Aardega on veidi kehvad lood ning seetõttu ei ole hetkel ka kätte saadav.

Omanikule on info edastatud.

Autonina oli meil Antiga suunaga Viljandi poole ja nagu ikka nopime ära mõned teepeale jäävad aarded. Täna siis oli üks nendest aaretest just see aare :)

Aitäh peitjale!

 1 

Nii mõisapreili, kuigi tegelikult veel enam peitja kavalustega, on aastaid rinda pistetud ja valdavalt on kogu aeg tunne, et on vara veel neid aardeid otsida, lihtsalt lollitatakse nii ära. Uue aasta puhul võtsin lõvikonservi ja läksin 1.5 aaret vallutama. Ega aardele esmalt tegelikult väga tähelepanu ei pööranud, sest ümbrus ise oli nii ilus ja imetlesin rohkem seda. Nullis olles hakkasin poleerima ja mõistliku aja jooksul jõudsin õige elemendini. Äge, kiitus!

Leidsin

 3 

Veetsin päeva Tartus, mille käigus külastasin ka kuute aaret, millest leidsin...trummipõrin...null aaret! Seega võib mu hüpoteesi Tartu aarete needusest paikapidavaks lugeda. Seda rõõmu ja masenduse kokteili proovisin leevendada veel koduteele jäävate aaretega. Ega ma enne laekumist ju vaadanud kelle aardega tegemist on, seega lootsin raskusastmete põhjal, et siin on ainult kohale tuleku vaev. Oi, kuidas ma ei õpi oma vigadest!
Kõigepealt lendasin kohe peale selle pilguga, et kuhu ise peidaksin. Siis vaatasin kuhu ma plaan B korral võiks peita. Siin plaanid C, D jne kuni kogu tähestik sai läbi. Seejärel vaatasin peitjat ja logisid. Okei, see pole siin mingi suvaline karp põõsas, siin tuleb süveneda! Peale Tartu needuse käest 0:6 tappa saamist tundus, et saaga jätkub ka koduteel aga tahtsin ikkagi lohutusleiu kirja saada, seega lunisin peitjalt lisavihjet. Kahjuks tulid vahepeal kaks jalutajat parki, kes kahtlaselt kaua seal ringi vaatasid. Ma vaatasin siis ka, aga mujal. Jõudsin pargile ringi peale teha, seda pildistada ja linnuvaatlust teha, seejärel läksin ja peletasin jalutajad minema ja alustasin otsimisega algusest peale. Ja kohe esimeses kohas nägingi kahtlast asja! Jess! Eriti magusaks tegi leiu see, et peitja polnud jõudnud veel vastata ja et mu algne idee osutus ikkagi õigeks. Kokku läks julgelt üle poole tunni siin mõisapargis aga see oli kvaliteetaeg: ilm oli mõnus, koht ilus ja aardeleid tegi tuju heaks. Tänan väga palju! :)

Korra olen siin suure rohelusega mitteleidmas käinud. Nüüd tean küll öelda, et vahet pole. Ega ma nüüdki näinud, kuigi vaatasin ka õiget kohta, aga näpp tabas mingi hetk midagi kahtlast. Tänud peitjale, mulle meeldis

Tundus küll, et päike jõuab enne looja minna, kui selle aarde leiame...aga siiski, Mihkli pilk jäi pärast üsna pikka otsimist siiski ka aardele peale. Jess, ega olime juba alla andmas. Nutikas peidukas, tuleb tõdeda.

Hoone oli täiesti pime ja autoaknast seda ei märganudki. Jalutasime nulli ja peale paari kohta piilumist oli aare käes. Aitäh!

 1 

Ma vaatan, et veebruar vist eriti ei sobi geopeituritele - leidu eriti pole, ilm on hall, lumi porine, kõik on libe. Mõis ka nägi välja väga nukker sel aastaajal. Pargi teed (ei teagi, kas seal on teed üldse) olid kaetud paksu lumega, nii et jalad vajusid põlvini. Kui nulli jõudsime, siis märkasime kohe mitu võõrast objekti, mille eesmärk jäi meile arusaamatu. Ei teagi, kas peitja paigutas neid sinna... Õige objektiga vist vedas, et ta jäi mulle kohe silma, aga vabalt võisin seal ka pooltundi veeta ja mitte leida. Väga korralik mikro! Aitäh

Siin läks kähku, peidukas tõesti 1,5. Aitäh!

Leitud

Leitud, aitäh peitjale

 1 

Väljas oli pilkane pimedus ja lootust aaret leida suurt ei olnud. Aga kuna olime siinkandis möödasõidul, siis otsustasime korraks asja ikkagi üle vaadata. Käiku läksid kõik kaasasolnud tasulambid ja telefonis olevad valgusallikad ja nii me seda lehtlat sentimeeter haaval läbi kammima hakkasime. Läks umbes 15 minutit, kuni Aini silm väikest ebakõla märkas. Aitäh, tõepoolest ei lootnud täna siit aaret leida, aga hakkama saime!

Tänu vihjele tuli leid esimesest kohast, kuhu näpud said pistetud. Ja seejärel hakkas tunduma, et naase või mitteleiuga- no ei saa kuidagi logilehte topsist kätte. Kuidagi ikkagi lõpuks õnnestus ning ma siis igaks juhuks ei lükanud seda nii sügavale sisse, et järgmistel lihtsam oleks. Peitjale tänud kohta tutvustamast!

 2 

See oli põnev käik, lisaks sai suheldud kohaliku mõisapreiliga, kes oli ka samaaegselt töökana ametis aiatöödel. Leidmine ei olnud kerge, tuli veidi meeste loogikat kasutada ning tuli ka aare välja. Hästi peidetud ja värskele uuendatud puhtale logiribale sai 1-ne nimi kirja :)

 1 

Oma 20 minutit sai lehtlas oldud. Lõpuks tahtsime peitjalt vihjet, aga mingi kompamise peale lendas topsik välja. Loodan, et sai õigesse kohta tagasi. Väga kavalalt peidetud. Aitäh mõisapreili!

 1 

Ikka nii kavalalt ära peidetud. Umbes 20 minutit läks selle otsimisele kuni Kaido hõikas, et leidis. Väga kena mõis ning lehtla ümbrus oli ka väga ilus. Aitäh peitjale!

Üks 20 min kulus, et seda leida. Kaval.

Olin valmis suuremaks väljakutseks. Läks üllatavalt kiirelt. Tänan

Kaval.

Kaval tõesti, aga ütleks, et parasjagu. Aitäh!

No hästi peidetud, tänud???? Mõis on vägev olen isegi seal juubelil käinud

Siiani imestan, et miks nii kaua aega võttis aga ju see imeline park ja linnulaul segasid keskendumist. Imeline paik. Aitäh, et ajudele tööd andsid ja kultuurselt harisid. Olen tänulik et just täna siia sattusin. Ilm on super ja sääsed tõenäoliselt oma kodudes.

Leitud

Leidsime!

Kes seda täpset päeva mäletab nüüd, millal ma selle ära võtsin. Aga igastahes olen ma arvamusel, et ma poleks ka sel korral seda ise üles leidnud. Eriti veel suvisel ajal, kui metsviinapuu kõik lehtes on. Parasjagu keeruline trikikas, ometi mulle sellised väga meeldivad ja poleks olnud ka vastu, kui siin lõpuks 5 korda oleks käinud. Aga see lehtla oleks ehk enne kokku varisenud, kui ma selle leitud oleks saanud. Õnneks peitja ise sikutas varrukast ja juhtis õigesse suunda. Kaval värk. Kuna mõisapargis sai eelmisel korral kõvasti ringi jalutatud, siis pikemalt ei võtnud seda sel korral ette. Meeldis, aitäh.

Leitud

Leitud tänan

Kavalalt peidetud.

 1 

15 min vôttis aega ikka, alla ka ei tahtnud anda. Vàga super tunne oli, kui aare ennast lôpuks nàitas

Leitud

 1 

Jah, on tõesti tuvastatav pigem kompimise teel, eriti suvel ilmselt. Meil õnneks eriti kaua ei läinud, sest käed külmetasid ja motivatsioon oli seetõttu kõrge ;) Siiski, raskusastet sobiks meie hinnangul kõrgemaks muuta.

Korra juba käinud siin, nüüd siis uuesti. Leitud sai suure vaevaga, tänud :)

Kuna me leidsime lõpuks mõisapreili tarkuse siis tekkis ahvatlus ka see üle kaeda. Käinud siin veel ei olnud. Jõudsime kohale, vaatasime nulli, vaatasime langenud tamme, 3min äkki ja logisime, ilus paik.

Anne oli mind juba mitu kord Nuffilandi kutsunud, aga polnud nagu juhtunud või siis olid bussiajad halvad jne. Seekord nädalavahetuseks lõpuks plaane polnud ning seega otsustasingi viimase sooja ja päiksepaistelise päeva veeta Paides. Bussiajad olid jätkuvalt oi-oi kui halvad ning nii juhtuski, et juba kell 7.11 hommikul võttis Anne mu peale ja suundusime selle aarde juurde. Sain täitsa kaua otsida kuni Anne avastas aarde üldse maast. Panin oma nime logiraamatusse, mis kohe vahetusse läks. Hea lahendus, nagu nuffi puhul alati. Aitäh!

Väike kõrvalepõige koduteel. Murdunud saart kahjuks ei märganud, aga pargis oli hulgaliselt teisigi murdunud puid. Ei tea, kas paari päeva taguse tugeva tuule tagajärg või siis juba varasemast ajast.

Aaret mul üksi leida ei õnnestunud, kuigi katsusin loogilised kohad läbi. Appi tulnud Liina selle kenasti maskeeritud konteineri aga leidis, nii et nimi sai kirja. Logiraamat tundus õrnalt märg, aga ei midagi katastroofilist. Aitäh aarde eest kenas pargis!

Kaunis lehtla. Aare jäi kätte loogilist kohta katsudes. Tänud peitjale!

Leitud.

Peidukohti oli palju, kuid ilmselt oli eelmisel leidjal kiire olnud ja seega jäi väike ebakõla silma. Panime tagasi korralikumalt. Tõesti kavalalt peidetud. Tänud!

Selleaastase Suveseikluse käigus viimasel ehk kolmandal päeval sattusime ka Sargvere mõisa parki ikka seda Eesti jämedaimat saart kaema. Olgugi, et ta enam püsti ei seisa, saime ikka ette kujutada tema kunagist võimsust.

Selle aarde olemasolu sai hommikul järele vaadatud ja omale selgeks tehtud ning õnneks püsis see ka suures seiklustuhinas meeles. Seikluse ajal oli mitmeid teisi kohti, kus samuti olime olnud täiesti aarde kõrval, kuid kuna ei kontrollinud aarete kaarti, siis lahkusime, teadmata midagi aardest.

See aardetops oli siin tõesti väga kavalalt peidetud, kuid meie eest ta peitu ei jäänud. Kuidagi väga kiirelt läks siin, kuigi peidukohti on umbes miljon. Vahel peab õnne ka olema! Täname kavala aarde eest!

Huvitav lehtla ja park. Pargis ja selle ümbruses on palju puid tormi käes kannatada saanud!Tänud peitjatele!

Viimane peatus enne kojusõitu. Vaatasime saarepuud ja logisime aarde. Aitäh!

Vaadates aarde peitjat ja olles veidi kursis tema krutskitega ,valmistusime pikemaks otsimiseks..enda rõõmuks aga leidsime 6 sekundiga. Mulle meeldivad sellised vana välja nägemisega mõisad Tänud

Ilm oli hea ja peidukas oli veelgi parem, igas mõttes.

 1 

Mulle ilmselgelt meeldib Nuffi aardeid mitu korda imetlemas käia. Loodetavasti ma ka arenen ja mõnikord õnnestub esimese korraga. Aga leitud!! eelmine kord näppisin omaarust kõik võimalikud koha üle aga pole hullu, seekord esimene koht, kust otsisin. Tänan :) Mõisa ostuks kahjuks raha ei jagu :(

Leitud. Tänud peitjale.

See kavalus jäi õnneks kiirelt silma. Vaatasime ka Särgvere saare jäänused üle. Tänud peitjale!

Kunagi suvel tegin otsimiskatse number üks aga vohav floora sundis nentima, et ma ei näe aaret. Täna oli peaaegu kohene leid. Või lihtsalt õige detail jäi silma. Ps. mõis on koos pargiga müügiks ;)

Teel Viljandist Tallinnasse esimene aare. Vaatasime lehtla üle ja õige asi jäi kähku silma. Taolisi seal ju lausa mitu tükki. Peale väikest nokitsemist saime logiraamatu ka kätte. Täitsa kaval aare.

Seda kohta oleme juba ka varemalt imetlemas käinud. Tänud taas kutsumast.

leidsin, tänud peitjale!

Kiire leid! ;)

Oi meile see koht ja objekt meeldis väga. Oleksime soojema ilmaga kindlasti kõik rajad tahtnud läbi patseerida. Isegi ilma rohelisuseta oli kõik väga kena. Õnneks jäi otsimisel lõpuks pihku ka üks sümeetriline tüng ja siis tuli ka leid. Väga kenasti peidetud , aitähh. Nüüd on jäänud vaid ühe preiliga tutvust veel teha. Tore seeria!

Teel koju on ikka hea, kui saab vahepeal selga sirutada. Tänud peatuse eest ja tore, et liigselt füüsilist jõudu ei rakendanud ja enne ikka õigele asjale pilk püsima jäi. Tervitused Annele!

Ahhhaaaa :D kätte saime!

Kuna olime oma elus juba korra ühe kavala mõisapreiliga tegemist teinud, siis oli enam-vähem arvata, mis tal varrukast tulemas on. Leitud. Aitäh.

Eelmisel korral jäime kavalusele alla, lehtedevabal ajal tundus paik palju lootustandvam. Pärast väikest vaatlust jäi miskit kahtlast silma. Eelmisel suvel nägime vähemalt saare veel täies hiilguses ära. Aitäh.

Seekord sai logi kirja, kasutades üht õlekõrt, helistamine vennale. Tänud

Ilus ehitis aga hakkab ajahambale alla vanduma... Ehk aidatakse sirgelt seisma veel... Saime uude logisse esimestena nimed kirjutada. Peidukas vastab täielikult oma nimele. Aga mitmekesi ikka lihtsam otsida, keegi ikka küüned taha saab ja seekord see polnud mina. Mulle usaldati kirjutamine ja voltimine... Aitäh peitjale siia ilusa mõisa juurde juhatamast!

Oh seda mõisapreilit küll, vallatleb Laupal ka kavaldab. Pean tema kriutskitega veel pead murdma :D

 1 

Ei jäänud seda 1-te külastajat ootama, vaid korraliku mängijana käisin hooldamas. Ega ma muidugi keela teistel uut logiraamatut panna, sest kõigil on ju alati suur geokott ja auto silmini nodi täis. Mul on tühi.

Saarest juba tehakse kütte või muidu lõkkepuid, kes ruttu tuleb, see näeb kui uhke puu meil kunagi oli.

Logiraamat täis, 1 logi vast mahub veel.

Aare sai kätte leitud täpselt sellisest kohast, mida ma peitja käekirja tunded arvasin. Saarepuud oli näha küll, aga ... horisontaalis paraku tõesti... Ei mäleta täpselt, aga kahtlustan, et panin logiraamatusse vale kuupäev - 28. Käisin igatahes 29 preilit kaemas. Aitäh!

 1 

Sargvere saar oli kaitsealune harilik saar Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas Sargvere külas Sargvere mõisa pargis. Puu võeti kaitse alla 1966 a.

Puu ümbermõõt oli 1980. aastal 580 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt) ning 1998. aastal 631 cm. Kõrguseks mõõdeti 26 m. 2007. aasta andmetel oli puu ümbermõõt rinnakõrguselt 6,5 meetrit, tegu oli Eesti jämedaima saarepuuga.

Saar murdus 18. detsembril 2019 tormituulte mõjul.

Sai natuke pargis jalutatud ja vahepeal ka aare logitud.Aitäh!

 1 

Sai tükk aega otsitud ja õnneks jäi õige asi lõpuks näppu. Täpselt sellist lahendust ma Nuffilt eeldasingi.

Geotuuri esimene aare ja kohe ikaldus. Kõik lehtla objektid said läbi kobatud aga mitte ei jäänud midagi silma. Peale abistavat infot otsitav piirkond vähenes ja seejärel võtsin aarde välja sealt kust seda kohe algul olin otsima asunud.

Kahjuks jäi see aare leidmata, ei närinud mõisapreili kavalust läbi :(

5893.

 1 

Käisime täna lausa kaks korda. Passisime tükk aega eemal, kuid mugud peletas nullist alles vihm, nagu meidki, kuna ei tahtnud läbimärjana külla jõuda oli vaatlus põgus ning ebaedukas. Jäi muidugi kripeldama, tegime tagasiteel uue katse, aga mõisapreili oli siiski kavalam kui meie, ajasime lopsaka taimestiku kaela, mida kahjustada ei tahtnud ja loobusime.
Ei julgenudki täna rohkem nuffi-peatusi teha, äkki ei saagi enne hommikut koju.. Tänud ikka, me tuleme uuesti:)

Tagantjärgi kodus logisid lugedes on muidugi veits piinlik, sest kõik kirjutavad kiire leid.. hea, et aasta kehvima geopeituri tiitlit ei jagata, ma oleks siinkohal ilmselt kandidaat..;)

Algus oli lootusetu, aga lõpp lootustandev. Tänud peitjale

Oli teine peris kaval. Poleerisime üsna mõistliku aja seal konstruktsioone. Täname!

Teel Geojaanipäevale. See oli küll üks trikiga aare. Samas aega kulus siiski mõistlikus koguses. Tänud!

Ei saa öelda ,et see Anne aare eriti kiirelt tuli. sai ikka veidi ehitusega tutvuda. Õiget asja küll alguses kahtlustasin, aga hakkasin ikkagi midagi muud otsima. Lõpuks Raul juhatas tagasi esmase asja juurde ja siis oli vaid sekundite küsimus. Suured tänud peitjale aarde eest.

Kõik tundus tugevalt seisvat, me ei saanud midagi aru. Aare leiti nii kiirelt, et ma ei näinudki, kus või mis.

Hakkas juba hämarduma, kuid võtsime endale siiski aega selle aarde juures olevat mõisat ja selle juurde kuuluvat imetleda. Aare andis ennast otsida, seega ilusaid pilte ja tabatud hetki sai omajagu. Mingil hetkel olime valmis juba alla andma ja pimedusele alla vanduma, kuid lõpuks aare siiski paljastas ennast. Mõisapreili oli tõesti kaval olnud... Tänud peitjale antud kohta tutvustamast.

Mugusi ei näinud, mõisapreilnat ei näinud, kaunist koolimaja ja ilusat parki nägime. Aarde leid ei tulnud küll kergesti, kuid olemas ta oli. Kuid arvatavasti varsti võib kogu see kupatus restaureerimisele minna, kuna ajahammas on "peiduka kindlust" juba mehiselt purenud. Siinkohal mõtlen seda suuremat objekti, mitte pisikest peidukat. Igatahes tänud parki tutvustamast.

Mõnus ilm ja kena park. Aare ennast kaua ei peitnud, koordinaat on väga täpne ja varsti jäi õige asi näppu. Aitäh aarde eest!

Olles teel Tartusse noppisime pika päeva alustuseks ka teeäärest mõned aarded. Ambiorix-ide järel läksime tutvuma Mõisapreili kavalusega. Objekti keskpaik oli lihtsalt tuvastatav isegi siis, kui teine pool on upakil. Püüdsime peidukat kõigepealt silmadega leida, et objektile mitte mingit kahju rohkem tekitada. Praegu veel on aare täitsa leitav. Tänud mõisaparki kutsumast!

Sarvere Saar on püsinud aastaid, kõrval aardepeidik tundus küll ehitajate kõva töö olevat, kuid kahjuks osutus lumi tugevamaks ja pool objektist on kokku varisenud.

Aare ise on leitav, praegu siis lihtsamalt. Kuid olge siiski otsides hästi ettevaatlikud.

Kui keegi näeb lammutustöid, andke teada, otsin uue peidiku. Seni head otsimist ja tänud Ingele kiirelt teatamast!

Olin arvestanud, et siin läheb kenasti kõik mu ürituse eelne aeg asja ette, kuid leid tuli hoopis esimeset kohast, mida kahtlustasin. Aga kaval on see peidukas küll.

Tänu sellele saingi uudistada rohkem mõisa ning parki. Saar on samuti muljetavaldav. Tänan.

Rohelise kasukaga on soe

Kui tööüritus mu juba Järvamaale tõi, siis lootsin, et saan peale ametliku osa lõppemist aarde juurde hiilida. Nii lihtsalt paraku ei läinud ning 19:00 asemel jõudsin aarde juurde vahetult enne südaööd. Aaret saime omajagu otsida enne kui leidsime. Tagasipanek võttis aega. Aitäh!

Kuna ta juba peaaegu teele jäi, siis tegin väikese haagi. Viimasetel meetritel oli küll kole libe, mitmel korral oleks peaaegu siruli käinud. Aare ise tuli üllatavalt kiiresti ja üllatavalt loogilisest kohast välja. Aitäh.

Leitud. Britt - 734, Mirjam - 96

 1 

Võtan hooldusteate maha. Logileht on täitsa olemas ja ruumi kirjutamiseks piisavalt.

Ei olnud see mõisapreili midagi nii kaval. Leidsime ilusti ta aarde üles.

Tänud!

See läks nüüd küll ootamatult kiiresti. Natuke jalutamist, lehtedes sahistamist ja ups- käes. Tänud peitjale!

Leitud

Leidsime tema kavaluse üles.

Õnneks ei tulnud väga kaua seda objekti silitada, mõni minut ja oligi tops näpus. Tänud peitjale!

Peidik on hea, aga õnneks väga kaua ei läinud. Tänud peitjale!

Karjääris käidud, võtsime ette mõisa. Uudistasime niisama ringi, mõõtsime saarepuu ümbermõõtu. Neljast jäi väheks, et ring ümber kinni saaks. Loomulikult kavaldasime ka Mõisapreili kavaluse üle ja panime nimed kirja täitsa tutikale logipaberile. Tänud peitjale mõisat tutvustamast.

Logiraamat hakkab täis saama.

Lehtla oli suviselt lehtes ja vaatamata sellele, et kavaluse kohe läbi nägin läks otsimisega aega. Aitäh.

Kui mul on igasuguste nuffi mikrode-nanode leidmisega raskusi olnud, tekkis ikkagi täna tuju seda hirmuäratava nimega ning vihjega aaret otsida. Nulli jõudes just palju lootust polnud, sellegipoolest õnnestus mõisapreili huligaansus paari minutiga tuvastada :o) Päris hea, aitäh.

 1 

Läks suht omajagu aega.. objekt oli suviselt lehtes ka, raskendades võimalike peidukohtade rohkusega. Kuna grillisime lähedal tuttavate pool, siis käisin 2x aarderaksus - esimene kord sai õige otsimiskoht tuvastatud ent kohe ei taibanud ära. käisin grilliliha ja siidripausil (logisid lugemas) ning uuel katsel tuli ahhaa päris kiiresti. Mõnusalt kaval aare ning koht ka, ilus mõisapark, kuhu mahuks veel aardeid. Tänud siia juhatamast! :)

Ega geopeitur lähe otse sihtkohta. Käisime vaatasime ka selle kavaluse üle. Mõnus teostus.

Aardele lähenedes ja kirjeldust lugedes selgus, et tegemist on Nuffi aardega ja meie jaoks see juba head ei tõota. Valmistusime pikaks ja keerukaks otsingust. Aga seekord läks õnneks, suutsime mõne minutiga pilgud suunata õigesse kohta ja näppu jäigi miskit õiget. Panime nimed kirja ja tegime väikse jalutuskäigu pargis. Park oli tõesti kaunis ja vaatamist väärt.

Siit sai minu kõige pikem geotuur alguse. Sest kui tekib variant kaugele linna muusikat nautima minna, siis tuleb sellest teha üks pikk georeis ja minna ringiga ning tulla veel suurema ringiga :D Seega, päev 1, aare 1. Ilusate rajakestega mõisaaed oli. Ja kaval peidukas :) Tänud!

Lehtla on korralikult lehte läinud ja seega otsimine natuke raskem. Mõisapreili oli muidugi oma salalaeka kavalalt peitu ka pannud. Tänan.

Kaval peidik. Tänud peitjale!

Preiliga läks paremini kui muusikaga. Täname aarde eest!

No see mõisapreili oli ikka kole kaval. Kahekesti otsisime üle poole tunni, aga siis hakkas mul kõht tühjaks minema ja tegime abistava geokõne. Selgus, et olime aaret juba näinud, aga peidikust välja ei olnud raatsinud võtta.

No siin ikka läks aega enne kui õige asi näppu jäi, tänud.

Leitud.

Uskumatu! Otsisime umbes pool tundi, ja ei midagi. Siis sõbralik vihje peitjalt ja..ikka ei midagi, kuni lõpuks jäi kaaslasele õige koht näpuvahele. Huh. Loodus segas ka, aga mitte liialt. Aitäh peitjale.

Ilus koht väikese jalutuskäigu tegemiseks. Tänud juhatamast.

Ülikorras pargiteede vahel lokkas rohi. Saar oli tõesti võimas. Ja aare on kaval, nagu nimigi ütleb. Aitäh!

Mõisapreili oli kaval tüdruk. Veidi poisilike kalduvustega, aga sellised ettevõtlikud preilid ongi lahedamad, kellel on nii näpuosavust kui aju. Aitäh!

Laur leidis, ta oskab kavalusi paremini läbi näha :).

Oh kui tore, kui selliseid aardeid plaanimata tee peale jääb :) Täitsa kena mõisapark on siin korda tehtud ja ka aare endale hea pesa leidnud. Kavalusega läks aga uskumatult kiiresti ja õige asi jäi kiirelt silma. Kaval oli ikka :) Peitjale selle eest suured tänud! :)

See, kui suhteliselt uus aare, oli mul täitsa meeles ja otsisin meie miniretke tarbeks teadlikult selle välja. Hoolimata sellest et mõisapreili vallatusega olen juba korra vastu hambaid saanud, siis sisimas lootsin et kavalusest suudan ma üle olla. Masin jäi värava taha ja ilma gepsutagi sai jalutamise pealt aimatud kus see aare olla võib. Nulli jõudis siiski veendusime igaks juhuks , et ikka panime täppi. Kiire visuaalne pilt tuvastas teatud sorti kohad ära kuhu piiluda. Nii ei läinudki kaua kui anomaalia silma hakkas. Kole jonnakas oli teine ega tahtnud ta ennast kuidagi allutada.Igaks juhuks kontrollisin veel teist ja kolmandatki kohta. Hammustasin kavaluse läbi ja viskasin konteineri poisile pilku, et see tee logimiseni rajaks. Värskelt maha lõigatud küüned, osutusid aga takistuseks, seega pidin ka selle osa ise ära tegema.

Tundus et üks nuffi lihtsamaid aardeid, saaks need teised ka ikka suve jooksul lõpuks leitud, oleks päris hea tunne.

Tänud.

Suured tänud kena kohta tutvustamast. Nüüd kevadel on siin eriti ilus, kui lilled juba õitsevad. Saar sai ka üle vaadatud. Peidukas oli jällegi nagu Annele omane väga kaval :) Aitäh peitjale.

Aitäh Annele!

Leitud! Tänud peitjale:)

Pärast loengut mõisa kohta saime aarde kallale asuda. Jälle kaval-kaval-kaval :) Aitäh!

Selle juures polegi midagi muud lisada, kui et tüüpiline nuffi aare. Hästi läbimõeldud, hästi teostatud. Midagi muud ma tõtt-öelda ei oodanudki.

Leitud.

Leidsime.
Tänud!

Jätkasime ilusas kevadilmas kaunist päeva. Siinses pargis oli kõik veel ootel - lehed pungades peidus, õied puhkemata neitsitena veelgi suurema voorusvöö taga. Sääsed, konnad mudas ja roheline muru sügiseste lehtede all oma jõudu kogumas. Inimesedki olid oma kohtades eemal.
Meie jalutasime ja hingasime sisse peagi puhkevat ilu. Õnneks oli jaksu ka aare oma pesast ülesse leida.

 1 

Eelmise aardeleiuga ütlesime Lääne-Virumaale head aega, oli Järvamaa aeg. Ja mida on ikka geopeituril geopäevas rohkem vaja kui üht Kaval-Anne kavalat kavalust. Aimasin juba eos, et peidik 1.5 ei ole päris tõene, sest juba nimi ja peitja viitavad, et nii lihtne see geohõlpelu siin olema ei saa. Õnneks ei teinud ka mugud seda keerulisemaks, saime sellega täitsa ise - oma geopimeduse ja peitja senise näputöö viljade meenutamisega - hakkama. Otsisime nii kümmekond minutit, aga lahti see kavalus ikka murtud sai. Mitte küll sõna otseses mõttes, seega kena aedik jäi meist ikka püsti.
Mõis ja park olid kenad nagu pisikese Anne pisikene aaregi. Aitäh siia jalutama kutsumast! Paar pisisodi-suitsupakki viskasin maast autosse. Muidu ei võtnud midagi peale meeldivate mälestuste. Teine kordki.

Esimene tänastest Anne aaretest. Üllatavalt kiiresti läks ja topsikene leitud. Tänud peitjale

 2 

Kui Anne hiljuti helistas ja kutsus Tallinna aardeid otsima, siis olin nõus. Leidsime 6 aaret, mis mõlemal leidmata ja veel mõned, mis tal leidmata. Nüüd kui mul Paidesse asja, siis polnud tal võimalik keelduda Paide leidmata aardeid otsimast. Tal oli küll kõik leitud, aga kes käsib kohe kodukandi aarded üles otsida? Oota ka kuni tekib hunnik leidmata aardeid Paidesse, et siis kaugelt tulevate tuttavatega huvitav koos otsida.

Eks siin sai natuke aega ikka otsitud. Seda, et 1.5/1.5 ei päde, nägin juba Tallinnast ära. Siiski sain enne leitud kui Anne Reixi koera lammutustöö parandatud.

No läks ikka aega, enne kui Tiia juhuslikult pesakasti alla tõmbas. Aitäh.

Oli teine kaval tõesti, isegi Karli jälgede kõige suuremas konsentrasiooni kohas oli törts aega vaatamist enne nägemist. Tänud peitjale!

 2 

Peatasin auto mõisapargi kõrvale ja astusin kiitsakast väravast sisse. Kuidagi harjumatult lage oli kõik. Harjunud, et mõisate ümber puude vahel päikest maapinna peale ei paista. Siin tuli hoopis puuvarje tikutulega taga otsida. Aardele lähenesin ma ettevaatlikkusega. Teada küll neid nuffi alla kahe palli peidukohti. Lisaks on ju aarde nimi veel eriti ohtlik. Tegin päris mitu ringi objektile peale. Tabasin küll ära kus aare võiks asuda aga näppisin ikkagist vale asja ja tegin veel mitu ringi kuniks silm peatus lõpuks õiges kohas. Kaval mõisapreili tõesti. Aitäh!

Rahvusvahelise lehe järgi oli see minu 3000. leiuks.

 1 

Aga selle teise nuffipreili kavalusega ei läinud üldse hästi. Keerutasin ja katsusin ja piilusin ja tegin mitu tiiru igasugu värki enne kui see kavalus minuni jõudis. No vahel lihtsalt ei näe. Kuid kõige selle minu eelneva tegevuse tulemusena vajab lehtla nüüd väikest remonti. Seega nuffi ehk otsib oma tööriistakohvri välja (see on tal eelnevaid aardeid silmas pidades kindlasti ülihästi komplekteeritud) ja sobitab ühe eraldunud laua uuesti õigele kohale - kruvid on lihtsalt läbi roostetanud. Aitäh ja Vabandust!

Leitud.

Ilus koht aardel. Kavalust oli meeldivalt parasjagu... Kuna leid oli kiire tegin ka kenale pargile tiiru peale. Aitäh!

Ei teagi, kuidas seda asja siin parem olnuks otsida, kas kõkutava peitja silma all või siis omaette vaikselt nokitsedes. Ja no eks ma ikka ise algul veidi pimesikk ja mitte just ülemäära korralik lehtla näperdaja olin. Miski aeg jäi siiski vajalik vidin näppu. Täitsa ilus tükk, aitähhid!

Mõisapreili on aarde peitmisel parajalt vallatusi täis olnud. Karge õhk hoidis meeled avatud ja aardega ülearu kaua aega ei läinud. Kiidame peitjat huvitava näputöö eest.

Ilmselt hommikune haldjatolm veel mõjub, päike veel soojendab, peame kiirustame ,et võluvõim kestaks, mõned sekundid ja saime juba kirjutama hakata, huh vedas veel... Tänud!

Leitud ja logitud.

 2 

Igatahes, üsna kiirelt tuli leid, koordinaat täpne ja teostus meeldis. Ma ei saa aru, kas logisööja on logid tagasi toonud või on lihtsalt selektiivne loginägemine. Näha on ainult meeldivate logikirjutajate logid, muu koha peale teeb silmanägemine tühikud. Tegime huvi pärast pildi, et võrdleme hiljem, kas meil on ka mingi selektiivne nägemine, et igaüks näeb ainult talle sümpaatsete inimeste logisid, kuid kõik nägid samu asju. Imelik. Igatahes ei õnnestunud meil ennast sellisesse staadiumi mediteerida, et osad logiteated ära kaoks :)

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Otsustasime tuuritada täna Paide ümbruses ja veidi siitkandi peitjate kommete ja trikkidega tutvust teha :)
Siinse aarde juures polnud me täna esimesed. Jalajälgedest tegelikult palju abi polnud aga aimu saime, millega meil täna tegemist tuleb. Tänud peitjale!

 2 

Õnneks teadsime ette, et mingi kavalus ootab ees. Aga Miki teravad silmad leidsid aarde ruttu. Logiraamatus olid ka kõik eelnevad logid olemas.

Ei olnud just esimene koht aga ega väga palju ei ole seal neid võimalusi ka. Tänud peitjale!

Aitäh!

 1 

Hakkasin juba kirjutama, et see siin ei ole olnud maailma kõikse kavalam mõisapreili, aga tegelt ta lihtsalt pole õel. Mis siitkandi mõisapreilide puhul mitte tavaline ei ole. Nii kavalalt mitteõel on ta, et pmst on ainult kohaleminekuvaev. Enne muidugi mõtlesin aarde hirmsaks endale, suureks ja koledaks, aga õnneks asjad arenevad ja poolteist ongi seekord poolteist. Mis logiraamatusse puutub, siis see sunnik võib vabalt ise trikitada - või siin see kavaus peidus ongi, mine tea - sest mina sain oma logi kohe peale etttut :) Või käib seal logisööja? Ei tea. Igatahes minu nimi on kirjas ja peitja olgu tänatud.

 1 

Läksime juba reedel maale, sest nädalavahetusel oli plaan suusatama minna. Kui me siis laupäeval kell 8:20 ärkasime ja ma geopeituse lehel märkasin Järvamaal lausa kahte aaret (kaugused meist ühel 37km ja teisel 45km), hakkasime hoogsalt puzzlesid kokku panema.

Aga päris õiged geopeiturid me vist ikka ei ole, sest kui koordinaat käes oli, siis läksime rahumeeli hommikust sööma. Seejärel oli aeg juba TVst paraadi vaatama hakata. Ning siis otsustasin ma õhtuks veel koogi teha ja muffineid küpsetada. Siis jõime veel kord kohvi ja alles siis arutasime, kas poleks targem hoopis suunduda aardeid otsima. Suusatamise plaanist ei tulnud midagi välja, sest Jasmiinil on liiga hästi selge sõnadepaar "emme oppa" ja vanavanemad pelgasid tema hoidmist.

Pakkisime end autosse, ostsime kiired snäkid kaasa ja suundusime mõisapreili juurde. Mul usku sellesse väga polnud, sest teine preili on meile juba kaks korda ninanipsu andnud. Parklas oli auto, kus söödi saiakesi, aga ei tea, kas tegu oli geopeituritega või ei.

Nullis väga kaua ei läinudki kui Erki kavalust silmas. Ta muutus lausa nii julgeks, et väitis, et nüüd on valmis ka teise mõisapreiliga mototreffima..

Aga kogu meie silmanägemine läks vist otsimise peale, sest meie nägime vaid [vaimar] logi enne meid.. Veider!

Aitäh! kutsumast ;)

Väike kõrvalepõige teel mulki. Igast väravast tuli sissetallatud rada ja kõik said kokku ühes kohas :) Leiuga kaua ei läinud, täname siia juhatamast!

Täna öösel aeti kell 3 üles ja pidin minema töö juurde ühte probleemi lahendama ja seoses sellega sain koju tagasi sain alles hommikul.Unisena ja magamata vaatasin veel paraadi lõpuni, ning mõtlesin kohe, et teeks aastapäeva puhul 100 ja seened.Enne seda viskasin pilgu geopeituse lehele ja nägin mõisapreilit.Algul ajas segadusse, et kas on aare nime muutnud, aga siis selgus, et ikka täitsa värske ja uus aare. Jätsin kõik pooleli ja kimasin siis kohale kus jälgedest oli näha, et ega keegi polegi otsimas käinud. Annet teades vaatasin kõigepealt keerulisemad kohad üle.Peale 10 minutitist otsingut peatus aga eemal auto ja tuldi samuti parki.Selgus, et ikka põhjusega ja tulija oli Vaimar koos Ruthiga.Alustasime siis kõik koos otsinguid ja lõpuks jäigi aare Vaimarile näppu. Tänu Annele toreda aarde eest ja siia juhatamast.Igati tore aastapäeva jalutuskäik kargel talvepäeval.Mullegi jäi neile kahele "turistile" silm peale kes omavahel sädistades pargi raagus puid uurisid.

 1 

Lasime rahulikult teistel otsida, ise tiirutasime nii kaua mõisa ümber ja mängisime turiste. Lõpuks kui tee vaba oli, saime ka otsima asuda. Leitud, tänud ! :)

 1 

No kes see ikka keset mõisaparki olevas lehtlas seisab ja passib. Eks ikka geopeitur. Kui läbi lume kohale jõudsime, küsisin, et kas meile on siin kohtamine määratud? Raul vastas, et vist jah.
Nuffilikult ilus aare! Päris kaua otsisime. Ftf kell 13.40
Arvan, et need olidki Epp ja Ethel, kes nii osavasti mugudeks maskeerusid ja meil otsida lasid.

Teel Viljandisse saime osa Koeru pidustustest 100. aastapäeva puhul

Sargvere mõis. Epp ja Ethel on pildil peidus.