Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Esimesed teated Jäärja mõisast (saksa k Saarahof) pärinevad 1442. aastast. Sajandite jooksul on mõis olnud paljude omanike valduses: see on kuulunud nii von Mengdenitele, von Bussenitele, von Engelhardtidele ja von Gruenewaldtidele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Johannes von Ungern-Sternberg.
Ühekorruseline lihtsa vormiga puidust peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Meieni on hoone säilinud algsest veidi lühemal kujul ning ka muus osas ümber ehitatult. Mõisas on säilinud ka mitmeid stiilseid kõrvalhooneid peamiselt 19. sajandist - kaaravadega ait, tall-tõllakuur jt. Mõned kõrvalhooned on varemeis.
Allikas: mois.ee
Viimati paiknes siin RMK Jäärja metskonna kontor, hetkel on mõis müügis.
Vihje: mõisapoolne nurk, ära palun liigselt lammuta
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://bit.ly/2mY8byp
Aarde sildid: vaatamisväärsus (1), lumega_raske (1), eramaa (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7HD8Q
Logiteadete statistika: 88 (96,7%) 3 2 1 0 0 0 Kokku: 94
Nett oli olematu ja Kaupo viipas õige suuna kätte, et mine otsi sealt varemetest. Läksin kohale, hõõrumine käsi kokku ja nentisin, et tööpõld on lai. Siis aga märkasin värskeid jälgi ja kae nalja, jäljeraja lõpus oligi aare. Aitäh!
Jätsin aardesse kiletatud juhendi ja karbi kaanele kleepsu. Tänud peitjale aarde eest!
Minu ettekujutus mõisadest on ikka olnud selline: suured hooned, pikk sissesõidu allee, trepid, sambad. Jaa, jaa ma tean et mõisaid on ka väisemaid. Aga ikkagi. Leitud seegi mõisaaare. Tänud peitjale.
Tegime ostja näo, kuigi rahakott oli maha jäänud. Kiire leid. Tänud!
Polnud siin pea miskitki. Päevavalgus oli haihtumas, mõisnikud olid surnud ja teeniarahvas teabmis pattude peal. RMK oli kolinud parematele maadele. Kõik oli lumevaiba all ja telefon saatis tervituse, et tere tulemast riiki Läti. Kogu null oli nii tsemendi kui jää poolt liidetud kokku ühiseks massiks. Taas tulid meelde sõnad, mida tegelikult ei tohi öelda. Ja siis saabus autost Piia. Ütles miskit, mis pani mind vaikima ja vaatama...
Ma olen väga suur S. Kingi fänn. Tema loomingus on mida iganes - kes näeb surnud hingi, kes süütab pilguga, kelle energiast saab nooruse eliksiiri, kes reisib ajas, kes äratab üles surnuid... See nimekiri oleks peaaegu lõputu aga tegelikult on see piiratud, sest ma tõesti pole lugenud lugu ebanormaalsetest võimetest tajuda geoepeituses peidetud konteinereid paksu jää ja lumekihi alt. Aga nii see oli... Piia tuli kohale, tegi korraks siuh ja sauh ja mina pidin kõik suus olevad vandesõnad alla neelama ja suunduma logimise juurde.
Aitäh.
Laekusime mööda mõnusalt kurvilisi kruusateid kohale ja asusime uudistama. Esialgu uudistasime hoopis vale hoone juures, aga ega ka õiges kohas kohe näkanud. Tuli veidi lähenemist muuta, siis sai ka kõik selgeks. Aitäh!
Tööreis tõi mõisa kaema ja nii see logigi kirja sai. Põnev paik, aitäh aardega markeerimast!
Peale Mõisaküla laata avastasime end siitkandist. Auto jätsime eravalduse sildi juurde ning jalutasime kiirelt aardeni ja tagasi. Aare ei varjanud end üldse kaua, vihje oli ju täpne. Aitäh! EVEJ
Möödunud korral käisime siin mõisas seda aaret otsimas talvel suure lumega ning jäime leiuta, täna keset suve ilma lumeta oli karp kahe sekundiga leitud. Aitäh!
Kuna tulime Eestisse Lätist aardejahilt tagasi just seda sobivat teed mööda, oli igati mõistlik ka siit läbi põigata. Tore näha, et ka nii kauges Eestimaa nurgas on igati korras ja kena mõisahoone. Kuna aeg oli hiline, siis kedagi ei naabrivalvet pidavat ega muud mugu me ei kohanud. Kalpsasime läbi juba täisvõimsusel lokkava heina kohale ja panime end kenasti logiraamatusse kirja. Tänud peitjale mõisamaadele kutsumast ja aaret peitmast.
Eravalduse silte ei ole päevaajal vaja peljata, geopeitur teeb ostuhuvilise näo pähe ja käitub ju viisakalt :)
Huvitav oli küll ringi vaadata, tegime ikkagi kogu hoonele tiiru peale. Täitsa kujutan ette, et RMK kontorina oli väga mõnus. Ainult et kui sul igas kontoris on 2 inimest tööl, siis suht kõle seal toimetada :D Pool aega oled kuskil lennus - metsas ka ju veel :) Aga tore, et vähemalt korda on tehtud omal ajal ja ehk uued omanikud hoiavad edasi. Tänud.
Päris uhke värk ja veel mitu ägedat hoonet potensiaalselt ümbruses renoveerimisootel. Aitäh siia toomast!
Eramaalastel on seal mingi valve väidetavalt. Sisenesime jala ja logisime. Aitäh!
Aarde endaga läks kiirelt, nimed kirjas, jalutasime veel jupp aega mõisahoovis ja kui see ka tehtud, siis oli küsimus, et mis edasi. Kuna Läti oli kiviga visata, siis otsustasime võtta suuna sinnapoole ja noppida sealt ka mõned aarded. Tänud peitjale!
Leitud! Aega läks sest ma ei tabanud õigel hetkel gpsu uurida ning esialgu keskendusin valelel nurgale.
Täitsa korralik hoonetekompleks siin - mõisahoone tundus eemalt väga kena. Eravalduse keskele me ei kippunud, hiilisime hoonete tagant varemeni ja sealne leid oli kiire. Tänud peitjale!
Talvel lahkusime siit mitteleiuga, kuid nüüd tuli aare väga kiiresti välja ja sai nimede võrra rikkamaks.
Tänan peitmast.
Aare korras, parmud väga vihased ei olnud (kuigi neid ikka jagus). Peitjale tänud- nagu ikka, geopeituseta poleks siia arvatavasti ealeski sattunud.
Mõisa hoones on käsil remont. Ilmselt on see leidnud endale uue omaniku. Tänud!
Tänud peitjale!
Vahepeal on soiku jäänud mul plaan külastada kõiki Eestimaa kirkuid ja mõisu. Niiet mul seda küsimust ei olnud, et kas tulla või mitte.
Olime natuke kahtlevad, kas ühe aarde pärast viitsime seda põiget teha, aga lõpuks ikka otsustasime tulla. Ainult natuke auklik asfalttee tõi kohale ja eest leidsime ilusad müürid. Peale aardeleidu istusime siin päikse käes veel mõnda aega ja tegime ka lõunapausi. Aitäh aarde eest!
Enne Vangole suundumist otsustasime päevavalgust ära kasutada ning suundusime Onn 6 juurest siia. Kõik oli lumekattega kaetud. Kaevasime umbes 10 minutit, kuid siis hakkas väga külm ning lootus leida väike, siis jätsime soojemaks ajaks.
Paraku jah, puhastasime ja poleerisime siin omajagu, aga karbini me ei jõudnud. Pole enam ammu harjunud lumega otsima, tuleb need võtted taas meelde tuletada. Aga eks olegi nüüd põhjust taas siia naasta!
Olenemata sellest, kumb kahest lähemal olevast hoonest mõis oli, ei leidnud me vastavast nurgast midagi aaret meenutavat.
Elisa levikaart lubas Jäärjas head internetti, tegelikult sai napilt EDGE kätte ja seegi munes mitu minutit, enne kui aardelehe lõpuks ära suvatses laadida. Õnneks midagi keerulist polnud, aardega kah kõik hästi.
Aarde poole sõites jäid tee äärde mitmed piiritulbad. Aare jäi kiiresti silma, panin nime kirja ja jätkasin teekonda. Aitäh peitjale.
Teeristides olid igal pool tupikumärgid. Õnneks meie nii kaugele minna ei plaaninud. Aare tuli kähku välja, jalutasime ka natuke ringi. Aitäh!
Sai seal kandis külas käidud ning mööda minnes aare logitud. Tänud petijale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
。◕‿◕。
。◕‿◕。 。◕‿◕。
Möödaminnes kiire peatus. Õnneks esimese kivi liigutamisega tuli aare välja. Autosse jõudes, istus pirakas puuk käe peal. Tasuta küüti ei pakkunud ning suure kaarega lendas teine võssa tagasi.
Tänud.
Nagu vihjeski kirjas, siis ei lammutanud ning saime viisakalt nimed kirja.
Väike peatus, väike jalutus ja nimed kirjas. Tänud peitjale.
Selle aarde leidsime üsna ruttu enne Punahundi jahile suundumist. Aitäh!
Leitud teel väikselt Läti tuurilt kodu poole. Aitähh! :)
Hea, et austraalia päeva ajal siia ei sõitnud. Siis olid teed ikka väga hullud, täna oli palju parem. Vaatasin maa-ameti kaarti ja võtsin aarde esimesest kohast välja.
Leitud teel igasuvisele Suveseiklusele Võrumaal. Jääraja mõis nagu kaaslased seda kohta nimetasid :-) Mõis ja ümbrus on ju täitsa vahva. Ei tea, miks see sageli käest kätte käib ja nüüdki müügis on. Äkki on neetud? Või kummitab? Või kollitab? Või kes keda lollitab?
Aare õnneks polnud neetud ega lollitanud meid, leidsime hõlpsasti. Kõik oli klaar ja korras. Aitäh Triinule siia aaret peitmast!
Peale matkamist oli tahtmine miskit lihtsamat ka otsida. Kena koht. Aitäh!
Olen selle hoonega varem kokkupuutunud aga ei mäleta kas metsa-või kinnisvarahindamise asjus või koguni põllumajandusloenduse asjus. Noh tegelt oli see suht ammu. Täna olid jalad vööni märjad aga tehtud. Telefon tervitas aga Lätti jõudmise puhul. No me siis viisakusest korraks sipsasime esimese tagasipööramise kohani sinna. Tänud peitjale.
Auto jätsin u 100 meetrit eemale teepervele ja sealt siis läksin uudistasin algul veidi mõisa ning siis siirdusin nulli. Totsik jäi mõistliku ajaga silma ning valesid kive tõstma ei pidanud. Aitüma!
Pärast Punapargi aarde peitmist suunasin auto nina Jäärja mõisa poole. Mõõda on siit sõidetud küll, seekord oli põhjus peatuda ja mõisaga lähemalt tutvust teha. Auto jätsin maantee äärde ja see oli õige otsus, sest sain üksikasjalikumalt silmitseda mõisapargis olevaid endisi majapidamise hooneid ja mõisa ennast. Päris uhke majapidamine on seal olnud. Leid tuli kiirelt. Tagasi auto juures vaatasin üles ja selliseid pirakaid puuseeni ei olnud ma varem näinudki. Enne kui sõitma sain hakata tuli jooksuga jänes, peatus teeristil ja mõtiskles veidi elu üle, milline tee valida. Kindel otsus tehtud jätkas ta teekonda Soosaare suunas.
Tänud juhatamast! Lasin päikesel ränduritele pai teha :-)
Siit mööda sõites olen mõelnud, et üks tore aardekoht. Ise pole tahtnud panna, pärast hooldamine jms. Pealegi ega me nii tihti ka siit möödu. Aare korras, suur tänu kutsumast.
Paus kahe võrkpallilahingu vahel oli nii pikk, et pidasime paremaks minna tutvuma külmunud mudaväljadega, mida lätlased miskipärast teedeks kutsuvad. Õudne - tee on hoopis midagi muud. No ja see aare jäi ette. Siin polnud mudaväljadest juttu, tee oli ikka tee moodi täitsa. Vaatasime mõisa üle, panime nimed kirja, korjasime ränduri ka kaasa - aitüma!
Tegime kerge väljasõidu kaunisse loodusesse, et see üksildane Jääraja mõis üle vaadata. Võis ammustel aegadel päris uhke olla. Täname peitjat huvitavasse kohta juhatamast.
Kui maja paistis eemalt kui vastremonditud, siis lähemalt oli näha ajahammaste puremise kohti. Aare leitud lätlaste suurtes ja õiges suunas minevates jälgedes astudes. Tänud peitjale!
Kenake kompleks seal. Suvel vast veel kaunim :) Kes teab millal sinna taas satub :) Tänud näitamast!
Metsaonniomanike mõisa vaatasime ka järgmiseks üle. Oleks raha ja plaani, saaks sellest kompleksist kindlasti midagi toredat tekitada, üsna hästi on siin säilinud ka suured põnevad abihooned. Trinele tänud tutvustamast, sellised maamaja tüüpi kelpkatusega mõisad on nende üliuhkete ja suurte kõrval alati kuidagi intiimsemad ja nunnusõbralikumad. Mulle endale meeldivad taolistest väga veel nt Võiardi karjamõis (või õigemini see, mis tänaseks temast järele jäänud on) ja tilluke Vana-Pääla kõrvalmõis (või õigemini see, mis temast tänaseks saanud on)...
Koos 2 Marise ekipaažidega otsustasime ka selle aarde ühiselt võtta. Sattusin seekord eessõitjaks. Kuna leviga oli raskusi ja kaardipilt ei tahtnud ette tulla jäin ühel ristil toppama, kuid ei tahtnud ka teised kuhugi suunda liikuda. Nii me seal seisime kuniks startisin paremale ja jäin üksi. Jõudsin leida, logida ja ümbrust vaadata kuniks lõikele läinud saabusid. :) Tänan peitjat siinset Eestimaa nurka tutvustamast!
Ennäe, uued kollased märgid kaardile tekkinud ja uued kohad avastada. Väga tore. Tänud kohta tutvustamast.
Peale "Top secreti" logimist suundusime Jäärja mõisa. Reigo sai edumaa tänu meie väiksele eksirännakule Eramaale ja logi ammu enne meid kirja. Aga eks meiegi jõudsime kohale, mis sest et suurema ringiga ning siis tuvastasime peiduka ja nii lihtne oligi see aardeleid.Tänud peitjale!
Kulgesime rahulikult nulli. Kohal olles saime ilma gps-ta hakkama, vihje oli ilmselgelt liiast. Peale logimist uudistasime mõisahoonet. Mingitel aastatel tegutses seal ka algkool, mis suleti 2000 aastal. Kahju, et selline hoone hetkel ilma omanikuta.
Kui mina lõpuks jalad alla sain, nahistasid Kleone ja Anne juba aarde kallal. Olid alles kiired! Aitäh juhatamast!
Peale leidu kolasime varemete ümber. Kui kõik sissepääsud poleks kas kinnivarisenud või nii kitsad olnud, oleks tahtnud rohkem sisse piiluda. Kunagi ei tea, mida sellistest keldritest eest leida võib ("Näiteks mõne moosipurgi." © 2018, zdrk). Tänan aarde eest!
Peale mõnetunnist autos solkumist tuigerdasime ja koperdasime pehmetel päkkadel aardeni. Äsja maha võetud võsatüükad tegid asja ainult põnevamaks. Koht oli aaret väärt, tänan peitjat juhatamast.
Ainuke mida mäletan aardest oli väljas valitsev pimedus ja kiire leid. Tegelikult piilusime auto tulede valgel Jäärja mõisa ennastki. Aitäh.
Auto parkisime ausõna peal seisva elektriposti kõrvale. Jalutasime vundamendini, kus karbi leidmisega läks väga ludinal. Läksime seejärel veel ka naabruses olevate varemete vahele kondama. Aitäh peitjale aarde eest!
Ega siis ühegile üritusele ei saa ju geopeitur otse minna. Meil oli seekord otse just läbi selle aarde. Ega ma pimedas midagi näinud ja siin kandis pole kunagi viibinud, arvan. Koht vääris kindlasti aaret, aitäh peitjad ja Ede!
Ma ei jõudnud ämma juures pannkookide söömist veel lõpetadagi, kui pere arvas, et mind on vaja värskesse õhku tuulutama viia. Kuna see mõisate värk mulle üldiselt väga meeldib, siis õhtupimedusest hoolimata olin peaaegu kohe nõus minema. Poolele teel Jäärja poole hakkas sadama imeilusat laia lund ja veel nii tihedalt, et pidime oma sõidukiirust tükk maad maha võtma. Ka aarde otsimine kulges paksu värske lume sees. Tunne oli hea, kui kell 20:03 oma nimed esimestena kirja saime. Nii aarde peidukoht kui meie jalajäljed tuiskasid hetkega täis, kuid ilmast hoolimata saime ikka mõisahoonele ka natuke pilku peale visata. Kolme võimsa taskulambi valgel oli viimane väga lummav. Aitäh kutsumast/näitamast!