Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare viib sind pealtnäha suvalisse metsa, küll aga asud sa aarde juures viibides Nabala lubjakivi maardla peal. Nabala ümber on meedias olnud üksjagu kära seoses nii Rail Balticuga kui ka lubjakivi kaevandamisega. Nabalas eksisteerib ka olulise väärtusega karstiala, mistõttu on ala kaetud sihtkaitse ja piiranguvöönditega. Aardest läheb mööda ka RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkarada.
Aare on peidetud maast kõrgemale ja leitav iga ilmaga, lühemad inimesed võivad vajada abivahendit.
Aarde peitmist toetas KIK.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), kik-aare (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7G7N1
Logiteadete statistika: 120 (100,0%) 0 2 0 0 1 0 Kokku: 123
Haises surnud looma järgi, ei mitte aare vaid metsaalune. Ei jäänud lõhna allikat otsima.
Käekiri on juba ilusti tuttav ja pikalt otsima ei pidanud. Auto jäi tee otsa ja peale väikest seljasirutust oligi nimi raamatus. Aitähhid
Peitja stiil on varasemast teada ning oli, mida oodata. Küll aga oli ainuõige valik tulla minu Škoda maasturiga kohale, kuigi kartsin ikkagi kinnijäämist. Aarde leidmine oli käkitegu. Hiljem ümber pöörates keeras auto lume tõttu end lausa kohapeal paika. Läks õnneks ja päev oli korras.
Tee aardeni oli üsna lumine, aga õnneks Märteni autoga kannatab selliseid teid sõita. Aare ise üsna klassikaline karjääri-aare. Aitäh!
Täna oli Harjumaa aaret vaja ja kuidagi ma lõpuks jõudsin selle aardeni. Olid küll hoopis teised aarded ning plaanid, aga super et see aare päästis päeva. Aitäh!
Ilus kant, kuhu juhatavad RMK matkatee tähisega postid. Praegu sain tavalise linnaautoga drive-in’i ette võtta. Talvel aga jäin sama metsateed läbides 4x4 autoga mitmes kohas sügavasse lumme pea täielikult kinni. Tänud peitjale!
Oleme sellel teel ratastega sõitnud. Aga nüüd ka aardejahil känud. Kaks lühemat inimest saavad kamba peale hakkama. ????
Kaupol oli tavalist aaret vaja (ja tagantjärele sain teada, et minul oli ka vaja :)) ja võtsime ette väikse tiiru. Esimene peatus oli siin ja saigi üks KIK-ikas ära nopitud.
Siire teostatud. Pole kurta - kroonuaarded ikka veel täitsa heas korras.
Seal pimedas oksi ragistades kirusin ennast küll terve tee aga tagasi välja jõudes oli ikka hea meel :)
Tagasiteel tähtsatelt tegemistelt jäi see (peaaegu) tee peale. Kõigepealt mõtlesin lähedaloleva Ussikivi aarde üles otsida, aga seal polnud läheduses kohe mitte kuhugi parkida - kitsas kurviline tee, sügavad kraavid mõlemal pool :( Aga see aare oli chill. Isegi sääski eriti ei olnud ja leiuga kaua ei läinud. Tänan peitjat!
Edit! Lugedes Ussikivi logisid on mul siiralt hea meel, et seda parkimiskohta ei leidnud :D Tuleb siiakanti veel kellegi julgemaga koos tagasi tulla.
Siin oli juba tuttava moega konteiner eemalt silmaga kergem leida. Aitäh!
Põõsaaluse lähedal oli veel üks teine võsa-aare aga jätsin selle heaga mõneks teiseks aastaajaks. Veredoonorlus loodusele oli selleks päevaks juba tehtud. Imestan, et KIK-seeria nii hästi säilinud on. Logiraamatut avades oli tunne nagu teeks kohe ftf-i, aga juba 80 nime oli ees. Aitäh!
Aardelaekas oli kinni külmunud. Ülevalt poolt tilkuv vesi oli luugi kinni külmetanud. Pidi natuke kõvema esemega toksima, et saaks ligi. Muidu lihtne leid.
Tänane isa ja poja tund kujunes aarde otsimiseks. Siuh kohale viuh logi kirja ja oligi tehtud. Tänud.
Kuna väljas oli juba pime, siis ei saanudki aru, kuhu poole karjäär jääb. Alles nüüd aarde kirjeldust lugedes sain aru, et olin ise logides kaevanduses sees. Aitäh.
Ilma kirjeldust lugemata ei oleks küll aru saanud miks siia metsa juhatatakse. Nüüd asi selge, tänud.
Leitud. Aare korras nagu ikka selle seeria puhul!
Mugav viis tööpäeva lõpetuseks on leida üks lihtne ja korralik asi, tänud.
See oli kõige kehvemas seisus kik-aare, mida leidnud. Uks oli väljapoole kaardu, tekitades prao kust vesi karbini pääseb. Tänu sellele aarde sisu veidi niiske. Suured tänud aarde eest.
Sai ka siin maardla peal käidud ning aare leitud ja logitud. Tänan!
Poolel teel asfaltilt aardeni tulid meid jälitama külakoerad aga õnneks mitte päris aardeni.
Mnjah. See oli küll konkurentsitult kõige kauem peitu jäänud KIK aare seni. Peitis ennast jonnakalt puu taha. Aga ega ta kauaks peitu ei jäänud. Muidu kõik nagu nende aaretega ikka. Karjäär tundub, et alles tuleb ja maardla on veel maa all peidus :) Aitähh
Ratta suund oli juba kodu poole aga mõned lihtsamad aarded tuleb ikka võtta ja tegin mõned haagid sisse. Tuttav aare leidus kiirelt. Tänud peitjale.
Kuna see aare oli ootamatult lähedal, siis põikasime ka siia. Tuttav peidik jäi ruttu silma. Aitäh peitjale.
Ilm oli ilus, seega mõtlesin täna ka kassi välja viia. Vaatasin aardekaarti ning üks aare paistis väga sobivas kohas asuvat: kenasti karjääri kaldal. Vaimusilmas nägin pilti, kuidas mina karjääri serval päikese käes peesitan, kuniks kass omi asju ajab ning sõitsin õhinal kohale.
Mõhh. Täielik mets, ei mingit karjääri. Sõitsin veel edasi, aga siis hakkas alguses ilus mets juba võsaks kätte ära muutuma, nii et keerasin aarde juurde tagasi.Olgu siis, otsib selle üles ja vaatab edasi.
Ronisime autost välja; mina läksin aaret otsima, Tondu rohtu sööma. Pärast logimist jalutasime mööda üsna mülgastunud teed metsa sisemusse kui järsku ehmatas meid mõlemaid kangeks kõva haukumine ning vilksamisi nägin midagi suurt ja halli eemale jooksmas. Haarasin tardunud kassi kaenlasse ning kihutasin autosse tagasi, kus hinge tõmbasime. Kahtlane kant. Keset sügavat metsa järsku mingi koerlane.
Sõitsin mõnisada meetrit suure tee poole, kui leidsime kena päikesepaistelise nurgakese, kus siis kass sai rahulikult ringi jalutada, rohtu näsida ja mina pildistasin sinililli igas poosis.
Kodus aardekaarti vaadates selgus, et olin alguses lahti teinud Sutlema karjääri aardekirjelduse, kuid sõitsin hoopis Nabala lubjakivimaardlasse. No tõesti, sama hajameelne nagu Paganel.
Aga aarde eest tänud.
KIK-i seeria aarded on meeldivalt lihtsad ja nii ka seekord. Võtsime aardet kaasa TB.
KIK-i seeria aarded on meeldivalt lihtsad ja nii ka seekord. Võtsime aardet kaasa TB.
Kaevandama seekord ei hakanud, piirdusime logimisega. Tänan.
Parkisime auto ära ja jalutasime jälgede järgi aardeni. Kus see maardla siis nüüd oli? Aitäh!
Ühed jäljed olid ees. Meie nende järel. tänud. Panime sellega tänase päeva lukku. 21 aardest 20 saime kätte:D
Viimane kilomeeter teed oli küll paras katsumus aga õnneks viis see ikka nulli välja. Ei pidanud palju astuma. Leid kiire nagu nende KIK aaretega ikka.
Kodutee sai väga suure jõnksu sisse ja leidsime kolm aaret. Aitäh!
Siit sõitsime ka läbi ning panime nimed kirja. Aitäh peitjale aarde eest!
Lähenemisega probleeme ei olnud. Metsaveokid on korraliku tee sisse sõitnud. Sellisel mõnusal metsateel on isegi palju põnevam sõita kui mööda igavat maanteed tuimalt rongis punktist A - punkti B saada. Kuna oli juba ette teada mis ees ootab siis mängu ilu mõttes rakendasin taaskord sama moodust mida olen varemgi kik aarete juures teinud. Nimelt jätsin autost väljudes gepsu kinni. Annab natukenegi tegevust juurde. Ei läinudki kaua kui tuttav asi taas silme ees oli. Miskit oli siin aga minu jaoks uut kah. Puur ei taha hästi toimida. Ette ruttavalt põrkasin täna sama murega kokku ka teise kik aarde juures. Uks on kõveraks kuivanud ega käi enam korralikult kinni. Samuti kiilub see ka vastu puuri kinni. Kahju et tööriistu auto peal ei olnud, muidu oleks vast esmaabigi teinud. Järgmine kord olen targem. Uks tasub ümber pöörata või mõne muu vähem tundlikuma materjali vastu vahetada.
Kohapeal oligi tunne, et täitsa suvaline mets ja kus see maardla siis on! Aga aarde kirjeldus tegi natukenegi targemaks.
Tänud.
Kui peitus siis peitus täiega. Lisaks aardele on siin ka nimeandjast vaatamisväärsus ära peidetud. Kuigi üheksal juhul kümnest mulle isiklikult meeldibki metsatukk rohkem kui kivine karjäär. Nii et las ta jääda kaitsealuseks karstialaks, lubjakivi kaevandamiseks jagub meil ohtralt alternatiivseid kohti ning Rail Baltica on üleüldse igas mõttes ajuvaba projekt.
Maanteelt maha pöörates läks üks ideaalselt lahti lükatud kitsas metsatee. Jõudsin juba mõelda, et kas tõesti läheb nii ilus tee aardeni välja. Muidugi mitte. Kuni ühe majani. Sealt edasi pidi rammima üle ühe valli.
See järgnev ilus vaatepilt pani peas kõlama ühe talvise loo: "Läbi lume sahiseva sõidab saanike.." Muidugi ei saa aru kuidas see sai juhtuda, kui raadiost kõlas samal ajal valjul volüümil üks karvane muusikapala.
Auto jätsin ülbelt tee keskele. Ühtegi jälge peale minu oma ju ei olnud ja vaevalt siia just sel minutil keegi tulla plaaniks. Aarde leidsin üles väikese vaatluse teel ilma suurem ajakuluta. Murtud nael aga ei pööranud kuhugi poole. Jõudu pidi rakendama ikka väga palju, et see ukse avanemisel eest ära saada. See polnud aga kõik. Uks ise oli samuti kinni mis kinni. Kasutasin oma lemmikpastakat kruustangina. Kui käiks kraks siis vandusin natukene. Nüüd lükkasin sõrmed/küüned kitsikusse ja kiskusin ukse lahti. Paistab, et need karjääri aarete lahendused ei toimi kõige paremini. Nael puidu sees paisub kinni ja uks samuti. Nime sain kirja ja jätsin ukse natukene rohkem irvakile kui ta ennem oli.
Lahkudes, kui teeotsas sooritas ümberpööret, siis otsustas auto, et talle ikka meeldib siin olla. Rattad käsi muudkui kohapeal ringi ja edasi ei suvatsenud minna. Pika nikerdamise peale pääsesin kinni jäämisest. Jõudes uuesti majani kuhu viis ideaalne tee, oli tee blokeeritud ühe koera poolt. Koer lõugas mu peale ja mööda saamise korral jällitas mind mitusada meetrit.
Aarde eest aitäh!
229
Eilsest maastik kahest õppisime, et taburet peab alati autos olema. Siin oli kasu, sest kuigi ulatasin ukse alumise otsani ka niisama, siis millegipärast oli see kõvasti kinni ja oli vaja abivahendit kasutada. Korra kartsin, et kangutan kogu kasti alla, aga siis uks avanes. Täiendasime kasti nännivarusid. Aitäh!
Õhtuseks ringiks oli meil valik lähimate KIK-aarete vahel, mina oleks valinud Sutlema ja Mariann Pääsküla turbaväljad, siis tegime "kirik keset küla" ning suundusime hoopis Nabalasse :) Täna läksid aarde avamiseks kasutusse erinevad geoabivahendid, polegi me enam nii kollanokad, üht-teist juba käekotti ja pagasnikusse kogutud :)
Koht oli tuttav. Sügisel olin siin RMK matkarajal kulgenud ja seekord kulgedes kirjeldasin Piiale, kuidas olin siin rajal ühe vihase koeraga tõtt vaadanud ja taganema pidin. Ja opaa oligi koer ka platsis. Seekord olin mina turvaliselt Honda pleki poolt kaitstud ja ei pidanud taganema vaid ikka otse kindlalt aardeni edasi.
Maril esimene KIK-aare leitud. Tänud peitjale.
Mu pikkus oli täpselt paras. See oli mu esimene leid kaevandusteemalistest 2017. a lõpus ilmunutest. Jätsin TB. Aitäh!
Mõtlesin ilusa ilmaga natukene jalutada. Reaalsuses läks nii, et selleks ajaks kui ma siia jõudsin, oli juba kottpime. Abivahenditega varustatult läks aaredeleid üpris lihtsalt. Peidikut tuli tükk aega silitada enne kui ta otsustas ukse lahti teha. Aitäh! EVEJ EV J: ripats, helkur
Kiire käik veel siia maardla juurde. Nimi kirjas ja nüüd koju, asjad kokku ja stardime Hennyga lõunasse, et juba homme saata vana aasta ära Trepimäel koos geosõprade ja -koertega.
Kiire ja lihtne leid! Nii ongi! Tänud peitjale suure töö ja vaeva eest!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Tegime enne geosündmust pisikese geokolamise. Aarde leidsime kiiresti, tänan peitjat!
Suundudes peaaegu advendiseeria peaaegu lõpetamisele (sest tegu ju hoopis detsebriseeriaga ja sellegi lõpp polnud veel käes :D), noppisime ühiselt mõned aarded. Lauril tõsijutt - kirjeldust enne logimist ju ei loe, nii ei saanudki kohapeal kohe arugi, miks just siin :-) Nüüd, kirjeldust lugedes on pilt selge. Aitäh Siimule selle info ja aarde eest!
Advendiseeriat peaaegu lõpetama suundudes tegime karjääriaarete noppimisega ka otsa lahti. Üllatav oli leida toimiva kaevanduskoha asemel nullist ehedat metsa, pärast alles kirjeldusest nägin, miks just nii... Tore ja hariv seeria, aitäh peitjale teemat tutvustada võtmast :).
Ega polnudki muud miskit,kui gpsi järgi kohale navigeerida.Käsigepsu käima ei tõmmanudki,taskulamp aitas kenasti aarde üles leida.Aitüma
Ilma aardeta poleks küll osanud siia tulla. Aitäh!
Tegime veidi aega parajaks enne Kirsikese hingeelu kontrolli jõudmist. Hea , et Alex pikk poiss on, ma ei hakanud seal hüplemagi, logisin hoopis. Tänud!
Tee aardeni ilusti läbitav. Väga kvaliteetne aare. Karbi sisu oli rõõm vaadata.
Tänud!
Nagu paljudes teistel tol päeval, sai mõned aarded korjatud enne sündmust. See oli siis esimene. Ja nagu ikka kombeks, siis kirjeldust ju tavaaardel loeme hiljem, niiet kohapeal oli kerge arusaamatus miks selline koht :D Nüüd aga juba targem. Tänud tutvustamast!
Tulime Paekna poolt, lähme Sutlema poole. Kumbagi veel GC lehel logida ei saa. Rändurid aga juba liiguvad, sest uuest aardest on siiski suur lootus neil kohe edasi minna. Aitähh peitjale.
Enne sündmust leitud, kiire leid. Aitäh peitjale.
Allameetrimees kätte ei saa aga kaks naist vabalt, tänud kvaliteetsarja eest!
Siia toov tee oli juba hullem. Kohale saime ja arvasime taas, et pole gpsu käima vaja ajada. Nüüd läks tükk maad kauem, aga Allan siiski leidis. Väga kvaliteetne aare, ainult et pimedas tundub täiesti tavalise metsana, mitte karjäärina.
Ilmselt tuleb ikkagi taevataati tänada, et teed ära oli külmetanud.. muidu pehmemal ajal võiks väike-autoga üsna lõbus olla. Kohapeal veidi pimesikutasin ja siis sikutasin logiraamatu välja, aitähhid!
Hammas verel Paekna FTF-ist liikusin edasi Nabala maardlate suunas. Mulle tuttavas metsaservas (siin saab seenel käia sügiseti )tagurdas välja just Hannese limusiin koos naeratavate nägudega. Kerisime aknad alla ja vahetasime paar sõna juttu ja siis ei muud kui tegudele. Ka siin oli kõik tore ja lihtne. Tänud peitjale.