Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 4.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2017. aasta detsembriseeria 17. detsembri aardena.
Eesti sõjaväeline auaste on Eesti Vabariigi nimel kaitse- või reservväelasele antav nimetus, mis sõltub tema sõjaväelisest väljaõppest, haridusest, sõjaväelisest ametikohast, tegevteenistuse staažist ning põhiväeliigist. Kõrgeim võimalik Eesti õhu- ning maaväe auaste on kindral, mereväes admiral.
Aarde leidmiseks lahenda kerge mõistatus:
N
v-srs
st-vbl
rms
v-vbl
srs
n-vbl
kpr
E
kpr
srs
n-srs
kpr
rms
kpr
v-vbl
Koordinaadi formaat on DD MM.MMM
Olles kohale jõudnud, mine rajatisse sisse, leia kiri "tsitrusviljad on meie jumalad", mine kirja taga olevasse ruumi ja pööra paremale. Aare on ~3 meetri kõrgusel. Palun karpi maha mitte pillata, aitäh!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 132/234 |
Aarde sildid: taskulamp (1), militaarobjekt (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1), advendiseeria_2017 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7G3GQ
Logiteadete statistika: 91 (98,9%) 1 7 1 1 1 0 Kokku: 102
Nähes palvet karp ära tuua, reageerisin koheselt :) Lahendus oli kevadest juba ootamas, kuid aare oli ajutiselt kättesaamatu, et varem nimi kirja saada. Kohale jõudes tabasime paar poisikest tulega mängimast(~12aastased, üks täis kamoflaažriietes). Meid nähes panid nad jooksu, erinevatesse suundadesse, jättes maha ka oma jalgratta ja kiivri :D. Tule algatus jäi ka maha susima. Kustutasime selle siis käepäraste vahenditega ära ja suundusime aaret otsima. Päris rõve oli. Ei tea kas need samad poisid olid varem tulega mänginud sisetingimustes või keegi teine oli sees tuld teinud. Kõik oli tahma all ja hingata oli vastik. Jalanõud said ka tahmaseks. Õnneks aare end kaua ei peitnud, panime nimed kirja ja haarasime kaasa. Tavaliselt käib võidujooks esmaleiu peale, täna oli meil "võidujooks" viimase leidja tiitli peale :) Aitäh!
Aare on olemas aga karp katki ja koht probleemne. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Leidsime kirja, leidsime ruumi, leidsime sobiliku koha, aga aaret seal ei olnud :( Äkki jalutama läinud?
Mõistatuse lahendas Indrek nii möödaminnes juba ammu ära. Logidest tundus küll väga kahtlane koht, aga tegelikult oli päris viisakas hoone kui võrrelda nii mõnegi analoogse objektiga. Abivahend oli kaasas ja logimine mingeid probleeme ei valmistanud. Olime selle aasta esimesed logijad, aardega on kõik hästi. Aitäh peitjale!
Veel mõned aastad tagasi olid une pealt täiesti selged mõistatuses toodud tegelaste embleemid/järjekord jne. Nüüdseks enam nii hästi kindlasti ei tea ja seda põnevam oli seda mõistatust lahendada.
Mitmeid kordi olen tahtnud rattatiiru siit läbi keerata, aga misiganespõhjus on ette tulnud. Kui nüüd lõpuks logima sai tuldud, siis oli tegelt hea meel küll, et varem ei tulnud, sest täpselt õige abivahend juhtus alles nüüd kaasas olema. Mõnel mehel pole tõesti vahet, et mis see maastiku raskusaste on :)
Kole. Ei kadesta neid auastmega tegelasi kes sellistes kohtades peavad tegutsema. Aitäh et tagasi tulema ei pea.
Tänud peitjale siia juhatamast. Egas sellised kohad lemmikud pole, eriti veel üksinda kolamisel, aga logitud sain. :)
Selle aarde puhul polnud vahet kas otsida valges või pimedas. Nii läksimegi otsima pimedas. Koristasime veidi taarat ja lisaks logisime. Jubedad kohad. Aitäh!
Minul kui paberit ja pliiatsit armastaval inimesel on selline asi nagu geomärkmik, mis on geotiirudel alati kaasas. Sinna kirjutan siis mõistatusaarete lahenduskäike. Kahjuks vahel jäävad mõned mõistatused ikka päris pikaks ajaks poolikuks, st lahenduseni ei jõua. Jube hea on vahel seda märkmiku lapata ja vaadata, mis leitud ja mis veel pooleli. Niimoodi on üks märkmik täitsa täis saanud ja uue aasta saabudes võtsin uue kasutusse. Ja miks selle aarde juures see märkmiku jutt? Sest see aare ilmus minu huviorbiiti nüüd just seepärast, et avastasin ta vana märkmiku algusest poolikult lahendatuna.
Eile võtsin uuesti ette, otsisin välja mitu versiooni vajalikke materjale ja tegin kogu mõistatuse uuesti läbi. Ikka ei sobinud geokontrollile. Hakkasin siis võrdlema erinevate allikate infot ja selguski, et ühe auastme puhul kaks erinevat võimalust. Teist varianti pakkudes oli ka geokontroll tulemusega nõus.
Objektile jõudsime juba hämaras. Enne sisenemist nägime suuri looma käpajälgi ja tekkis kõhedus, mis meid ees ootab? Õnneks ei näinud ei hunti ega tonti, hoopis aarde leidsime. Aarde kätte saamise ja tagasi panemisega oli natuke võimlemist, kuid kahekesi ilma abivahendita tehtav.
Kuna tegemist päris niiske keskkonnaga, siis panime logiraamatule seltsiks donotiidi pakikese.
Aitäh peitjale!
Peale tööpäeva oli vaja korraks õue tuulutama minna ja ka päev kirja saada, nii et suundusime siia. Leiuga väga lihtsalt ei läinud, kolistasime ikka korralikult ringi enne kui mulle õige asi silma hakkas. Vihjet nägime ka muidugi alles siis, kui karp oli juba käes. :)
Põnev koht, tänud peitjale!
Auastmed selged, aga erinevate allikate info on erinev ning sellega mängivad ka koordinaadid. Kommentaaridest saadud vihje pôhjal sai siis variante omavahel läbi proovitud ja lôpuks ka geokontroll roheliseks saadud. Leitud logitud.
Vapper mees geo wowww ikka peab nimi ja nr üks valed grrrr ikka korras leidsin hehehe aitäh mees
Oli sobiv päev ammu lahendatud mõistatuse üles otsimiseks ja logimiseks. Aitäh!
Leitud kasutajaga martenmandla. Jumal tänatud, et Märtenil piisavalt julgust oli, sest mina keeldusin sisse minemast. Aitäh siiski peitmast, koht ju tegelikult on hea.
Uhh, see oli vast üks veidi julgust nõudev aare. Lahendamine käis kiiresti, need auastmed on kaitseväe kogemuse tõttu juba pähe kulunud. Kohale jõudes arvasime, et selle rajatise pealt peab otsima, aga siis alles hakkasin kirjeldust lõpuni lugema. Mirjam jäi välja vahti pidama, mina läksin siis sisse, leidsin kirja ja edasi ka õige koha, kus aare oli. Abivahend oleks hädasti ära kulunud, aga sai siis telefoni taskulambi abil veidi akrobaatilisi liigutusi tehtud ja karbike välja aetud, oli teine kõvasti kinni seal. Loodetavasti ta minust sinna jäädes enam tagasi maha ei kuku. Hea, et pimedas ei tulnud, siis oleks vast veel õudsam olnud.
Maastik on meie jaoks pigem 2,0, aga eks see sõltub otsijatest!
Ma ei oska öelda miks, aga ei lähe mina sellistesse kohtadesse üksi ja seetõttu jäi hommikul logimata. Õnneks lubas Carolys, et tuleb enne sündmust minuga siia kaasa ja oligi kohe palju julgem olek.
Täitsa võimalik logida õigeid/õiget vahendit kasutades õigelt poolt...
Mõistatus sai oma lahenduse juba mÕnda aega tagasi. Militaarteemadega ma väga kursis pole, aga õnneks google teab paljusid asju. Koht oli lahe, sellised mulle meeldivad. Aitäh peitjale.
Päeval sai mõistatus lahendatud ja igati sobilikult oli sinnakanti õhtul asja. Põnevust lisamas väljas valitsev pimedus sai paik läbi uuritud ja aare logitud. Aitäh aarde eest!
Mõistatud ammu lahendatud ja aare ootas otsimist. Väga ootamatu objekt antud asukohas - vägev leid!
Võiks ju arvata, et hea üksik koht, aga võta näpust - puude tagant hüppas geoauastmeta mugusid välja nagu paisu tagant, lausa ehmu või, sest pole harjunud, et neid niisugustes kohtades sellisel ajal seal olla võiks. Aga minu selle nädala kogemus ütlebki, et praegune olukord on natuke nagu katki läinud tass ja nüüd see vedelik voolab kohtadesse, kus ta varem harva voolanud on ja imbub pragudesse, kus teda enne nähtud pole :) No antud koht oli just selline pragu. Hea veel, et siserumides hetk rahu ja privaatsust sai, ronisime mööda jumaliku seina B-külge kribinal-krabinal üles ja logisime ära. Anname au ja täname!
Mõistatus oli varasemalt lahendatud ja koordinaadid salvestatud. Muidugi läksin objektile tühjade kätega ja telefon sai lambi kasutamise tõttu tühjaks. Lugesin juhised ära ning tõin valgust ja pikkust juurde. Karp korras.
Peale sirvima hakkamist ja mõningate ideede katsetust hakkas asi hargnema kuniks esimese korraga saime ka geokontrolli rohelieks. Väga muhe aare, tänud :)
Mõistatus läks väga lihtsalt ja sai ammu juba tehtud. Täna läksime julgust testima. Julgust jagus ja saime nimed kirja. Aitäh!
Mõistatus, pealtnäha lihtne, ei lahenenud mul sugugi kergelt. Mida teha, oli kohe selge, aga geokontroll oli järjekindlalt punane ja lõpuks lendas see mõistatus pikaks ajaks sahtlipõhja. Millalgi koukisin ta sealt taas välja, aga tulemus oli ikka punane, inimkontrolli abiga sain teada, et üks number tuleks ära muuta.
Koht oli kaardile salvestatud, ega ma siis enam silte ega raskusastmeid vaadanud/mäletanud. Naiivselt marssisime kohale, lootes leida ilusas metsatukas kuusepuu otsast topsik.. ahsoo, või siis hoopis nii.. Küsisin lapselt, kas ta julgeb? Tema julges, aga ei tahtnud.. mina tahtsin, aga ei julgenud.. kahepeale kokku oli julgus ja tahtmine, järelikult siis proovime. Muidugi tulin poolelt teelt esimese hooga vudinal tagasi.. Teise katse tegime kahekesi ja kahtlane koht jäi õnneks varsti silma. Isegi konteineri avamise klõps kõlas siin hirmsalt, kiirelt nimi kirja ja ruttu jooksu. Kurjam küll, alles pärast loen, et kirjelduses on ka juhised täpselt kirjas.. heh, mind.. Igatahes oli see paras eneseületus, palju hullem kui tänane eelnev Saue tammiku
külastamine.
Tänud peitjale selle proovikivi eest!
Tööle tuli uus kolleeg, kes seda värki jagas nii hästi, et sain ilma suurem vaevata mõistatuse lahendatud. Ka kohapeal oli üsna kerge kuna on ju kirjas, mida vaja leida. Aitäh! EVEJ
Üks abivahend jäi autosse, nii et pidi kaks korda käima. Vihje on pädev, aitäh.
Ei teagi miks see mõistatus siin nii kaua ootas oma aega. Sai siis ette võetud ja ära lahendatud. Ei võtnudki kaua aega. Kuigi üks number oli küll väga jonnakas, kuna ei tahtnud kuidagi see õige ja vajalik sinna tulla. See sai siis loogikaga paika aetud.
Objektil oli huvitav, natuke pingutamist ja käes see karp oligi. Täname!
Reede õhtu sai alguse treeningklubis ja kuna sealt ei õnnestunud kogu energialaengut maha raputada, otsustasime võtta õhtu magustoiduks ka ühe aarde. Valisime selleks veidi matemaatilisema aarde, kuid olles peaagu aarde juurde jõudnud, helistas puberteet ning nõudis transporti punktist A punkti B. Jäigi otsimata.
Puberteet punktis B kohal, vinnasime kaasa redeli ning liikusime Auastme poole. Vahetult enne aarde juurde jõudmist helistas aga sõber, kes oli ootamatult sattunud opilaua manu ning tellis omale haiglasse staffi. Sedakorda me enne aaret ringi ei pööranud, otsisime ikka enne ära ja alles siis kihutasime PERHi.
Aarde peidukas oli jälle selline, et no kunagi pole sattunud. Algselt pelgasin juba, et on lausa 5-le vastav peidukas, kuid õnneks mitte. Redel heaks abimeheks, logitud mõnusalt. Aitäh!
Mõistatus ajas kohati segadusse, kuid lõpuks sai peitja abiga sest üle. Kuna ma täna peidukoha juurde juba sattusin, käisin logimas. Aarde peidukoht võttis alguses ohkama, kuid abivahendi leidsin õnneks lähedalt. Tänud.
Mõistatus on minu jaoks lihtne. Ise sellega pm iga päevaselt kokku puutumas. Lahendus ootas juba eelmisest talvest arvutis lõpp minekut! Tänud!
Kuna mul pole halli aimu ka, mis mingi auaste tähendab, siis oli päris huvitav nendega tutvuda. Aaret otsima läksime poisiga kahekesi. Võtsin turvahälli ühte kätte ja redeli teise kätte ja sukeldusime. Õnneks oli koht viisakas ja aare tuli kohe välja. Suured tänud peremehele.
Mõistatus sai lahendatud ja ootas oma aega. Täna siis võtsin lõpuks ette ja esimese hooga tekitasin omale segadust sisestades koordinaadid valesti. Kui sisestus korrigeeritud tuli ka leid kiirelt. Tänud peitjale.
Tegime naabriperega väikese tuuri Paldiski kandis ning see lahendatud aare jäi teele. Mõistatused on OK, kui on arusaadav, mida tegema pead. :)
Koht tekitas imestust, kuidas selline asi metsast üles on leitud, väga äge, aitäh juhatamast!
Naabrid olid midagi lahendanud ja meie aitasime logida. Endale mulle ei meeldi ükskõik mis versioonis aaret uurida kus juba ? märk küljes. Ei ole lihtsalt teemaks ja nagu ei seostu geopeitusega. Aga on väga tore kui keegi neid lahendab ja logima kaasa kutsub, sest nähtud koht saab ikka VAU effekti tekitada. On kohti ja neid leitakse.
Anne-Mari kasutas oma 200IQ ja lahendas mõistatuse ära. Mina kasutasin oma pikkust ära, et aare kätte saada. Aitäh!
Üksi sinna küll minna ei julgeks. Õnneks oli Sten kaasas. Leitud, logitud. Päris äge koht!
Abivahend jäi koju, kuid õnneks saime ka ilma kätte. Tänud!
Mõistatuse lahendus ootas juba pikemat aega oma päeva. Täna põikasime sisse. Korraks juba ehmatas maastiku raskusaste, aga tegelikult saab lõdva randmega üksi ka kätte. Tänan.
Valisime muidugi kenasti vale tee lähenemiseks. Sees ei läinud kuigi kaua aega, kui vihje silma hakkas ja siis väike sirutus aardeni. Ma võib-olla võtaks isegi pool punnikest maastikust maha. Aitäh!
Mõistatus lahenes kiiresti. Kohapeal tundus algul olevat väike punker, aga aina sygavamaks läks ja tunnistan, et õudsamaks ka. Karbi sain kätte kohapealse abivahendiga. Üeitasin võimalikult kiiresti logida. Aitäh peitjale :)
Mõistatus oli sõjaväega mitte kokkupuutunule lihtne, kuid lõppu ja raskusastmeid vaadates, mul üksi asja siia ei ole. Siiski sain oma kätega logitud, jalad maas. Jalad olid küll kaaslase omad aga kus see kirjas, et peavad minu omad olema. Tagasipanekul nägin, kuidas asjad käivad, et lihtsalt võtad karbi ja paned. Aitäh toreda mõistatuse eest!
See aare viis tuttavasse kohta kus kunagi sai üksjagu käidud. Abivahend oli kaasas aga sai ka ilma hakkama.
Minul mõistatust ei õnnestunud lahendada, õnneks Kristjan oli sellega ise hakkama saanud. Ood tsitrusviljadele leidsime päris kiiresti, kui õige nurga alt vaadata.
Esimese hooga liikus mõte ühe küsimuse peale, mille Palang Mälumänguõhtul õhku viskas ja mille Metroo meie tiimis kohe ära mõistis vastata. Aga see polnudki seekord teps mitte see, vaid hoopis teistsugune Auaste. Kui nüüd muudest astmetest rääkida, siis maastiku raskusaste veenis pealampi ning räpakindaid kaasa haarama. Aste-astmelt maa alla liikudes kujutasin ette, kui palju turnimist ja torni ehitamist seal ees võib oodata. Aga oh üllatust, see asi sujus ootamatult lihtsalt. Astusin astmele ja kohalikke abivahendeid ei läinudki üldse vaja. Aitüma.
Selle aardega oli selline pisike-kodune-peaaegu-ftf ehk teisisõnu sain geokontrolli esimesena roheliseks. Päris hea tunne oli, mis sest, et peaaegu patsifistina jätab see teema mind üsna külmaks. Kohapeale jõudsin alles nüüd. Kus oli alles ukerdamist :D Kobapeale karbini küünitada ei tahtnud, muidu oleks ehk hoopis logimata jäänud. Õnneks pakkus koht ise hulgaliselt abivahendeid ja peale mõningast pusimist sain nime kirja. Tänud peitjale! :)
Sinisilmselt ootasin aarde lõppu mälumängul küsitud külla. Kohapeal jäljed läksid, aga välja ei tulnud, tasa ja targu sisenesime. Õnneks Piret silmas peagi ka teist väljapääsu. Tänud peitjale.
Aare ei peitnud ennast kaua. Selle eest tänu Kristale ja Marile! Minul oli kodutöö tegemata. Kohapeal läks jäljerada õigesse kohta, aga tagasi ei tulnud! Algul oli kohe natuke kõhe, sest ei teadnud, missuguse nurga taga võib keegi seista. Õnneks nägime ka teises kohas valgust, mis tähendas, et väljuda sai mitmest kohast. Enne siin logimist tegin aga kodutöö ära. Ei tulnud see lihtsalt, sest kõrvutasin mitut erinevat algmaterjali, mis ükski ei viinud sihile. Õige vastuse sain loogikast lähtuvalt. Aitäh vahva aarde eest! EVEJ
Mõistatus oli lihtne. Kui koht selge , oli lihtsalt vaja oodata millal sinnakanti asja on. Või asja teha ..nagu enamasti ja tavaliselt. Ilus temaatiline koht on küll valitud. Pimedas ei saa arugi millega tegu, enne kui ninapidi juba sees oled. Ja hästi säilinud on ta ka - ju on keegi kohavalikuga vaeva näinud. Muidu kipuvad sellised rajatised alailma ära uppuma..... Kõik oli niikui peab - saime oma jõudude ja lisavahenditeta kätte ja tagasi ka. Kõik jäi meist kenasti korda. Aitähh
Auastmed uhkes sirges rivis ja nimed paberil reas. Leitud!
Seon märjad juuksed rätikusse, võtan kohvitassi ja maandun arvuti äärde. Ahaaa, uus mõistatus. Vaatame siis...No selle mõistatuse temaatika on ikka väga tuttav. Üks kaks kolm saavad numbrid paberile ja geokontroll kinnitab koordinaatide õigsust. Loetud kilomeetrid vaid minna, aga ju jääb, sest märgade karvadega mina keeldub toast väljumast.
Täna on kõik tips tops, vaid pilvevanake poetab üksikuid piisakesi kraevahele. Võtame abivahendi ja sukeldume. Puuviljad on keegi kinni katnud kuid näeme neid ikka, meistki jääb kõik niiviisi nagu enne meid. Logime ja paneme aarde peitu tagasi, ei pilla. Tänud!
Oli juba korralik pime väljas. Kättesaamiseks võtsime autost abivahendi kaasa. Tänud peitjale.
Vot hea lihtne mõistatus,alul küll oli lahendamiseks vale idee. Aga kui õige lehe avasin, sain aru et see ei toimi. Nii et ei midagi hullu. Abivahendi haarasin kaasa, vihjet nägime ruttu, karp näitas ka end ruumi teisest otsast kätte. Mitte midagi ei lõhkunud, kasutasime omi kirjutusvahendeid. Suured tänud peitjale.
Mida need tähekombinatsioonid siin tähendavad, sain aru juba lihtsalt mõistatusele peale vaadates, ma natuke tean neid asju... Nagu umbes polkovniku lesk teab kõike ja arstid mitte midagi :P. Või no olgu, seda st-vbl asja ikka igaks juhuks kontrollisin, sest polnud kindel, kas see on tõesti eraldi auaste või pigem konkreetsete töökohustuste järgi määratlus... :D. Ent see, kuidas kõik need minitähejupid meile koordinaadi peaks andma, koitis mulle alles järgmisel hommikul. Nii et ilmselgelt ei saaks minust kiirelt läbinägelikku planeerimis-strateegi :P. Laur see-eest võiks vabalt tööd saada edaspidi ka maastikutaktikuna - kuni ma oma tähtedega mängisin pakkus ta lihtsalt kaardile peale vaadates õigesti ära, kuhu karp seekord peidetud on :D. Ja kohapealne töö ei erinenud samuti kodusest, Laur tuvastas välitöödel esimesena ära nii vajaliku ruumi kui peidukoha ning korraldas karbi logimiseks mulle näppu, minu tööks jäi vaid tema sabas kohale tippida ja raamatusse pidulikult kogu sooritust lõpetav allkiri anda... :D.
Mõnus mõistatus ja äge koht, aitäh Madisele laheda advendika eest. Ja palun veel, sellised on alati mu lemmik-top-kolmes :).
Kui aarde avaldus ja nulli ning kirjeldust nägin, siis olin juba suht kindel, et tean kus aare asub. Kahjuks aga kirvetama ei saanudki minna, kuna Marisele mõistatus meeldis ja sai sellest hetkega aru ning peagi olid õiged numbrid salvestatud aarde juurde. Kohapeal oli päris põnev, kuna olin küll kohast teadlik aga siiani polnud sinna kohale veel läinud. Nüüd siis nähtud. Aare on paraja sirutuse kõrgusel :P Ei mingeid põmme :D Tänud Madisele!
Loomulikult pooldan mina alati kohustusliku sõjaväeteenistust ja totaalset riigikaitset, eriti just meie geopoliitilises piirkonnas. Teinekord kuskil Euroopas, kus kohal enamuste riikide esinadajad , siis õhtustel toredatel vestlustel seal turvalises Euroopa südames on päris raske seletada milleks meile armeteenistus ja reservkogunemised. Siis päästavad vaid soomlased vestluses üksikuks veidrikuks jäämise eest. Isegi leedulased ja lätlased arvavad, et demokraatia levitamine aitab agressoreid taltsutada. Siia lõppu tuleb aga peeglisse vaadates tõdeda, et ma ise olen väljaõpetamata reamees ja ka siin parasiteerisin lonkides sõprade kannul.
Kui mõistatus end lehel ilmutas, mõtlesin kohe, et oh kui vahva - keegi võttiski viimasest Mälumänguõhtu ühest lihtsaimast küsimusest kinni ning peitis Auastesse samanimelise aarde. Aga ei olnudki Auastes, oopis arilikul Arjumaal.
Esiti ei saanud selget sotti, aga kui teine päev Moor ka auastmetele otsa vaatas, hakkas juba kenasti veerema. Naiste värk, neile need mundris mehed kohe meeldivad, kas pole.
Täna saime Sauelt edasi. Siinsamas, jalutuskäigu kaugusel lunisime ise ikka ühe mitteleiu ka välja. Auto jäi eemale, minu gepsu järgi oleksime peaaegu nelja uhke koeraga aeda marssinud, aga keerasime siis ikka võsa vahele ära. Enne aardeobjekti tulime kenasti teele tagasi - draiv-in, kurinahk! Aga eks geopeituri teed olegi ettearvamatud ;-)
Aarde leidsime ruttu, kättesaamiseks oli samuti kõik vajalik olemas. Karbi kaanes oli oodatult auk, aga meil polnud paraku teipig taskus. Nüüdseks on Piret aardekarbi tänuväärselt asendanud - kiitus (ikka juhtub).
Aare korras. Võtsin vaid väljast maast omapärased käärid kaasa - kolme teraga, aga ega need suurt midagi ei lõika. Paras lastele pihku anda. Aitäh toreda mõistatuse ja temaatilise aarde eest, Madis!
Karp vahetatud. Kahjuks pastakas ei mahtunud sisse ja asendus hariliku ja teritajaga, mis ei ole eriti jätkusuutlik, kuna ennustan, et gravitatsiooni saab ta tundma veel ja veel.
Pärast mind tulgu või veeuputus :(
Väga kahju, et aare nädalaga ära lõhutakse. Naiivne on arvata, et karbi lõhkuja sinna uut karpi viima läheb, seega panen hooldusvajaduse teate üles ning viin ise mingi hetk sinna uue karbi.
Selle mõistatuse lahendasin minutiga. Natuke häbi oleks kah kui neid ühendei peast ei tea. Ka lõpu hoonetes olen ennegi korduvalt kolanud. Hea, et nõuka ajal korra kinnimajja ei tahetud viia.
PS: karbi kaas on katki.
Mõistatusega läks lihtsalt, jõudsin esimese katsega õige andmeallikani ja paari minutiga oli õige koordinaat käes. Välitöödega enam nii lihtsalt ei läinud. Peiduka tuvastasin üsna kohe, aga kuna pikkusest jäi natuke puudu, siis tuli hakata abivahendit otsima. Õnneks vedeles lähistel üks, mis küll tahtis natuke parajaks tegemist, aga ajas asja ära. Kui maastiku raskusaste saavutatud hakkasin topsi võtma, aga see jooksis nii kaua eest ära kuni käsi jäi lühikeseks ja tuli hakata järgmist abivahendit otsima. Viimasega meelitasin siiski topsi peidukast välja ja panin nime kirja. Tänud peitjale!
Lahendamine ei läinud mitte kergesti. Sest ikka ja jälle sattusin selliste allikate peale, mis mitte õigeid koordinaate ei andnud. Lõpuks vist neljandast kohast kontrollides sain õiged numbrid kätte. Võtsin ta tänasesse plaani, kuigi mitte ei tahtnud üksinda sinna kahtlasesse urkasse ronida ning alles enamvähem aarde väravas olles lugesin veel uuesti kirjeldust...2,5m? Haarasin juhusliku abivahendi õuest ukse kõrvalt kaasa, rohkem sellele ei mõelnudki ning sukeldusin pimedusse. Õige ruum leitud, susisin kõigepealt madalamat kohta. Kui märkasin, et on jah kõrge. Kätte ju saaks, aga tagasi? Üldse ei tea, kuidas tagasi saab, aga alla ta tõmbasin. Tagasi saamisega läks ikka aega, ikka põmm ja põmm ebaõnnestusin. Ja veel ja veel kajasid ebaõnnestumised ruumis vastu. Kuni lõpuks. Aare oma pesas. Ruttu välja siit :D Õnneks õues mõni lumehunnikuke leidus, et mustaks värvunud käed ära pesta.
Aarde avaldudes istusin parajasti arvuti taga ja asusin ka kohe lahendama. Tähelepanelikumad kindlasti juba teavad et ajateenistus on mul läbitud. Kes ei tea, siis info pärineb minu selle aarde logist. Auastmete selgeks õppimine on meie kaitseväes üks esimesi asju ja 9 kuuga raiutakse see sulle igaveseks mällu. Ajateenistuse jooksul seoses auastmetega juhtus minuga imelik asi. Nimelt mind taheti edutada reamehest kapraliks ja siis kapralist reameheks tagasi ühel ja samal päeval, ühe ja sama asja pärast. Oli taaskord üks täiesti tavaline suvine linnalahingu õppepäev. Meie rühm kondas ja puhastas vaenlastest hüjatud hooneid.Meie rühmajuhtid olid need kes vastutegevust tegid. Ühes trepikojas olles, kambaga üles minnes ootas meid üleval vastas üks murjam kes granaadilt (loe lõhkepaketilt) splindi eemaldas ja selle meie poole heitis. Enamus meist varjus ja karjus. Mina aga otsustasin selle lõhkepaketi üles korjata ja tuldud teed tagasi saata. Juhtuski nii et murjam sai hukka oma enese granaadi läbi. Lõpp-tulemus oli see et mind taheti vapruse eest edutada, aga kuna ma nii loll olin et õppuse ajal oma näppudega riskisin siis tagandati mind kohe reameheks tagasi. Selgitada polnud vaja ega mõtetki. Ma teadsin väga hästi et lõhkemiseni oli jäänud veel oma 1,5 sekundit ja haarasin lõhkepaketi ohutust otsast mis ka pärast pauku koos näppudega terveks jääb. Selgitada polnud vaja juba ainuüksi sellepärast, et juba vanarahvas teadis et ennem olgu tütar lits kui poeg kapral.
Geokontrolli sain roheliseks teisena. Pärast seda aga suundusin geomobiili asemel voodite vahele. Poisid oli vaja magama panna ja lõpp jäi ootama paremat päeva. Täna ma siia jõudsingi. Teeotsa valikuga panin korralikult puusse. Hiilisin seal tagahoovis nagu varas. Õnneks koerad olid niisama seltsiks ega teinud ainsatki piiksu. Võssa keerates takerdusin veel korralikult traatidesse ennem kui normaalse raja üles leidsin. Vähemalt leidsin. Toas käis asi lihtsalt, siuke vormistamise küsimus.
Tänud.
Jaa, juba aarde nime nähes sain ma aru, et koordinaatide väljavõlumisega ma kaua tegelema ei pea. Sõduriõpik lahti ja 5 sekundiga tehtud. Jõulupuhkusele minnes jäi aare täitsa tee peale ning kuna ühtegi pagunit mulle silma ei hakanud, siis logimiseks luba ma küsima ei pidanud ja sain digivormis toimingud tehtud :p. Aitäh hetkel veel minu jaoks temaatilise aarde eest!
Mõistatus õnneks konte ära ei murdnud ning nüüd oli tekkinud põhjus ka siit läbi kulgeda. Mulle varem täiesti teadmata paik. Eemal seisis veel üks auto, aga nende huvid olid ilmselt veidi teised, nii et maa-all me igatahes kokku ei põrganud. Uudistasin usinalt enamuse ruume läbi ja siis asusin karpi püüdma. Õnneks on pikkust veidi antud ning ülemäära suuri kannatusi logi kirjasaamine mulle ei valmistanud. Aitähhid kohta tutvustamast!
Mõistatusega probleeme polnud, numbrid jooksid ludinal. Jälle tekkis küsimus, kuidas selliseid urkaid leitakse. Pärast siis kuulsin. Kohapeal oli tore, peidukoht on täpselt paras. Jalad põrandal sirutades sain kätte. Tagant järgi on kahju, et avaldumise järgselt kohal ei olnud, tuuritasin sellel ajal Pärnumaal.
Mõistatus hea ja lihtne, sai avaldumise õhtul kohe lahendatud. Kuigi jah, ühe punase geokontrolli tegin minagi, kuna netiavarustes esimesena ette sattunud leheküljel oli üks kirje valesti. Täna käisin vaatasin leitud ehitise üle ja panin nime kirja.
Aarde avaldumise hetkel olin küll valmis. Lahendasin kiiresti ka ära. Antud õhtutunnil kukkus aarde lõpp aga sellisesse kaugusesse minust, et oleksin jäänud ajahätta õigeks ajaks kohustuslike tööülesannete täitmisele jõudmisel.
Nüüd mõni päev hiljem mul kuhugi kiiret ei olnud. Autoga sõitsin treppi ja suundusin avastama. Nagu ikka selliste paikade puhul on aare teisejärguline ja esimene eesmärk on läbida iga viimnegi nurgatagune. Midagi ekstravagantset silma ei jäänud ega kedagi, pigem õnneks, ei kohanud. Leidsin vaid mõned sama kuupäeva alla lisatud tuttavad nimed, kes olid Sauel käinud mõni hetk tagasi uut aaret leidmas. Aitäh tutvustamast seda paika ja meeldetuletamast militaarset karjääriredelit ning muidugi tänud ka aarde eest!
M6istatuse lahendamine l2x kiirelt. v2ike meenutus ajateenistusse ja juba hakkasid numbrid tulema. Geomobiil vedas aga mind alt ja esimesel p2eval tules6ud vaatama ei j6udnud. Aga ei hullu t2na olin just siinkandis liikvel ja ei l2inudki kaua kui juba logi kirja sai. T2nud peitjale ;)
Mõistatus kõigil lahendatud, tegime ühise rünnaku aardele. Tänan.
Ma olin miskipärast veendunud, et aare tuleb Laagrisse. Seetõttu ei osanud ma ka sama kohta kahtlustada, mida Saue kohalik tiim. Lahendasime mis me lahendasime, aga roheliseks me geokontrolli ei saanudki. Omast arust proovisime ka õiget lahendamisvarianti, aga ju siis mitte. Kui ma aga nägin, kus null on, oli edasine kiire. Aitäh aarde eest!
Tulime Ämarist ja sõitsime Öökulli poole, kui uus aare tuli. Käisime rahulikult kulli juures ära ja kui tagasi autos, lahendasime mõistatuse ja põrutasime tuldud teed tagasi. Muidugi püüti meid kohapeal igast august ehmatada, suunasin Allani sujuvalt ettepoole liikuma, et taga ohutum oleks. Tegelikult oli küünlavalgusega väga hubaseks see kole punker tehtud. Tore oli, tänud.
Peale öökulli külastust lahendasime rahulikult mõistatuse ja peale sihtpunkti teadasaamist asusime teele.
Õigest teeotsast panime hooga mööda.Parkisime auto ja asusime nulli suunas liikuma.Nüüd juba paistsid peagi ka tuttavad autod :) Aarde enda otsimine oli päris meeleolukas reality show :) Aitäh kogu näitetrupile,mulle meeldis.
Kuigi me saime juhuslikult aimu, kus aare olla võiks, tegime lahenduse ikka ausalt ära. Kohapeal oli vaid tunda, et siin on küünalt kärsatatud, aga isegi jäljed olid juba jahtunud. Tänan!
Mis seal ikka meie mõistus ei saanud algul mõistatusest jagu. Kui nägime, et aina rohelised tulevad, mõtlesime, et hunnik rahvast juba kohal käinud. Kui me lõpuks pihta saime ja kohale jõudsime oli kell 21.44 ja saime kirja STF-i. Polnudki palju rahvast käinud. Aitäh peitjale.
Kuna minu tänane soov oli külastada mingit militaarehitist ja see soov oli just täitunud, siis oli õige aeg geotuur lõpetada ja keerasime auto nina kodu poole. Tee peal avaldus uus aare. Tundus lahendatav. Jäime seisma ja lasime geokontrolli põhja vist viiendana. Selgus tõsiasi, et aare oli lähistel. No läksime siis. FTF kell 21.27. Ümbruskonnas elab ju nii palju geopeitureid - kus siis teised jäid? Tänud!
Kõigepealt suur suur aitäh Margusele, Marisele ja Mariannile, et viitsisite pärast edukat kirvetamist õhtul läbi tulla ning aarde jurues vastavat meeleolu luua. See tormijooks, mis mulle korraldati, hirmutas natukene, kuigi logiraamatu järgi arvasingi, et midagi sellist võib toimuda. Seadsime küünlad üles (moodustasid tähed GP) ning kõigil olid omad positsioonid, kui punkrit vallutama tullakse. Lisaks esimesele tiimile ootasime veel ka teise ja kolmanda seltskonna ära ning kuna paistis, et rohkem ei ole rahvast tulemas, korjasime dekoratsioonid kokku ning läksime koju. Oli meeleolukas õhtu! :)
Pilt küünaldest:
See õige sähvakas geopeituses käib ikka hetkeliselt. Lihtsalt üks hetk, umbes 18 paiku tekkis arusaamine, et võiks minna õhtuse aarde osas kirvest loopima :) Üsna sarnane sisemine tunne nagu pokudel, kui neil tekkis arusaamine, et nad on kohale jõudnud. Meie siis ka asutasime end teele ja joonistasime uue aarde logiraamatusse testleiu kohapeale kirve. Aga pidulikuks aarde avanemiseks sättisime end esiritta ning lasime tulijatele hea meeleolu loomiseks muusikat ja naeru :) Kahju, et tulijaid nii vähe oli, meil jäi palju naeru ja muusikat veel ülegi :) Tänud peitjale ja osalejatele!
184
FBP kell 18:20. Kirves oli terav.
Sihtisime ennast ka avaldamise ajaks kohale ning panime end pidulikuks sündmuseks sobilikult riide. Peitja, va suli, jõudis kahjuks ette, aga teisi tulijaid (keda oli kahjuks vähe) saime ikka tervitada. Tund peale avaldamist tundus, et rohkem kedagi ei tule ja lõpetasime tsirkuse ära. Aitäh!