EK16: Piret Raud

 1 

Jänkudega tegi lähemat tutvust Indrek juba mõnda aega tagasi. Nüüd peale orienteerumissprindi eestikaid tegime need jänkuhüpped aarde juurde ka ära. Aitäh peitjale!

Polnudki ammu ühtegi lasteraamatut lugenud. Nüüd siis on. Täitsa tore kirjatükk oli. Eelnevaid logisid lugedes tahtsime ikka enne telkimishooaega ära käia, et kellegi elamisse ei satuks. Pealegi nüüd kus enam lumes ka sumpama ei pea, oli kenasti lähenetav aardekoht. Prügi oli tõesti palju, aga sellest mööda laveerides sai ikka logi ka kirja pandud. Tänud peitjale toreda lastejutu manu juhatamast ja aarde eest.

Maret muidugi silmas aaret esimesena, minul kohe ei ole silma nendes kuusikutes. Tänud peitjale! '

Aru ei saa ma,miks inimene toob oma prügi metsa kui võiks kohe õigesse kohta viia.Aarde eest aitäh!

Mõistatus lahenes abiga. Aarde logimine jäi mulle. Hetkel selles nullis pesitseb kahtlane kontinkent. Metsa all oli telk, riided kuivasid nööril ja nulli lähedal võtab võimsust prügimägi.

Leitud, logitud, tänan!

Peab üles tunnistama, et selle aarde juures kasutasin sõbra abi st, et raamatu luges Marit ja mina tulin temaga lihtsalt õigesse kohta aaret otsima. Ma ei ole kindel, et me oodatud külalised olime, aga õnneks ei paistnud peremeest ka kuskilt. Märkasin topsikut õnneks päris kiirelt ja ei pidanud koduomanikuga kohtuma.

Raamat on mul juba nii ammu loetud, et täpselt selle sisu enam ei mäletagi. Vahepeal said ka koordinaad välja nuputatud ning täna jõudsin lõppu. Lõpp on sisuliselt kellegi kodus, hea, et pimedas sinna ei sattunud. Õnneks sai aare kiirelt leitud ja ei pidanud pikalt külalist mängima.

Leitud. Tänud peitjale

Leitud. Tänud peitjale aarde eest.

Selg oli valus, väljas väga pime ja kui alguses ei saanud teiste logidest aru, et mis elamine, siis üks hetk ehmatasin end poolsurnuks, sest avastasin ka varanduse - õnneks inimeseta. Kärt käis otsimise ajal vahepeal autos ja tõi korralikud taskulambid, mis on ikka parim idee olnud - korralikud akudega lambid on korduvalt päeva päästnud, telefoni oma on täiesti mõttetu ikka nende kõrval. Igatahes tiirutasime kaardile märgitud rohelise geokontrollitud punkti ümber, üpris veendunud, mida otsime, aga kuidagi ei jäänud miskit silma. Ma korduvalt teatasin, et ma ei suuda enam liigutada ja tahan koju ära, aga Kärt kuidagi ei suutnud autovõtmega minuni jõuda ning nii lõpuks ma teatasin viimast korda, et ma lihtsalt ei suuda enam valu pärast käia ja siis suutsin sekund hiljem taskulambi valgusvihu õigesse kohta suunata ning porgandike käes oli. Kärdi ülesanne oli kogu logimisprotseduur teha, nii kaua ma panin end vaimselt valmis autosse tagasi liipama. Vahemalt olin panustanud märgatavalt aarde leidmise, sest raaamtu lugemine jäi mul pooleli… maitsed on erinevad ning minu maitse see raamat oma teatavate stereotüüpsete lähenemiste poolest ei olnud, aga Kärdi abiga saime vajaliku info kätte. Peitjale aitäh, lihtne mõistatus ja kena lõpp!

Me jagasime Maiga raamatud ära. Mai võttis "Digitaalne kindlus", "Tom Sawyer", 4 korda Pratcett ja "Lemmiklooma surnuaid". Ja minule jäi see raamat. Logima jõudsime pärast mu sugulase sünnipäeva, kui oli juba hämar. Otsimine võttis aega. Hakkasime juba mõtlema, et mis aardeid veel läheduses on ja siis leidsime. Aitäh!

Raamat sai mõni päev tagasi läbi loetud. Esimesel korral ei saanud koordinaate paika, õnneks see oli arvutusviga ja ei pidanud hakkama raamatut üle sirvima. Nagu eelnevates logides kirjas, siis avastasin ennast ka keset kellegi kodu. Aaret otsisin selle võrra ettevaatlikumalt, et kogemata wc-sse ei satuks :)

Nullis oli korralik laager püsti pandud. Madrats oli ilusti rulli keeratud ja puualla pandud. Riided kuivasid okstel jne, jne. Kui ma oleksin siia üksi ja pimedas tulnud, siis oleksin vist suurest ehmatusest püksid täis lasknud ja jooksu pannud. :D Õnneks valges nii hull ei olnud ja kuna kedagi kodus ka ei tundnud olevat, siis panin kiirelt nime kirja ja vaatasin, et saaksin sealt minema.

Aitäh!

Raamat ammu loetud. Ühe ürituse raames ka vahepunkti satutud. Täna võtsime ette, et selle aardega lõpuni minna. Päris imelik oli kellegi magamistoast aaret otsida. Elukoht aga tundub mahajäetud olema. Tänud aarde eest

Eile üritasin oma märgitud nulli jõuda aga selgus, et miskit ei klapi. Looduses ei paistnud asukoht enam üldse nii loogiline, nagu see mulle kaardilt tundus olema. Õhtul kodus sain aru, mis vea olin teinud ja kuna ma kauguse ja suuna märkimises ilmselgelt eriti osav ei ole, ei tihanud kaua oodata, et oma uut tulemust kontrollima tulla. Punkt oli rohkem selline ligikaudne ja lootsin kohapeal asjale selgust saada. Kõigepealt sai mulle selgeks see, et hakkasin end vabas looduses taaskord üsna ebamugavalt tundma, kuna kohad, mis tundusid olema potentsiaalsed peidikud olid ühtlasi ka kellegi elupaigad. Kui just mitte elupaigad, siis peatuspaigad kohe kindlasti. Asjade järgi, mis seal leidus sai järeldada, et seal on nii puhatud, kui ka söödud. Õnneks kedagi näha polnud ja sain segamatult ringi uudistada. Hetkel, mil mulle juba tundus, et äkki mu tulemus on ikka liiga ligikaudne silmasin kohta, mis Inge poolt lisatud pildilt tuttav oli. Nüüd oli selge, et aare peab olema siinsamas. Ma ei eksinud. Paar meetrit veel ja saingi nime logiraamatusse kanda.

Raamatu lugemine sujus mõnusasti ja õnnelike lõppudega raamatud tekitavad hea tunde. Tänan aarde eest!

See oli lahe.. omamoodi raamat.

Lõpus tiirutasin nii, et pea käis ringi, kuni lõpuks pea õigesse suunda keerati. Tänan peitmast.

Korra sai seda pimedas üritatud otsida aga siis ei näkanud. Valges oli hoopis teine asi seda porgandit leida.

Nende vahvate küülikutega oli meil esimene kokkupuude eelmisel aastal kui käisime vaatamas teatritrupi Must Kast lavastatud etendust „Ernesto küülikud“, mis on Piret Raua samanimelisel jutustusel põhinev koolilaste- ja koguperelavastus. See oli üks õige meeleolukas etendus, kus minimalistlike vahenditega anti edasi kogu raamatu sündmustik.

Kahjuks etenduse vaatamisest ei piisanud kõigile küsimustele vastamiseks ja tuli ikka raamat ka läbi lugeda. Millalgi kevadel sai seegi tehtud ja täitsa tõsiselt võetav vastus ka kätte saadud. Kuid tookord sinnapaika see lahendus jäigi, sest meile väga ei meeldi need kaardi peal joonestamist vajavad lahendused.

Nüüd sügisel sai geomärkmikust õiged numbrid taas välja otsitud ja kaardil punkt paika pandud. Täna olime sobivasti õigest kohast möödasõidul ja tegime metsaserval peatuse, et küülikuid taga ajama minna. Geps ei olnud eriti koostööaldis, kuid õnneks märkasime peale paari ringi otsitavat. Omaette tegemine oli märjas metsas aardekonteineri kätte saamine. Kõik lõppes siiski õnnelikult logiraamatusse tehtud sissekandega. Täname toreda aarde eest!

Tore, et oli põhjust koos lapsega raamatut lugeda :) Väike jäneste sõber ninja aimas juba kaugelt aarde peidukohta ja leidiski otsitava!

Hommikul läks teises linna otsas ligipääsemisega kehvasti. Õhtulgi polnud olukord parem. Siin õnnestus teisel katsel adekvaatselt parkida ja pikem jalutus ette võtta. Kohapeal saigi porgand leitud. Aitäh!

Kuna mitu lahendatud kirjanikuaaret on enne arhiveeritud, kui meie jaole jõuame, siis tegi see leid topeltrõõmu. Mustikad hakkavad juba õiget värvi-maitset võtma, nädala pärast saab korjama minna. Aitäh!

Pole eriline lugeja aga raamat paneb mõtlema, et peaks läbi lugema. Normaalne.

Uuritud ja puuritud ning lõpuks ka logitud, ty

Mulle meeldib lastekirjandus. No kaevake kohtusse! :) Oli tore paaritunnine lugemine. Kohati oli veidi imelik - no näiteks siis, kui tüdrukjänese karva blondeeriti, aga eks ole veidramaidki asju loetud :D Ja romantiline oli ka - no mida sa hing veel ihkad:D Vastused hüppasid sisuliselt ise raamatust välja ning geokontroll ei pidanud pirtsutama. Kohapeal kiire porgand...ptüi - leid. Aitäh.

Lahenduskäik - mina küsisin tähtsal häälel küsimusi ja Cat1berg vastas neile, ise raamatut lugedes. Vahepeal ütles, oota pole veel selle kohani jõudnud. Sedasi sai mõistatus lahendatud. Ma ise ei ole enam (ja veel) nii lapsemeelne, et suudaks tudeerida lastekirjandust.

Kohapeal kerge leid. Aitäh!

Ise ka enam ei mäleta, kuidas, aga igatahes kuidagi see geokontroll roheliseks sai ja asja kontrollimisel ka logiraamatu eest leidsin. Aitäh peitjale.

Raamatu lugesin läbi mitu kuud tagasi. Oli täitsa vahva. Kui kohalikust raamatukogust sületäie lasteraamatuid võtsin, siis oli raamatukoguhoidjal hetkeks hämming, et kas miskit on toimunud vahepeal.. Eiei, lihtsalt lahendan mõistatusi :D Sellest raamatust sain üsna kenasti numbrid kätte, küllaltki usutava metsatuka ka, kuid geokontroll püsis jonnakalt punases. Täna jäi see kaardile vaadates kohe ette ja pommitasin taas. Eks ma seal mõne meetriga varem olingi pidevalt eksinud. Kui nüüd 10 raadiuse kätte sain, siis sellest piisas ja minekut. Linnud laulsid, päike paistis, rajake jõudis nullile lähemale kui kauguses äkki vilksatas. Punane! Punane jope! Koos sõbraga. Kas ta elab seal??? Keerasin jalalt tagasi ja viitsin natuke eemal aega. Õnneks varsti hakati liikuma ja sain ka nullile lähemale minna ja nime kirja panna. Tänud!

Leitud :)

Leitud.

Tegime väikse jalutuskäigu ja panine nimed kirja.

Nagu juba viimasel ajal traditsiooniks saanud, on ka täna hommikune aarde otsimine. Ei saanud ma kuidagi seda geokontrolli roheliseks, vaid tulime poisiga jälle kirvega vehkima. Õnneks õnnestus vehkimine ja saime aarde kätte. Täitsa nunnu teine. Tänud perenaisele aarde eest.

Nüüd siis raamat loetud ja kohapeal nullist otsinguid laiendades sain ka nime kirja. Tänud peitjale.

:)

Raamat oli täitsa vahva, niipalju kui mäletan. Täna tegime pärast LAKSamist ja enne moorimaja siin peatuse.

Pildil kujutatud kuju asukohta ma ei tea. Aga tänu raamatukogutöötajast lugemishuvilisele oli tore olla autojuht. Öeldi enamvähem kus peaks parkimiskohta otsima. Enne logimist täiendasime end õhtu ja hommiku nosimisega Männiku cito järelpeo tarvis. Aare oli korras ja vähemalt karuonu koordinaatide järgi ka talutavas eksimuse piires. Suur tänu, sisu oli korras ja kuiv.

Meie null oli natuke mööda, aga värvus reetis aarde. Aitäh.

Jätsin Taavi ja Exe sihtotstarbeliselt aega veetma ning jalutasin ise küülikute radadele. Selle aarde geokontrolli ma roheliseks ei saanudki. Piirkond oli teada ja logide põhjal teadsin, et ka ämbist võib abi olla. Ämbreid ma leidsin oma suure lõigu peale lausa kolm, nii et nii palju siis sellest abist. Raamatu lugemisest on juba tükk aega möödas ja oli ka aeg see sobivas kohas tagavara variandiks hoitud aare äre vormistada. Aitäh!

Lahendatud, leitud ja logitud. Tänud peitjale!

See raamat tuli kunagi koos hunniku muude raamatutega raamatukogust koju. Anna luges läbi, leidis kõik vastused ja... kontroll punane! No mida! Lugesin ise ka mõned kaheldavad kohad läbi ja tundus kõik õige olevat. Siis aga ühe kaheldava vastuse juures proovisime teist võimalikku varianti - see sobis küll.

Täna siis kahlasime läbi lume kohale ja otsisime selle jäneste maiuspala üles. Täname!

See oli üks ütlemata tore ja õpetlik raamat. Aitäh! Looduses oli ootamatult palju radu. Jupstükki leidmine võttis ka omajagu aega, kuid leitud ta sai. Nüüd võib miski järgmise teose ette võtta.

Leitud, tänan!

 3 

Aardejahi seitsmes aare.

Mõistatus polnud just kergemate killast, aga Liisiga kahepeale said need küsimused lõpuks siiski vastatud.

Täna oli siis sobiv võimalus oma nimed logiraamatusse kirja saada. Autoga saabuda oli veidi keeruline ja nõudis pisut ettevaatlikust liikluses. Ka looduses polnud asukoht just kergemate killas, päris hea koha peale peidetud :)

Ja konteiner ise … :)

Me täname!

P.S Kui keegi eelmistest leidjatest tunneb, et tal oleks justkui aeg seisma jäänud, siis teadku, see juhtus seal.

Aeg seisab ja ... roostetab

Pimeduses natuke kobamist ja leitud.

Pimedas ikka läks natuke aega enne kui õige asi silma hakkas, tänud.

Kuna Andreas oli nõus minuga kaasa aaret otsima tulema, siis nullis läks eriti libedalt. Tänud.

 1 

Selle geokontrolliga oli meil üks igavene ikaldus. No ei lähe roheliseks. Mis siis ikka, lähme kaeme, mis wärk. Jõuame kohale, eee mmm. Logides räägitakse mugudest ja punasest jopest ja pokemonidest …. Meil silme ees ainult igav liiv ja tühi väli! Pole vist päris õige koht.

Käisime siis eile Väänas jaanitulel geokontrolli tegemas. Asi lõppes sellega, et ühel hetkel sõitis politseipatrull õue. See võttis seltskonna kohe vaikseks. Õnneks on vanast ajast teadmine, et patrullis olles on alati kõht tühi. Meil aga sai just grill valmis. Kergitasime aga potikaant ja söötsime poistel kõhud täis. Kohe läks tuju paremaks ja läksime sõpradena laiali. Täna marssisime julgelt juba tuttavasse kohta tagasi. Peagi oli kuulda ämbri kolinat ja siis sai ka juba nimed kirja panna. Mõnusat jaanipäeva, Geojaani ootuses!

 1 

Pärast Pääsküla jõe silla juures sulistamist astusime Ernesto küülikutele külla. Kusjuures, selle mõistatuse lahendasi paberraamatu abil mina, mina ise! Jah, paberil raamatuga ja ise lugedes. Tõsi küll, mõnevõrra funktsionaalselt, mitte leht lehe järel. Aga ikkagi lugesin, ise. See tegi meele eriti heaks. Sest raamat on väga hea, väga mõnusalt ja tabavalt tänapäeva elu-olu ja muresid kirjeldavalt kirjutatud nii lastele kui suurtele. Lastele lugedes loeks seda nagu lasteraamatut, aga omaette lugedes loeb väga selgelt välja viiteid kitsaskohtadele ja tänapäevastele totrustele.
Aarde juurde jalutades nägime üht madalat masinat põõsas passimas nagu küülikuema. Lisaks nägime suurt teerada, mida ei tea milleks kasutatakse. Lõpuks nägime plekkämbrit, aga õnneks sellega leiud ei piirdunud. Peeter pikk-kõrv ja teravsilm nägi ka jäneseahvatlust. Veidi veel ja leiti ka ligipääsutee ning logimiseks võimalus.
Tänud Liisule vahva raamatu tutvustamise eest! Ja nii tore, et see Vääna raamatukogus kohe saadaval oli. Aare korras. Aitäh veel kord vahva lugemisvara eest!

 3 

Raamatuid võib lugeda mitut moodi. Klassikaline on loomulikult lehtlehehaaval läbi lugeda. Siis on olemas audioraamatud, mida kuulad. Aga on olemas ka suuline pärimus (tuntud juba ajast, kui paber oli hirmkallis ja tehnikast ei osatud unistadagi).
Istusin ja kuulasin siis Moori suulist pärimust raamatu sisu kohta ja samas kulgesime ühiselt konteineri suunas. Suuline pärimus oli hästi edastatud. Mina oma -8 nägemisega suutsin esimesena jänkulemmikut märgata.

Jänkud kõik üle loetud, nüüd vaid logimise vaev.
Täname!

01640

Raamat sai loetud. Geokontrolli roheliseks ei saanud, aga mõtlesime sellegipoolest kohta uurima minna. Peagi jäigi konteiner silma. Tänud!

Vahva temaatiline aare. Lasteraamatu tase on ka lugemiseks täitsa paras, numbrid klappisid kohe esimesel katsel (mitmeid teisi teoseid olen pidanud mitmel korral läbi töötama ja siis ka veel tulemused sobima sättima). Tänan

Sellest aardest on mööda sõidetud lugematul arvul kordadel, no ei viitsi logida. Täna lõpetasin selle häbematuse ja logisin. Aitäh!

Leitud

Mitteleid

 4 

Lahe oli see aare, ma olin väga müüdud sellele, kuidas lihtsate vahenditega on lõppu nii nunnu ja teemakohane konteiner tekitatud :). Ja raamat meeldis mulle ka. Õigemini meeldis see, et sellel oli mõttega, õpetlik sisu, ehkki jah, mu meelest võiks teda täitsa vabalt ka nt täiskasvanute käitmumismustriõpiku alla liigitada… :D

Liisile aitäh aaret peitmast ja Piret Raua loomingut sellega tutvustamast, mulle täitsa esimest korda lugeda kirjanik :). Ja vahva seosega lõpu eest ka, oli tore sellist otsida ja leida :).

Tervitused küülikutelt naaberriigist :)

Rohkem kui pooled Harjumaa ja Tallinna lahendamata mõistatustest on mul kirjanike seeriast. Paistab, et nende aarete puhul võib tõmmata paralleeli logivõlaga. Kui ikka rongist maha jääd, siis järgi jõudmisega on tükk tegemist.

Marise lugemisekire ja Lauri geokontrolli roheliseks tegemise tulemil kergendati mu koormat. Ma tagantjärgi ainult uurisin, kes see Piret Raud täpsemalt on ja kas ma tema loomingut vabatahtlikult loeksin. Võin öelda, et südametunnistuse piinad puuduvad.

Konteineri tuuning oli vahva ja teemakohane. Aitäh!

Mõistatus oli taaskord Marise poolt lahenduse leidnud ja minu poolt lihtsalt geokontroll roheliseks muudetud. Esmalt käisime ära lõpus, kus ootas ees tore konteiner. Seejärel saime ka tänu teisele aardele porgandit sikutavad jänesed üle vaadatud :) Tänud peitjale!

 1 

Raamatu lugesin läbi ja koordinaati roheliseks ei saanud. Ma pole mõõtmises eriti tugev, aga logidest sain vihjeid. Täna tundus hea aeg kontrollimaks, kas piirkond on õige. Valisin kõige populaarsema väikelaste magamise aja ja lootsin salamisi, et ka täna on punajope kohal. Samas on ilmad vahepeal soojemaks läinud, äkki on tal nüüd hoopis mõnd teist värvi jope?

Kui ma siis olin enda mõõdetud piirkonnas enam-vähem kohal, ei paistnud seal mitte kedagi. Hakkasin suunda täpsemaks ajama ja kui siis puu tagant punast värvi nägin - hea, et ei kiljunud. Jeee! Õnn oli üürike.. Mikrot vaja otsida ja mu mõõtmisvahend pole kõige täpsem. Natuke aega liikusin seal ringi, korra käis peast läbi mõte minna punajopelt küsima, et kus need geopeiturid tavaliset peatuvad.. Ja siis peatusin ise ka, et logi kirja panna. Aitäh, mulle meeldis ;)

PS. Minu raamatusoovitus R tähe jaoks on Olavi Ruitlane "Naine".

Küll see Marju on ikka vägeva porgandi kasvatanud nii, et kaks jänest seda välja tõmmata ei jõua. Läksin neile appi, aga minust jäi see porgand ikka maasse, seega piirdusin seekord ainult logimisega. Tänan.

Selles metsatukaas polnudki veel käinud kuigi tegemist muidu palju väisatud piirkonnaga.

 1 

301

Kuna õhtul ootab ees Stockholmi kruiis, oli vaja hommikuks hädasti mingit kiirelt ja kergelt võetavat täppi. Õnneks on sõbrad neid Laagri kanti sokutanud ja üks oligi veel varuks jäänud. Parkisin auto ära ja sammusin aarde poole. Ja siis näen - inimene! See on üks neist kordadest, kui koht, mis peaks olema inimtühi, ei ole seda teps mitte. Esiti arvasin muidugi, et tuleb tore teolt tabamine, aga lähenedes nägin, et punases jopes tegelane päris nullis ikka pole, vaid najatub umbes 10 m eemal vastu puud ja vaatab pingsalt oma telefoni. Kõrval paistis ka beebivanker. Hiilisin siis end piilujana tundes põõsasse, panin nime kirja ja tulin ära. Tegelane oli oma nutividinas nii kinni, et vist ei pannud mind tähelegi. Aitäh, oli seiklus!

EDIT: lugesin eelmised logisid ja tundub, et see on vist hea koht pokemonide püüdmiseks, kui mugu kogu aeg kohal

 1 

Ka mina leidsin kõigepealt boonusaarde koos muguga ehk siis valges mustade tikanditega kaunistatud tõllas tuduva tite ja tema ümber telefoniga askeldava punases jopes ahelsuitsetava mehe. Too asus minuga suhtlema, tuli välja, et meil oli üks peaaegu ühine keel. Inglise oma. Mõistes, et ma mõistan tema teksti, andis ta mulle teada, et aarded pole tema teema. Mingid Pokemonid hoopis. Ma ei armasta suitsulõhna, nii et leidsin kiirelt aarde ja lahkusin.
Arvatavasti arvavad mugud minu gp-armastusest samuti nagu mina mugust: et see kutt on küll vähe imelik.
Aarde eest aitäh! Raamatus oli põnevaim tüüp Marju.

Enne geopeituse mälumängule minekut aitasime Kristal kadunud porgandit otsida. Aga kätte saime. Tänud peitjale! Tänud Kristale!

Njah, ei hakka salgama et püüan neist kirjanike aaretest igal võimalusel kõrvale hiilida. Kui olime pärast mälumängu Merlega väikesele minituurile suundunud, sain haisu ninna, et tal on see lahendatud/logitud. Olles temaga kaubale saanud , õnnestuski mul koordinaadid välja meelitada. Kuna Merle tõi mind oma gepsuga kohale siis traditsiooniline nulli taga ajamine jäi ära, vaid asusin kohe nagu peata kana ümbruskonda läbi kammima. Pikalt õnneks ei pidanudki tiirutama kui silma jäi üks ootamatu element. Edasi käis kõik juba traditsioonilist viisi.

Tänud.

Täna Laagris läbisõidul leitud kaks jänest, üks suurem, kui teine ja hulgi porgandeid. Tänud peitjale.

 1 

Raamat sai seekord poes "läbi töötatud" - hea on soojas ja valges kohas tugitoolis lugeda...ma veel päris kindel pole, kas raamat 6aastastele sobib, aga tegelikult võiks tal üks tarbija meie kodus olla.. no kui juba ühekohalise raha eest saab, ostan ära. Koordinaadi sain 10m täpsuse peale....lootsin, et ehk piisab ja ennäe piisaski - oli silmapaistev topsik seekord. Aitähh

Raamat sai kiiresti loetud ja vastused kätte, edasi oli palju rohkem pusserdamist, et õige koht tuvastada. Jänesed nägime eelmist aaret otsides juba ära, nende varandus sai ka nüüd leitud. Nunnu konteiner! Täname.

 1 

Auto jäi teepervele ja sealt sukeldusin nulli poole. Suht nulli ligidal oli üks tegelane, kes midagi usinalt uuris. Astusin ligi ja tervitasin arvatavat geokolleegi - ei olnud geokolleeg ühti, üks inglise keelt kõnelev mugu hoopis. Ajasime siis paar lauset juttu ja siirdusin nulli poole toimetama. Aitähhid!

 5 

1. Raamatu hankimisega oli jama. Arvasin, et päris kamm-suus-asi ei ole, tasub pisematele koju hankida see raamat. Esimeses poes pole, teises pole, lõpuks päästis Triinu terav pilk vanas heas Järve selveris.

2. Lugeda ma ei mõista. Sõber Arvanitisega koos lugesime, aga too tunneb kreeka tähestikku paremini. Tulemus - punane. UUesti - ikka punane. Lõpuks siis - oh jah.

3. Kohapeal - jälle oh jah. Vaatan eemalt - trandulett nullis ja punases jopes abivahend kappab nuhvlit näppides metsa all. Aga ei, mugu hoopis. Arumaieisaa, mõni teine on sellises vanuses geopeitur valmis, kirjutab internetis logisid ja hangib 5.0 maastikuga aardeid, aga pildilolev tegelane on mugu mis mugu, magab vaid vankris ja imeb lutti. Ja kuna abivahend keeldus suhtlemast nii eesti, vene kui inglise keeles, ei jäänudki muud üle kui jätta mugu nulli magama ja minna ise Vääna ...

4. Väänast tagasi, nimi kirja, minekut. Tehtud see saaga. Aitäh!

Raamatu lugemine läks ruttu ja vastused tulid ka kergelt. Lõpu täpi panemine nii kiirelt ei läinud, aga sai ka see paika sihitud. Vajasime mõlemad väikest õhtust jalutuskäiku ja tegime ühe tiiru, tundsime isegi porgandi lõhna. Lõpus oli meeles vale vihje, aga viis vähemalt lähemale. Tänud.

Ma olen aastaid vaevelnud diagonaalse lugemisoskuse (või oskamatuse) käes. Selle aarde puhul täpselt sama jama. Loen aga küsimusi diagonaalis ja imestan, et rohelist tuld ei saa.

Hakkasin siis valju häälega kodus küsimusi ette lugema ja raamatust vastuseid samamoodi valju häälega. Ning siis tabasin ära, kus vea tegin. Pärast seda polnud ei rohelise tule ega aardeleiuga probleemi. Aitäh!

 2 

Kui advendiseeria ajal siin Allaniga aaret ootasime, siis oli suur üllatus kuju näha, Mega Estonia ajal polnud midagi. Vahepeal oli mõnus traditsioon enne magama jäämist vastuste saamiseks raamatuid lugeda, aga hetkel pakub rohkem huvi "raamatu" kirjutamine. Hetkel on 10lk valmis, trükkimisele minnes arvatavasti 20 kandis. Jäneste raamatut ei jõudnud isegi laenutama minna sest oli plaanis Ketaste lugu lõpuni lugeda, aga lugemise isu kadus ära ning Anne tuli appi. Kohapeal andis konteinerit taga ajada, kuidagi ei hakanud silma. Mu gps näitas 10m eemale. Mu nulli lähedalt läks jalutusrada ning väga sissetallatud rada läks teest 5m eemale. Seal oli coca-cola pudel pooleldi suitsukonisid täis. Loodetavasti lastele aare silma ei hakka.

Saue valda iseloomustav sümbol on igati vahva teostusega.Sama saab öelda ka aarde kohta-lõbus lugemine ja igati teemakohane konteiner.Aitüma

Kui aare ilmus ja skulptuuri nägin, siis tahtsin kohe seda vaatama minna, et nii äge. Siis aga selgus tõsiasi, et Nännusid ei näegi, sest üks teine aare jookseb pähe.

Käisime ja logisime, konteiner nunnu, aitäh!

Jänesed jäävad nüüd tulevikku...

Raamat sai loetud ja vajalik info käes. Sõisime porgandipõllule ning panime nimed raamatusse. Kuna jänku polnud kodus, siis sai lastega plaani võetud Jänuku külastus. Lapsed said veidi mänguväljakul mütata. TFTC!

 1 

Eelmine nädal sai üle hulga aja sealt ringilt kodu poole sõidetud ja siis Alex järsku märkas seda hiiglaslikku jänest. Vahtis seda jupp aega ja kommenteeris nii muuseas : " Varsti on siin kindlasti aare ". Tundub , et keegi kuulis neid mõtteid ;)
Mäletan, et seda raamatut olin poes kunagi lehitsenud aga minust ta siiski poodi jäi, juu pere nooreimale need jänesed ei meeldinud, sest valiti hoopis teine raamat. Seega tuli nüüd taaskord raamatukogust raamat hankida, endale üks kohvi teha ja siis raamatusse kaduda. Nii möödus kaks tundi, kaks tassi kohvi kadus märkamatult ja oligi põllu asukoht tuvastatud.
Täna parkisime end sobivasse parklasse ja ikka mööda jäljerida aarde poole. Mingi hetk aga tekkis kahtlus, et kas jäljed ikka lähevad aardeni, kahtlaselt vasakule hakkas gpsi nool kiskuma. Eks siis sai otse kalpsatud. Nu siin polnud üldse jälgi enam. Aga muu kraam oli täitsa olemas. Pang porgandite korjamiseks ka. Tänud!

 2 

Kui aare avaldus oli kohe üsna selge, et internet siin väga kaugele ei aita. Istusin siis peale tööpäeva lõppu raamatupoodi maha ning lugesin teose läbi, üks vastus küll jäi kahe silma vahele, aga paari katsega sain siiski kontrolli roheliseks. Lõpule lähenedes vaatasin esialgu, et korralik maantee viib otse kohale, aga põgusa vaatluse tulemusena selgus siiski, et peale ühe konisid täis limonaadipudeli sealt midagi leida ei ole. Täpsustasin siis natuke koordinaati, astusin umbes seitse meertit kõrvale ja seal oli juba tulemus parem. Nimi kirjas, võtsin tolle prügi näppu ja jalutasin skulptuuri vaatama. Tänud peitjale!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

FTF kell 19.03.18

Ethel laenas lahkelt raamatut ja nii sain end peale logiraamatusse nime kirjasaamist Ernesto ja tema küülikute looga kurssi viia. Konteiner oli väga armsaks tehtud ja hiljem nägin ka Tauno Kangro skulptuuri ära. Aitäh aarde eest!:)

 5 

Nii, kui ma seda pilti nägin, tuli tuttav ette ning kirjeldasin teistelegi, kuidas porgandipilti Liisiga jagasin. Iseenesest on tegemist üsna rõveda skulptuuriga, kus ülemine jänes on väga ebasündsas asendis toimetamiselt tabatud ja alumine proovib teda sealt alla raputada. Samas, kui just see peaks kohalikku alevikku maamärgina iseloomustama, siis mis mul ikka kobiseda. Aare oli õnneks oluliselt sündsamas kohas ning sinna sobis isegi naiste ja lastega minna. Kui olime natuke aega tuuseldanud, siis röögatas järsku väike Karl ja vehkis käega õige koha peale. Täitsa tegija poiss, pole paha. Lahe konteiner ja aare, mulle meeldis. Aitäh, Liis.

Leitud ja logitud. FTF kl.19.03

 2 

Sellised lasteraamatu mõistatused mulle meeldivad. Raamat sai loetud 1,5h ja oli väga põnev. Ühesõnaga kui Priit koju jõudis, oli mul raamat peaaegu läbi. Vastused käes, jäi Priidul üle vaid aarde lõpp paika panna. Üks mõistatuski, mille tahtsin kohe ise ära lahendada. Lõpp oli ka tore. Tänud peitjale. FTF kl.19.03

 4 

Detsembri keskel saatis Miki lingi Kangro porgandiskulptuuri valmimisest ning viskas nalja, et paras Liisile aare teha, nimeks tervitus taimetoitlastele. Must must on aga ees seal ning nii see vaid mõtteks jäigi.

Siis aga saabus hetk, kui me Lili Prometi aarde esmaleiu saime ning endale taaskord kohustuse uus aare peita võtsime. Samal päeval oli teada, et kirjanikuks tuleb Piret Raud ning kärmelt meenus mängu toomata skulptuur "Suur saak". Liis teatas õhinaga, et tema peidab aarde ning jäin huviga ootama, mis ta välja mõtleb.

Nädalad möödusid ning vahepeal olid kiired ajad, kuid mingi hetk pärast järjekordset Liisi torkimist teemaga, et millal ta aarde peidab, oli järgmise päeva õhtuks raamat loetud. Edasi läks juba kiirelt ning usinalt meisterdati aarde konteinerit.

Täna oli aare valmis avaldamiseks. Mõtlesin, et küll ma mingi hetk raamatu läbi loen, kuid Priit tekitas huvi raamatu vastu ning pärast õhtusööki saigi raamat läbi loetud. Ühe vastuse osas läksin õnge ning olles saanud enda meelest õige vastuse, jätsin järgmise lause tähelepanuta. Õnneks ei jäänud ka õige vastus kauaks varju.

Täitsa põnev lugemine oli kokkuvõttes ning kui kuulsin, et esimesed on logi kirja pannud, otsustasin jalad kõhu alt välja ajada ning väikese tiiru teha.

Kõigepealt käisin skulptuuri vaatamas ning seejärel kalpsasin välja arvutatud suunal paraja koguse meetreid. Eelmiste otsijate rada viis otse nulli ning GPS-i polnud tarvis. Talv on ikka mõnus, vaata vaid kuhu rada läheb ja leiud muudkui tulevad.

Aitäh Liisile aarde eest! Nii lihtne teha tavalisest konteinerist midagi enamat. Kadestan seda oskust!

Jänesed porgandit lume alt välja sikutamas