Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 4.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Palun vabandust,aga eks Te juba arvasite ja kahtlustasite ammu kes see anonüümne Lääne-Virumaal on. Alguses oli plaan hoopis mujale peita, aga tänavune talv mängis kõik plaanid ringi. Nii ma siis sobrasin ja kolasin seal üleval, kuniks täna saabus valgusekiir.
Aare on peidetud Lääne-Virumaale, Pärna küla piiridesse. Küllalt lähedale jääb Taara tammik. Et veidigi neid vanu Ente säilitada, panin Ingli pedaja otsa. No lihtsalt selline tegelane ei sobiks ju maa peale, ikka rohkem nagu sinisele taevavõlvile.
Aare on peidetud 2017. aasta detsembriseeria 15. detsembri aardena.
Häid saabuvaid pühi!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (18), lahe_teostus (14), ronimine (3), lumega_leitav (2), advendiseeria_2017 (1), 2017_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7FXEM
Logiteadete statistika: 77 (100,0%) 0 3 0 0 1 0 Kokku: 81
Pärast Seenelkäiku mõtlesin, tänaseks on küll sammudega kõik, rohkem ei viitsi. Aga kui horisontaalselt astuda ei taha, siis vertikaalselt ju ikka võib natuke :) Nii ma suuna sellele põnevale puule võtsingi. Abikas aitas õigetele kõrgustele. Puu oli vägev ja aare ka väga toreda teostusega. Suur tänu!
See neljane maastik pani enne kohalesõitu juba logisid lugema. Tundus, et mu abivahend on täiesti piisav. Algul panin auto risti aardega ja läksin läbi metsa asja uurima. Tehtav. Ja üllatus, üllatus, lausa aardeni sõidetav tee kah olemas, ei peagi redel seljas metsa all kondama. Edasi läks juba libedalt. Peale logimist tekkis ainuke viivitus sellega, et kui mina ronimisharjutusi tegin, oli mu geokoer kuhugi tundmatus suunas jalga lasknud. Väheke hõikumist ja olimegi mõlemad valmis edasi minema. Tänud peitjale selle toreda aarde eest.
Oi, see oli tore!
Niisiis, vantsisime kohale, kaardistasime aarde ja hakkasime mõtlema, kuidas siis aardeni jõuda. Leidsime, et kõige mõistlikum on ikka vana hea taktika: kobin Kaupole kukile ja siis võtan hammastega puust kinni ja kobin üles. Töötas, saime logitud. Allatulek vajab mul viimased pea kaks aastat alati väikest läbimõtlemist. Sel korral osutus parimaks versiooniks see, et hädiselt puu otsas rippudes maandusin Kaupo õlgadele. Hüüdsin: ,,Nõõ!" ja Kaupo hakkas suksu kombel ringi traavima. Huilgasin: ,,Juhuuu, kes on Liivimaa parim ratsutaja!" ja jõudsime niiviisi autoni. Aitäh!
Nu kuna Jutsil oli abikas kaasas, siis tulime kaesime selle aarde üle. Täna vist oli ingel pahas tujus, igatahes sülitas ta suust välja ühe pahvaka sumisevaid tegelasi, kui käisin konteinerit alla toomas. Seni, kuni logisime, rahunesid need tüübid maha ja tagasi hiilisin juba vaikselt, kuna ei tahtnud seda inglit enam ääritada. Suured tänud aarde eest.
Selle aarde juurde minekul kahtlesime, kas meil on ikka raskusaste 4 jaoks sobivaid abivahendeid. Selgus, et minu bussis kaasa loksunud abikast piisas täiesti, mistõttu saime ka inglikest lähemalt uurida. Väga tore teine, aitäh!
Nüüd oli ka abivahend üten ja sega saimegi ilusasti logiraamatuni. Ja ei olnud seega esimene kord kui siin olime
Hirmul on suured silmad.
Parema nime puudumisel Letipea või siis Kuura poolt lähenedes õnnestus mitu korda õigest tee otsast valesti minna. Paremale (õige) või vasakule? Vasakule. Vasakpööre mäest alla (õige) või otse edasi? Otse edasi. Enamasti juhtis mu tähelepanu navilt eemale erinevad võidusõidu elemendid. Muud moodi ma neid heinapalle, rajatähiseid ja teeäärtesse tõmmatud kilesid, seletada ei oska. Kohati oli tunne, et kuskil on ka metsa tehtud, sest tee oli omamoodi ära vajunud. Siiski oma madalapõhjalisega ma kuskil hätta ei jäänud.
Nulli lähenedes vaatasin hirmuga, et kas tõesti peab hakkama seda metsatööde poolt mülkaks sõidetud rada kasutama/ületama. Õnneks ei pidanudki. Kaasavõetud abivahend oli ka piisav, kuigi logimisel võttis korra jala tudisema küll. Tagasiteel parklasse leidsin ka kellegi kõrvarõnga. Pimedal kanal läheb nende teradega hästi. Aitäh! EVEJ
Päris hulk aega uurisin Locuses kaarti ja kaarte. On seal tee või mitte. On see sõidetav? Kõik läks hästi ja metsameeste parkla oli ka olemas. Found it: 20.Aug.2021 18:37 Inglipuu. Pikaks kasvanud, kuid kerged lapsed olid igati abiks. Abivahend oli küll autos, kuid sõitis kogu tee uhkelt kaasa. Aare olemas, korras ja kättesaadav. Tuhat tänu meistrile kohti ja vimkasid näitamast. Meile meeldivad su vigurid, need on väärt veidi enam kui "täname" kogisid.
Tassisime abivahendi kohale ja sups aarde juurde. Tänud
Peale koogi söömist oli paras aeg mõni sirutus teha, et ingliga ühele tasandile jõuda. Päike oli loojumas ja nii ilus oli seal olla. On ikka uhke puu metsast leitud. Parasjagu õel, et kui redelit pole, siis slingi võid niisama keerutada ja kukile võtmisest tolku pole. Ometi nii madalal, et lausa narr kogu ronimisvarustust välja vedada. Aga Margus otsustas seda tuulutada ja mul oli võimalus see ära katsetata. Peab tõdema, et on ikka tuntav vahe sees küll, kas on palju kasutust saanud vidinad või täitsa uued. Need asjad töötasid nii lihtsalt ja libisesid nii kiirelt, et ma pidin ikka korralikult end kinni hoidma, et laskudes alla ei potsataks. Ehk siis sips ja tehtud. Ainult jää oli sõiduteel kole libe. Aitäh!
Leitud, aitäh! Margus mässas nööridega ja Airi käis puu otsas, mina elasin puu all kaasa :)
Käisin täna inglil külas.Käis seal ka metsa vedu.Õnneks ingli kodu oli puutumata.Inglile palju lootust seal üleval.Aitäh!
Kõigepealt vaatasime laheda ingli üle, siis tõime redeli ja siis logisime. Ilusad tammed olid tee ääres küll. Aitäh!
Mina ütlesin kohe, et teeme nagu teised ja toome redeli, aga ei. Kristjan ei olnud nõus. Kõigepealt pidime ikka proovima ilma. Seejärel oli ta nõus vähemalt köie tooma, et mul millestki kinni oleks haarata. "Redel on ju kõige all." Tänu köiele ja väiksele adrenaliinilaksule, mis tuli tundest, et no nüüd ma küll kukun alla, sain ma üles, aga alla keeldusin sama moodi tulemast. Nüüd oli minu kord nautida putukavaba elu, logida ja vaadata ringi - olla see laisk ja pirtsakas :D Alla sain juba liftiga. Aitäh!
Vantsisin kohale, vaatasin ingli üle, vantsisin autoni tagasi, sikutasin vajaliku abika välja ja uuesti Ingleid vallutama. Tänan.
No vahi vahi, logimata aare :D Tore puu oli ja logimine käis kiirelt ja lihtsalt, tänud :)
Taaskord nunnu aare, aitäh! Sander hüppas peaaegu et ilma igasuguste abivahenditeta sinna puu otsa :D
Geotuuri tehes tasub ikka igast kraami autosse pista, mine sa tea, kus midagi vaja võib minna. Näe, siin kuluski üks abivahend marjaks ära. Seni, kuni mina ingli juures käisin, korjas Anna nurmenukke. Kuluvad needki marjaks ära, talvel. Aitäh.
Vaatasime, kelle peidetud ja mis maastikul aare on. Tekkis huvi aaret külastada. Kohapeal oli meeldiv üllatus. Väärt aare. Kaalusime kahte varianti, kuidas nimed kirja saada. Esimese proovitud variandiga õnnestus Tiidul kärmelt aardeni jõuda. Teist varianti ei hakanud proovima :) Aitäh aarde eest!
Kõivu otsast tulnuna, sattusin pedajale turnima. Ingel pakkus lahkesti logiraamatut ja peale logimist lendas ligi selle kevade esimene liblikas.. kollane :) Tänan.
Nagu kiuste olin unustnaud autosse redeli tõsta. Aga õnneks olin unustanud ka autost jupi nööri maha tõsta. Eks siis tuli improviseerida. Täitsa toimis :) Aitäh peitjale.
Selle aardega läks hästi :) Tanel ütles, et tal redelit kaasas ei ole, kuid vaatame ikka, kus ja mis. Logisid lugedes jäi silma koormarihm. Tanelil aga köis olemas. Ajas asja ära. Aardel lahe teostus. Aitäh peitjale.
Õnneks oli koormarihm autos olemas ning vihje selle vajalikkusest tuli kasuks, täname!
Inglipuu oli lähedal, miks mitte külastada. Haarasin ühe rihma ka autost kaasa. Kuna ta käepärast oli siis isegi kasutasin. Kuigi ilmselt oleksin saanud ka ilma. Ingli juures hakkas vihma kallama nagu oavarrest ja jooksin ruttu autosse. Oti Saksa ralli viimane katse vajas ka vaatamist.
Mihkel tegi raske osa ära, mina olin mõttejõul abiks.
Käisime Viru-Nigulas poes ja väntasime selle aarde juurde. Astra jäi alla kaasa elama ja ma käisin üleval ära :) Aitäh!
Ma tahtsin Taimeriigi aaret logida ja Pärna küla sobinuks selleks hästi (ainult ühtki silti selle küla nimega ei leidnud). Küll aga leidsime, et läheduses peaks olema üks ingel puu otsas. Ega siis enam pikka mõtlemist polnud, reipalt sammusime nulli suunas, ise põnevil, et kui hullus kõrguses maastik 4 küll olla võib.
Eelnevalt oli kokkulepe, et Josten ronib. Üsna varsti oli selge, et ta on ronimiseks ikka üsna jupats. Erki katsetas ka nn vitsade vastupidavust ja korra proovis ka nii, et me Josteniga takistasime paindumist, kuid proovis, mis ta proovis, ei saanud ka tema ronimisega hakkama.
Kui hakkas kostuma lausekatkeid, et jääb ikka logimata, siis korraldasin kiirajurünnaku ja pakkusin selle käigus mitmeid kordi välja idee, et viskame Josteni puu otsa. Mind ei võetud väga tõsiselt kuulda, seega taandusin korraks, et otsida mingit looduslikku redelt, tellingut vms. Vaikselt hakkas aga mõte Josteni heitmisest idanema.. Ütleme nii, et nüüd oli esimene kord, kus on suuremat kasu olnud sellest, et poiss suhteliselt närb sööja on. Üsna varsti ulatati karp logimiseks. Jasmiin oli selle karbiga eriti asjalik, tutvus sisuga ja juhendas sulgemisel (mul osad kuivained sarnases karbis ja teab väga hästi, kuidas klõpsud kinni ja lahti käivad).
Tagasipanek oli üpris vaevarikas ja mul hakkas juba film jooksma sellest, kuidas ma ise pean Erkile pähe astuma, sest Josten ei saanud esimese hooga peidikut korralikult kinni. Ilmselt tuli see mõte ka Erkile pähe ja suurest hirmust (ma olen ikka tubli 15kg raskem) tõstis vist Josteni veel mõne millimeetri jagu kõrgemale ning kohe oli ka kuulda rõõmuhõise.
Väga lahe aare, jääb meelde, aitäh ;)
Erilist usku selle aarde leidmisesse polnud, aga kui ta juba teele jäi, tuli üle vaadata. Vaatasin, mõtlesin. Ronisin mingile stardipositsioonile ära, veel natuke... kümmekond cm puudu. Trikitasin veidi, nüüd oli juba olukord, et kätte vist saaks, aga kas ka tagasi? Õpetasin vitsale, et kui ma tal olukorra natuke kergemaks teen, siis ta võiks vastutasuks mind ka aidata. Nõnda saanudki. Jälle üks äraütlemata tore aare, aitäh!
Ei olnud pikkust lisavat abivahendit kaasas, aga sellesse sääskedest kubisevasse kohta ei plaaninud ka kunagi hiljem tagasi tulla, seega tuli metsa alt vajalik hankida. Tunniga sai tehtud. Küll on Jumal ikka häid asju loonud, nt see hõbedane liimipael.
Kuna Mattias käskis kõik abivahendid maha jätta ja lubas sirutustvajavad aarded kätte tuua, siis jäi meie ülesandeks sääski tappa ja vaadata kuidas orav puu otsas ronib. Tänud peitjale!
Laur üritas mind küll ärgitada, et ma ise selle karbi läheks ja võtaks, aga mulle tundus ikka julgem abijõud olla. Ägedat konteinerit nägin sellegipoolest, aitäh Märdile meisterdamast :).
Abivahendeid kaasas polnud aga mõtlesime ikka piiluda mis see 4.0 siin endast kujutab. Aktiivsel nädalal oli juba enne seda n e l i sarnase maastikuga aaret edukalt leitud. Ega nüüd ei saanud siis enam alla vanduda. Kohapeal pakkusin küll Marisele, et kasutagu mind abivahendina, aga millegi pärast see ei sobinud. Pidin siis ise kuidagi kohale jõudma. Õnneks oli lift käepärast võtta ja Maris aitas altpoolt veel natuke kaasa ka õigesse suunda jõudmisel :D Sups ja logi jälle kirjas. Igati tore teostus taas :)
Päeva viimane turnimine! Tarmo ründas ühelt, mina teiselt poolt ja üleval saime ilusti kokku. Inglile tegime tuule alla ja nillisime logiraamatule ligi. Kaupo proovis ka läheneda aga kuna oksad olid juba niikuinii võetud siis otsustas siiski vaatleja rolli jääda. Hiljem lubas kunagi sukeldumisega kõik tasa teha. No jääme ootele. :P
Aarde eest tänud.
Ronimistuur siis ronimistuur. Olime siis j6udnud järgmise vallutuseni. Pikka m6tlemist ei olnud ja oravad asusid puud vallutama. orav 1 ühelt poolt ja orav 2 teiselt poolt. Samal ajal kui üks oravatest ingli tähelepanu k6rvale juhtis sai teine orav uudistada mis on karu k6hus peidus :D Kiitused taaskord peitjale ;)
Päeva kümnes Motma aare. Mind need vitsad ei kandnud ja päris puruks ei hakanud neid painutama. Jäin taaskord pealvaatajaks kuidas oravad ükskõik kust üles ja alla ronivad.
Inglipuule otsa vaadates üritasin mõistatada, et mis pagana pärast ma endale teleskoop redeli ostsin kui seda endaga geotuuridele kaasa ei võta. Oleks olnud kähkukas aga nüüd tuli eelmänguga tegeleda. Tegin mitu ringi inglile peale kuniks otsustasin ära, et loobuda ei kavatse ja lähen katsetan vitsa peal kõõlumise ära. Kui vitsa peale sain, siis muidugi avastasin, et siinsed maiad sääsed ei tee välja, et mu keha on piserdatud neid tõrjuva möginaga. Enam polnud midagi parata ja tuli lihtsalt kannatada ära. Kogu logimisprotseduur oli erakordselt ettevaatlik, et mitte üks detailgi ei pudeneks maha. Õnneks tasus rahulikult toimetamine end ära ja kahe vitsa vahel spagaati tehes jõudsin maapinnale. Aitäh!
Märdi kolmpaki teine linnukene. Või inglikene. Ei hakanud autoga nulli trügima, mõnus oli päikselises tuulises metsas pisutki jalutada. Sääski polnud, ainult üks ingel oli pedaja otsa lennanud. Lendasin siis minagi tema kõrvale nagu inglitiivul. Üks ingel itkes maa peal seda kõike pealt vaadates. Aga ei vääratanud minusuguse ingli jalg ega käsi ja nii me seal kahekesi oksal istusimegi. Pärast sai veel ojas käsi pesta ja nägu lobistada.
Võimas teostus, kiidan! Suur aitäh ütleme Märdile kah.
Mind saadeti siin esteks luurele, et mis ja kus. Kui mööda autojälgi pea nulli jõudsin oli kindel, et tuleb autost ikka abikas välja tarida . Kaaslane siis sikutas ja tassis, ohkis ja halises, et ta enam ei jaksa. Pani siis abika maha , mina ruttu pedaja otsa ja logisin aarde sipsti ära. Alla tulles jättis A oma esijäsemed aga hooletult ripakile, nii ma neid siis kogemata lapikumaks surusin, veelkord vabandust, no ei näinud ju...tegemist oli rohkem enese kinni hoidmisega kui silmade tööga. Kaasa tuli üks rändur. Tänud peitjale, muhe näputöö!
Trügisime autoga peaaegu treppi ja panime nimed kirja. Peitja on jällegi hulga vaeva näinud ja toreda asja valmis nikerdanud. Täname! Ränduri jätsime ka!
Eelmised otsijad olid autoga trepis käinud. Meie auto nii võimekas ei olnud. Aare sai leitud ja logitud Kusti-Marguse koostöös. Aitäh!
No siin läks vaja kõiki võimalikke ja võimatuid abivahendeid, et aardeni jõuda õnneks oli Mardil abivahendeid jalaga segada niiet saime nimed kirja :-) Tänud peitjale.
Ka mulle meeldis väga selle aarde teostus! Aitäh! Rõõmu ja nutikust Märdile uute konteinerite kujundamisel!
Kena puu ja veel kenam valge ingel. Konks ingli küljest on kuidagi võõrkeha :) Aga see on tehniline detail. Muidu oli täiesti edukalt abivahendiga leitav ja logitav. Aitähh
Ronida mul meeldib, isegi väga, kuid kahjuks selle ronimisega ma hakkama ei saanud, nii et tuli abivahendit kasutada. :)
Selle külmaga polnud logimine just kõige toredam, kuid ingel ise oli väga uhke.
Suured tänud peitjale, mulle meeldis. :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Õnneks oli meil abivahend kaasas ja oravana Kristel. Tänud Kristelile ja ka peitjale.
Kuna mina ei olnud aardetuuri jaoks täna midagi teinud, siis otsustasin, et panustan ka nüüd natuke. Alt paistev konteiner isutas ka näppima, sest no oli nii lahedalt tehtud, tõeline ime. Vaatasin kohe tükk aega seda heegeldust. Sain ju vabalt seda 2-e käega teha, sest turvamees oli mul olemas.
Aitäh, vot sellise aarde juurde oleks küll Advendiaeg võinud tulla, hästi teemasse!
Aarde nimi andis märku, et äkisti on abivahendit tarvis... vedisin siis selle igaks juhuks auto juurest nulli kaasa. Tuli tõdeda, et vaist ei vedanud alt ja no kui aardekirjeldust enne lugeda, siis poleks vaistu ka vaja olnud :). Kohapeal siis soovis Anne oravaks kehastuda ja ma lubasin, et üritan garanteerida, et ta lendoravaks ei kehastuks. Igati muhe vidin, aitähhid!
Kõigepealt vaatasime ingli kaugemalt üle ja siis sai juba lähemale lennata. Täitsa kobe ingel. Tänud peitjale.
Esimene mõte oli- et see jääb täna küll logimata aga kuidagi õnnestus siiski ülesse ronida... Tänud juhatamast :)
Siia sõites ma ikka kogu aeg mõtlesin, et ilmselt on jama, et väiksed oravad kaasas pole.. Kohapeal tõdesin, jama jah..:( Tuttav talu, millest möödusin, oli ka pime..ei saa abi või abivahendit.. Tuli siis end inglikerguseks teha ja tiivad külge mõelda.. jõuluajal on ju imed võimalikud! No ja hõljusingi sõna otseses mõttes inglini.. upitasin ja hoidsin hinge kinni logides..aga ära tegin! Tänud peitjale, väga vahva!
Peitja tuli kaasa uudistama (või parastama), et kuidas meil see leid tuleb. Õnneks tuli kergelt, täitsa ronitav puu oli. Madis toetas seda peenikest raagu, et ma alla ei sajaks ning Miki vudis mööda oksa üles. Eks ta üks paras oravaunenägu ole. Tänan peitjat, jälle üks muhe tükk seal üleval.
Mulle see valge ingli aare väga meeldis. Sobis nii hästi valge vaikuse ja jõulusära aega. Aitäh!
Minu ülesandeks jäi puud toetada ning kribinal krabinal oli Miki aarde juures ning ulatas aarde Liisile logimiseks. Tore asi siia puu otsa valmis meisterdatud, aitäh peitjale!
Peitja tuli siin kaasa ja pidi pettuma, et meie oravad ilma redelita aarde logitud said. Nalja sai, aitäh!
Päris kindel ei saanud olla, kas me seda inglit üldse näeme siin. Filmide ja telesarjade põhjal on jäänud mulje, et see võime tekib inimestel, kes maisest ilmast lahkunud või vähemalt ühe jalaga teispoolsuses ära käinud. Olgugi, et meil mõlemal taoline kogemus puudub, ei tekkinud selle ingli märkamisega küll mingeid probleeme. Muig, hevimeeste taevast pärit vist :o) Kättesaamine ja tagasi panemine kujunes raskusastme vääriliseks, kuidagi ikka õnnestus ilma abivahenditeta. Tänud.
Kust küll see valearusaam et inglitel on tiivad? Aga las ta siis olla kui nii meeldib. Aarde eest aitäh! Tuttav kant, läks kiiresti.
Sel õhtul otsustasime Lääne-Virumaale tuleva detsembriseeria aarde ära oodata ja leidma minna. Nii tegimegi. Koerad said hilisõhtuse jalutuskäigu. Kõigepealt leidsime aardeomaniku ja seejärel aarde. Aitäh, oli vahva lugu! Saime šokolaadi, ei võtnud midagi, ei jätnud midagi.
Kell oli juba üpris hiline kui logimisulatusse jõudsime,miski 23:20 umbes.Egas kaua otsima ei pidanud,astusime eelnevate leidjate jälgedes ning hopp-hop saigi logitud.Jaaa...kui see ingel ilma tiibadeta oleks kes ta siis oleks?Säilitamaks seda jõulutunde natukestki,arvan erinevalt Raivost,inglite tiibade olemasolusse.Aga olgu kuda on,igaüks usubarvab mida tahab!Nimed saime kirja teisena.Täname toreda aarde eest!