Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur jullampull, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Kui kunagi sõitsid seal rongid siis nüüd magavad virtuaalsed nahkhiired.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: puugid (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7DXQ5
Logiteadete statistika: 115 (98,3%) 2 2 5 1 0 0 Kokku: 125
Siin olen ma korra varem olnud, aga aeg oli siis talvine ja lund kõvasti. Eks siis sai ka ikka omajagu otsitus, aga igale poole ei saanud jäise pinnase tõttu turnida ja üldse tundus suht lootusetu. Täna käis asi käbedalt. Mõni minut siia sinna vaatamist ja juba ta käes oligi. JUba eelmisest korrast meelde jäänud koera haukumise saatel logi kirja ja uutele jahimaadele. Tänud peitjale aarde eest.
Nahkhiir vist magas, teda me ei näinud. Küll aga nägime aaret ja saime logi kirja.
Aare jälle leitav tundub, et nahkhiir oli ilusa ilmaga jalutama läinud ja ei tulnudki tagasi. Esimene leidja saab nahkhiire sõbra rohelise jänese ;)
Tere, seal, kus aare aasta tagasi oli, seda enam pole. Mina täna ei suutnud teda kuskilt leida. Tuleks omanikul kontrollida.
Käisime seenel ja tegime vahepeal geopeituse otsingu. Aitäh!
Leidsime maast, pilla palla laiali. Panime kokku, logisime. Justkui sai ka tugevamini ühte vahesse pandud tagasi. Kas püsib, seda näitab aeg. Found it: 27.Aug.2022 10:51 Sleeping Bat/ Magava nahkhiire
Noorgeopeiturid nõudsid, et nad peavad saama siia tulla ja seda aaret otsida. No on ju sellest aastaid räägitud, kuidas me ükskord siin issiga käisime ja mitte midagi kätte ei leidnud, ainult mu telefon kukkus maha ja ekraan läks katki.
Seekord ei olnud mingit probleemi. Aare oli kohe peos, sest see vedeles maas. Päris maha teda tagasi panna ei tundunud hea mõte, proovisime talle mingi muu koha leida. Loodetavati enamvähem seal ta ikkagi nüüd magab, kus petja mõtles ta panna. Aitäh!
Väike jalutuskäik ja pärast lühikest otsimist leidis Tõnu aarde. Täname!
Lahe koht. Poleks kunagi siia muidu sattunud. Logi niiske. See vitamiini tops ei pea niiskust, olen ka kunagi proovinud. Tänud kohta tutvustamast. ????????????
Polnud aimugi selle objekti olemasolust. Sai logi haneparve kriuksumise saatel uuele paberile kirja. Aga priske ämblik oli vist nahkhiire minema peletanud. Või nahka pannud.
Oli asja siiapoole ja nii me siis märgi maha jätsimegi. Tänud!
Tänase geopäeva ja võibolka ka öö esimene leid. Logiraamat niiske ning panin uue minigripi. Ilus sild ja äge jõgi.Aitäh peitjale!
Ikka päris jupp aega sain siin otsida - lihtsalt ei jäänud silma. Mingi hetk palusin Kaupo appi otsima ning hetk enne seda, kui ta kohale jõudis, leidsin aarde igati loogilisest kohast. Aitäh!
Seekord siis edukas käik. Leitud kus enamvãhem arvasingi. Nahkhiirt ei näinud aga mega suurt sumsummi kûll.
Nahkhiiri polnud kodus, aare oli. Aitäh.
Leitud, logitud. Natukene kobasime ringi kuid üsna kiirelt sai karbike leitud, aind nahkhiirt ei näinud.
Eelmine kord, kui siin käisime, seda omal kohal polnud. Nüüd ilusti olemas. Aitäh! EV J: helkuri
Nahkhiir on vist kellegagi jalutama läinud. Panin uue karbi :) Nüüd mahuvad ka rändurid sisse :)
Päeva lõpuks siis viimane ja kõige kauem otsimise koht. Ringe sai seal tehtud oma jagu ja otsida kus vähegi võimalik. Aga tulemusi ei andnud. Põhjust jälle sinna poole sõita.
Teist korda sillla. Seekord isegi kauem otsimist, aga täiesti olematu. Silmapaare oli 8, aga mitte keegi meist ei leidnud :(
Selle silla peal ja allpoolgi on saanud korduvalt joosta, aga nahkhiirekesega polnud varem kohtunud. Tudus teine ilusti muude asjade all. Panime nimed kirja ja soovisime talle head und. Aitäh peitjale!
Tuttav sild ja aarde leid tuli kiiresti.
Käisin otsimas magavat nahkhiir. Vaatasin ringi, jalutasin jüe ääres ja hakkasin arvama, et vist on hoopis kodust ära läinud, siis jõudsin ta magamistoa ukse taha ... oli siiski kodus. Ei hakanud kaua segama, panin nime kirja (logipaber oli pisut niiske, kuid kasutatav), tegime kaõ pildisessiooni ära ja jalutasin tee äärde tagasi. Aitäh peitjale!
Karp avaldas end esimesest vaadatud kohast. Nahkhiir magas ilusasti talveund karbis. Tänud
Sihukese koerte lõugamise peale ärkavad kõik nahkhiired üles. Sellepärast vist polnud ühtegi nahkhiirt näha. Üks rebane hiilis küll ringi. Aitäh!
Poisikesed olime,siis oli sama silla peal põnev mööduvat Riia rongi vaadata. Julgemad ronisid silla allagi. Silda sai kasutada ka ajal,kui vene väed lahkusid. Silda ületades sattusime nimelt mahajäetud sõjaväe alale. Tänud lapsepõlve radadele juhatamast!
Leidsin ja jätsin hiire magama hea peidupaik. Sillalt jõele ilus vaade tänud peitjale.
Sama lahendusega raudteesildasid oleme mujalgi Eestis kohanud, näiteks Viljandimaal. Siin me varem käinud ei olnudki ja seda magavat nahkhiirt ei kohanud ka sel korral. Küll aga sai karp üles leitud ja nimed kirja. Täname!
Aarde karp vahetatud uue vastu :) Tore oli avastada, et nahkhiir va kurinahk on ilusti alles ja magab jätkuvalt :)
Toredat otsimist.
Autost sillani läks mõnus liivatee. Ikka tore oli seal astuda eks. Silla juures ei läinudki eriti kaua, et Simone ja Tarmo üheaegselt silmad kotist välja võtaksid. Aitäh!
Ka meile lubasid kaardirakendused drive-in'i. Tegelikult aga asi nii lihtne ei olnud, veidi pidi jalutama, kuid samas ei midagi meeletut. Kohapeal piidlesime maastiku raskusastet ja üritasime selle järgi potentsiaalset peidukat tuvastada. Lõpuks oli nii, et nägime Tarmoga asukohta samal ajal, kuid ise paiknesime täiesti erinevatel tasanditel. Koht ise on idülliliselt mõnus - vaikus, rohelus ja jõeke omasoodu voolamas, mida veel tahta :) Aardele kuluks hädasti ära asjalikum konteiner. Praegune ei ole veekindel ja kui vähegi "valesti" sisu tagasi kokku pakkida, hüppab karp lihtsalt lahti.
Ma üldjuhul vihkan sildasid. Seekord koordinaat täpne ja kiire leid. Logiraamat niiske
Googel oli mikskipärast järjekindlalt veendumusel, et see sild on autoga ületatav. Tegelikult sai ikka sutsuke jalutada ka. Aarde endaga läks tuttu, tänud peitmast.
Sillad on täna meie vastu lahekd olnud. Kiire leid. Aitäh!
Kui poisiga õhtul aarde otsimise maitse suhu saime, siis ei saanud ju pidama ja tuli lähikonnast veel mõni aare ära korjata. Seega sõitsime siia. Algul uurisime valest küljes ja siis õigest ja saigi logi krja. Kahjuks on logiraamat täitsa märg ja meil polnud seda enam õhtu võimalik kuivatada. Tänud aarde eest.
Leidsin aarde sealt, kuhu sookoll selle jättis. Panin sinna samasse tagasi. Aga ka minu meelest pole see päris õige koht. Olen siin ka eelnevalt käinud, aga hulljulge abilise tõttu jäi eelmine kord otsimine pooleli. Eelmisel korral ei leidnud aaret sealt, kus see praegu on. Täna päev läbi olen käinud aardeid otsimas nii, et tsiklid jäävad pidevalt teele ette. Nüüd jõudsid ka nemad siia Reiu sillale ja panid minust niimoodi mööda, et oleksin kivirahega pihta saanud. Kiljudes hüppasin teadaoleva silla kõrval olevale trepile. Geootsija olla on riskantne!! Sellegi poolest TFTC!
Kunagi, kui ma Pärnus elasin lühikest aega, sai Reiu jões ujumas käidud oluliselt rohkem kui meres või Pärnu jões. Oli kuidagi privaatsem ja mõnusam.
Lähenesin läänest. Aardetops vedeles maas. Üritasin mingit topsi kujuga sobivat peidukat tuvastada aga ei leidnud ühtegi loogilisemat kohta kui ta lihtsalt sinna kuhugi silma alt ära panna. Kui keegi teab, kuidas ja kus see peidus oli ja satub sinna, siis võiks paremini ära panna.
See täpp on mulle tükk aega närvidele käinud. Pärnus tulles on nii lähedal ja samas nii kaugel. Seegi kord oli kohale jÕudmisega paras peavalu, sest GPS keeldus mõistlikku marsruuti arvutamast. Ei teagi, mis tal häda oli. Eks siis ajasin kaardil näpuga järge ja kohale ma jõudsingi. Eemalt oli kalameeste jutustamist kuulda, aga leidmist see õnneks ei seganud. Aitäh peitjale.
Mõlemal pool silda tegutsesid kalamehed. Poisid põrutasid kohe raskematele maastikele ja lustisid seal, õnneks tuli aare üsna ruttu välja. Aitäh!
No eks näeb veel mõndagi,kui lahtiste silmadega ringi käia.Virtuaalselt võiks veel kunagi näha külmkappi mis on külmast õllest triiki täis :)
Sellist ägedat silda ei osanudki kohe oodata. Esialgu tundus, et logimisega võib raskusi tekkida kuna silla ees parkis juba paar masinat ja Uhla aarde juures jäime kalameeste tõttu pika ninaga aga siin läks õnneks kõik hästi, kalamehed olid ilmselt kuskile kaugemale suundunud ja meie saime rahus nimed kirja panna :)
Tuuleke puhus ja päikene kuivatas. Tammil käidud. Tänud peitjale.
Caro tundis huvi hoopis lammaste vastu kes seal olid.Õnneks ikka kuulas sõna ja ei lähenenud lammastele kuigi tahtmine oli suur.Aitäh!
Veidi veel sadas, aga hirmus libe oli. Õnneks keegi jõkke ei kukkunud. Kahju et rongi enam ei käi. Aitäh!
Kiire leid. Nahkhiiri ei kohanud ei magavaid ega ärkvel. Tänud!
Logiraamat on läbi vettinud, viimased logid on teisel aardepaberil.
Mõtlesin lõpu kordades hullemaks kui see tegelikult oli, ei pidanudki kuskile koopasse ronima :) Küll aga lasin enne aardeleidu sambla peal liugu, jäin oksa külge rippuma ning veristasin kätt. Kõik kriimustused olen siiani kassi kaela ajanud, aga see muutub järjest keerulisemaks :P Tänud aarde eest!
Et siis 'Batmani aare' kirja järgi karbil. Leitud, logitud.
Mul tekkis täiesti oma teooria milline see aare võiks välja näha. Kohale lonkides sai kiirelt selgeks, et ma eksisin rängalt. Ju harjusin päeva eelnevate aarete põhjal uute standarditega nii ära, et jäin üle Pärnumaa tuunitud konteinereid ootama. Aga saab ka nii. Nahkhiired mulle meeldivad. Suviti hoian sageli oma koduhoovis seda liiki askeldavatel tegelastel silma peal.
Aitäh.
Enne aarde otsingut vaatasime etv st haigete nahkhiirte ravimist. Kohapealsed olid terved õnneks.
Vampiirid oli päevavalguse eest varjule pugenud ja ainus nahkhiir, mida nägime oli Batmani märk karbi kaanel. Tänud peitjale.
Koht oli tore, sillad alati põnevad. Aare ise aga ei vasta mitte ühtegi moodi kirjeldusele, vale on nii peidukoha raskus, suurus kui lõpuks ka karbi peal olnud nimi...niiet ega ei teagi kas üldse sai õige asi logitud...
Ma ohjasin siin aarde juures koera, logimise ilu ja valu võtsid enda peale teised.
Siia poleks muidu küll sattunud. Nüüd koht nähtud. Vaikne ja lumine.
Tänase õhtu peaeesmärk olid palju kiidetud lähedal metsas asuvad aarded. Kuna see siin jäi lähedale, tulin ja panin nime kirja. Tänud kutsumast, kaval teostus, ma suutsin kiire olla!
6-sekundi skoor. Siit sai kiirustades läbi tuldud, et veel randa Londistega päikeseloojangut vaatama jõuda. Ajaliselt küll jõudsin, aga päikeseloojang jäi nagu kuidagi lahjaks seekord.
Pärast rannas lebotamist kulus väike jalutuskäik vägagi ära. Mõnusalt rahulik oli siin jõe ääres. Aitäh!
Peale golfimängu Pärnu Bays hea lihtne leid varasemalt juba tuttavast kohast.
Leitud koos Kalviga. Kunagi sai siin juba käidud üht aaret otsimas. Sild nägi tookord hoopis põnevam välja. Tänud!
Nahkhiir oli täitsa olemas. Koht oli väga kena, aitäh! Imestan, et kogu krempel pole allamäge läinud. Asjade tagasipanek oli paras operatsioon. Aitäh!
Väikese ekslemise peale leidsime sobiva ligipääsu sillale. Konteiner tuli kiirelt välja. Võimas jõgi kõrgete kallaste vahel. Tänud!
Selle sillapeal on saadud kunagi ka rongiga üle sõidetud, siis niisama ka käidud uitamas. Nüüd oli sild korda tehtud ja lisaks sellele ka aare peidetud. Batman üles leitud ja logistatud.
Koht oli lahe ja karbi peidukas samuti. Esimesel vaatlusel suutsin sellest mööda või läbi näha ja seepärast tegin natukene ebavajalikke turnimisi libedal kallakul. Karbil olev aarde nimi Batman pani mõtlema, et kas niimoodi tulevadki väljamaa filmide nimede tõlked eesti keelde. Batman ehk magav nahkhiir.
Aarde eest aga aitäh!
Ma ei saa aru kuidas see eelmine kord leidmata jäi ja täna esimesest vaadatud kohast välja tuli. Aitäh!
Üksik rattajälg sillal, hommikupäikeses sillerdaval lumel. Tegin oma jäljed lisaks. Leid tuli ruttu. Tänud.
Puuke ei kohanud, vaade oli kena tõesti. Selle aasta viimane aare, aitäh!
Siia jõudes oli väljas veel üsna pime. Auto jäi eemale ning pealambi valgel astusin sillani. Pikka pusimist polnud, vajalik vidin jäi üsna kiiresti näppu. Aitähhid!
Ilmselt kõik sättisid juba magama ja nahkhiired olid oma jahikäikudel, kui mina siia jõudsin. Lähenesin rahulikuma suuna pealt. Aardekarbi leidsin kiiresti, tundus, et ta on kinni... siis aga pudenes kogu kaadervärk näppude vahelt laiali...Krt. Osa sisu suutsin kohe püüda, osa läks erinevatele kaugustele allapoole... Pinnal puudus pidamine... riskantne...pidi ringiga teisest suunast lähenema...ja peale mõningaid võimlemisharjutusi suutsin kõik kokku korjata. Vot selline seiklus siis.
Väike jalasirutus esimese püha hommikul. Kohalikud on kutsunud kohta Reiu II-ks raudteesillaks. Kõik oli täiesti vaikne. Ei tuult, ei hääli, vaid karge talveõhk oma -3 kraadiga. Nahkhiired talveunes. Loodus ja sild olid kergelt härmatisest karvased. Vaid jõgi vulises rõõmsasti. Aare ei suutnud TBin-i pilgu eest end kuigi kaua varjata. Tänud.
Käisime õhtusöömaaja eel Raeküla metsas jalutamas ning väänasime kodutee ühe aarde juurest ka läbi. Eelmisel aastal matkasime sellesama raudteesilla juurde, mis koledasti katki oli ning peale minna ei tohtinud. Sel aastal tegime siis autoga mitme km ringi, et teisele poole jõge saada selleks, et avastada, et sild on kenasti korda tehtud. Aitäh, aare korras ja meil jalutuskäik ka tehtud.
Jätsin auto teisel poole silda ja tulin jala üle. Algul vaatasin ühelt poolt, siis teiselt ja lõpuks esimest leidsin. Pisut teistsugune konteiner kui tavaliselt.
Eelmisel õhtul jätsime selle viimase otsimisena õhtupimeduses tegemata. Suundusime hoopis koosolemist tähistama üsna kiiduväärt sööklasse nimega "Hea Maa" ja seejärel jätkasime meeleolukat õhtut Marje poolt orgunnitud ööbimiskohas. Kui oli taas päike tõusnud ja ka suvised nahkhiired oleks end ära peitnud, siis suundusime otsima nahkhiirte pesa. Vaatlesime siis objekti ja selle ümbruse üle, meile näidati ka sillaületamist pekiratta abi. Korraldasime siis nimed raamatusse ja suundusime Pärnu poole tagasi
Algab geopäev, algab geopäev, algab geopäev - laulnuks Anna-Liisa, kui ta olnuks geopeitur. Meie oleme geopeiturid, aga me ei laula. Eriti. Aga see-eest otsime aarded. Hulgi. Pärast eilseid 20+ leidu algas uus geopäev just siit. Hea otsus oli eile õhtupimedas lõpetuseks siit mitte läbi tulla.
Jalutasime mööda lumist maapinda aardeni, imetlesime voolavat vett, veekeeriseid, alanud geopäeva. Aare tuvastatud ja logitud. Nahkhiiri, ka virtuaalseid, ei silmanud. Aga koht oli tore. Aitäh selle eest! Aare kombes (kuigi konteiner pole niiskuskindel), evej.
Eelmisel päeval sai palju matkatud mitteleidude nimel ja noh jöi kripeldama. Mõnus väljasõit, tänud!
Seekord olin mina õnnelik, kellele tops näppu jäi. Koht tundus kuidagi tuttav nagu oleks seal kunagi mingit aaret juba otsinud. Tänan peitjat!
Batmani aare lõpetas millalgi peale 4 öösel meie geotuuri ja oli aeg Tallinnasse tagasi pöörduda. Aitäh aarde eest!
Kui juba üle-Eestiline öine aarete külastustuur käsil, asi see Pärnugi alistada ja uuemaid karpe otsida. Nii me siia jõudsime. See sild oli võrreldes ühe varasema selle öö külastusega ikka palju lihtsam :) Natuke sai kiigatud siia ja natuke sinna ning umbes sealt kolmandast kohast jäigi Mikile näppu. Tänud peitjale!
Leitud see Batmani-Magava Nahkhiire aare. Proovisin otsimise käigus ka jalaluudega riskida aga tegelt pole vaja. Õnneks jäid kondid terveks ja Martti leidis aarde ka. Tänud.
Lähenesime aardele Pärnu-Ikla tee poolt ja liikusime teed mõõda, mida sai sellel suvel rattaga sõidetud. Viimased 200 m tuli jalutada. Sai vaadatud alt ja ülevalt ning tekkis juba mõte ronida aga õnneks polnud seda vaja, aare leidus enne seda vähe lihtsamast kohast. Tänud peitjale.
Lähenesin Paikuse poolt. Maa-ameti kaarti vaadates lubas sõidetavat teed kuni sillani kuid tegelikuses tuli auto asfaldi äärde maha jätta ja 350 m jalutada. Ees ootas keelumärk ja selle taga läbikaevatud tee kust ainult kaherattalisega edasi pääseb.
Aarde otsingut alustasin loomulikult tulutult kõrgemalt maastiku tasemelt. Viimaks siiski õnn naeratas. Aarde kaanel on küll vale aarde nimi, mis siiski haakub GP lehel tooduga, seevastu logiraamatus nimi õige. Aitäh.
Käisime vaatasime selle magava isendi ka üle siis, enne kui külm ta ära võtab. Leidsime, tirisime lageda taeva alla ja logisime. Tänud!
Pelgasin natuke seda ligipääsu. Õhtuks oli vaja Klaipedasse jõuda ja seetõttu ei tahtnud hakata Paikuse kaudu jändama. Et kui suure tee pealt ei saa, jääb teiseks korraks. Aga sai, kui vanamutid ja koerad tee pealt eest ajada, kohe päris hästi sai. Võtsin siis autost mugu (kes on aidanud küll ühte teist mõistatust lahendada) ja toppisin ta ka ninapidi geopeitusse. Tahtis teine kangesti teada, mis värvi karpi me otsime - no kust ma tean, kui leidnud pole. Koordinaat tahtis kangesti vajalikust raskema maastiku peale ajada, Helen sinder muidugi irwitas ja tahtis seda ära näha. A ma pidur, ei näidanud. Võtsin siis asja natuke rahulikumalt ja seal see konteiner siis oli. Näitasin Helenile ka, et näe sihukest asja otsime. Noogutas ja jättis meelde, ehk läheb edaspidi tarvis. No eks me näe. Silla näitamise eest aitäh!