäsi jäi pidevalt käsipiduri kangi taha kinni. Seda rõõmu muidugi kauaks ei jagunud, sest enamus teest sai sõidetud siiski mööda soola ja kemikaale täis loobituid suuremaid trasse pidi. Soovitatud parkimiskohani jõudes ei olnud enam esimeste seltskondade jälgi üldse näha. Kõik oli kaetud ühtlase valge lumevaibaga. Ainult õige raja peale astudes, mis oli parajalt pehme ja mudane, oli tunda, et siit on käidud. Taskulambi aku olin ka just paar päeva tagasi täis laadinud ja tänu sellele nägi väga hästi igat järgnevat sihtmärki. Täiesti sujuvalt muidugi ei kulgenud. Natukene ennem lõppu ei osanud kuhugi minna ja seetõttu tegin nelja erinevasse suunda oma jäljed maha. Peagi vaataski vastu lumemütsikeste all olev auhind ja logiraamat. Nimi läks kirja neljandale reale kell 2:28. Tagasiteele haarasin kaasa 2 maiustust. Aitäh!

 2 

172
Liis ja Madis pidid mu peale võtma, kuid kui aare avaldus, siis neid veel ei paistnud ja mõtlesin, et jōuan juba jala kiiremini. Pool teed sain siiski küüti. Metsas helkis kõik lambile vastu, lumi tegi samamoodi koerustükke kui see päkapikk. Kuna aare kutsus vallatusi tegema, siis sai peale leidu tehtud metsas veel teinegi tiir koos kohustuslike valejälgede ja lume krae vahele raputamisega. Aitäh!

 3 

Jäime oma tegemistega natuke hilja peale ja sõitsime parasjagu Keilast Saue poole, kui aare avaldus. Olime lubanud veel Marianni peale võtta, kuid ta jalutas meile juba poolel teel vastu, sest meie olime nii aeglased, et jala saab kiiremini. Vaid loetud hetked hiljem olimegi juba aarde nulli poole teel. Nullist me midagi ei leidnud, aga õnneks märkasime õiget asja kiiresti. Üheks kohas jäime natukene toppama, kuid kuidagi saime edasi. Järgmises toppamiskohas said järgmiseid kätte, kuigi meil oli FTF'ist niiiii vähe puudu. Logisime viiekesi, tegime suud magusaks ja läksime tagasi. Saime selle raja ka teisel korral läbi tehtud, kuid siis jooksime hoopis jälgede segamiseks ringi ja see õnnestus päris hästi. Aitäh, väga tore aare!

 4 

Enne aarde avaldumist, oli mul Annabeliga kokku lepitud, et lähme otsima. Aga kui aare avaldus ütles Annabel, et ta ikka ei viitsi- seda seniks kuni Priit luges kirjeldust, et aare on lapsesõbralik, enne olin juba jõudnud Kristelile helistada, sest Priit ütles üksi ei lähe sa kuskile. Mis siis ikka eks nüüd ootasin kodus kuni Annabel lõpuks riides ja siis linna Kristelile järgi. Kohale jõudes oli FTF tehtud ja Miki puhus teistega juttu, tal oli veel aare leidmata. Kirjeldust me muidugi lugenud ei olnud, olin vaid vihjet lugenud. Liis ütles lugege kirjeldust ja siis lõpuks lugesime, tatsasime edasi kuni meile jõudsid järgi Miki, Taavi ja Carolys, sest ühes kohas me olime tupikus ja ei näinud enam teed päkapikuni. Õnneks päästis Miki hea taskulamp ja õige tee ots saigi leitud. Tänud peitjale toreda õhtuse jalutuskäigu eest.

 1 

Mõnus õhtune jalutuskäik, tänud peitjale.

 4 

Ei no millal siis veel ööaaret otsima minna :) Polnud ka vaja eriti pikka teekonda ette võtta ,ja nii me Kaupoga teele asusime.

Soovituslikus parklas oli tuttav auto ees ning võtsime kuumad jäljed üles.Miskil hetkel oli küll väike kohmetus millest aitasid üle saada eemal paistnud taskulambi sähvatused. Liis pani kohalolnute nimed kirja ja asusime tagasiteele.

Enne kojunaasmist veel väike lobisemisring koos Mikiga ja oligi aeg autonina kodu poole keerata.Aitäh-mõnus jalutamine lumises metsas.

 6 

Töölt koju sõites tekkis mõte, et võiks piiluda kuhu tänane advendiaare tekib - ahhaa Harjumaa, mõttel on jumet! Vaatasin veel, et eelmistel päevadel on aare avaldatud 21:30 ajal - siis on ju tunnike aega veel koristada. 21:20 ajal Taavi uuris, et kust ta aru peaks saama, milline see aare uus on, et kõigil nii vanad kuupäevad ja detsembrit ta üldse ei näe. Vaatasin siis ka ja ütlesin, et loomulikult kõige ülemine on uuem ja seda seal varem ei olnud ka. Eelneva koristamise käigus ei olnud välja tulnud mitteükski taskulamp - katastroof. Sai siis kõikidesse loogilistesse kohtadesse vaadatud ja tuleb tunnistada, et kõige parema taskulambi asukoht jäi müsteeriumiks. Selle eest, tühja aku ja katkise lülitiga taskulamp oli kohe seljakotis olemas. Parklas oli täitsa mitu autot ja juhatati meid ka õigele rajale. Mõni hetk hiljem meenutati meile ühte VK horror aaret, aga ei pakkunud me nii head reaktsiooni kui vast soovitud oli... Kõmpisime lumeseguses poris ja täitsa tore tundub see talv vahelduse mõttes. Mingi hetk kadus Taavil orientiir ära ning siis sai pikemalt pimesikku mängitud kuniks keegi jälle teeviita märkas. Lõpp tuli tegelikult ruttu FTFijate valvsa pilgu all. Aitäh!

 8 

Kui aare avaldus, siis oli parasjagu tuli kaminas kustumas ning mina ise kahevahel, et kas peaks ikka? Sõnad "ööaare" ja "vallatlused" otsustasid asja, kuna vallatlused tundusid põnevad ning samas ööaare tundus selline, mida peaks just pimedas otsima. Nagu ma muidu jõuaks valgel ajal geopeituma. Igatahes olin ma täiesti kindel, et kohale jõudes on plats ammu puhas ning saan rahulikult metsas kakerdada. Geoparklas nägin Kaupo ja Madise autot - selge, et rahvas kooserdab alles metsas ning see ei tähenda head. Selge, tegemist on väga pika ja raske aardega, mis nad siin muidu nii kaua kooserdavad (muidugi tuli välja, et see nii ei olnud). Rajale. Lampi ei olnudki alguses vaja, oli niigi valge.

Kui olin mõned sammud metsas teinud, siis nägin eemalt lampe sähvimas, kui esmaleidjad auto poole jalutasid. Ootasin rahulikult rajal, kuni nad minuni jõuavad ja siis kostis järsku ootamatult selline ebamaine röögatus, mis oleks mul endal napilt põhja alt löönud. Varesed tõusid lendu ja lumi langes okstelt. Ilmselt olin ma liiga "tont", kui rahulikult rajal rahvast ootasin :P. No vabandust, kogemata, järgmine kord panen punase tulukese pähe vilkuma. Võib-olla.

Jäime muidugi pläkutama, geopeitureid klatšima jne, kui saabusid juba järgmised (Kristel-Ethel-Annabel) ja järgmised (Carolys-Taavi) tiimid. Liis, Madis ja Mariann ei pidanud paljuks meiega veel üks ring teha. Ilmselgelt selleks, et meie ees jälgi segada ja lund krae vahele raputada ning muidu toredad olla. Ning järgmistele saabujatele oli vaja loomulikult võpsikust ühine "BÖÖÖ" teha :) Kohe näha, et head geosõbrad, ma ütlen. Hea, et viitsisin ennast siiski diivanilt püsti ajada, väga tore õhtu oli. Tänan!

 7 

Ei hakanud Laagrist ära sõitma, äkki tuleb aare kuhugi kaugele. Tuli mõistlikule kaugusele ja startisime. Nullis olime pimedad, aga loogilises suunas minnes saime varsti jälile. Natuke aega minemist ja ka jälgede uurimist ning kui olime omadega tupikus, siis nägime üle lagendiku valgust. Algul arvasime, et me enda lambid, aga siis tuli valgus uuesti. Kuna nad olid eksinud ja tulid tagasi, siis jõudsime neile järele. Just kui hakkas huvitavaks ja segaseks minema tuli aare välja. Mu arust selline peabki advendiseeria aare olema: piisavalt lähedal paljudele geopeituritele, et oleks konkurentsi ja hiljem toimuks "sündmus", aare on mõistliku ajaga lahenduv ning pakub emotsiooni. Üksikutele saartele võib ka muul ajal aardeid avaldada.

 5 

Õnnestus suht kohe näha kui aare ilmus, kuid isegi kihvatust tormata ei olnud. Seega munesin kodus. Jõudsingi ära oodata, millal esimesed hordid on üle käinud ja saabunud rahu ja vaikus. Lund langes ja metsa kattis juba õhuke lumevaip - ilus. Kui mitte pilku jalge ette pöörata.... seal oli korralik maantee. Päkapikk õnneks oli lahke ja kaua ei läinud. Veidi siiski jälgi juba käidud radadele juurde tegin. Aitäh. Jätsin ränduri.

 5 

Tulime just Keilast ning olime Sauele jõudmas, kui aare avaldus. Korjasime aarde poole jalutava Marianni peale ja vurasime kohale. Liisil oli mingi segadus kaardiga ning saime natukene jalutada. Õigemini küll Liisi sabas joosta. Algusega pusisime natuke sest kes see kirjeldust loeb, aga üsna pea meenus, et aarde nimes on ööaare. Krutskite ohvriks langesime mitmel korral ning Laagri ekipaaž jõudis meile järgi. Ühendasime jõud ja varsti olimegi aarde juures. FTF läks kirja kell 21:22, aitäh toreda aarde eest. Mõnus lumine mets!

 8 

Leppisime Etheliga varasemalt kokku, et kui aare avaldub ja selgub, et ma jään neile teele, siis ta korjab mu peale. Ma veel ütlesin talle, et nagunii tuleb Sauele ja siis ärgu küll läbi linna tulgu. Muidugi tuligi Sauele. :) Ethel otsustas ikkagi läbi linna sõita ja mu peale korjata. Vedas mul. :)

Parklas oli kolm autot juba ees ja kui me metsa sukeldusime, siis kargasid FTF'ijad põõsast välja ja üritasid meid ehmatada. Ei õnnestunud. :)

Kirjeldust me muidugi lugenud ei olnud, nii et hakkasime nulli jõudes kohe midagi otsima. Õnneks Liis hõikas meile, et sealt me ei leia midagi ja soovitas edasi liikuda, muidugi ka kirjeldust lugeda. :D

Peagi oli selge mida teha tuleb, nii et liikusime edasi. Otsimise käigus liitusid meiega veel Miki, Taavi ja Carolys. Sattusime päris mitu korda ummikusse ja käisime samu radu uuesti läbi. Lõpuks hakkas Mikile vajalik silma, nii et saime logitud.

Suured tänud Marisele. Metsas oli paks lumi maas, tõeline talvevõlumaa. :)