Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Puu on hästi välja kujunenud varrega puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmed. Puul võib olla ka mitu tüve. Puud jagatakse okaspuudeks ja lehtpuudeks.
Seekord on siis tegemist petipuuga.
Palun logides diskreetsust. Logides võiks ära mainida mitmendal katsel logiraamatuni jõudsid.
Aare on peidetud 2017. aasta detsembriseeria 12. detsembri aardena.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (5), lühem_matk (2), advendiseeria_2017 (1), ronimine (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7FPBX
Logiteadete statistika: 94 (96,9%) 3 3 4 2 0 0 Kokku: 106
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ilmselt kadunud.
Puu oli, pette netu. Mittekui ühtegi. Kusjuures enne kohalemineku plaanimist vaatasin, et maikuus leitud, normaalne, aga praegu näen, et eelmise aasta mais. Nunuhh. Ongi see petipuu siis tavaliseks puuks vahepeal muutunud. Igatahes trügisime kohale läbi vägagi elava looduse, ehmatasime mõned kitsed lõunauinakust jooksu ja saigi juba mitteleiu kirja.
Ma ei ole olnud hea mitteleidude märkija - kui ei leia, siis ei leia, teine kord uuesti. Või siis mitte kunagi. Aga seekord müdistasime 1. jaanuari koorikuga kuid siiski läbi vajuvas lumes ja ebameeldivas külmas piisavalt kaua, et hinge poeks kahtlus - äkki on aardega miskit juhtunud? Kui just null väga valesse kohta ei näidanud. Sest varasemate logide ja vihjete põhjal tundus suht selge olevat, mida otsime. Jätan uudishimust meie logi siia maha, hea vaadata, kas keegi hiljem leiab. Ja võibolla läheks ise paremate ilmaoludega tagasi.
Ah, et siis selline puu. Maastikku vallutas Mirjam, ühe aarde elemendi tõstsime õigesse kohta tagasi, oli teine alla kukkunud. Muus osas lahe teostus. Teel aardeni kohtasime ka paari kitse.
Eks kohe oli teada, mis siin ees ootab. Teekond puuni oli muidugi suht tüütu astumine, aga vähemalt sai loodust näha - ka kaks kitse suutsime ära ehmatada. Nullis tegin mina tegusid ning kuna kõrgemalt näeb paremini, siis leidsime ka ühe peti, mis tahtis omale kohale tagasi saada. Ilmselgelt oli tegemist selle kõige keerulisema petiga. Tuul ulgus ja puu kõikus, aga pett on omal kohal tagasi. Logiraamatu leidsime ka vist kolmandast-neljandast. Aitäh!
Okaspuid ja lehtpuid me teadsime, aga, mis on petipuu? Ammu oli plaanis, täna uurisime välja, prügimägedest mööda ja siis see haruldus silma jäi. Meie täname!
Ei ole kuidagi tahtnud siia tulla. Võtsime seekord julguse kokku ja lähenesime. Õnneks oli piirkonnas üle käinud draakon kes oli vist valimatult tuld puhunud (meenus lugu rokkarist jäneset kes metsa saabus ja metsaelanike rahu ära rikkus ja kuidas siis lohe asju lahendama saabus) ja seega oli meile jäänud lihtsalt läbitav maastik. Õnneks oli konteiner lohe tulelõõmast puutumata jäänud
Paar topsi sai maast kõrgemale tagasi aidatud. Kuuenda katsega õnnestus logi kirja saada.
Tänan peitmast.
Leitud, 11ndana. Lisaks päästsime maast paar hulkuvat topsi.
Soovitame teistelegi :D Kits oli end aarde juurde ära ka peitnud :)
Tänud peitjale! Õnneks või siis kahjuks on vähe topsikuid alles jäänud, aga ikkagi oli vaja teist ringi, et õige topsik leida. Esimesel korral jäi see kuidagi peitu üldse. Kui ma seal puu otsas olin, siis tuli üks koeraga jalutaja minu käest küsima, et ega ma tema rebasekarva kurti koera pole näinud. Täiskasvanud mehe väikese puu otsas olemine talle imelik millegipärast ei tundunud. Juu siis juba harjunud.
Täna jõudis otsimiskord Petipuu kätte. Kartsin tegelikult, et siin on mingi überkõrge ja jube puu meid ees ootamas aga polnud üldse, oli hoopis selline paras ja nunnu. Logiraamatuni jõudmiseks pidin muidugi enne kõik asjassepuutumatu ka läbi töötama, üks vist jäi ainult üle käimata... :D.
Aitäh Helgele meiega õhtusele seiklusele kaasa tulemast ja Piiale parkimissoovituste eest :). Ja peitjale muidugi aarde eest, mulle meeldis see kompott kohe nii, et preemiaks tulevad sildid :).
Seekord jätsime selle aarde otsimise pooleli, sest aarde nullis valvas põdramammi järglase lõunauinakut. Ei tahtnud segada. Kui ära hakkasime minema, olid mõlemad püsti. Proovime järgmine kord uuesti.
Kui peideti, oli asi lootusetu. Viimastel aastatel tuunitud variant sobis paremini, kolmas oli õige.
Oi, kui vahvate viljadega puu! :) Ronisime mõlemad kohe krabinal otsa ja asja kallale. Mitmes täpselt oli, ei tea, sest vahepeal läks lugemine sassi ja kohati ei teadnud sedagi, mis juba vaadatud on. Üle kümne kindlasti. Väga põnev oli. Tänud!
Oli siin ikka jeblamist. Esialgu Piia ronis ja mina targutasin, siis vahetasime. Siis veel vahetasime ja siis ronisime veel ja veel. Lühidalt: leitud esimesest loogilisest kohast kuhu vaatasime. Enne kontrollisime ka kõik ebaloogilised kohad üle. Mina tänan.
Puu leitud, logida sain teisel katsel. Mulle meeldis. Aitäh aarde eest!
Käisime tutvusime olukorraga. Ühtlasi sai Rainer ka nime kirja.
Tegemist on olnud ulatusliku maastikupõlenguga ja puul enam pikka pidu pole. Kahju muidugi.
Tegon seal natuke ümberkorraldusi aga suures pildis jäi asi samaks. Tundus, et kogus on vähenenud aga ka see jäi muutmata.
Maastiku põleng on pisut kahjustanud ümbrust, see eest hea kõndida
Ilusaks pühapäevaseks jalutuskäiguks seda vist nimetada ei saa. Hein ja muud taimed tegid kõndimise vaevaliseks. Õige puu hakkas õnneks kiirelt silma. Kuna sellised aarde on minu lemmikud siis sai meelega kohe kõik võimalikud variandid läbi vaadatud. Võiks selliseid aardeid rohkem olla. Logirull veits niiske, ilmselt pole kork kõige parem
Tatsasin mööda kitse jälgi ja sain puu lähistel ka jäljeomanikku lähemalt näha. Õigeni jõudsin ikka viimases järgus. Logilehed väga niisked, kuid kirjutada kannatab.
Oh mis otsast nüüd siis alustada? Ikka valest, algul lähenesime tollilao poolt kuigi idee tundus juba eos kahtlane. Kohapeal paarsada meetrit läbitud sattus teele kraav... Kuidagi isegi upitasime end üle, aga teiselpool tundus et see asi pole õige :D pöörasime otsa ringi, vahepeal oli USS jõudnud uudistama tulla kes me oleme ja mis teeme siin. Läksime siis ülemise "sissepääsu" juurde, seal muidugi ka esimese hooga õigest teeotsast mööda ja sattusime huvitava "elamurajooni" peale kui seda nii nimetada saab, ei oleks arvanud et tööstuste ja ladude keskel keegi päriselt elab! Hea küll, kui kohale jõudsime hüüdsin eemalt rõõmsalt et nii palju aardeid!!! Siis aga selgus kurb tõsiasi, et asi polegi nii ilus kui tundus :) Logitud saime neljandal katsel, ei tahtnud uskuda, et asi on nii nagu ta tõesti oli. Logiraamat märg. Aitäh.
Ah et selline vahva puu siis. Katseid kokku ei lugenud, ilmselt tegin umbes pooled võimalikest. Aitäh peitjale.
Auto parkisin ilusti märgi alla ja peale seda alustasin südaöise jalutuskäiguga. Aarde juurde viis üllatuslikult päris mõnus georada. Ainuke jama oli see, et hein oli värskest vihmast märg. Kohapeal tegin väiksele metsatukale tiiru peale ja lõpuks leidsin haruldase puu üles. Oletan, et sai vist maitstud umbes kuute vilja, kui lõpuks õige hamba alla jäi. Täitsa kenake puu ja tore lahendus. Tänud aarde eest.
Tänane õhtul läks muudkui meeldivamaks. Hea, et sai alustatud rehvilaost ja petipuu viimaseks jäetud;). Kui prügimägedest mööda saime, läks lausa naudtavaks: lilled õitsevad, linnukesed laulavad, kitseke kalpsas üle lagendiku ja pärast väikest jalutust leidsime vahva puuliigi. Olime korralikud, katsusime kõik pakutu läbi:). Ühel toredal käbil oli kübar peast lennanud, üritasime puu alt seda leida, kuid tulutult.. leidsime hoopis ühe klaasiga prillid ja veidi hiljem ka teise klaasi. Kui keegi tunnistab omaks, leiab need nüüd oksa küljest rippumas. Tänud peitjale!
Kõige raskem osa selle aarde juures oli nulli saamine. Püüdsime minna sealt, kust geps juhatas, aga kohe võttis USS auto Preili Pätile ja Härra Kaabakale sappa. Tuimalt otse liikudes kiskus jälle väga soiseks. Lõpuks käisime Miku Raudkivi juures ning seal avastasime, et kõige mõistlikum on ikka läbi võsa trügida. Vägisi meenus siin ütlus, et geopeituritega ei maksa jamada, nad teavad parimaid kohti kuhu laipa peita :D Enam-vähem teadsin, mida nullis oodata, aga hoopis toredam oli seda reaalselt näha. Elari nägi siis siin ka geopeituse pisut õelamat poolt, aga logimas käisin vaatamata kindlameelsele ümberveenmisele siiski ise. Kui juba on olemas silt maasturiga huvitav, siis ma lisaks veel omalt poolt tuulega huvitav ;) Aitäh, meeldis!
Vot minu aias sellised puud ei kasva. Tore puu, veel toredamate viljadega ;) 2 katse oli edukas. TFTC!
Kohale jõudes hõiskasin, et leidsin. siis sai hakkas silma, et teine on veel :D ja siis veel ja veel :P aga 4jas oli õige mille lahti keerasin :) Sisu oli kuiv ja kõik korras :)
Aare sai uue konteineri ja logiraamatu. Fenomenaalne kuidas logiraamat ikka ühest konteinerist teise liigub. Kontrollimas käies on meilgi alati otsimisrõõm, sest iga kord on logiraamat kolinud. Ei juhtu just tihti, et hooldama minnes saab peitja ka ise oma aaret otsida. Tänud selle ajaviite eest!
Kuna eelmine pidi olema viimane siis siin lapsed enam kaasa ei tulnud. Kahju, ise pidime turnima. Leitud aarde logiraamat oli totaalselt vettinud ja vajab hädasti ka uut topsi või paremat korki. Powerpen aitas tähed selle vetiku peale kanda. Täname emotsiooni eest.
Kindlasti vajab hooldust, logiraamatu ja soovitavalt ka konteineri vahetust.
Sai täna siinkandis liigeldud ning mõtlesime, et vaatame ka selle isevärki puu üle. Täitsa kena teine. Sai siis veidi nuputatud ning asutud logiraamatut otsima. Õnneks kaua ei läinud. Küll aga oli tegu, et logiraamat kätte saada. Veel keerulisem oli sinna oma nime kirja saada. Võiks öelda, et logiraamat on ligumärg, kuna kord ei pea vett ning logiraamat on ilma minigripita. Kindlasti tahab vahetust, külmal ajal pole lootustki raamatut sirgeks saada ega nime kirja saada. Tänud huvitava teostuse eest!
Soos käidud siis see oli järgmiseks suhtmärgiks. Kui autos veel mõtlesin et kas minna lühikeste või pikkade pükstega, siis nüüd sain aru et mõtlemise asemel olek pidanud lihtsalt pikad ikkagi panema. Madal sokk ja lühike püks ei olnud just kõige mõnusam valik kuni võõni heina sees. Tagatipuks jäin nullis veel sellise hoovihma kätte, et trussikud ka tilkusid. Ei kehtinud siin see paariminutine puu all varjamise võte hehehe. Suure ähmiga kukutasin päikeseprillid ka sinna maha, et kll võtan üles kui alla lähen. Meelde tuli aga alles siis kui olin ca kilomeetri kaugusele jäetud auto juurde tagasi jõudnud. Ja ei tahtnud nüüd kll läbinärjana midagi kuulda tagasi minekust :D Koha peal läx ikka ka omajagu aega ja eks ta üks viimaseid oli nagu kiuste :D logiraamat tahaks hädasti kuivatamist. Ootasin ise kll vihma lõpu ära aga topsist sain lausa vett välja kallata. Tänud peitjale selle meeleoluka aarde ja seiga eest ;)
Logiraamat on täiesti läbi vettinud ja vajaks välja vahetamist.
Siin isegi väga kaua ei läinud, neljandast august tuli õige asi välja, tänud.
Hakkasin just arvutama, et ei tea mitmendas see logileht olla võiks ning varsti läheb ju arvepidamine sassi, kui kõlas võidukas hüüe: “Leidsin!”. Õnneks ühtegi kaks korda ei vaadanud ning päris viimases ka ei olnud. Igati vinge aare. Tänud!
Rattaga ligi ei saanud ja lõpp tuli jalutada. Kohapeal läks ikka aega. Kui antakse võimalus, siis seda tuleb kasutada ja kui võimalusi on rohkem kui üks, siis tuleb ikka kõik ära kasutada. Aga hea meel oli kui lõpuks nimi sai logitud. Tänud vahva aarde eest.
Väike reklaam ja huvitav aardenimi tekitasid huvi. Natuke pidi ka matkama arusaamatul maastikul. Jälgisin ka tükk aega ühte metskitse kes huvitaval moel mind kohe ei märganud. Õnneks puu eriti kõrge ei olnud ja näkkas ka kiiresti. Tore analoog Ajaviite aardele. Tänud omapärase aarde eest.
Ei saa öelda, et selle aarde kättesaamine just meelakkumine oleks olnud. Ei olnud seda objektini jõudmine ega ka kõik järgnev mitte - paras katsumus vanadele kontidele.
Ehk kellelgi on parem vaist, aga mina pidin küll vist kõik selle isevärki "multiaarde" vahepunktid läbima enne, kui logiraamatuni jõudsin. Aga eks rõõm oli seda suurem hoolimata asjaolust, et tundsin end lõpuks nagu vaigust nukk onu Remuse juttudes.
Lisan veel nii palju, et üks peti- või petutopsidest vedeles maas ja kuna ma selle originaalasukohta ei suutnud tuvastada, siis asetasin ta objekti vertikaali alumise otsa ligidusse. Logiraamatuni jõudmist see puuduv topsik ei tohiks segada, kuid küllap omanik ka selle oma õigele kohale kunagi tagasi sätib. Igatahes aitäh peitjale suure vaeva ja kavala pe(i)tmise eest!
Täitsa heas korras. Ainult konteiner ja logiraamat on kolinud teise kohta.
Arvan, et see oli seitsmes koht. Käed ja riided mõnusalt vaigused...
Rattaga sõites drive-in aare. Viimane 400m oli tee küll aeglasevõitu aga siiski sõidetav.
Minugi peast käis varem mitmeid kordi läbi küsimus, et mis mõttes petipuu?? Kuidagi ei haakinud ära. Kohal olles oli siis heureka hetk. Kordi oli natuke paljuvõitu, kuna ma enda neid loogilisemaid mõtteid ei võtnud kuulda. Päev oli tuuline ning sai ikka kenasti seal koos puuga kõigutud. Põhieesmärgiks oli ilma puud vigastamata asi korda ajada ja see mul õnnestus. Ja logi sai ka kirja.
Sai vist enne õige koha leidmist kõik ülejäänud ka ära kontrollitud.
Sellist teostust ei osanud oodata, lahe idee. Leid tuli vist viimasest võimalikust kohast. Nagu tavaliselt oli autost aardeni tee raskem kui tagasi minek.
Algul plaanisin korralikult katsed üle lugeda, aga mingi hetk läks kogu keskendumine selle peale, et objekt terveks jääks ja nii läks see plaan vett vedama. Oma 8 korda sai hinnanguliselt küll tühja katsetada enne, kui logiraamatule küüned taha sain. Tänud peitjale!
Kandva lume eeliseid tuli ju veel kasutada. Nii orienteerusime nipsaka navi juhatusel lõpuks nulli lähistele ja tatsasime nüüd juba kohati teed purustades nulli(A on raudselt vaja panna dieedile, isegi lumi teda enam ei kanna, kogu aeg lõhub maastiku ära.). No tutvusime siis selle omapärase puuga ja logiraamatu leidsime mitte just esimesest kohast, kodune mälu analüüs kinnitas, et 10-ndast ;).Tegelikult esimesest kohast leidsime pliiatsi, asi seegi :P Peale meid pole muidugi suurt vahet lehtpuul ja okaspuul...põdur oli ta juba enne :D, aga meie oleme jätkuvalt igihaljad.
Uskuge või mitte, aga logiraamat tuli välja viimasest kohast. Aitäh.
EV100 puhul tegime hooldustuuri "kõik aarded korda".
Päris huvitav oli!
Kõik topsikud on leidnud uue asukoha. Logiraamat on leidnud uue pesa.
Lähenesime edela poolt, mis tundub ka täiesti ohutu tee. Ei ole seal mingeid kahtlasi auke ega kraave.
Ilusaid leide ja head Vabariigi Aastapäeva!
Tundus, et jalad olid Kuke-Miku kivini kõndimisest korraliku trenni saanud, kuna kippusid üles ütlema, kuid see aare oli heaks taassoojenduseks.
Marssisin tunki jälgedes ja olin miskipärast juba enne logiraamatu avamist kindel, et need on tunki jäljed. Mingi kahtlane eelaimdus. Või lihtsalt geopeiturikogemus.
Kohale jõudes ohkasin, kuna sest tõotas tulla karm otsimine, kuid minu üllatuseks leidsin aarde juba teisest kohast. Hämmastav, aga ju ma olin siis peitjaga ühel lainel.
Tänud.
Polnud tarvis just palju ettekujutusvõimet, et väga täpselt ennustada, mis siin ees ootab :o) Aga oi kui palju aega mul kulus! Aimasin küll, et pime olen, sest kuidas ma ka vaatasin, vihjest jäi ikka tervelt kolm petti puudu. Poole tunni möödudes läks käiku taskulamp, sest taevast valgust hakati tasapisi kinni keerama. Kokku neli korda ronisin latva välja, et kõik petipakid korduvalt üle kontrollida. Tunni aja pärast olin juba käega löömise äärel, aga õnneks enne löömist võtsin veel mõne minuti viimaseks pilguks. Ja alles see pilk viis skoorini! Hiljem kodus avastasin, et püksitaskus seisnud pastakas oli mulle kubeme piirkonda abstraktse tätoveeringu joonistanud :o)
No soojenduseks täname Leho. Parkisin kah diivani kõrvale ja sealt siis juba Leho träkki mööda. Praegu on elu lihtne, rada oli ees, kohe oli näha, kus ta oli peatuse teinud või kus üle keenud ;) Tannenbaum oli kah ettekujutusele vastav, vaatasin siis teda siit ja vaatasin teda sealt, aga kuna ilmaolud on parasjagu reetlikud praegu, sain suht kähku asjadega ühele poole. Puust on muidugi kahju, iseasi, kaua tal sellises kohas kasvada lastakse ...
Peale rammusat lõunasööki otsustasin, et see tuleb nüüd kuidagi ära kulutada ja see 2x350meetrit jalutuskäik tundus selleks täitsa paras. Andis ikka sumbata seal põlvini lumes.
Eelnevalt nime peale mõeldes arvasingi midagi sellist mind seal oootamas ongi. Leid tuli õnneks umbes minutiga.
No ikka viimasel katsel :) ja siis selgus ka, et kirjutusvahend oli autosse jäänud. Lühikesest matkast sai natuke pikem matk ehk topelt ei kärise. Täname aarde eest!!
Väike hommikune aardetuur kodu ümbruses. Siia peaks küll Teeme Ära peale laskma, keegi oli diivani toonud ja leidus muudki prügi. Jalutasime puuni ning kuna meid oli mitu, siis aare kauaks peitu ei jäänud. Aitäh!
Hämaras kahtlastest aukudest möödudes jõudsime puuni ja otsimise taustaks oli meil lärmakas rebane. Tänud peitjale.
Möödusime sellest aardest üsna lähedalt, kui see aare avaldus. Aga vihma sadas, oli pime ja meil olid seljas täitsa valed riided. Ei läinud autost väljagi tookord. Nüüd siis võtsime suuna otse aardele. Kui me peaksime noortega hakkama õuduka filmi tegema, siis tuleme kindlasti siia paikka. Lisaks radadele hulga prügi vahel on rada sisse käidud järsaku ääres seisva puidust osmikuni. Lootsime, et külmal ajal seal ehk elu sees ei ole. Möödusime lähedalt vähemalt kaheksast kaaneta avausest, mis suvel pika rohu seest välja ei paista. Siis paistis lume alt nagu pika tehnokanali valatud plaatidest serv. Hoidusime sellest kanalist kaugemale, sest mine tea, kus see nõrk koht meie jala alla võib sattuda. Aarde juures olles hakkas läheduses kähinal haukuma koer. Krista teadis, et see on rebane. Hakkas hämarduma. Tegime kiirelt, leidsime aarde ja minekut. Oli ikka kõhe küll! Tänud selliseid kohti näitamast!
Tore, et me siia mitmekesi tulime. Jagasime piirkonnad ja geoõnn oli meiega, sest ühel kolmikust oli teine tops see õige.
Kolmas tuur algas kui õige asja otsa komistasin!
Leitud koos Kalvi ja Kaleviga. Siin läks kindlasti rohkem aega kui olime planeerinud. Aga lahe aare, tänud!
Mnjah.Hirm mõelda kauaks seda Petipuud siin rahvale näitamiseks jagub.Nukker tunne jäi kuidagi hinge......
Pett ja keefir on mulle lapsepõlvest saati suured sõbrad olnud ning nüüd otsustasin kohale ronida. Auto jäi kusagile tee äärde, sealt siis mööda pinnasrada ukerdasin nulli poole, vahepeal rullisin ennast torude alt läbi, siis laskusin järsakust ning lõpuks jõudsingi tõotatud maale. Seal oli aga paras ikaldus.... ilmselt viimane katse oligi see, mis sihile viis. Aega läks üks jagu... hommikune kargus andis üsna kiiresti ka näppudele tunda. Tagasi läksin otsemat teed. Aitähhid virgutusvõimlemise eest!
Oli vaja veel enne aastalõppu linnas käia ja algselt oli plaanis vaid Väo karjääri juurest läbi põigata aga aega tundus piisavalt olevat, et mõni kollane täpp veel ära likvideerida.
Sõitsin mugavalt Google Mapsi järgi aarde suunas kuni avastasime end Tollilao väravate taga. Ei viitsinud valvuriga jahmerdama hakata ja lasime sealt jalga. Järgmine teeots viis kuskile ummikusse ja alles kolmanda korraga sain soovitud teeotsale pihta. Parkisime auto tänava lõppu ja hakkasime üle lumise heinamaa vantsima. Kohale jõudes arvasin juba kaugelt konteinerit nägevat aga nii lihtne see muidugi polnud. Ma arvan, et saime ikka kõik tüngad kätte enne kui nimi kirja läks.
Väo karjääriga tegime täna otsa lahti. Siia sammudes laulsin "Hellõu, Petipuu", viisiks "Hello, Mary Lou" :D Aga ega enne aaret ei mõelnud minagi välja, mis asi see petipuu täpselt on. Petist puu? Petti andev puu? Järgmiseks tuleb Keefiripuu? :D Aarde juures sai asi ruttu selgeks. Täitsa vahva vidin ju :-)
Otsingud võtsid mõne minuti aega, leitud üsna esimestest piilutud paikadest. Marje logis, ma nautisin vaated. Maandudes leidsin maast ka pliiatsi, panin selle logiraamatust paari meetri kaugusele. Aitäh peitjaile lustaka aarde eest ja väikse jalutuskäigu eest! Aare korras. Pliiats ka maast kõrgemal nüüd.
Otsustasime hommikukohvi kõrvale mõned topsid külaservast korjata. Veidi värsket õhku, enne kui suuremaks söömaks läheb. Siin käib ikka räme looduse rüüstamine. See asi on veidi üle võlli.
Oi jestas, vaene petipuu. Mitu korda loobusin, siiski jätkasin. Läks vist 2*x-1 korda. Lisaks mõned maasolevad topsid riputasin ka tagasi. Tänud.
Aitähh. Petipuu, mis petipuu.Ilmselt sellepärast ongi selline niru. Ei tea kui oleks hapupiimapuu , kas kasvaks ka pisut toekamaks Eesti tingimustes ? Kamapuu saaks juba olemasolevast kergesti teha , keskkond sealkandis igatahes soosib seda :)
Kuna vaatasin vaid ühte kaarti, siis võtsin sealt leitut kui ainukest ja parimat lähenemisteed. Kuna läks lausa teerada, siis ei hakanud isegi riidest tossusid ära vahetama. Alguses oli tore. Kohtusin kitseperega, kes ei tormanudki koheselt suure hooga minema, vaid jälgisid minu tegemisi. Järelikult linnakitsed. Natukene juba harjunud inimeste lähedusega. Muidugi pai nendele teha polnud võimalik. Teatud distantsilt pistsid punuma nagu iga tavalinegi metskits. Kummaline oli, et sada meetrit hiljem ilmusid jälle puude vahelt välja minu tegemisi passima. Lähedamale jõudes kordus jälle jooksu panek. Kolmandat korda ma neid enam ei näinud. Mis oli aga minu valitud teekonnal valesti, olid suured ohud. Minu õnneks oli päevavalgus olemas. Kohtasin vähemalt 20 erinevat lahtist sügavat kaevu. Enamustes vulises vesi. Pimedas ja paksu lumega võib lõppeda kehvasti. Kohale jõudma hakates vaatasin ortofotot ja siis alles avastasin, et oleks saanud hoopis lühemat ja reaalset teed mööda. Enam polnud midagi parata ja sooritasin viimased 100 meetrit aardeni. Kui hakkasin kõrgustesse minema, siis esimese hooga takerdusin kohe ühe suurte okastega põõsa külge. Paigutasin ebameeldivuse peitu ja proovisin uuesti. Sain nüüd tuule käes lehvida nagu lipp varda otsas. Võimalikke variante oli palju. Üsna mitu korda jäin pika ninaga. Pärast logimist nägin, et puu on ülevalt vaadates üsna nukras seisus. Murtuid oksi oli omajagu ja raske kahurvägi pole veel puud testima jõudnud. Tagasi maapinnal olles proovisin lumega hõõruda maha vaiguga määrituid kohti ja võtsin suuna tagasi auto poole. Sel korral valisin selle õige tee aga see tähendas 4x pikemat marsruuti. Sel teel kohtasin suurt prügi põletamise lõket ja erootika kaubamaja juures astusin jääst läbi sügavasse porilompi. Kui senimaani olid jalad kuivaks jäänud, siis nüüd sai see linnuke ikka kirja.
Aarde eest tänud!
Kohtusin ühel õhtusel üritusel kahtlase, aga väga huvitava inimesega, kes mind põhimõtteliselt juba järgmisel päeval ära kasutas, põõsastesse tiris ja mu süütuse seal samas Petipuu all võttis. Nakatas mind ohtlikkusse viirusesse nimega Geopeitus. Minu kõige esimene leid üldse. Tänud peitjale.
Vedasin mugu otsima. Tundub, et talle täitsa meeldis. Lubas siia isegi konto teha, eks ole näha, kas saime uue geopeituri juurde. :P
Nulli poole liikudes otsisin korralikku puud mille otsa ronida, sest logidest oli selge, et siin pead turnima. Nullis ootas meid, aga suht õnnetu jõulupuu. Ei olnud väga kerge ronimine, ma pole just väga suur inimene, kuid ikka kartsin, et oksad murduvad mu all. :D Õnneks pääsesin alla lendamata aardeni.
Tänud peitjale.
Mõte ju iseenesest hea aga... Sellise teostuse jaoks tuleks valida ikka täiskasvanud elujõus puu! Isegi üks topsik siin on liiast! Ausalt öeldes tekkis tahtmine kogu see kupatus siit kokku korjata. Ei meeldinud. Minu arust see ei sobi Meie geopeitusesse - Peaksime ikka hoolima, seda enam advendiajal!
Kui aare ilmus, siis ma ei saanud midagi aru. Et mis asi on petipuu? Kui sealt oks ära murda või tüve sisse auk puurida, siis hakkab sealt petti sorisema või mis pagana puu see on? Googeldamine ka vastust ei andnud, tuli ikka kohale minna. Täiesti petipuu, mis petipuu ootas meid ees :) Igatahes saatsime kõige kergemad puu otsa ja siis laisemad ja mitte nii kerged valgustasid ja juhendasid. Aarde saime kätte tõenäoliselt kõige viimasel katsel. Tänan peitjat!
Räpina asemel valiti sihtkohaks õnneks lähemal asuv punkt. Logiraamatut otsisid Annabel, Liis ja Madis, teised olid niisama ilusad. Õhtu lõpetasime Staabis. Aitäh aarde eest!:)
Õigel päeval tegime aardele boikotti, meil juba järjekordne geosündmus kokku lepitud, sel hetkel veel muud asjad pooleli, no mismõttes ei avaldu kell 9. Täna oli aga paras aeg logi kirja saada, turnisime Madise ja Annabeliga ning lõpuks sattuski Madisele õige asi pihku. Lahe aare, aitäh!
Tallinnasse sõidu tee läks siit kenasti lähedalt mööda ning tegime väikse kõrvalpõike. Hanereas kulgesime aarde poole, vahepeal ekslesime kuskile märjemale alale kuid ka sealt sai õige suund valitud ning olime lõpuks aarde juures.
Seal oli esimene emotsioon, et "ah nii siis". Vaatasime natukene ringi ning seejärel saatsime Annabeli turnima. Mingi hetk läksin ka ise orbiidile ning hoidsin hinge kinni, et koos okstega sealt alla ei tule. Õnneks seda ei juhtunud.
Logiraamatuni jõudsime vist viimasel katsel. Kuna meid nii mitu oli, siis ei tea, kas mõni katse jäi ka tegemata, aga vist mitte. Logi kirja ning seejärel järgnes traditsiooniline Staabi külastus, kus ma kunagi süüa ei oska ja oma näo ära määrin. Seekord läks ketšup niimoodi nina pihta nagu ma oleksin Mustamäe vahel molli saanud :D Loodan et seda pilti siia ei jagata.
Aitäh aarde eest, mõnus turnimine oli.
Peale tänast advendi aaret mõtlesime, et võiks ka selle aarde ära logida. Siin said Madis, Liis ja Annabel oma ronimise oskust näidata. Nii siis saigi logitud. Aga oli vist kõige viimane konteiner, millest logiraamatu leidsime. Olime kolmandad kl.23.00 Tänud peitjale.
Pärast tänast advendikat sai seegi aare logitud. Ma sain ka abiks olla, sest emme ju ei roni kõrgustesse. Aga mul oli hea meel, sest lõpuks aare, kus emme mul ronida lubas. Olime kolmandad kl.23.00
179
Uus advendikas oli tuuri peamine eesmärk. Lugemine läks sassi ja tunnimees puu otsas jõudis ka vahetuda. Vahva aare, aitäh! STF kell 23:40.
Päeval anti teada, et õhtul on Petipuu otsingule minek ja kas ma oleks huvitatud kaasa tulema. Muidugi olin, sest pole paar nädalat ühtegi aaret leidnud. Täitsa mõnus hilisõhtune sõiduke oli, täpselt see, mida vaja. Aitäh!
Algselt arvasin, et mina jätan tänase õhtu vahele. Aga olukord kujunes nõnda, et käisime end siiski südaöö paiku tuulutamas. Aarde juures tekkis mõte, et vaja oleks uut silti - tugeva-tuulega-omal-vastutusel :) Tuul kõigutas päris hästi. Ja sooviksin laenata ka Lepalinnu sõnu - mõnus advendikas, kiire sutsakas, mõistliku ajaga lahenduv ning tekitab emotsiooni :) Suured tänud peitjale, meil oli lõbus! STF logi läks kirja 23.40.
Polnud täna plaaniski detsembrikuumust jälgida, kuna minu kord on täna lapsi magama panna. Olles oma päevase leiulogi üles riputanud, kargas see uus aare siin ise sülle. Korra küll mõtlesin, et kas on mõtet tormata, niikuinii tulen hommikul laiaküla kanti tööle ja oleks saanud läbi hüpata. Aga hing ei andnud rahu, vaatasin kella ja andsin märku, et lähen käin ära. Naiselt tuli veel oodatud küsimus, kas ikka une ajaks jõuan tagasi. Sai lubadus antud ja tormasin minema. Ega ma arvanud, et peaks esimene olema. Meie kiirreageerimisüksused on ju väledad. Aga mingit eelist ma siiski tundsin ja tegin proovi. Enne viimast kurvi nägin enda ees oma arust tuttavat autot, tegin veel demonstratiivselt möödasõidu. Nemad aga kurvist alla ei keeranud, ju ikka olid mugud. Autost väljudes oli asfalt libe nagu liuväli. Mööda heinamaad aardele lähenedes hakkas nullis valgust paistma, arvasin et vilgas elu käib seal. Lähemale jõudes leidsin eest siiski ainult üksiku valvuri. Tuvastasin Petipuu ja asusin ette antud ülesannet täitma. Esmaleidjana jätan siiski ütlemata mitmendal katsel logi kirja sain aga mõned korrad ikka tuli tühja paugutada.Kui nime kirja olin saanud, rääkisin veel paari võsaga juttu, aga kuna keegi ei vastanud, seadsin sammud kodu poole. Autoni naasesin läbimärgade pükstega, vast järgmistel otsijatel on nüüd veits kuivem olemine. :D Tagasi sõitsin märksa aeglasemalt. Isegi logi jõudsin enne une aega kirja panna. FTF läks kirja 19:58, Tänud