Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare viib sind Simuna meteoriidikraatri juurde. See on Eesti noorim metoriidikraater, mis on tekkinud 1937. aastal. Kraater tekkis taevakeha (boliit) plahvatamise tagajärjel kildude (meteoriitide) maale langemisest. Eesti suuruselt kuues meteoriidikraater avastati vaatamata otsingutele alles 1984. aastal. 8,5-meetrise läbimõõduga ning 1,9 meetrit sügav lohk on strukturaalsetel põhjustel meteoriidikraatrite hulka kantud kuigi meteoriitset ainet ei ole sealt leitud.
NB! Juhatavate siltide järgi ei olnud võimalik kraatrile lähendeda, kuid ligi saab mööda metsateed lõuna suunast.
Aare on peidetud maast kõrgemale ja leitav iga ilmaga, lühemad inimesed võivad vajada abivahendit.
Aarde peitmist toetas KIK.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 3.6699' 26° 22.8050' |
Aarde sildid: soovitan (2), vaatamisväärsus (1), seened (1), lumega_leitav (1), kik-aare (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7HV9M
Logiteadete statistika: 84 (100,0%) 0 2 1 1 1 0 Kokku: 89
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Sain kinnituse, et aare on loodusest eemaldatud.
Aitäh aarde eest! Kraater ise on umbes koordinaatidel N 59° 03.838', E 026° 22.638'.
Sai leitud nii aare, kui ka kraater. Kuigi eks ta ikka pisike oli ja tavalist pommiauku meenutas.
Tänan peitmast.
Kraater oli tõesti nunnu! Ja nunnu oli ta sellepärast et ta on noorim kraater Eestis. Tited on ikka väikesed ja armsad. Räägitakse et ämbrisuurune kivi olevat olnud. Tänud!
Nii nunnu väike kraater. Lund oli metsa all veel nii palju, et saapad said kahjuks lund täis. Aga väga vahva koht ja aitäh kutsumast!
Siin oli kogu tee autost aardeni mõnus astumine. Juhatavaid silte nägime küll, kraatrit kui konkreetset objekti tuvastada ei suutnud, aga kena jalutuskäik ilma selletagi. Tänud peitjale
Nojah. Kui kraater, siis kraater. Mingit erilist vau efekti küll ei olnud aga logitud saime siiski. Tänud!
Pärast Struve saavutustega põhjalikult tutvumist meelitasin kamba ka meteoriidikraatrit uurima. Mitte väga kaugel elavad kohalikud ei teadnud sellest kohast midagi, nii oli käik kõigile huvipakkuv. Kõigepealt leidsime koordinaadi järgi kasti. Hooldusteade on juba peal, õnnetus seisus teine, loodetavasti kampaania korras peidetud seeriasse kuuluv kast saab siiski ka hooldust.
Pärast aardeleidu oli korraks hämming, kus see kraater siin nüüd olema peaks, aga tuvastasime siiski paiga ning infotahvel ja auk said uuritud.
Aitäh!
Leitud! Kast on natukene kurvas seisus, aga aare ise on lahe. Ühte teise aardesse lisatud pallikene on omadega siia jõidnud.
Aardekast oli juba tuttav lahendus, kuid kahjuks üsna kurvas seisus. Peale logimist hakkasime juba tagasi jalutama, kui läbi männinoorendiku ühte silti märkasime. Läksime lähemale ja oligi sinna peitu pugenud üks auk, mida meteoriidikraatriks nimetati.
Kast laguneb, tahaks töömehe kätt
Leidsime aarde maast, Kaido pani loovuse tööle ja üritas kuidagigi aarde omale kohale tagasi saada, kes teab kas jäi püsima, kuid ajutiselt ajas asja ära. Ehk kellegil teisel mõned abivahendid aarde omale kohale tagasi panemiseks. Aitäh! :)
Leitud aare maast, panime kuidagimoodi sinna ülesse tagasi, kuhu ta peaks kuuluma, aga arvatavasti kukub uuesti alla. Otsisime ka kraateri ülesse ja hea, et oli silt, muidu poleks leidnud. Aitäh!
Hämmastavalt pisike auk. Ei kujuta ettegi, kui suur oli siis see kivike, mis siia maandus. Vaatad auku, mis nagu kergem pommilehter ja kuidagi ei usuks meteoriiti. Aga ju siis oli. Mõnus koht igastahes ja aitäh siia juhatamast.
Jalutasime kraatrini, lugesime info läbi ja seejärel otsisime aarde üles.
Kaatrit ei näinud, mingi auk oli. Tänud peitjale
Kui ma nüüd väga ei eksi siis KIK-aaretega Lääne-Virumaal, sai tänasega ühele poole, aga om veel. Kraatrit oleks tahtnud ka näha, aga justkui siiski ei näinud. Tänud peitjale aarde eest.
Aare leitud hakkasin siis seda lohku otsima. Mõtlesin, et kuskil võsas peidus ta on ja jätsin juba järgi, kuid otsustasin eelmisi logisid vaadata. Seal vaatas vastu pilt, mis suunas õige koha poole. Täitsa nähtav lohk, kuigi mõned mehed räägivad selle kohta, et pole ta mingi kraater vaid lihtsalt üks sulglohk, mine võta kinni, kellel õigus on.
Sihiks oli seatud Äntu ÄMM aardering ja teel maalt vanaema juurest sinna noppisime aardeid, mis lähedale jäid. Nii ka see siin.
Väljas oli +26..27, sellega kannatas veel veidi jalutada. Päevapeale läks hullemaks.
Aarde leidmine oli lihtne aga mis ei tahtnud silma hakata, oli kraater. No ei ole siis ei ole. Kehitasime õlgu ja hakkasime tagasi vantsima, kui Joss äkki näitab käega kuhugi ja küsib - mis silt see seal on. Läksime uurima ja leidsime ka lohu. Ju see siis on meteoriidikraater, kui nii kirjas on, ega ma vastu vaidlema ei hakka.
Täname näitamast.
Leitud see auk maaseest.... ja hiljem ka aare ise.
Sellest meteoriidikraatrist ei olnud me teadlikudki. Tõsi, see on ka väiksem kui Eesti kõige suurem, aga see-eest väga värske, võrreldes Kaali omaga. Vaatasime kraatri üle ja seejärel otsisime aarde üles. Täname!
Vahva oli, kui üks vint tuli otse meie juurde üht viisikest vilistama. Aitäh!
Tee aardeni oli taas mõnus väike jalutuskäik. Kraatrit ennast me ei tajunud, küllap segasid jääaja järgses setted, lopsakas loodus ja mõtteid täis pea ja tuul oli ka vist vastu. Aga meeldis ikka, sest ilus oli
Kraatrit küll ei trehvanud aga jalutuskäik oli mõnus :)
Tänud!
Parkisin auto ära ja jalutasin nulli suunas. Tuttav konteiner hakkas juba eemalt silma. Eks siis vormistasin asja ära ja jätkasin oma teekonda. Aitäh peitjale.
Aare leitud, selfi tehtud, kraater leidmata, tänud aarde eest.
Kellavere mäe ufo juurest suundusime siia meteoriidikraatrisse. Auto jätsime talu nurga juurde ja seadsime sammud mööda kenasti nähtavat ja käidavat teed sildilt näidatud suunas. Leidsime aarde ja siis tekkis õigustatud küsimus, et kus see kraater siis on. Õnneks leidsime kohe ka selle. Ilma geopeituseta ilmselt poleks sellisesse kohta sattunud. Aitäh näitamast!
Googli tädike juhatas mind liiga kaugele aardest :) Tulin autost välja kusagil talu lähedal ning nägin eemalt üht vanapaari lähenemas.Tervitasin neid ja küsisin teed meteoriidikraatrini.Naisterahvas oskas selle peale öelda,et mis hullus see nüüd on lahti läinud :)
Chicago Bullsi nokatsit kandev vanahärra seletas mulle lühidalt, et kuhu auto panna ja kuidas edasi liikuda.Suured tänud talle abi eest.Kraater jäigi nägemata :)
Siin jätsime koerad autosse, tagantjärele oli see õige samm, sest ka siin oli aarde juures kits põõsastes ja teist tagaajamist järjest poleks kuidagi tahtnud. Esialgu sõitsime tee lõppu ja sealt kohalikud juhatasid meid õige tee peale. Kuskohas täpselt see kraater oli polnud algavas vihmasajus aega otsida. Ehk mõni teine leiab selle ka.
Hea et kirjelduses lähenemissuund on nimetatud ning parkimiskoht antud. Muidu oleks tõenäoliselt hakanudki lehmarada mööda astuma. Lehmadel paistis olema maastik 1.5, inimeste teel tõesti pigem 2.5 - kõrge hein ning üks massiivne murdunud kuusk risti ees. Aardega läks kiirelt, kuid kraatri leidmine polnud suvise taimekasvu sees sugugi nii lihtne kui arvata võiks.
Aarde leidsime kenasti, aga meteoriidikraatrit ei leidnudki. Tänan ikka.
Tee leidsime üles, kustkaudu aardele läheneda. Ainult üks kuusk oli otsustanud end pikali visata ja tee blokeerida. Tuli läbi pika rohu natukene vantsida. Leelo tutvustas meile taimi, mis tee ääres kasvasid :) Aarde leidmisega kaua ei läinud. Aitäh peitjale.
Päeva viiekümne kolmas leid. Kraatrid ja meteoriidid on alati huvi pakkunud, aga ilma geopeituseta pole neist ühtegi külastanud. Nüüd aga on 4 kraatrit nähtud. Peale Kaali on Eesti kõik kraatrid vist ilma sildita tuvastamatud. Silver ütles hästi, et nagu oleks korra kopp sisse löödud.
Ignoreerisime seda viita mis kohapeal näitas, see tundus ikka täiesti hüljatud ja võsastunud ala. Esimese hooga ignoreerisin ka seda tee otsa kus Kaupo käskis peatuda. Põrutasin edasi kuni kellegi talu väljakul lõpuks ringi keerasime ja Kaupo poolt soovitatud kohta peatusime. Läksiki ilus rada aardeni. Kui tuttav puur leitud, asusime kraatrit otsima. Esimese hooga ootasin midagi suuremat, nagu Kaali oma või miskit, sellel siin pole aga mõõte ollagi. Vähemalt infotahvel viis asjaga kurssi ja edasi olin juba koha suhtes aupaklikum.
Üllatus omaette oli ka see, et kuidas küll karjääri aarete sekka kraatri aare sattus!
Tänud igal juhul, koht väärib aaret, sain targemaks.
Jätsin ÄMMa sukeldumisaarde seemneks ja suundusin uutele radadele. Õnneks lugesin enne kirjeldust, sest suunaviidaga rajal oli tõesti aedik ja lehmad ees. Lõunast sai see-eest ilusti ligi. Aarde leidsin lihtsalt, meteoriidikraatriga oli seis natuke keerukam :) Aitäh!
Autotee viib kraatrini ja ei olnud ühtegi keelavat silti või keelavat memme või keelavat pulli. Põnev koht. Tänud peitjale.
Aardel võiks olla vahepunktina soovitatav lähenemissuund/parkimiskoht (eesti lehelt nüüd näen, et siin on see täiesti olemas.....). Mööda kaardil olevat teed jõudsime kuhugi hoovi. Perenaine rõhutas, et siin tema maa ja näitas, et kraatri poole viib küll paksult rohtu kasvanud tee, aga selle peale on pulliaedik rajatud ja mingu me sealt läbi või kirjutagu valda. Hiljem ikka lubas läbi oma hoovi lõigata ja lisas veel, et ega seal midagi vaadata pole. Tee oli tõesti rohtus, aga viis ilusti kraatrini kohale. Meile tuli üllatusena, et auk maas pole sadat aastatki vana. Mõtlesin ka seda, et siia passiks hästi Earthcache, aga ka tavaaare oli tore. Ilmselt üks huvitavamaid KIK-seeria aardeid. Oli parajal kõrgusel ka. Võtsime TB. Aitäh!
Aarde juurde viivat teed otsides sattusime eramaale. Meile öeldi üsna otse, et see on minu maa! Kuid tegime pailapse nägu ja viisaka küsimise peale ikka lubati oma maale ning saime suht viisakat rohtukasvand rada mööda meteoriiidikraatri poole sammuda. Minu poolt siiani külastatud KIK-aaretest seni kõige huvitavamat kohta tutvustav aare. Täitsa infotahvliga varustatud ja puha. Kraater pole veel sadat aastatki vana ja täiesti vaadeldav auk on. Mitte mingi aimatav lohuke. Meile meeldis :)
Märgid näitasid meteoriidikraatri poole juba varem aga usaldasin peitjat ja sõitsin autoga soovitatud parkimiskohta. Õhtusel ajal majahoovide taha ristmikule parkimine ei tundunud kõige viisakam tegu. Panin panused selle peale, et meteoriidihuvilisi käib siin teisigi ja on harjutud võõrate külalistega. Kõndisin kiiruga nulli ja panin nime kirja. Soov oli ka kosmose poolt tekitatud auku näha. Eemal olev infotahvel küll püüdis tähelepanu aga usaldasin lolli peaga GoogleMapsi peal asuvat ikooni. No muidugi ei olnud seal mitte midagi. Suvalisest kohast tagasi tulnuna läksin tahvli juurde ja leidsin otsitava. Aitäh!
Vildes oli ees auto, ei läinud tutvuma. Lähenesin hoopis põhja suunast siis siia. Jalutuskäik tuli pea kilomeeter ja see oli täitsa meeldiv. Nimi kirja ja infotahvel läbi loetud. Jätsin ränduri. Aitäh!
Jalutuskäik noore kuusiku vahelt aarde juurde ja kraater ka üle vaadatud. Minu seitsmeteistkümnes kik-aare. Tänud juhatamast.
Ära lase end veistest häirida. Mine otse või ümbert. Kiire leid. Tänud peitjale.
Õnneks olid parkimiskoha koordinaadid antud, muidu ei oleks ma sealt majadevahelt lähenemisteed endale valinud. Õnneks aga majakestes rahvast sees ei elanud ning sain muretult nii pargitud kui ka nulli ronitud. Ma nii kehva silmaga, et kraatrit ennast ei märganudki :). Aitähhid!
Pärast Šveitsis 2800 meetri kõrguselt ainsa aarde leidmist (ja teisest väljakutse mõistatuse iga päev 20 cm kauguselt klaasi tagant möödumisest) oli aeg end taas Eestimaa lumeoludega kurssi viia. Polnud siingi viga. Ööbisime väga mõnusas ja õdusas ning meeldiva perenaisega Laululinnu puhkemajas, ihuüksi suures majas. Hommikul saime ohtralt süüa ning topeltkoguse kaasagi veel. Aitäh paile perenaisele! Terve geopäeva ja rabamatkadki elasime sellega ilusti üle.
Meteoriidikraater oli draivinn ja täitsa olemas. Heh, uskumatu lugu, tore leid siin keset metsi ja maid. Aare ka tavapäraselt viks ja leitav. Aitäh Siimule peitmast ja kutsumast! Kõik klaar.
Õnneks viis sobivas suunas korralik rada, nii oli täitsa mõnus tatsata. Kui auto jälgede kõrvale tekkis inimtekkeline metsa suunduv rada siis polnud kahtlustki, et see lõppeb linnumaja juures. Tänud!
Koha peal selgus, et me ei olnudki täna esimesed. Tänud peitjale.
Kui ma eelmine kord siin käisin, siis kasvas kraatri ümber korralik mets. Nüüd ei tunne kohta enam äragi :) Tänan peitjat, oli tore uuesti tulla.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Teel sündmusaardele oli see esimene. Sinna läbi võsa ja tagasi Vaimari jälgi mööda. Aitäh.
Tore, et siia ka aare peideti. Viimati käisin siin 15 aastat tagasi, siis sai tõesti pruuni sildi juurest. Nüüd on parem läheneda pakutud lõuna suunast. Koordinaadid "parklale" on juba kirjelduses olemas.
Need pruunid sildid olid lahedad jah. Esimene oli arusaadav, teine segadusseajav ja nähes neid Lauri & Marise pildil olevaid tegelasi, tundus väga kahtlane, et läbi nende ala augule lähenema peaks. Me ei lasknud endid segada ja läksime, nagu kästud, aardest lõunasse, kust leidsime kena raja, mida olid enne meid kasutanud preili jänes ja härra põder. Aare leidus kenasti ja augu oli lumi kinni katnud. Aitäh!
Kohale saamine oli paras seiklus. Tagasi jalutasime mööda teed.
Ega pimedas ei ole mõtetki ju sellistesse kohtadesse ronida. Asja eesmärk on ju ikkagi auku näidata; pimedas näed heal juhul seda oksa, mis sulle parajasti nossu annab. Valges on hoopis teine tera. Liisi tellis suisa terve sildi ettelugemise omale, ja selle ta loomulikult sai ka. Aitüma juhatamast!
See auguke on mulle juba mõni aeg tuttav. Mitte muidugi sama tuttav kui see kruusatee aarde läheduses. Sealt sai ikka väiksena suviti pea iga päev rattaga sõprade juurde sõidetud mängima. Siis aga kraatrist ei teadnud midagi ja ei tea ka paljud sellest kohalikud teadsid. Mingi hetk aga tekkisid sinna puust sildid ja hiljem ka pruunid sildid. Esimene kord kui vaatamas käisin, oli auk suht sügaval metsas...nüüd mõni aeg juba päris lagedal alal. Eks endalgi ole sinna olnud mõte midagi peita, kuid mõtteks see jäi ja nüüd on koht viisaka karbiga tähistatud. Kuigi mina oleks selle karbi sellises kohas julgelt kohe kraatri kõrvale pannud, sest no kes seal ikka käib ja mugudele on see karp ikkagi midagi muud, mida ei käpita. Pimedas vast jah paljudel jääbki arusaamatuks kus on vaatamisväärsus.
Kohale minekuga läks meil hästi...kuna koht mulle vana tuttav, siis ei hakanud gepsu tööle panemagi. Lähenesin siis sealt kust sildid näitavad ja sealt kust ma olen alati käinud. Ega ma ju kirjeldust ka enne ei lugenud. Üllatus aga suur kui viidad olid keset karjamaad ja kaks sõbraliku veist meid kohe uudistama tulid. Poleks isegi olnud probleem nende maa pealt üle käia ja minna ikka vana teed edasi...aga meil oli Indy kaasas ja no teiselpool karjust oli ta ikka väga kõva õiendaja. Kes teab kuidas embkumb loom oleks käitunud kui me edasi oleks pressinud. Läksime siis lähemale lääne suunast, mis viis ikka sama metsarajani kust ma olen alati käinud. Parkisime auto talu väravast natuke eemale ja kõndisime edasi. Käisime ja logisime ära ja tagasitulles oli talu perenaine tulnud uudistama, et mis me seal teeme. Rääkisin ära, et käisime auku vaatamas, kuid ta polnud just väga rahul, et kasutasime nende teed. Mitte, et mingi eramaa kuri perenaine aga mure täitsa tõsine tal ja see põllutee mis ta taluni läks, oli tõsiselt mudane. No ja mida rohkem autosi seal songib, seda hullemaks läheb ja nad kardavad, et ei saa isegi välja. Vald ei tegele teega ka ja samuti ei huvita neid siltide õigesse kohta tõstmine. Varem sealt samast siltide juurest tuli sama talu juurde ka varutee tunduvalt tugevama pinnase pealt, nüüd on alles ainult põlluserv ja üks variant. Loodan, et kõik siis kasutavad lähenemiseks edaspidi ikka lõuna poolt lähenevat teed. Peitja lubas ka lisapunktina selle tee alguse ära märkida. Ja äkki saab kiki poolt ka siltide ümberpaigutuse kohta midagi teada. Aarde eest aga suured tänud :)
See oli siin nii nunnu ja sümmeetriline auk, kujutasin ette, et selle sai siia jätta vaid ilus, igalt poolt ühtemoodi ümar meteoriidikivi, mis maha kukkudes kindlasti ainult vaikselt pumps! tegi, vaba igasugusest tossust, sädemetest ja kiirsaabumisevilinast... :D.
Senistest KIK-ikatest kindlasti mu lemmik, minge ka auku vaatama :). Ja uhkeid veiseid ka, teel aarde juurde sõidate neist mööda :).
No ei näinud mingit kraatrit, mingi põld oli ja siis metsatee ja siis mets ka. No pime oli aga kast ikka meeldib, aitäh!
Esialgu proovisime gepsu järgi aardeni minna kuid tee viis kellegi taluhoovi. Pöörasime otsa ringi ja sõitsime sealt sisse kust pruun silt osutas. Järgmisest pruunist sildist sõitsime veel mööda kuni parkisime endid jälle kellegi värava taha. Sealt edasi läks metsatee otse aardeni. Aitäh.
Tänane käik Äntu kalakasvatuses läks luhta kuna paraja suurusega kala jälle ei olnud ja siis otsustasin need kaks aaret üles leida.Olin Lubjaahju juurest tulemas ja jäigi viimane. Noo need sildid juhatavad küll igaüks ise kanti ja kõige õigem ongi kohe lõuna suund võtta ja sealt metsa keerata.Ootasin tegelikult ikka midagi sellist suurt ja sügavat kuid täitsa tavaline pommiauk.Asjast mitte midagi teadev inimene leiaks hulga rohkem ja suuremaid kraatreid Äntu metsadest kus omal ajal laskemoona õhiti. Aga sellegipoolest tore kraater keset metsa ja langemise moment võis kindlasti omaette vaatamisväärsus olla.Just selgus, selle aardega täitus minu minu 700 leitud ja logitud aare .Aitäh.
Leidsime raja, mis viis kenasti karbini. Tänud peitjale.