Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nulli pole vaja minna, võta oma kirjutusvahend kaasa!
Lilli Promet (16.02.1922 Petseri – 16.02.2007 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Alustanud novellidega ja jutustustega, kujunes Lilli Prometist kiiresti arvestatav kirjanik, kes on loonud teoseid paljudes žanrides. 1958. aastal debüteeris Lilli Promet "Loomingus" kolme proosaraamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Parvega.
Hea vormitaju ja isikupärane stiil andsid talle algusest peale väljapaistva koha eesti novellistide hulgas. Allikas:Vikipeedia
Aarde leidmiseks tuleb tutvuda tema armastusromaaniga „Primavera“ ja vastata küsimustele.
Aare asub koordinaatidel: 59 A BC.DE 24 FG HI.J
A - Kui vana on Riccardo ?
B - Kus oli Massimo töötanud enne sakslaste poolt kinnivõtmist?
3 - Teatris
2 - Oliiviistanduses
5 - Kunstimuuseumis
4 - Fiati tehases
1 - Veinitööstuses
C - Mis värvi kahhelahi oli Saskia lapsepõlvekodus?
5 - Must
4 - Kollane
1 - Pruun
2 - Roheline
6 - Valge
D - Kes kinkis Saskiale valge kübara?
1 - Massimo
4 - Meiler
3 - Andres
9 - Märten
5 - Konstantin
E - Mis tänaval elas Andres Tallinnas ?
1 - Volta
5 - Tööstuse
3 - Vana-Kalamaja
4 - Kopli
7 - Vabriku
F- Mida lubas tuua Saskia reisult oma pojale?
3 – Veneetsia maski , 4 - Vatikani liiri
G - Kes ulatus Konstantinile õlani?
8 - Massimo
9 - Andres
0 - Meiler
1 - Riccardo
2 - Fevronia
H - Mis päeval oli sündinud Saskia ja Märteni laps?
5 - Jõululaupäeval
2 - Kolmekuningapäeval
3 - Esimesel jõulupühal
1 - Teisel jõulupühal
4 - Kolmandal jõulupühal
I - Mis juhtus Saskiaga Napolis?
8 - Jooksis peaga vastu seina
2 - Hilines teatrietendusele
6 - Jäi lifti kinni
9 - Murdis tänaval jala
5 - Sattus taskuvaraste ohvriks
J - Mis värvi veini jõid Saskia ja Märten Capri saarel?
7 – roosat,sireliõite
4 - punast,mooniõite
9 - roosat,fuksiaõite
2 - punast,roosiõite
6 - roosat,kuslapuuõite
Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, siis ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.
Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 113/283 |
Aarde sildid: lumega_leitav (2), lastekäruga_ligipääsetav (2), eesti_kirjanikud (1), drive-in (1), soovitan (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7JNJ0
Logiteadete statistika: 78 (92,9%) 6 5 3 2 0 0 Kokku: 94
Raamatu sain üht teist aaret otsides Sauelt ;) Lõpp oli heas kerges kohas, jätsin TB. Ja raamatut juba loetakse edasi. Aitäh!
Ikka natuke kõhklesin, et kas hakata lugema, kuna kohe alguses tundus kangesti tegelaste tundeelule keskendunud jutuna. Noh, eks oligi, aga mõned vestlused, eriti kunsti kohta, ja Itaalia ringivaatlused, on igati teravmeelsed. Peidukoht on küll sellises kohas, et seost autori või raamatuga tuleks kaks korda ja aeglaselt selgitada. Skoor igatahes, kuiv ja korras, tänud peitjale.
Logi märg, kortsus ja täis. Tegin hoolduse. Tänud peitjale aarde eest!
Raamat sai loetud juba kõledatel talvetundidel. Õiget hetke aarde kättesaamiseks leida polnud raske. Aitäh peitjale!
See raamat sai meil läbi loetud ja mõistatus lahendatud juba päris ammu. Karp oli veidi jääs ja logileht märg -kuivatasime ta autos ära ja panime tervesse kilekotti. Aitäh peitjale!
Vaatasin siis järjest neid teoseid, mida geopeituritest peitjad on soovitanud ja võtsin nad järjest ette. Ka need, mida enne olin lugenud, sest raamatu sisu teadmine ei anna vastuseid siin küsitud küsimustele. Kunagi ammustel aegadel olin ka selle Lilli Prometi raamatu läbi lugenud, aga ei mäletanud suurt midagi, ju siis erilist muljet ei avaldanud. Igatahes nüüd lasin kiiresti diagonaalis uuesti leheküljed silmade eest läbi libiseda ja paari tunniga olid küsitavad numbrid käes. Millegipärast aga geokontroll rohelist tuld ei andnud , kuigi uuesti üle kontrollides tundus kõik paigas olevat. Igatahes ruttasin täna kohe asja kontrollima, et kui midagi ei klapi, jõuaks raamatu enne raamatukokku tagasiviimist veelkord üle vaadata. Aga kõik klappis ilusti. Peale selle muidugi, et kohalejõudes seisid kolm meest minu ja nulli vahele jääva 6 meetri keskel ja jutustasid elavalt. Istusin ja ootasin siis autos. Ja kuigi on üldteada fakt et vastupidiselt meeste arvamusele jagub just nendel juttu tunduvalt kauemaks kui naistel, ei läinud poolt päevagi, kui nad juba igaüks oma teed läksid. Vahepeal oli küll hämarduma hakanud, aga tühja sellest, leid tuli ikkagi koheselt. Tänud peitjale
Digaris vanu "Loominguid" sirvides lugesin seda lugu siit-sealt. Sisu poolest võõravõitu, aga seda võin öelda põhimõtteliselt kõigi tüdruku hingeelu peegeldavate raamatute kohta - kui kõigiks arvestada neid umbes kümmet, mida üldse vaadanud olen :P Siiski, erinevalt mõnest muust EK seeria fookusesse tõstetud kirjandusteosest, ainult tuim Ctrl+F "Primavera" ka polnud. Rafineeritud väljendusviis ning väga loomulikult mõjuv ladus konstruktsioon köitsid kohati mitu ja rohkem lehekülge järjepanu. Pikapeale tekkisid tähtede asemele numbrid, mis meeldisid ka geokontrollile. Ükspäev siis käisin lõpus ja panin nime kirja. Aitüma!
Palun-palun-palun, pange vähemasti kirjeldusse, et koordinaadid muudetud! Eriti armas oleks, et uute saamise tehe ka antud saaks, sest raamat sai aastaid tagasi raamatukokku tagastatud. Tuustisime vales kohas, õiget kohta hakkan nüüd uuesti nuputama. Raamat, muide, meeldis, panin enne koroonaaega Capri-reisi ootenimekirja. Aitäh!
Süžee järgi oleks eeldanud, et hingan selle raamatu paari korraga läbi aga ei läinud nii ludinal midagi. Aga hea on ikka tõdeda, et pole sõdu näinud. Kuigi just ilmselt seetõttu ei oska alati kõike seda, mis olemas, nii väärtuslikuks pidada. Tänud mõtterännakute ja aarde eest!
Üks kodulähedane täpike nüüd kaardilt kaotatud. Kärt luges juba ammu raamatu läbi, käis iga päri peatüki tagant rääkima, kui põnev see on ning eile kogemata avastasin, et alles logimas käidud. Nii see drive in sobilik täna oli. Aitäh!
Raamatud sain REaD between the lines aarde lähedalt ja loetud sai juba aasta alguses. Täitsa huvitav raamat, palju ajalugu. Aitäh!
Lahendatud oli ammu, aga mingil hetkel kadus täpp kaardilt. Kui nüüd avastasin, et olemas, suundusin logima. Aitäh!
See oli minu väike kiirreageerimise projekt talvepuhkuselt naasnud aardele :)
Nii kui eile õhtul märkasin, et aare taas kättesaadav, siis koheselt saatsin raamatukogusse tellimuse. Täna hommikul jalutasin ja tõin raamatukogust raamatu koju. Kuna lõunani oli mõni tund vaba aega, siis võtsin koheselt ka raamatu ette ja kolme tunniga oli läbi loetud ning koordinaadid käes. Ja õhtul peale Vammi raja külastamist läksime ka logiraamatu juurest läbi ning panime tutikale paberiribale nimed kirja. Mõeldud-loetud-logitud! Täname!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Pikale läinud talvepuhkus on läbi saanud. Head lugemiselamust!
Aitäh! Väga huvitav raamat oli. Ei oleks arvanud, et nõukogude ajal nii avalmeelset raamatut oleks avaldatud. Kordinaadid jäävad ootele :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Võtsin ta objektilt kaasa.Las puhkab veidi soojemates tingimustes ennem kui välja ajan :)
Kunagi otsisin ma seda aaret teisest kohast, kuid siis valvas nulli läheduses kuri valvurionu, kes meil näod täis sõimas, nii et läksime leiuta minema.
Nüüd otsisime teisest kohast, sõimata õnneks ei saanud ja nimed ilusti kirja...tegelikult.. kas just ilusti, nimelt logiraamat oli ligumärg, nii et suure tõenäosusega sealt enam midagi välja ei loe. Õnneks on aare tänaseks uuenduskuurile läinud, nii et järgmised saavad ilusti nime kirja panna. :)
Aitäh!
Aare oli maas ning läbimärg, nii kott kui logiraamat ise. Kahjuks polnud endal midagi kaasas.
Korra olen lõpus piilumas käinud, aga tööpäeva keskel ei tahtnud kuidagi logima minna. Täna oli õhtupoolikul siin kõik vaikne ning rahulik ja sain nime kirja.
Selle mõistatuse lahendamiseks tervet raamatut õnneks siiski läbi lugema ei pidanud. Õnneks sellepärast, et nii palju kui ma sellega digitaliseeritud versiooni vahendusel tutvust tegin, siis minu masti kirjandusega kindlasti tegu ei ole, kuigi tal ajalooliselt on ehk koht Eesti kirjanduses olemas. Kohapeal läks õnneks suurema vaevata - aitäh!
See aare oli olnud pinnuks silmas juba pikemat aega. Keset Nõmmet lihtsalt üks mõistatus, millest jagu ei saa. Õnneks Marilyn suutis mind ühel õhtul selle lahendusega üllatada ja saimegi lõpuks minna. Suur aitäh!
Leid tuli kiiresti. Logimise tegi põnevaks meeletu tuul, koguaeg tuli erinevaid aarde osasid püüda logimise ajal. Aitäh peitjale.
Siin oli vaikus ja rahu ning logimist ei seganud keegi. Tänan.
Raamat sai läbi loetud pimedatel talvepäevadel. Nüüd oli täpselt paras hetk kohapeal korraks selga sirutada ja nimi kirja panna. Tänan.
Raputasin veidi mände. Nüüd vaatan et hoopis uus asukoht. Tuleb vist otsast alustada.
Kui täna avastasin end töökaaslastega 300 m kauguselt, siis haarasin enne toimetuste juurde naasmist mugust kolleegi kaasa ja käisime logisime ära. Tänud!
Nu ega ma suur romaanide lugeja ole, aga nagu klassikud ütlevad peale tänast olen parem ja targem inimene või oli see vasupidi. Tänud aarde eest.
Raamat loetud ja tulemuseks roheline. Kuna oli sinna kanti asja siis sai läbi käidud ja nimi kirja pandud. Tänud peitjale.
Kord aegu tagasi käisin seda aaret otsimas vanadel koordinaatidel, mil aare oli juba kadunud. Täna õhtul oli kiire leid. Aitäh!
Eino kui õiged koordinaadid on, siis läheb ju kõik hästi.
Me kohtusime ka eelnevalt valvuritädiga, aga see hoopis jagas soovitusi, kus tema arvates aare võiks olla. Lõpuks ütles, et kui me leiame, ütleksime talle ka, siis ta teab, mida ta üldse valvab. :) Peaksime vist hoopis ütlema minema, et kui veel mõni loll sinna võssa ronib, siis annaks parem teada, et seal pole kala.
Aitäh. Raamat oli jube.
Kunagi kui aare veel oma esimeses elukohas oli, üritasime teda kolm korda suuremate jõududega leida aga tulutult. Männi okkad said üksipulgi üle kontrollitud aga ei miskit. Ja kõik see toimus pahura vanaproua valvsa pilgu all, kes korduvalt ähvardas meile korrakaitsjad kutsuda.
Nüüd aga oli hoopis teine tera. Kedagi ei huvitanud, mida me seal teeme. Aare vedeles nukralt maas. Jätsime oma nimed logiraamatusse ja panime laeka arvatavasse asukohta tagasi.
Tänud, raamat meeldis ka :)
Pole nii ammu geopeitunud, et see mõttetera oli juba ununenud: kui aaret lähema 30 minuti jooksul ei leia, olete järelikult vale objekti juures.
Hiljem sain teada, et ma otsisin veel vanade koordinaatide järgi, nii et täna lahendasin kogu mõistatuse uuesti. On jah teine koht, krt.
Nüüd tuleb seal lähitulevikus ära käia. Soovitavalt enne, kui koordinaate uuesti muudetakse. :)
Jällegi oli üks vajalik raamat koos teistega raamatukogust koju jõudnud. Kuna talveõhtud on pikad ja kuidagi peab neid sisustama (no, kui aus olla, eks siis leiaks neid sisustamise viise teisigi, aga peab ju ka kultuurne olema ja kui kaua sa ikka jaksad diivanil seda õlut limpsida ja tülpinud näoga telekat vahtida). Nii sai just eelmine õhtu selle raamatuga ühele poole saadud ning kohe sai ka see töövõit realiseeritud.
Objektil läks kõik kiirelt-kärmelt. Tänud aarde eest!
Jäi märkamata,et mõistatuse lahendus muutunud. Sõbra abiga saime järje peale. Aitäh!
Kohe kui raamatuaarded ilmuvad, on tark ära lahendad, sest kunagi ju ei tea, millal kuskile satud. Täna tulin spetsjom siia.
Tuustisin tükk aega, siis helistasin peitjale. No ikka võib ju soovida õnne, tervist, või praegu siis seda viimast, head talveilma. Sain logi kirja, tänud, lahe teostus, sobib sinna ideaalselt!
Raamat sai üsna kiiresti läbi loetud. Lõpp oli traditsioonilisel kohas.
See oli üks igati mõnus lugemine. Läks sujuvalt, kuid praegusel pimedal ajal kipub uni tulema silma kiiremini kui peatükk läbi saab, nii pidingi korra laenutustähtaega ka pikendama. Tore reisikirjeldus, veidi draamat, mis kergelt paljastus. Ega enne logide lugemist mulle kohale jõudnudki, et selline reisimine polnud raamatu välja andmise ajal tavaline. Aare end kaua ei peitnud, poleks Mapsi varasemalt vaadanud, oleks ilmselt peidukoht selgusetuks jäänud. Aitäh!
Tore seeria ikka, paneb sind neid raamatuid ka lugema, mida ise kätte ei võtakski. :) Eelmine kord oli aare kadunud, nüüd täitsa olemas ja ei sega ka vast kedagi. Aitäh!
Raamatut olen lugenud kunagi ammustel aegadel. Mulle meeldis. Siiski oli huvitav lugeda nüüd uuesti, nüüd kui piirid maailma on ka meile valla ning Napolis käimine või Capril veini joomine on "igapäevane". Tookord raamatu esmalugemisel tundus see ulme. Aarde sobitasime tänasele linnasõidu marsruudile. Tänud!
Uus geovanasõna: tänase päeva aardeleidu ära viska homse varna - kuni seitse päeva pole täis. Kuna täna mõlemad tööde asjus Tallinnas liikvel olime, siis valisime ühe lähima aarde. Vaatasin lähistel süües Maa-Ameti kaarti ja sellest aarde leidmiseks täiesti piisas. Seega sobib silt GPSita_leitav.
Aitäh Allanile aaret peitmast ja taastamast! Tore, et küsimused samaks jäid, niiei pidanud uuesti nullist pusima, vaid sai väikeste muudatustega uue sobiva tulemuse. Uus asukoht on ka temaatilisem - siit saabki paremini aimu, miks aare just siia peidetud on :-) Ja nii saab ka õel valvuriproua taas rahus oma tööd teha, rahus magada. Aare heas korras.
Õhtu alustuseks hea lihtne leid loogilisest kohast, tänud.
Täitsa ausalt kaanest kaaneni läbi loetud, aitähh laenutajale. Alguses ei kõnetanud kohe üldse, peas vasardas vaid küsimus, miks ma seda teen. Siis tuli mõnest kohakirjeldusest äratundmisrõõm ja lõpupoole hakkas isegi veidi paeluma. Oo jaa, ilmselt omal ajal oli see ikkagi väga suure hulga poolt loetav kirjandus. Lihtne leid.
Raamat oli loetud, nüüd peale lõpukoha muutumist, tuletasin vastuseid uuesti meelde. Õnnestus isegi. Nüüd sealkandis liikudes, sai nimi ka kirja. Tänud lugemissoovituse eest!
Raamat sai loetud. Ilma geopeituseta poleks seda ette võtnud, kuid tegelikult oli täitsa meeldiv lugemine. Välitöödel käisime õhtupimeduses. Tänud!
Lahendasin kohe kribinal-krabinal ära ja siis, nagu ikka minuga juhtub, jäi seisma. Ja saigi kaotsi. Nüüd nägin et taastatud ja ruttu jalad kõhu alt välja. Ilm oli igati geopeituslik ehk lausvihm. Logisin autos. Aitäh, Promet pole just lemmikkirjanik aga eks omal ajal sai ikkagi loetud.
Raamat sai loetud juba kevadel, lõpus sai käidud vist just siis kui peitja kinnitas aarde kadumist:(. Pärast taastamist oli väike hirm, et peab otsast alustama.. õnneks olid vastused enam-vähem meeles ja väikese pusimisega sai uus lõpp ka välja selgitatud. Panime tuttuude logiraamatusse nüüd nimed kirja. Tänud peitjale, ise poleks ilmselt kunagi selle raamatuni jõudnud.
Käisin objektilt läbi,aare on ilmselt tänu "aardevalvurile" jalga lasknud.Pean nüüd aja maha võtma ning mõtlema kuidas edasi toimetada.
Eelmine kord millalgi aprillis me kahekesi ei leidnud, mitte midagi aarde sarnastki ei leidnud. Üsna pea tuli valvuriproua uksele ja palus lahkuda. Püüdsime küll talle selgitada, et me midagi halba talle ega tema valvatavale ega isegi Lilli lilledele ei soovi, aga kuna me niikuinii midagi leida ei suutnud, tuli ka endal isu lahkuda.
Teine mitteleid tuli ära täna, mil olime abiväge kaasanud. Selleks toon Marje logi GC lehelt, sest minagi ei oskaks paremini seda kirjeldada :D Marje: "Teine mitteleid. Esimesel korral saime valvuritädi käest sugeda. Täna panime raskeväerühma valmis, oli tugevaid Eesti Kalevipoegi ja doktrihärrasi kaasa haaratud, et leid ikka kindel tuleks. Aga ei midagi. Sõimata saime ikka ja pilti tehti samuti, loodan nüüd telekasse saada. Peitja informeeritud."
Käisime ukse ees edasi-tagasi, kuniks tuldi küsima, kas me ootame kedagi. Siis läksime veidi mujale otsima, kuid edu meid ei saatnud ka siis.
Too nädalavahetus Tartus, kui koos teiste geopeituritega ERM-is ja teatris ja Taneli põgenemistoas käisime, väisasime kohustuslikus korras ka Aparaati, sest see lihtsalt on nii mõnusa õhustikuga ja maitsvat toitu pakkuv koht :). Ja et sealse restorani ruumides on sisse seadnud end mugavalt ka raamatuantikvariaat, sai söögi ootamise kõrvale piilutud, kas seal võiks olla müügil värskelt meile lahendamiseks ilmunud „Primavera“. Oli, isegi mitu eksemplari ja ühe neist vedisin siis mina endale koju. Ja lugesin üsna kohe peale seda läbi ka ja kuidagi üllatas see raamat… Või noh, õigem oleks öelda, et üllatas suurelt see, et Allan meile just selle raamatu ja kirjaniku valis P-kirjaniku tutvustamiseks, väga põnev oleks sellest kunagi täpsemalt kuulda ;).
Sisult oli raamat mu arvates selline omaaegne põlvkonnaromaan, ilmselt kõnetab ja tuleb tuttav ette kõige rohkem neile, kes juba nõuka ajal reisinud. Minul sellest ajast küll tuusikuga-välismaale-reisiseost ei ole, tolleaegsed elamusreisid toimusid mul vanemate käekõrval keskmise suurusega rajoonikeskusest tähtsasse ja suurde Tallinna linna :D, kuid tuttavad ja huvitavad tulid ette mitmed raamatutegelaste külastatud vaatamisväärsuste kirjeldused ja seal aset leidnud stseenid, eriti meeldejäävalt endal samuti ja mitte niiväga ammu külastatud Pompei osas…
Aitäh Allanile ja Ingridile tookord seda Oengo Muna igatahes FTF-imast, sain nüüd siis esimest korda elus ka muidu ammu teada nimega kirjaniku mõne teose reaalselt läbi loetud… :D.
Ikka jälle Marise loetud raamat, niiet selle kohta oskab ta paremini midagi rääkida :) Kohapeal läks natuke aega, kuna olin liiga kinni maaaameti täpis, natuke eemale vaadates tuli leid kiiresti. Tänud peitjale!
Promet on jube. Aga ikkagi on ta kordi ja kordi rohkem kirjanik kui mõni isehakanu. Kunagi pubekapõlves leidsin pööningult kaanteta kapsa. Hakkasin otsast lugema - köitis, lugesin lõpuni. Hiljem tuvastasin - Promet, krt, Tütarlaps mustas. Lugu hirmus, aga see, kuidas asi kirja oli pandud, avaldas muljet. Aga rohkem Prometit näppu ei jäänud eriti - tema hiilgeajad olid seks ajaks möödas ja internet polnud veel tulnud.
Kui see mõistatus nüüd tuli, koukisin internetist vajaliku raamatu lahti, võtsin läpaka kaissu ja lugesin. Promet on jube. Mida paganat temaga ilmasõja ajal tehti, et ta selliseid lugusid kirjutab? Või kas ma ikka tahan seda teada? Või oli aeg jube, et pani inimesi kirjutama jubedaid asju.
Ühesõnaga, suurepärane raamatuvalik, suurim tänu selle eest!
Kui mõistatus ilmus, tegin kiire tiiru internetis ja selle tulemusena oli mõned päevad hiljem raamat laua peal. Hakkasin siis üks hommik teda kohvi kõrvale lugema, ega ma päris lõpuni ei jõudnud, aga kuna vastuseta küsimuste arv jäi mõistlikkuse piiresse, siis võtsin olemasolevad teadmised tööle kaasa ja lasin esimesel katsel kontrolli roheliseks. Täna siis käisin kohal ära, õnneks oli ümbruskond mõnusalt muguvaene ja sain aarde ilma pikema passimiseta leitud. Tänud peitjale!
Raamat sai loetud, kohapeal natuke ringi vaatamist ja käes. Tänud peitjale.
See raamat edenes päris kenasti. Küllap aitas kaasa "õigel" ajal elatud lapsepõlv ja kultuurihuvi. Põnevamaks tegi lugemise see, et mul käivad hetkel rühmas mitmed raamatu peategelaste nimedega lapsed ja kohati oli väga jabur neid raamatu tegelasteks ette kujutada.
Otsima õnneks liiga palju ei pidanud. Mina positsioneerisin end õigesse kohta ja Krista nägi minu poole vaadates aaret hetkega :)
Aitäh!
Seda mõistatust nähes oli kohe selge, et ilma enesepiinamiseta siit mingisugust koordinaati välja ei võlu. Ega midagi, vantsisin raamatukokku ja nuiasin teose endale välja. Õnneks ei olnudki väga paks :). Sellele järgnes üksjagu piinarikast tegevust ning miski aja pärast olid vajalikud andmed käes. Kusjuures mul puudub elementaarne oskus raamatust lihtsalt kiiresti sirvides õigeid kohti üles leida, ikka korralikult pean kõik read läbi lugema. Tunnistan, et minu jaoks oli üsna piinarikas - ma kultuurivaldkonnas nii kõrgesti arenenud, et eelkõige ikkagi aju-puhkab-raamatud on siiani vabatahtlikuks lektüüriks olnud. Kokkuvõttes aga igati toreda teostusega aare ja eks enese kultuuriline harimine tuleb ka päevinäinud kuldile kasuks :). Aitähhid peitjale!
Naistepäevaks üsna sobiv aare vist...
raamat leidus õnneks kodus riiulist
kahel korral jagus siiski imestamist
kolmandal aga - polnud miskit erilist
oli meisterdatud kena mikroaare Prometist.
Aitähh
Eelmine teisipäev vaatasin tööl välja, et TTÜ raamatukogu 5ndal korrusel on raamat olemas. Kuna antud päeva ainus koolitund oli kehaline, siis ei hakanud raamatukokku minema. Järgmisel päeval läksin laenutama ja leidsin Lilli Prometi, aga pealkiri hoopis teine. Samas järgmine ja eelmine raamatu järjekorra number on ühe võrra teised. Sirvisin siis sisukorra läbi, aga kuskil pole Primaverat. Vaatasin uuesti Esterisse ja märkasin, et õige raamat on laenutatud. Õnneks oli hoidlas mitu tükki olemas. Alguses oli lugemine huvitav, aga varsti hakkas keskendumine kaduma. Kuni 100nda leheküljele lugesin, edasi sirvisin. Liiga pehmo mu jaoks. Teosed, kus lüüakse keegi maha, soovitatavalt mitu, köidavad mind rohkem. Mitu küsimust oleksin peaaegu maha maganud, üks jäigi leidmata. Täna kooli sõites jäi hästi teepeale, ei pidanud palju teekonda väänama. 5 minutit otsisin, hästi peidetud. Muidugi kui leitud, siis tundus nii avalik. Aitäh.
Sõitsime nulli poole.
Liisi: “Hea, et sa seda raamatud lugesid!”
Mina: “Ei, mina ei lugenud, sina ju lugesid.”
Liisi: “Ei, mina ei lugenud. Millest see raamat üldse rääkis?”
Mina: “Eee, ma ei tea.”
Aga kahepeale õnnestus kokku panna lühike sisukokkuvõtte:
Jõululaupäeva õhtul istuvad Saskia ja surnud Massimo oma Põhja-Tallinna korteris ja joovad värvilist veini ning arutavad teemal, et mis kell liftis kinni istuv vana ja tööd otsiv Riccardo nende värvilist ahju vaatama võiks saabuda.
Niipalju siis jääb raamatust meelde, kui kaks geopeiturit ühe eksemplari raamatust kätte saavad ja selle ühel ajal diagonaalis märksõnu otsides läbi loevad.
Liisi muidugi on lugemises tegija, temal kulub raamatuid nagu leiba, raamatukogust väljub enamasti 3+ raamatuga ja raamatukogu külastab tihti. Mina seevastu… noh see Suurupi aarde raamat tundus põnev, ⅓ lugesin isegi läbi. Siis pidi tähtaega pikendama ja siis veel… lõpuks viisin raamatukokku tagasi. Kehvasti.
Aga aare ise avaldas ennast kohe. Me täname!
Õnneks on ühel tuttaval ilmatuma suur raamatukogu kodus ja väga harva on juhtunud, et seal mõnda küsitud raamatut pole. Nii oli juba järgmisel päeval mul raamat käes ja peale unejuttu sukeldusin raamatusse. Pisikesed pead väsisid keerutamast ja minu paberile ilmusid esimesed numbrid. Aga kui ka viimane silm unemaale rändas lõppes vaba hetk raamatuga ja jätkata sain alles kodus hilja. Aga no ega kiiret olnud ka, sest töönädal tõotas suht tihe tulema, no ei jõua siis linna peale laiama minna. Täna tegime nö treeningut või siis soojendust homseks. Nii tatsasime ka siit nullist läbi. Keerutasin nagu ökul oma pead aga mitte ei hakanud silma. Õnneks on kaaslasel parem öönägemine, tabas pilguga aarde. Tänud peitjale!
Meil Erkiga komme raamatutest tsitaate või naljakamaid kohti teineteisele lugeda. Selle raamatu vaieldamatu tarkusetera oli:
"Võtku see endale naine, kellel liiga hea on", ütles Andres.
Täna polnud aarde leidmisega mingit probleemi, kui Erki mulle ära näitas, kus see täpselt asub :D
Aitäh ;)
Ma ei teagi, kas ma olin selle lugemiseks liiga noor (ses mõttes, et liiga hilja sündinud) või oli asi muus, aga see raamat ei puudutanud mind. Kuidagi veider oli, et naispeategelane oli justkui kunagisse armastusse kinni jäänud, kuid seejuures oma eluga rahumeeli edasi läinud. Pigem oleksin aru saanud, kui meestegelane oleks "vana suppi" üritanud soojendada. Ilmumise ajal ilmselt küttis see teos tublisti lugejais kirgi ja kompas piire. Hetkel oli minu jaoks kerge lugemine, üsna ühe hooga sain lõpuni. Paraku õues nii lihtsalt ei läinud. :/
Küll on hea elada moodsal ajal, moodsate lahenduste keskel. Seega raamatuni ma ei jõudnudki. Aga kui päris aus olla, siis päris ise ka hakkama ei saanud. Paar küsimust jäid vastuseta ja kasutasin natuke ka välist abi. Tänane liikumistrajektoor viis õhtul ilusti aardest mööda ja ei olnud kahtlustki, kas teha väikene peatus. Ajastusega läks kehvasti, mugusid vooris ohtralt ja potensiaalsete peidupaikadega füüsilist kontakti polnud võimalik luua. Õnneks polnud vajagi , üsna kiirelt jäi õige asi silma ja tekkis ka vähe rahulikum hetk et nimi kirja saada. Sõidan sealt tihti ja palju mööda, aga see koht ei olnud otseselt silma jäänud. Kodulinn jälle selgem.
Tänud
Sattusime täna õigesse kanti, et minna ja ära logida. Tänud peitjale.
Tunnen end iga kord pisut ketserina kui tehnikaülikooli raamatukogus ilukirjandust loen. Täna oli aga vaja loengutevaheline paus kuidagi täita ja väsimuse tõttu sai õppimise asemel taas ketserlusega tegeletud. Ebajumalaks valisin seekord Lilli Prometi ja piibliks „Primavera“. Paar tundi katkematut lugemist panid meenutama, et kunagi sai raamatute pärast nii mõnigi kord nii mõnestki kohast pausi pandud. Vahel ei pea raamat isegi niivõrd hea olema, kuivõrd lihtsalt õigel ajal ja õiges kohas kätte sattuma. Ja täna vist oligi „Primavera“ õigel ajal õiges kohas. Õnneks sain raamatu enne järgmise loengu algust loetud ja kuhugi ilmumata ei jätnud. Õhtul käisin kohe ka kohapeal ära, tegin järgmistele palju segadusseajavaid jälgi ette ja panin nime neljandana kirja. Aitäh kirjanikku tutvustamast!
Järjekordne kirjatükk kiirkorras omandatud ning vajaik info üles nopitud. Ja siis hakkas kripeldama, ei muud kui autole hääled sisse ja kohale. Veits sai pimedat mängitud , kuid viimaks siiski sai nime kirja. Tänud peitjale!
Madis tuli ju kuidagi jälle sisustuspoodidesse meelitada ja mis oleks selleks parem kui uus aare :D Nii me siis selle järgmise aarde kohustuse enda peale saimegi. Päris mõnus peidukas aardel, pidime ikka hoolega otsima. Aitäh!
See parim aeg leidmiseks oli pea südaöösel lõikava tuule käes. Üsna külm oli ka - pidi olema üks selle talve külmemaid hetki.
Mõnus lahendamine oli ja leidmiseks sai parim aeg valitud. Tänud
Üles ärgates esimene asi, mis Liis mulle teatas, oli info uue aarde kohta. Hakkasin juba peaaegu voodist välja kargama, kui mainiti, et kirjanike seeria aare ja rahune nüüd maha. Võtsingi siis rahulikult ning pärast mõningaid toimetamisi hakkasin hommikusöögi kõrvale uurima, mis ja kus.
Raamatukogud on täna kinni ning kodus meil väga raamatuid ei ole, seega tuli isand Google appi võtta. Uurisin siit, uurisin sealt, kuid midagi mõistlikku silma ei jäänud. Lõpuks siiski näkkas ning sain hakata küsimustele vastuseid otsima. Ring peal, vastused olemas, aga rohelist geokontrolli kuidagi ei saanud.
Koht aga oli loogiline ning kuna pidime nagunii linna minema, siis plaanisime ka aarde juurest läbi käia. Kiiret polnud aga kuskile ning nii me siis alles natukene enne 12 liikuma saime. Vahepeal suhtlesin ka peitjaga, et ta vaataks geokontrolli üle. Nüüdseks on see korras ning sama tulemus annab rohelist. Aitäh kiirelt reageerimast!
Aarde enda juures pimesikutasime ka natukene aega, aga üsna pea jäi vidin silma. Esmaleid kell 12:18 kirja ning saimegi shoppama minna. Tänud peitjale aarde eest!