Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare viib sind Tsõõrikmäe meteoriidikraater juurde, mis on Eesti suuruselt viies kraater. Nimi tuleneb kõrgendikul asuva ümmarguse järskude seinadega süvendi järgi, kuna tsõõr tähendab murdes ringi, ratast. Omal ajal kasutati seda vesist lohku linaleopaigana. Kraater on moodustunud liustiku poolt tekitatud settesse – moreeni. Seda ümbritseva madala ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit ja kraatri enda sügavus on 5,5 meetrit. Kraatri vanuseks võib öelda umbes 9500 aastat, mida kinnitavad nii kraatri põhjast võetud õietolmu analüüsid kui ka raadiosüsiniku dateeringud. (Eesti Loodus, 1984)
Aare on peidetud maast kõrgemale ja leitav iga ilmaga, lühemad inimesed võivad vajada abivahendit.
Aarde peitmist toetas KIK.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), kik-aare (1), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7FZ2D
Logiteadete statistika: 111 (98,2%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 114
Sellest teeotsast kordi mööda sõidetud, aga ikka muudkui kiire, sest kohe kohe hakkan siia kodust kaugesse nurka kohale jõudma, kus üldreeglina on suitsusaun juba kuumaks aetud ja laud hea paremaga kaetud. Täna sama lugu, aga kaua see kraater siis muudkui ootab mu külastust. Otsus oli spontaanne ja kiire, auto nina metsateele ning nii kaugele kui massinaga sai, siis juba jala. Sa mu jeebus küll, oli siin ikka sääski. Ühte välja tatistades lendas samaaegselt kolm suhu. Küll on hea, et mul sääsepunnid üles ei tule ja kihelema ei hakka, aga valus on ikka, kui torgivad, Hinge teevad täis, ei saanud korralikult ringigi vaadata. Aga aare sai vähemalt leitud, hea seegi. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aaret peitmast. Kusjuures polnud varem üldse sellise koha olemasolust teadlikki, kuni aardekaardilt ta avastasin.
Pärast viisakate riietega pildistamas käiku on ikka hea nendesamuste riietega metsa sääskedele pidusööki pakkuma minna. Ka aare sai leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Kunagi mäletan, et sai seda kraatit otsitud. Tookord ei leidnud isegi õiget teeotsa, kust sellele läheneda ja vist sai aeg otsa, et rohkem tookord ei otsinud. Seekord oli kõik üsna lihtne. Va see, et ligipääsutee oli mõnda aega tagasi üsna märg ja pehme olnud ning nüüd nii 20-25cm sügavustesse roobastesse sõidetud. Sai siis natuke pikemalt jalutatud kevadises metsas. Aitäh juhatamast, päris vahva koht!
Polnud enne sellest meteoriidikraatrist kuulnudki. Aitäh kohta tudvustamast! Aare korras.
Tee siia oli väga pehme minu madalapõhjalise jaoks. Hirmus hakkas. Aga kraater on täitsa kraater. Aare on talve kenasti üle elanud ning on kuiv ka korras. Tänud!
Taas üks huvitav fakt juures. Meteoriidikraater. Tänud tutvustamast
Just peale meie saabumist sättis end lahkuma mammi, kelle suured kotid olid täis seeni. Meie nägime seega vaid lõigatud seenejalgu. Täpselt aarde juures olid küll kingituseks mõned sirmikud
Kraater on ikka oma koha peal ja aare samuti. Sääsed ka ei puudunud (kuigi oleks võinud).
Peab vist omale ka logimiseks templi muretsema. Need suvised metsas kritseldamised, tulevad korraliku vere hinnaga. Tegelikult võiks elu jooksul üht tutikat kraatrit ka näha, kuigi seda on vist palju palutud.
Tänud
Teine kord ühe päeva jooksul, kus google maps korralikult käru keerab. Ma isegi kontrollisin, et õigesse kohta juhataks, aga natuke hiljem teavitati mind, et parem marsruut leitud. No tore on, aga ei huvita. Mida ma ei oodanud (ja ei kontrollinud), oli see, et ta sunnik ise tee valiku ümber muudab ja mind täiega võssa juhatab. Sain jälle hoolega pori künda enne olukorra taipamist. Lõpuks õigele teejupile jõudes tekkis tunne, et sõidangi mööda meteoriidikraatreid - hea et kärul põhi alla jäi. Nullis kohe ei näinud, aga viga oli mõtlemises. Väike pilk kirjeldusele avaldas, et KIKi aare. Siis sai kohe pilk klaariks ja nimi kirja. Aitäh!
Siin oli juba teada, mida otsima peame. Vaatasime veidi ümbruses ringi ja teekond võis jätkuda. Tänud
Nii nagu alati selle seeria aaretega, ootas meid eest, see tavaline, nii nagu just alles ütlesin. Aga Merit kahjuks leida ei saanud, Märt lihtsalt unustas. Tänud peitjale aarde eest.
Tore koht, kuhu vist aardeta poleks tulnud. Eriti huvitav oli üks kohalik sillake, mille üheks osaks oli roostes kastrul.
See auk on juba ei-tea-mitmes meteoriidi kukkumise auk, mida oleme oma georadadel väisanud. Selgub, et aja jooksul on neid päris mitu me maale kukkunud. Siinne oli täitsa arvestatava suurusega. Tänase ilma puhul sai kõndida nii ümber augu kui ka augu peal. Aardega läks kärmelt, aitäh.
Metsa all oli lumekiht veidi õhem, seega sai kraatrile tiir peale tehtud. Aitäh näitamast!
Kui olin Meelva rabast tagasi auto juurde jõudnud, tundus, et kell on veel liiga vähe koju sõiduks. Otsustasin paar Räpina aaret ka üle vaadata.
Tulime seda auku vaatama. Pole küll nii suur nagu Saaremaal, aga ajab asja ära küll. Napilt ulatusin aardelaeka lahti teha. Karbi võttis aga Karl välja. Ta kartis, et see kukub mulle näkku ja siis pean sinise näoga ringi kõndima.
Ma polnud sellest paigast kuulnudki. Täitsa kurvaks tegi see, et oli suur looduskaitse silt, et siin on kraater, aga ma küll ei saanud mitte midagi aru. Sildi ümbrus nagu iga teine. Samas ei peagi kõike kandikul ette tooma ja natuke loovust tuleb ikka kasuks.
Väike rattasõit metsa. Talu õues käis pidu ja kaltsupõletamine käsikäes. Haisu oli terve küla täis. Vaatamisväärsus suht aimatav aga aare korralik. Hämaras geoteed ei märganud ja ajasin metsas punkti taga. Aitäh.
Mõnus jalutuskäik sääskede keskel. Ilma aardeta poleks siia huvitavasse kohta kindlasti sattunud, tänud.
Ega mingit teadlikkust meteoriidist Räpina külje all mul küll polnud. Ses mõttes oli väga kasulik siin käimine. Rada oli nii korralikult ette tallatud, et midagi mõistatama ei pidanud. Vahtisin ka rohelist ollust kraatris ja tundus pigem, et see oleks nagu mingi vana auk, kust turvast kaevati. Aga näe. Igaljuhul hea, et siia satutud sai. Aitäh!
Otsisime igaüks erinevatest suundadest, kuni lõpuks kõlas "Leidsiiin!" Just sellise peidukohaga aarde olin ka eile teises Põlvamaa otsas leidnud:) Aitäh!
Seiklesime täna Räpina ja Mehikoorma kandis, enne kojusõitu tulime siia meteoriidikraatrit vaatama. Kartsin, et pean läbi metsa tuhlama, aga täitsa kena rajake läks otse kraatrini. Ületasime veel ühe geosillakese. Toomas võttis aardest väikse kellukese ja jättis raske südamega oma HotWheelsi auto. Aitäh!
On ikka väike meteoriit olnud. Auk vaevu märgatav. Leid ise lihtne.
Eesti suuruselt viies meteoriidikraater oli tõepoolest turvast täis. Aarde leidmise lihtsust ülistavad logid ajasid aja möödudes närvi :) Ma olin ühe KIKi aarde varem leidnud, seega teadsin mida otsida. Siiski kulus kraatri juures tiirutamisele kokku kolmveerand tundi. Plaanisin maaväliste algetega kraatrit kompassi ja telefoni segiajamises süüdistada, ent meteoriitset ainest pole geoloogid kraatrist leidnudki.
Pärast väsitavat ringitrampimist einestasin ning sõitsin siis koos 150-pealise ratturite hordiga eesotsas president Kersti Kaljulaiuga Räpina sadamasse. Kuna rahvast oli ootamatult palju, siis tekkis arutelu, kas üritus on parem läbi viia väljaspool sadamahoonet. Kiibitsejad tähendasid presidendile, et Aapo Ilves saaks kindlasti "elektriga" ka väljas esineda.
"No mis sellest elektrist?" küsis Kersti Kaljulaid ja lisas pilkliku tõsidusega: "Rahvalaulik töötab õllega, mitte elektriga."
Tänan aarde eest!
Peale kosutavat puhkust Värskas tuli ikka mõned Räpina kandi aarded ka üles otsida.Näed sa siis,siin kah KIK toimetanud.Tänud juhatamast!
Puhkuse esimese osa kuuekümne kuues aare. Redelit tassisin küll ilma asjata kaasa. Aga aare kena ja korras, kraater oli parajalt umbe kasvanud lombike, ega seal suurt midagi vaadata olnud, need ääristavad lindid looduskeskkonda nagu hästi ei passi.
Vahelduseks natuke lihtsam leid . Meteoriidikraatrit kujutasin vaimusilmas natuke teistsugusena ette.
Raskematele aaretele väheke kergem vahepala ja siis tagasi raskemate juurde. Tänud.
Ohh, kui mõnus on pärast neid Räpina ülilahedaid kuid keerulisi aardeid lihtsalt tulla ja logida üks KIK'i seeria aare. Kohe tunned kuidas aju jahtub.
Jalutasime nulli.
Kätlin: "Mis suurusega aare on ja mida otsima peab?"
Mihkel: "Nii..., suurus normaalne..., maastik 2..., toetas KIK, ahaa, järelikult peab vot seda otsima."
Kätlin: "Siis on siin!" Ja näitab näpuga aardepeidukat.
Aitäh siia juhatamast, polegi siia varem sattunud!
Kätlin 6:3 Mihkel
Kiire kõrvalepõige ja jalutuskäik. Oletame, et see on kraater :) Aitäh!
Väike kõrvale põige Räpinast ja kraater ka üle vaadatud. Tänan.
Räpina aarete vahele tegime väikese kõrvalepõike. Natukene kõndimist ja saime oma nimed kirja panna. Kraater ka üle vaadatud. Aitäh peitjale.
Pärast mitmeid nurjunud katseid leida Räpina aardeid, suundusime kraatri juurde. See oli igati õige tegu, kuna aarde leidsime hõlpsasti ning objekti külastasime kõik esmakordselt. Täname siia kutsumast!
Täitsa kena tsõõr. Ja mõnus sinna viiv metsarada kah. Üks lemmikutest selles seerias.
Siia sõites kahtlesime kuni poole teeni, et kas ikka läheneme õigest otsast, sest navigaator pakkus teist varianti. Autost väljudes tundus, et olime ikka õigel teel. Koht oli tõesti äge ja ega ilma aardeta poleks tõesti siia sattunud. Aitäh.
Väga vahva paik! Ilma geopeituseta ma siia poleks kunagi sattunud! Aitäh!
Setu kostipäiv võttis üllatavalt palju aega ja tagasitee jäi vihmahoogude vahele. Proovisime siis ikkagi ühtteist tee äärest noolida, aga no 15 kraadi ja märg mets ei ahvatle väga, eriti pärast selle suve harjumuspärast leitsakut. Siin siiski ei sadanud, tegime pisukese jalutuse ja vaatasime selle lombi üle. Tänud näitamast, kolm kikikat vaid veel ootamas.
Aarde parklas torkas silma Suveseikluse kleebistega võõras masin. Huvitav, kes siis ometi?! Pisikesest meteoriidikraatrist möödudes ja nulli jõudes ootasid ees Juta, Elys-Anette, Mia-Marii ja Sven. Kõikse suurem segadus oli pealik Carolinal, aga ega minagi enne siinset trehvunksi Suveseiklusel kohtutud tiimi geopeituse tiimiga kokku viinud. Näed, järgmine aasta jälle palju targemad! Teame, kes on Juta ja Sven, kes on Ö-tiim. Noored on Janari jagu, see on ammu selge (-: Kui just aastaga seda kõike vahepeal ära ei unusta ;-P
Aardeleid tehti meie eest, saime vaid logida (sedagi mitte mina). Tagasi jalutasime juba kõik hanereas. Aare kuiv ja korras. Jälle üks KIK-i toetatud aare leitud - hakkabki neid väheks jääma. Aitäh peitjale kutsumast!
Teekond aardeni ja logimine olid küllaltki sündmustevaesed, kuniks metsaragisedes saabus Suveseikluselt tiim Speedy ja Co. Jagasime siis värskeid muljeid, ajasime Caro täiesti segadusse, kuidas omavahel suhestuvad The Ö Team, geopeiturid Juta ja Sven ning matkymbereesti lapsed Elys ja Mia. Lõpuks lubasime kõik puuriita lahendama siirduda, kuid hiljem enam ei kohtunudki. Tervitused!
Önneks olid varemleidnud juba karbi pesast välja koukinud, kui meie kohale jöudsime. Jäi vaid logimise vaev. Tänasime sõbralikult ja suundusime uutele radadele.
Leidsime pilvisel kuumal suvepäeval, kuidagi müstiline koht tundus. Jälle üks meteoriidikraater vaadatud, aare leitud, logitud, jätsime roosa kivikese. Tänusõnad peitjale!
Leitud. Pärast RÜG aaret polnud leidmine raske. Ei võtnud midagi ja jätsime roosa kristalli. Tänud.
Kraater oli täitsa arvestatav, samuti kõrge rohi, mis sääri paitas ja kõiksugu satikad: sääsed, parmud, põdrakärbsed. Panime kiirelt nimed kirja. Aitäh!
Mõnusat kohta tutvustab see kivikik. Ega metsavahel väga saakski aru millega tegu, kui kogemata peale satuks. Aga õnneks meil aarded ja koht ka kenasti tähistatud.
"Puuriida pärast Räpinasse, igatahes!" esimene lisaboonusaare... Mõnusalt simpel nagu kik-ikad ikka, rohekas nimeandja ka ilusti kohe kõrval vaatamiseks väljas :)
Kõik oli lihtne ja loogiline. Siin oli kik-aare paigutatud vaatamisväärsuse suhtes õigesse kohta. Ennem lõppu läks hea sissekäidud rada kaheks. Üks viis ilusti aardeni, teist testima ei läinud. Logiraamatust saime teada, kes siin päev varem oma mesinädalate geotuuril viibinud oli. Palju õnne! :) Aitäh ka aarde eest!
Mulle KIK-i aarded hakkavad järjest rohkem meeldima. Hea lihtne leida, ei pea hullult võssis mässama, vaid just parasjagu. Ehk tsiteerides klassikuid - "möödasõidul lihtne leid"
Sääskedel on vist mingi oma salateenistus, igatahes töötab see väga efektiivselt ja metsa sisenejad piiratakse hetkega sisse. Kaks liitrit imeti küll vist välja.
Sai tehtud väike kõrvalepõige Räpinast. Jätsime auto geoparklasse ja jalutasime aardeni. Tänud kohta näitamast.
Sääskede paradiis. Siin oli neid tõesti metsikult, pidi kiiresti tegema. Ühe foto siiski võtsime.
Ilus jalutuskäik soojas kevadilmas. Ja oligi kohe täitsa kraater. Aitäh näitamast!
Tee oli nii pehme, et tegeikult hakkas süda valutama, kui mööda vedelat teed aarde poole üritasin ujuda. Lõppeks oli suisa keelav piire teele risti tõmmatud. Kuna aardeni näitas veel üle poole kilomeetri, otsustasime siia tulla suvel uuesti. Niikuinii on vaja alailma Räpinas käia, sest üle ühe aarde ju meil siinkandis tavaliselt korraga logida ei õnnestu :)
Vahepeal loobusime aarete järgi marsruudi planeerimisest ja käisime hoopis Saatses ja Podmotsas. Piirivalve toimetas päris aktiivselt, aga juttu ei saanudki puhuda. Teed olid väga kevadised, mitu korda sai autopõhi vastu maad toetatud. Ega sellegi aarde juurde sõitmine erand polnud. Keegi oli otse geoparklas kinni jäänud. Kitsi nägime ka mitu korda väga lähedalt. Lihtsalt seisavad teest mõnekümne meetri kaugusel ja vahivad vastu, isegi kui auto seisma jätta ja aken alla lasta. Kevad :) Aare korras, aitäh!
Kaupo terava silma abil taaskord avastatud, üksi olles oleks ilmselt mööda kõndinud. Ehk tasub rohelisemal ajal tagasi tulla.
Kuna meteoriidikraatreid on Eestis vähe, siis eks sellest olen ikka kuulnud, aga kordagi pole kohal käinud. Hea, et siin sildid väljas ja rada sees, muidu oleks võinud siit mööda kõndida. Kui sellisest pinnavormist kõnniks kuskil suvalises metsas/soos mööda, siis ei oskaks tähelegi panna. GPS tegi pisut nahka, 30m pealt hüppas 6m peale. Natuke tiirutasime ringi ja leidsime. Jälle silmaringi suuremaks venitatud. Minu XVII KIK leid.
See lomp oli nüüd küll vähe kuival. Paar purret tuli ületada ja mööda jälgi nulli minna. Tänud!
Koertele sellised kohad meeldivad, kus saab mõnuga joosta. Õnneks oli ojakestel sillad olemas ja kohale sai lihtsalt. Tänud peitjatele
Anneli ja Reino tänastes jälgedes ei olnud vaja isegi gepsu sisse lülitada. Tiir ümber lombi ja tagasi Räpina poole, kus oli veel üks kuri plaan, mis etteruttavalt öeldes võssa läks. Aitäh.
Väike jalutuskäik, veidi kraatri imetlemist ning pistsin logi kirja. Täitsa kraatri moodi kraater - veidi lapiku kujuga on vaid. Aitüma!
Uusi aardeid on lausa lust leida, need on puhtad ja ilusad. Kraater ise oli nagu kraater ikka.
Aimasime küll, mida otsima peab, aga läks siiski kauem, kui selle seeria aarete puhul tavaliselt.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõnus jalutuskäik muinasjutumetsas. Kuigi kõik meist vist nii ei arvanud. Nimelt õnnestus Edel ühe purde peal käbla käia ja korralik muhk koiva peale saada. Aitäh!
Mööda lumist rada lähenedes leidsin alguses väikese tsõõri ja siis aarde. Aitäh!
Kuigi meil sellist plaani polnud, olime õhtuks ikkagi Räpinas väljas. Kuna olime tänase reisi jooksul näinud umbes kuuel korral kitsesid (viimane neist vaatas meid uudishimulikult paigas, kuhu auto parkisime), ei olnud keegi nõus minuga pimedasse metsa kaasa tulema. Püüdsin küll selgitada, et karud magavad, jänesed ja kitsed on ju nii nunnud ning põdrad ja hundid pole nii lollid, et niisama inimesele metsas ligi tuleks, vaatas mulle otsa autotäis meelekindlaid silmapaare.
Tundus täitsa vahva koht olema ja plaanin siia millalgi päevavalguses tagasi tulla. Seda enam, et kuigi arvasin teadvat mida on vaja otsida, see mulle ometigi lambivihku ega pihku ei jäänud...
Tsõõrikmäel olin kunagi paar aastat tagasi käinud, aga ega see siis takistanud uuesti minemast. Tookord otsisime suurema kambaga õiget kohta ikka tükk aega taga. Seekord läks asi selle võrra lihtsamalt, kuid aardeni viiv sild oli purulibe ja naelad ka püsti (viimane probleem sai kõrvaldatud). Millegipärast oli meelde jäänud, et see aare sellesse seeriasse ei kuulu. Oleks teadnud, oleks kohe osanud õiget asja vaadata. Nüüd sai ikka veidi aega silmad maas käidud, kuni aare end ilmutas. Järjekordselt seeriale vastavas tuntud headuses. Üllatav oli vaid nelja seltskonna logisid eest leida. Aitäh!
Jalutasime mööda jälgi aarde suunas. Järsku hakkas aare kaugenema, no kes selliseid eksitavaid jälgi teeb! Tuli teha kiired korrektuurid ja oligi tuttav kast vaateväljas. Aitäh peitjale.
Parkisime ja jalutasime aardeni. Logisime, tore peidukas, aitäh!
Jõuluöösi sai siin pimedas kaks sõõri pääle tehtud, esimese jõulupüha hommikul valges aga olid mu silmad edukad. Nii tore! Võtsin mälestuseks oma esimese vahetuskauba, üldiselt ma seda tilu-lilu ei armasta, aga jõulukelluke vahetas fosforiidiga kohad nüüd küll. Aitäh, peitja, Räpsus palju käidud, aga siia põld küll sattund. Uus asi nähtud jälle. Tervitusi Araabiast!
No see on küll nüüd kaua oodatud aare siiakanti. Juba on hakanud tekkima tunne, et olen selle nurga ainuvalitseja. Mul oli küll endal plaan seda kohta tutvustada, aga veel parem tunne oli aaret otsida.
24.12.2017.
Mitteleid.
Elys, Heivi, Liina ja Janar.
Peale hingedele küünla panemist hilisõhtul, tuli suur tahtmine aaret otsida. No oleme ausad, tahtmine tuli juba siis, kui aare avaldus, aga siis paiknesin ma teises Eesti otsas. Täna tulime siis kohale - õues pime ja lumine. Geps näitas imelikku koht. Tegime lombile tiiru peale, siis veel ühe, lõpuks ragistasime võsas. Lõpptulemuseks oli rahval näost sinised ja aare leidmata.
25.12.2017. Leid. Liina ja Janar.
Oleme ausad. Ma poleks mingi valemiga suutnud Räpinast ära minna, kui me poleks seda aaret veelkord otsimas käinud. Meil oli aega täpselt pool tundi ja õnneks oli Liinal teravad silmad. STF ja suured tänud.