Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nn ajaloolise rippsilla rajas nõukogude piirivalve, et elanikke paremini kontrollida. Neid oli mitu ja lisatud foto pärineb 1950. aastate lõpust. Kauguses paistab 1930. II pooles rajatud Ivan Vagale kuulunud kauplus-kohvik, millest sovhoosi ajal sai kohalik kultuurimaja ja raamatukogu, hiljem kauplus ja seejärel erastati, Vagal nõuka ajal väga hästi ei läinud. Jõe ääres olevast majast sai kultuurimaja ja raamatukogu Lembitu kolhoosi ajal, mis loodi 1949.a. Hiljem, kui kolmest väikesest kolhoosist moodustati Ranna sovhoos, mille keskus asus Tabasalus ja kuhu ehitati uus kultuurimaja, lõpetas Vääna-Jõesuu kultuurimaja eksisteerimise. 1980.aastatel tehti maja ülemisele korrusele kaks korterit. Ühe korteri elanik tegi alumisele korrusele kaupluse pärast seda, kui praeguse bussipeatuse ümbruses olevad kauplused olid põlema pandud.
Kahjuks tänaseks ei ole sillast säilinud muud, kui tugisambad. Samas on ka arutatud selle ajaloolise silla taastamist.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
L6pp | Lõpp-punkt | Geokontroll 29/42 |
Aarde sildid: ilus_vaade (2), ujumiskoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7GFMK
Logiteadete statistika: 78 (94,0%) 5 2 7 0 0 0 Kokku: 92
Lõpp oli kaduma läinud. Juba kevadise ja suvise patrullkäigu ajal märkasin et loodus on oma töö teinud ja varsti varsti tuleb midagi ette võtta. Pühapäevasel möödakäigul avastasin et ta sootuks kadunud. Eks oma roll võis sellel müstilisel kadumisel olla ka seal lähedal tossaval lõkkejäänukil. Polnud muud kui tõmbasin sae käima ja klopsisin uue lõpu kokku.
Mul esimene osa ammugi käidud ja puu all olen ka korduvalt käinud unistamas - küll ükskord saan kätte ka. See kast tuleks linnukindlaks teha, praegu oli lihtsalt linnukakane ja pesamaterjali oli ka veetud. Aga kui ongi pesa, munad/pojad seal karbikese otsas...Peitja võiks augu lihtsalt kinni panna. Muidu igati tore aare, ma sellest kunagisest rippsillast ei teadnudki.
Mõni aeg varem olin ma käinud sellele multile eeltööd tegemas. Täna tulime Mirjamiga koos kohale. Lasin tal ronida. Talle sellised puud meeldivad. Kerges vaikses vihmas sai logitud. Aitäh!
Märten alustas selle multiga üksinda ning sai koordinaadi paika. Nullis tegin aga mina suuremaid akrobaatilisi tegevusi. Karp muidu super puu otsas, aga tasuks vist natuke mudida seda, sest olukorra järgi on seal mõni linnuke ikka end tuulevarju peitmas käinud. Aitäh!
Täna siis olime Väänas seiklemas. Leidsime hõlpsalt vajalikud numbrid ja liikusime edasi õigesse kohta. Kõik läks üsna libedalt ..üles, nimi kirja ja alla tagasi :)
Aitäh peitjale!
Esimesel külastusel vaatasime enda arvates kõik võimalikud kohad luubiga üle. Õnneks oli teiseks ürituseks ilmunud objektile kontrastsemad kirjad ning nende abil leidsime logiraamatu juba hõlpsamini. Ja huvitava koha ka! Aitäh!
Koordinaadid olid mul nüüdseks juba olemas. Vaatsime alguse ka üle, kas olime ikka õigest kohast otsinud. Tõesti olin eelmisel korral ninaga koordinaatidest olnud paari sentimeetri kaugusel. Hetkel tuvastamisega probleeme ei teki. Jäi üle sooritada vaid ametlik logimine. 1070. Aitäh!
Tänud Herkile tähelepanu juhtimast. Enda mäletamist mööda olen ikka korra aastas käinud numbreid värskendamas. Tuli aga välja et juba kolm aastat pole seda teinud. Dubleeritud numbritest oli ühes osas pikkus ja teises vaid laius alles. Need ka üsna raskesti loetavad. Maalisin rasvaselt üle ja käisin vaatasin ka lõpu üle. Seal oli kõik ortnungis.
Peale osalemist Lake Placidi olümpiamängudel liulaskmises (ilma kelguta), tulime siia ronimisharjutusi tegema. Tänan.
Täna oli plaan öösel kaks Tarmo aaret võtta, sellega siin läks väga hästi ja sain nime kirja. Teist me kahjuks ei leidnud ning hiljem selgus, et see ongi kaduma läinud.
Tänan peitjat aarde eest, oli tore jalutuskäik. :)
Väike jalutuskäik ja tsipake sirutusronimist. Tänud!
Nu aru ma ei saa mida ma eile valesti tegin, et ma seda geokontrolli roheliseks ei saanud. Hiljem, kui peremehele helistasin ja küsisin, mis värk sellega on, peal seda läks kohe kontroll roheliseks. Aga kuna mu kannatus katkes geokontrolli piinamast, siis läksin otse objektile ja panin logi kirja. Tegelikult oli seal päris tihe mugude liiklus, sellel ajal kui mina logisin, aga jäin täiesti märkamatuks mugudele. Suured tänud peremehele.
Meie jõudsime siia juba sellisel hetkel, mil väljas oli justkui valge, kuid numbreid eraldas ainult valgusega. Saime vajaliku info kätte ja läksime lõppu. Nii tore tarmolik lahendus. Meeldis, aitäh!
Juba teine kord kuu aja jooksul kui aaret on rüüstatud. Seekord siis nii et logiraamatust olid lehed välja rebitud ja koos karbiga seitsme tuule poole kadunud. Liivo ja Liis korjasid riismed kokku ja viisid peidukasse tagasi. Aitäh teile ;) õhtul läksin uut karpi viima, aga logiraamatust olid alles vaid üksikud rebenenud täis lehed. Komplekteerisin siiski terve uue karbi ja viisin täna paikka. Lisasin aardesse ka uue advenditeemalise valvuri, kuna vana oli kadunud. Lõpust korjasin kaasa terve kotitäie prügi. Aru ma ei saa nendest inimestest kes metsa jaksavad tuua, aga pärast ära viia enam mitte. Samuti käisin hooldasin esimese punkti numbreid, kuigi nad olid täitsa kõbusas konditsioonis. Nullist leidsin ka kellegi "mänguasjad" mida kasutaks hea meelega hoopis aarde rüüstaja peal :D.
Väga oli vaja Merlega kokku saada, sest me pole juba mingi 1,5 kuud teineteist näinud. Samas, kohvitada ei tohi piirangute tõttu. Seega kutsusin ta jalutama tema enda kodu kõrvale metsatukka. Seal on kõik tingimused täidetud. Kahekesi ja saab ka vahet hoida.
Aarde juurest lükkasin oma geocaching mode sisse ja asusin numbreid jahtima. Siinkohal sain taas aru, et paar aastat geopeitust on mind viinud paar sammu edasi. Ma näiteks ei tulnud selle pealegi, et äkki 6 numbrist piisaks? Ei piisa ju, vähemalt 12 võiks olla, teatasin. Viimased 6 ka leitud saimegi otsima minna. No ja raskusaste, eksole. Kino omaette, kuidas exbossi silme all ronimisvõtted välja koorisin. Aitäh aarde eest, geopeitus hoiab ka karantiini ajal vaimse tervise kontrolli all.
Mõnus avar ja tühi parkla, õnneks polnud hooaeg :) Jalutuskäik nulli, siis väike akrobaatika lõpus ja tehtud. Väga mõnus aare. Aitäh peitjale.
Oli jah täitsa vale koha peal. Arvatavasti oma pesast välja kukkunud. Logiraamatus olevat sissekannet lugedes usun et kõrvalise abiga. Aitäh Donald varju panemast. Käisin viisin aarde oma õigesse peidukasse tagasi. Kõik jälle OKas ;)
Kunagi suvel sai eelpunktist info saadud aga lõppu minna ei saanud kuna seal käis parasjagu grillipidu. Täna hommikul tuli möödasõidul asi meelde ja sai kiirelt sinna parklasse sisse põigatud. Plats oli tühi ja sai ka selle aarde ära vormistatud.
Talvel on õige aeg rannarajoonides olevaid aardeid külastada. Ilmatu suur parkla täitsa tühi ja parkimine tasuta. Õiged numbrid leidsime kiirelt ja lõpp-punkt ka palju kahtlemisruumi ei jätnud. Meile see aare meeldis.
Üle jõe siit vist hetkel ei saa, aga ühe aarde leiab küll. Väga mõnus multi, täpselt sellised meile meeldivadki. Suur suur tänu laheda aarde eest. Aardevalvurile panime ka nosimist nina ette :)
Algusest koordinaatide leidmine kulges probleemideta, ent paar numbrit olid natukene kulunud. Kuna alles oli hooldamas käidud, siis mõtlesin, et äkki neid ei peagi arvestama. Kandsin aga siiski saadud andmed sisse ja otsustasin potentsiaalsesse lõppu vaatama minna. Seal olles jõudsin just peitjat kulunud numbritest teavitada, kui potentsiaalne peidik silma jäi. Nii et koordinaadid olid siiski õiged ja tuli vaid logiraamatu juures ära käia. Väga mõnus lõpp-punkt oli. Ühtlasi õnnestus pärast Pioneerilaagri juures käimist peitjat ennast ka näha, kes täiendavat hooldust tegema tuli. Oli tore kohata, vestelda ja aarete koha pealt muljetada :)
Kuna peitja nii kenasti teavitas mind, et läheb teeb korda, astugu ma ikka läbi, kui veel siinkandis, siis juba informatiivsemate numbritega sai turnima asuda.
Tegelikult juba eelmine leidja andis märku et esimene punkt vajaks värskendamist. Ootasin küll vihmavabat ilma ja sobivat hetke et kohapeale tulla ja märkamatult on 2 nädalat mööda läinud. Mareti mitteleiu logi tõi aga asja kiirelt päevakorda ja otsustasin koheselt reageerida. Tegelikult oligi parem et vihmase ilmaga tulin. Nägin ära kus jookseb kuiva ja märja piir. Ehk kuivas kohas oli ok ja märjas ei olnud enam üldse midagi. Sai nac kuivema koha peale ja peaks nüüd aastakese vast jälle nähtav olema. Lisaks nägin jõe ääres kahte kalameest, kellel hakkas kahtlaselt kiire kui hakkasin lubade kohta küsima. Kaks kärbest ühe hoobiga ;). Aardega jälle kõik OKas. Häid leide.
Ivaxryenhq ei teadnud rohkem kui poolt vajalikku. Võimalik, et mul olid silmad vihmavett täis...
Kõige keerulisem ronimine oli alguspunktis. Emmat maapinnale ei saanud jätta, seega upitasin ta platvormile ja kiiruga hüppasin talle järgi. Numbrid jäid peagi silma. Lõpp oli kiire logimine! Ei pidanudki multit nii palju kartma.
Tõtt-öelda, siis olukord maastikul erineb väga palju olukorrast piltidel. Ilmselt on see paratamatu, et aja möödudes muutub ka elu ja meid ümbritsev. Nii on ka see sild minetanud oma kasutusotstarbe ja praegu võib veel aimata, et mis ja kus kunagi oli.
Meie ei pidanudki siin liialt palju tiire tegema, vajaliku info saime kärmelt kätte. Nii läks ka aardekarbi endaga. Tänud aarde eest!
Alguse leidmine oli lihtne. Eriti veel koos kohalikega, pole gepsugi vaja väljavõtta. Aga siis läks huvitavaks. Viis silmapaari otsis ja tulemuseks oli mitte kui midagi. Tegime uue poleerimisringi. Siis veel pool ringi. Ja ühel hetkel (üsna ühekorraga) tabas meid selles geopimeduses valgustus. Kohe selline hele laks käis. Siis oli küll itsitamist, et kuidas me seda kohe ei märganud :) Edasi kulgesime aardeni. Õnneks oli orav kaasas, siis ei pidanud liisku tõmbama. Nii me neid mugusid jälle geopeitusega ärkvele raputasime. Nad vahepeal unustavad, mis tähendab meiega koos kodust välja tulla :) Ja teine sild veel Väänas ootamas . .
Kui juba maastiku nägin siis teadsin, et mulle meeldib see. Kõik oli lihtne loogiline ja lõpp meeldis kohe väga väga. Vaim tugev ja nüüd saab rahus edasi liikuda, suured tänud :)
Lõpp oli leitud juba suvisemal, soojemal ajal. Aga siis tõdesime, et mentaalselt pole me veel valmis aardekarbini küündima.
Ma ei tea, mis vahepealsel ajal Piiaga juhtus aga seekord saime tänu temale kätte ka karbi ja sellest raamatu, kuhu oma nimed lisada.
Tänud peitjale!
Nullist leidsime üleni augulise prügikonteineri koos väikse oranzi palliga, neid leidus vastaskaldas vee peal veelgi hulpimas. Tänud peitjale.
Viisin pastaka tagasi Vääna suure kivi aardesse ning võtsin abivahendi kaasa selle aarde juurde. Ilma abivahendita oleks libeduse tõttu täna keerulisem olnud aga ikkagist tehtav. Aitäh! EVEJ
Esimene vahepunkt läbis kerge hoolduse ja on nüüd taas lihtsamini leitav/loetav. ;)
Otsisin tükk aega abijõududega, kuid midagi silma ei jäänud. Peale seda kui kaasgeopeiturid lahkunud olid, käisin veelkord kõik objektid üle ja jäi ka õige asi silma. Kahjuks aga oli aeg selleks korraks otsa saanud ja suundusin lähedalasuva EKS aarde juurde. Mõni teine kord edasi :)
Vaatasime siit ja sealt, ei leidnud. Vaatasime veel ja siis õnneks saime ikka nimed kirja.
Alati on võimalik lihtne asi enda jaoks keeruliseks teha, tänud.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Meie õnneks mugusid ei olnud. Tänud peitjale.
Olime valmis siin ainult algust külastama aga kuna lõpp osutus lihtsamaks kui olime arvanud, siis sai samal päeval kohe ka logi kirja pandud.
Ega nullis palju variante polnud, mida uurida. Kui aga kaaslane teadis, mis asi see ivaxryenhq on ja et need teised asjad on.. midagi, mida ma ei mäleta enam, siis keskendusin vaid neile ning varsti oli uus suund ka teada. Lõpus katsetas esialgu tema, kuni kusagil keskel arvas, et ei lähe läbi ikka. Eks ma siis sidusin oma pika kleidi miniks, viskasin papud jalast ja kribinal-krabinal üles. Mõnus ronimine oli. Huvitav, kas ma sinna õige kuupäeva ka kirjutasin, üha enam hakkab tunduma, et panin eilse kirja. See on see puhkuse värk. Tänud!
Juba kaks logi et aardel on uus valvur ja eilne K6ne Madiselt oli kinnituseks et tuleb midagi ette v6tta. Nyyd oli kaks varianti kas t6sta raskusastet vastavalt uuele valvurile v6i siis ikkagi ise kohal 2ra käia. T2na k2isin koha peal. Uut valvurit ennast hetkel kodus polnud aga v6tsin sealt sellise tennisepalli suuruse moodustise kaasa. Maastik taas sama ja v6ib muretult kylastada ;) cheers
Tahtsin puu otsa ronida, aga ei lubatud :( Pidin selle au ja kuulsuse Madisele loovutama. Aitäh aarde eest!
Ei plaaninud siia täna üldse tulla, aga üks asi viis teiseni, mis omakorda viis kolmandani ning nii me lõpuks siin lõpetasimegi.
Läksime tegelikult Lauri käest uuele autole GP kleepsu hankima ning kui juba Keilas olime, siis sealt vurasime Laulasmaale. Proovisime Laulasmaa poest jäätist osta, et siis Laulasmaa aardeni jalutada, aga seal töötas ainult üks kassa ning järjekord oli kilomeeter. Jalutasime niisama rannas ning Liis otsis aarde.
Kuna aga Laulasmaal jäi jäätis söömata, siis proovisime sama taktikat Vääna-Jõesuus. Seal juba läks paremini ning saime jäätised hambus Vääna jõe rippsilda otsima asuda. Kaua ei läinud, kui teise punkti numbrid sain ning sinna jalutasime. Pärast väikest pimesikutamist märkasin aaret ning Liis pakkus, et ta läheb aaret logima.
Mulle see mõte ei meeldinud ning ronisin ise kärmelt üles. Ust paotades märkasin esimese asjana herilase pesa. Üsna hetk hiljem lendas ka meismumm sealt välja. Õnneks sain karbi kätte ja nimed kirja pandud, kuid kaua ei tahtnud seal olla. Pesa ei julgenud alla ka lükata, tuleb veel kallale. Aitäh aarde eest, tore jalutuskäik oli :)
Aardega väga ladusalt ei läinud. Numbrid sain gepsu ja edasi. Aga edasi läks aega kuni geopimedusest üle sain. Ootasin ilmselt midagi muud. Igatahes vahva aare ja tänud peitjatele.
Plaan oli täna 70. aardeni jõuda. Jõudsingi. Äärmiselt meeldiv on metsas kohata arukat nurkrauda. Paraku, paras lobamokk oli, rääkis kõik välja. Aare on lahedas kohas, saab mõnedele ülevalt alla vaadata. Ainult, et raskusaste võib mingil hetkel taluvuse piiri ületada ja isegi ohtlikuks muutuda, kuna peiduka sees olid Hariliku Triibulise Herikotka pesa alged ;) Tundus küll, et pooleli jäetud, aga tasub olla ettevaatlik. Muidu ülimalt äge koht ja teostus. Tänud!
See kodule lähim aare marineeris pea viis kuud. Ootas aega, mil sai jälle rattaga kodukandi aardeid otsida. Täna ajasin rattad kuuri alt välja, putitasin üles ja võisimegi teele asuda. Kolistasime mööda üht kruusateed sinna ja teist tagasi. Vahepeal leidsime üllatava rippsilla jäänused ning saime sealt veelgi üllatavamsse paika edasi liikuda. Eeldasin maastiku järgi, et peame hoopis teise suunda suunduma. Ei maksa eeldada. Aarde jurest oli täitsa tore vaade. Õnneks olid ka mugud kõik mujal, kuigi ilm oli ilus ja parkla neist pungil.
Täname Tarmot ja mudilasi üllatava kodukandi aarde eest! Aare korras, evej. Puhusin vaid aardekarbi sodist tühjaks, see oleks nagu päevad läbi puu alla avatuna olnud. Kõik korras ja kenasti leitav.
Hommikul veidi peale seitset läks Moorimajas uni ära ning ukerdasin vaikselt uksest välja. Keerasin nina silla poole ning miski aja pärast juba parkisin auto mõnikümmend meetrit nullist eemale. Nullis tegin väikesed võimlemisharjutused ja nokkisin vajaliku info ära. Lõpus olin aga uskumatu pimesikk.... nagu metanooli oleks eelmisel õhtul lõkke ääres libistanud. Lõpuks siiski hakkas vajalik asi silma ja sain jälle võimelda. Aitüma!
Sillast ei teadnud varasemalt midagi. Meeldis, et numbrid olid kergesti loetavad ja selged. Päikselise ilmaga oli metsa all päris palju jalutajaid. Kui kunagi Väänajasse jalutasin siis vaatasin siin ringi, et jõle head ronimispuud. See aare oli täpselt parajal maastikul, sain täitsa ise hakkama. Ilusa ilmaga ilusas kohas leitud ilus aare tegi tuju heaks.
Rõõm oli suur kui esimese mälumänguõhtu tiimikaaslasel avaldus esimene aare. Otsima jõudmine võttis küll aega (multi ilmselt natuke ka hirmutas, kunagi ei tea, mitu tundi arvestama peab..oma vähest geokogemust arvestades eriti). Tänud Tarmole aarde eest ja silda tutvustamast. Lõpus oli hetk kahju, et lapsed täna muuga hõivatud olid, neile oleks see kindlasti väga meeldinud. Kuna mulle ka sellised peidukad meeldivad, logisin ära. Aitäh, niisugune multi on täitsa tore!
Sutsuke oli veel mälumänguni aega, nii et sai männiõhku ka nuusutatud. Ja ajalooga tutvutud. Vägev rada läheb nulli kõrvalt vette. Aitäh!
Käisin täna tsekkamas kuidas aare elab. Puktid on ilusti okas. Lõpust leidsin laeka lähedusest ühe õnnetu kinda. Kuna mõni päev tagasi oli siin külalisi käinud siis tegin kõne viimasele leidjale. Et kuhu on plaanis järgmisena minna, saan ehk komplekti kokku :D Tegelikult omanik sai tuvastatud ja kokku lepitud et mälumänguõhtult saab peremehe juurde tagasi. Kuna ise seekord tulla ei saa, andsin teatepulga Silverile edasi. Teda võib siis julgelt raputada ;P cheers
Ei olnud mingit plaani täna siia sattuda, aga kuna jänes oli hõivatud, ei jäänud muud üle. Hiivasin ennast nulli, suhtlesin vinkelrauaga, mingeid kahtlasi asjaolusid ei tuvastanud, geokontrolli ei pruukinud. Ah et siis sinna - ok, lähme vaatame.
Peidik hakkas silma kohe, korra veel kontrollisin, et kas nii, aga nii jah, arvas geps. Tuletasin siis endale motivatsioonikõneks meelde eileõhtuse lollide paraadi, kus haigla keskmise temperatuuri põhjal püüti patsientidele mitte üksnes diagnoosi panna, vaid ka ravi määrata (mistõttu arvangi, et arst on igatahes parem juht kui filosoof ;)) ja selle emotsiooni pealt oli logimine käkitegu, vaid enne lendu aetud haigur vaatas lolli näoga pealt :)
Kõik korras, aitäh!
Läksin mööda ülilibedat metsateed nulli ning käisin ka lõpus ära, kuid jätsin selle maastiku lahendamise siiski soojemale ajale.
Huvitav kirjeldus, eriti see omapärane põhjus silla ehitamiseks :o) Aitäh tutvustamast!
Aarde otsimisega läksime küll alt. Miskipärast alguses ei leidnud nullist seda, mida lootsime. Kusjuures jah tõesti, no jäi kahe silma vahele! Aarde nime, loogikat, maastiku raskusastet ning geokogemust kokku liites oli mul tunne, et tean nagunii, kust lõppu peaks otsima. Sobivaid ilmaolusid ära kasutades võtsin otsesuuna sinna, tuuseldasin kohapeal vast viis minutit ja tulin sama ikka targalt (= lollilt) tagasi. Kobisime autosse sooja, logisid lugema ning mõtteid koondama. Isegi ühe geokontrolli tegime - punase muidugi. Ei jäänud muud üle kui uuesti nulli ronida ning metoodiliselt läheneda. Uus peitja ka ju, polnud päris kindel, mida täpselt otsima peaks. Õnneks metoodilisel vaatlusel jäi tarvilik siiski silma. Oh jeerum küll, ja SEDA nüüd ei osanud esimese katsega märgata! :D Koordinaat suunas küll niisuguse koha peale, mida kuidagi kahtlustanud poleks. Kontrollisime veel üle, aga mitmeti tõlgendamise ruumi siin ei jäänud. Isegi õiges lõpus kohapeal sai 2 minuti jagu vale puhmastikku tuhnitud, enne kui pilk peidikule langes. Absoluutselt mõistlik aare ju, tõesti ei tea, kuidas me lihtsa asja endale nii keeruliseks suutsime muuta :D
Alguse leidsime lihtsalt, lõpu nibin-nabin ka. Tänud tutvustamast.
Peale kolme järjestikust mitteleidu oli vaja just sellist mõnusat multit. Nimede kirjutamise rõõmu jätsin seekord Karlile. Tänan aarde ja ajaloo eest! :)
Vääna jõe rippsillaga tuleb silme ette hoopis üks teine sild natukene allavoolu. Antud silla varemetest ma teadlik ei olnud. Huvitav kirjeldus ja ka ajaloolised pildid. Ei tea kas sellel tänapäeval eriti kasutust leiduks aga loodetavasti ikka taastatakse see sild kunagi.
Arvestades aarde tüüpi (multi) ja maastiku raskusastet, siis olin valmis hoopis pikemaks ja keerulisemaks seiklemiseks Vääna jõe ümbruses. Lõpukasti jaoks oli leitud meeldiv ja geopeituri sõbralik paik.
Peitjale aitäh!
Pioneerilaagri juurest oli hea siia edasi jalutada.Hea ja mõnusalt lihtne multi.Aitüma
Kuna multi pikkus oli teadmata, siis planeerisin omale selle jaoks lahedasti aega. Kohapeal läks aga üllatavalt kiiresti ja seega jõudsin veel enne baasjoonele suundumist teha väikese jalutuskäigu mere ääres. Tänud peitjale!
Carolinal ja Aarel oli plaan hommikul Suurupi kandis aardeid noppida ja siia pressisime siis end ka kaasa. Esimesest punktis läks kiirelt. Maastiku raskusastme tõttu kahtlustasime küll õelust aga polnudki midagi, lihtsalt viisakas konteiner natuke eemal vaatamisväärsuset. Väga hästi tehtud, et pole sinna jäänuste külge mingit nano junni topitud, vaid multiga näeb kõik mis vaja ja aare ka pirakas :) Tänud peitjale!
Võtsime ette väikese jalutuskäigu karges talvehommikus. Just paraja, et ninad peast ei külmuks. Hea teostusega aare, rõõm on selliseid leida. Võtsime ränduri, jätsime ränduri. Aitäh!
Tegime peale eileõhtust istumist ja järjekordset hullumeelset söömist paarikarbise hommikujalutuskäigu; esimesed kaks neist sai võetud koos toredate kaaslastega... Hea lihtne multi, peidetud lõpplahenduses ka hoopis üllatavamalt ja teisiti kui esimese hooga eeldasime ;).
Ei teadnudki sellest kunagisest sillast siin midagi, põnev avastus, aitäh Tarmole peitmast.
Kartsin raskemat, pikemat multikat, kuid tuli välja, et üllatavalt lihtne. Sobis mulle. Aitäh! Võtsin ränduri.
Ootasin juba kannatamatult, millal järg selle aardeni jõuab. Viimases punktis pakkusin ennast logiraamatuni murdma. Oli väärt ootamist, mõnus. :) Aitäh!
Olin juba ammu lubanud, et teeme selle rippsilla ära mingi päev. Esimesest punktis vedas minul parema silmanägemisega, lõpus lasin raskema maastiku Edel vallutada ja klõpsutasin ise pilte. Kahju, et siia lisada ei saa, oleks liiga reetev :P
Vurasime kenas päikesepaistes parklasse ja naissugu tuvastas edasiseks vajalikud numbrid. Edasisuundudes hakkas gps natike tuuritama, aga no mitu silmapaari lõpetasid selle tuuritamise kiirelt, sest aardepeidik hakkas silma. Proovisin algul ise, aga kuna teatud perimeetrid on na lühikesed siis pikem ja osavam kaaslane tegi lõppviimistluse kiirelt ja korralikult. Tänud!
Mis seal ikka teha ilusal vabal päeval :) Mudilastega koos leitud. Tänud! TFTC!
Tänud Märdile,kes logimas käis.Tore kohtumine peitjaga.
Meie seltskond on ikka väga pika mõtlemisega.Olime Draakon Hubertos juures kui teade tuli uuest aardest,et kohe minna,kus sa sellega.Meil on vaja veel seal tuiata siis auto juurde minna aga mitte sõitma vaid taskulambi järgi,et minna katakombi aarde juurde.Katakombi aare leitud ja alles siis suundusime siia.Siin läksid teised aaret otsima ja mina läksin autot parkima.Loomulikult kaotasin nad silmist.Kui ma nad leidsin siis Märt juba logis ja peitjagi oli nendega liitunud.Aga ma olin kõige tähtsamal momendil kohal,kui nimi läks logiraamatusse.FTF 15.14.Tänud peitjale.
Mis ma oskan kirjutada. Jah olime parajasti Draakonit otsimas, kui telefon piiksus, aga see tegi kogu päev ainult piiks piiksu järgi. Mõnikord vaatsin kohe, teinekord jupp maad hiljem. Seekord vaatasin siiski kohe. Hm, uus multi Väänas. Peaaegu oleksime nagu kohal, jääb plaanitud teele ka, aga siis jääb ju Merekindluses sulistamata. Mainisin teistele, vaikus.
Läksime edasi Katakombi aaret otsima. Pärast leidu võeti uue aarde teema üles. No kas üritame esmaleidu, aga siis jääb Suurupi aarete otsimine pooleli ja tagasi küll enam ei tule. See ju multiaare, kas leiame? Võibolla on seal juba teised otsijad ees ja saame kergema vaevaga. Igasugused küsimused sai läbi arutada ja vastuseid välja mõeldud. Lõpuks oligi autonina Vääna poole veeremas.
Kuidagi väga vaikne oli nullis, kohe väga vaikne. Leidsin lõpuks õige vinkli, uued koordinaadid sees. Saime teha paar sammu, keegi tuleb. See oli Tarmo kes Meile peale juhtus. Edasi siis peitja valvsa pilgu all. Ei teadnud maastiku raskusest tuhkagi,kuniks järgi jõudis Moonika ja meile selle ette luges. Aga läks ikka veel aega, no ei jõudnud kohale. Kuniks peitja soovitas maastiku raskust vaadata. Vaatasime siis uuesti ja muidugi pidin mina sinna minema. Lõpuks logimiseks jõudis Aive ka auto pargitud ja meile järgi.
Ja viimane pilt oli sellest kui mina vallutasin maastiku ja teised lobisesid maast ja ilmast. Avasin peidiku ja vastu vaatas tühi logiraamat. Mida? FTF kell 15:14, multiaare ja veel Harjumaal.
Tavaliselt tulevad esmaleiud kodu läheduses, kui keegi viitsib ja julgeb aaret üles panna.
Suured tänud peitjale.
Päevake varem sain haisu ninna, et ei tea millal, ei tea kus peaks varsti see esimene sündima. Vormistamisel oli vähe abi vaja. Alles sai enda esimenegi välja lastud ja mäletan väga hästi kuidas see mitmes kohas redigeerimine ja aarde tüübi määramine üks paras peavalu oli. Andsin varakult teada aarde umbkaudset piirkonda ennetades, et ilmselt suures jõulu-nääri saginas vist kohe kohale ei jõua, ärgu pikka viha pidagu. Aarde avaldudes sain teooriale kinnitust, ei olegi päris möödaminnes nope, vaid tuleb ikka planeerida ja kohale minna. Nii ma siis istusingi päeval varakult nääre tähistades ja mõtiskledes, kas jõuab või mitte. Ei tahtnud perele piduriks ka olla ja oma ära minekuga peale käia. Lapsed olid oma uute hotwheelsi raja osadega mängimisega ka nii hoos et patt oleks neilt seda rõõmu ära võtta olnud, pealegi ega iga päev vanaisale külla ei satuta. Õhtu saabudes hakkasid väsimusemärgid ennast ilmutama ja viisin pere koju magama. Surusin oma punni söödud laiskuse maha, kiiruga toimus riiete vahetus ja asusin ikkagist teele. Ei saa ju minemata jätta kui härra pea iga minu aarde avamispeol platsis on.
Aarde info lugemine oli põnev, selline omamoodi ja pildidki ei tea kust vanaisa lauasahtlist välja tõmmatud. Muret tegi aga maastik. Teades millise mängleva kergusega see härra ennast kuuselt-kuusele kõigutab ja muud tehismaastikku vallutab siis olin selle 3,5 raskusastme puhul kõhkleval seisukohal, kas ikka saab täna nime kirja. Samuti aarde kirjeldust lugedes, kartsin et tuleb pikk öö. Nullis sünkroniseerisin kogutud info reaalsusega ja saadud infoga suundusin edasi. Veel enne lõppu olin endiselt rahutu kuna maastiku skaala ei olnud veel põhjas ära käinud. See aga aitas kaasa otsimisel ja leid tuli kiirelt. Tuli veel teha vähe akrobaatikat ja surisevaid jalgu kõlgutades sai ka nimi kirja. Õnneks oli lihtsam kui vaimusilmas olin endale ette joonistanud. STF läks kirja 22:53. Paistab et meie kiirreageerijate jaks on advendiseeriaga otsa saanud, või on kuu lõpuks eelarve lõhki! Kas tõesti võin taas oma masina mootorit jälle igaks juhuks soojas hoidma hakata!(Nali naljaks, edu Tartus). Autoni jalutades andsin veel oma panuse puhtama looduse suunas ja korjasin kokku pool kotitäit suvehooajast laiali lennutatud sodi. Koju ei tormanud, esmalt ikka peitja juurest ka läbi. Sai nii sünnipäeva kui ka esmaaarde õnnesoovid kenasti teele läkitatud. Omaette nähtus oli ka seal Vääna-jõesuu vahet sõitmine. Rebased seal paganama julged ja istuvad keset küla tee ääres nagu kassid, ning noortel huvitav vaba aja veetmise koht valitud. Nimelt olid nad koos muusika ja pudelitega vallutanud kohaliku alajaama katuse.
Tänud välja selga sirutama meelitamise eest ja edu ka edaspidigi geomaastiku rikastamisel.
Olime Draakon Hubertust otsimas kui Märdi telefon taskus ellu ärkas. Uus aare ja üldse mitte kaugel. Kehitasime õlgu ja otsisime edasi. Ei leidnud. Hakkasime siis masina poole minema. Ei tea kas lähme uut vaatama. Kehitasime õlgu ja läksime Katakombi. Kui sealt tagasi jõudsime siis enam ei kehitanud õlgu, vaid otsustasime minna vaatama mis värk on. Alguses kaua ei läinud. Numbrid tulid ruttu. Kui edasi hakkasime minema saime kokku peitajaga isiklikult, nii et lõpp tuli peitja (Tarmo) valvsa pilgu all. FTF sai kirja kell 15.14. Tänud peitjale