Reedene rõõm

Leitud! Logiraamat märg.

leitud

Tulime täna oma "matkareisi" väikese esindusega matkale. Ilm oli lihtsalt super - ideaalne talveilm:) tornis võtsime aega ja nautisime vaadet, päikest ja kuuma teed. ENne tagasiminekut, mina käisid kiirelt logimas. Ahjaa, kui torni juurde jõudsime, siis üks talisupleja oli parajasti suplust tegemas, väljas oli -12 kraadi, supleja arvas, et vesi on umbes 2 kraadi:D.

Esimese hooga tundus, et polegi reedene rõõm, hoopis pühapäevane pettumus. Aga selgus, et nii hull see asi siiski pole, oli teine naabersaarel, kuhu ilusti ligi sai. Nimi kirja, räätsad jalga ja tünga suunas. Aitäh peitjale.

Jalgade all pehme rabapinnas, paljaste varvaste vahel lirtsuv soe rabavesi - sellised suveaarded mulle meeldivad. Aitäh!

See aare sai logitud tänu Pühapäevase sulpsu aardele. Koht igati kena. Tornis käisin ka loomulikult ära. TFTC!

Leitud

 1 

Reedene rõõm osutus hoopis millekski enamaks - pühapäevane emotsionaalne-intiimne hetk rabaga, mida ilustasid erinevad linnuhääled ja armas luigepaar laukal ning pisut närvikõdi sildevahel. Superilus hommik! Suured tänud peitjale!

Luigepaar

Aardega sobivad otsijad ;)

Leitud ja logitud.Pliiatsi unustasin maha,aga männioks ajas asja enam-vähem ära.Laudtee oli ikka jube liba,aga saime tehtud.Tänud peitjatele.

Leitud, logitud

 1 

Teisipäeva juurest siia tulles olid varbad veel kuivad. Siin ei õnnestunud neid samuti märjaks saada. Mina kasutasin vanale laudteele uue elu andnud kohalikku rakendust ja Tuul lendas lihtsalt üle.

Tänan peitmast.

Rõõmu logisime laupäeval. Aitäh!

Oh-oh milline sirge. Kui selline maa on maha vantsitud, siis peab teisipäeva ka kätte saama. Mõlemad logitud. Aitäh!

 1 

Aare leitud, logiraamat väljas aga pliiats puudus. Ma ei pane seda aarde suuruse juures pahaks, aga kuna mul pliiatsit polnud, ei saanud ma aaret leituks logida. Kõik otsiad võtke pliiats kaasa

Ajastus oli hea, kõik tähistaeva nautlejad tulid meile laudteel vastu ja nii oli kogu torn meie päralt. Tiksusime seal siis mõnda aega ja kui tundus, et on aeg edasi minna, panime nimed kirja ja võtsime suuna tüngale. Tänud aarde eest!

Reedesel päeval reedene rõõm kätte saadud. Väga mõnus pärastlõuna rabas. Tänud

Tänud peitjale aarde eest!
Poolsaareni on veel sellel saarekesel tükk maad minna.
Laudu hakkab väheks jääma ja kitsama vahe sai üle vee hüpatud. Kaalusin laua toomist kaugemalt, aga kardan, et siis hakkavad mugud liigselt sinna saarekesele tikkuma. Las mõned kohad jääda geopeituritele.

Pidin siia alguses üksi tulema. Margus aga lubas, et jõuab enne pittu minekut siiki ka kaasa jalutada. Lisaks haakisin ka Mareti seltsi. Sõbranna, kelle poolt hommikul startisin, oli siin rabas käinud 10 aastat tagasi ja rohkem pole käinud üheski rabas. Nüüd saan aru,miks. Sest raba on igav ja see tõesti ei kutsu enam kuhugi. Selle vea ma parandan, viin ta mõnda teise imelisse rappa. Aga eks kõik rabad tuleb aardega märgistada ja seepärast me siia ju tulime. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Tee viis esmaspäevast reedesse. Laudteele oli just värske lumi peale sadanud ja see siis sulama hakanud. Seega sigalibe. Kuidagi tuterdasin siis tornini, seal räätsastusin aga lõpp oli mõnus jalutuskäik kivikõvadel laugastel. Tänud, kokkuvõttes tore. Siit edasi siis teisipäeva logima.

Laudtee on päikese käes juba üle poole ulatuses välja sulanud, mängisime ajaviiteks jäälõhkujaid, et koorikud kiiremini sulaks. Tuul oli minnes vastu, aga õnnes päike paistis ja tagasitee tõotas kergem tulla. Aardeni oli torni juurest kohati põlvesügavune lumi, aga laukad muidu tugevalt jääs. Naaberaarde juurest tagasi jõudes tegime tornis lühikese joogipeatuse, sest tuul tahtis vägisi külma kontidesse puhuda. Viisime ka kellegi tühja purgi rabast välja. Aitäh!

Leitud ja logitud

Ilus ilm, ilus koht.

Tore esmaspäevane jalutuskäik ja lisaks geopeitus. Tänud.

Leitud! Väga tore raba ja huvitav koht aardeks. Aitäh!

Leitud. Väga ilus koht, huvitav terviserada. Vesi oli laukas mõnusalt soe.

 2 

Paar nädalat tagasi käisin siinkandis aaret hooldamas ja siis tekkis mõte proovida ka pikemat rattaringi lapsepõlvemaal teha. Turbasse jõudsin esimese rongiga ja tagasi viimasega. Rattaga sai sõidetud kokku 90km. Rabaraja parklas oli 18 autot ja stendilt sain teada et rajal nagu ei ole rattaga liikumise keeldu. Metsa oli tehtud vägev multširada. Kahjuks küll nii pehme, et sõitmine oli raskevõitu. Väike kahtlus muidugi oli, kas ka laudteel sõita saab, või on lauavahed jälle nii suured tehtud et minu hübriidi rehvid vajuvad sisse. Aga laudtee oli just nagu rattale loodud - sirge ja peente pragudega. Jess. Muidugi olin ma väga viisakas ja lasin kõik jalutajad ilusti mööda. Üldse oli see läbisaamine rajal kuidagi sõbralik ja sotsiaalne. No ega koroonaajal ju mujal võõrastega eriti ei suhelda ja ratas lisas furoori. Torni juures oli paar peret ja droon. Sillake pidas isegi minu raskusele vastu, kuigi tundus et peab olema valmis ka halvemaks. Kuna panin aardest suure hooga mööda said jalad märjaks, aga see oli oma viga. Aaret valvas naabersaarel kukkuv kägu, keda isegi droon ei hirmutanud. Väike söögipaus ja sain mõõda kiir-laud-teed tagasi kimada. Aitäh kutsumast esinduslikule rajale ja toreda aardekoha eest. Järgmine kord peab räätsad ka pakiraamile siduma ja edasi minema.

Täpne värk

Parem jaluta

Boksipeatus

VIP sild oli suletud

Natuke said jalanõud märjaks aga vaev oli väärt.

Meie tänase päeva suur eesmärk oli veeta ilus päev looduses ja külastada raba-aardeid. Tänu varajasele algusele saime metsarajad ja laudteed läbida täitsa omapäi. Alles torni lähenedes hakkasid esimesed muguseltskonnad vastu tulema. Ronisime torni, nautisime vaadet ja panime edasise teekonna plaani paika. Räätsad olid meil kaasas, kuid kohe neid alla panema ei hakanud, sest tundus, et väikest veetakistust ja sillakest on kummikutega turvalisem ületada. Aardega oli kõik korras. Aitäh rappa kutsumast!

Teel vaatetorni

Pühapäevane rabarõõm

Oli väga tore jalutuskäik Marimetsa rabas. Tänan kaaslasi ja peitjaid!

Tänase geotuuri kaugeim koht käidud. Tulime läbi kae aarde, lõikavas vastutuules, põllu servas, metsas, laudteel ja siis otse üle kõva jääkandva raba. Keegi sisse ei kukkunud, mõned pehmemad kohad jäid niiskeks. Kõik, ka varem leidnu kõndisid vapralt lõpuni. Kõik said otsida, logimises osaleda ja muljetada. Found it: (4184) 20.Mar.2021 12:36 Reedene rõõm / Funny Friday. Viimane lõik eelmise aarde juurest astudes ei meenu enam lõikav vastutuul. Oli adrenaliin ja põnevus. Aare kuiv ja korras. Isegi väga palju kahju pole, et me niipalju pidime marssima mikrode järgi metsas. Kogu teekond ja päev olid planeeritud just nii nagu välja tuli. Loobujaid polnud. Tagasitee oli ju puha allatuult. Vaatetorni juures tegime veel pikniku ja kus siis alles hakkas rahvast tulema. Niikaugele kui silm seletas oli iga natukese aja takka seltskond lähenemas. Kogu tee parklasse tuli neid aina enam vastu. Kui enne oli parklas 1 reas neli autot talvel, siis tagasi matkalt jõudes ja juba kevadel oli autosid parklas 4-5 rida! Ja ilm polnud üldse ilus ega päikseline. Mida värki seal siis ilusa ja tuulevaikse ilmaga toimub? Täname, ka see aare oli kuiv ja korras.

Täna sattus sedasi, et kaua edasi lükatud Marimetsa raba ootas. Kohe kuidagi ei ole olnud tahtmist siia lihtsalt nürilt astuma tulla. Suure perega koos on ikka lõbusam ja üks ergutab teist.
Päris vinge ja lõikav tuul oli raba peal. Õnneks torn paistis ning oli vaja ainult sirgjoonelt sinna astuda. Nautisin tornivaateid ning suundusin teiste järel aarde juurde. Aitäh!

Torni juures panime räätsad jalga ja meie eesmärk oli Teisipäevane tüng aare. Kuna Reedene rõõm oli ainult minul leidmata, siis tegin siin kiire logimise peatuse. Talvel kindlasti kaks korda lihtsamini leitav aare, laugas lääs ja mis nii viga otse tornist aarde juure jõuda. Aitäh.

Ergutavast esmaspäevast suusatasime otse vaatetrornini. Meiega samal ajal jõudsid torni juurde ja kahe koeraga seltskond. Nad tegid seal pisikese joogipausi ja hakkasid jkohe tagasi minema. Ja mina olin veel kindel, et nad lähevad edasi. Siis aga märkasime puu otsas räätsakotti ..... Ahhaaa... keegi on siit edasi läinud ja toredad lumeinimese jäljed läksid jumala õiges suunas. Asusime ka sinnapoole minema ja väga kiiresti jõudsime õigesse kohta. Jälle olid tänase päevaga sissekanne olemas ja meie saime vaid rõõmu tunda, et ilmselt edasi minnes pole meil isegi kaarti vaja vaadata, vaid jõuame mööda jälgi lihtsalt teisipäevasele tüngale. Aitäh peitjale!

Leitud paarikümne kilomeetrise matka käigus kus üritasime jõhvikaid leida.Leidsime mõne kuuseriisika mõne aarde ja barbarissi.

Logitud teisipäeval, vahva matkarada ja kirsiks tordil lõpuujumine. Mina otsisin veel nulli täpset asukohta, kui Elvi aaret märkas. Aitähh peitjatele

Paar-kolm aastat tagasi oleks viimane sillake tekitanud teatud mõtteid (kas tasub ikka proovida, kas kannab jne), täna sai pikemalt mõtlemata üle mindud ja tagasi samuti, leitud ja logitud, hoolimata rahvamassidest tornis ja selle ümber (tornis olijaid näis huvitavat rohkem suplejad kui meie tegevus :).

Seoses RMK Suvepäevade uue korraldusega valisime tutvumiseks Haapsalu ja selle ümbruse ja radade valikust Marimetsa. Looduskeskuseks Matsalu. Väga mõnus päev sai! Marimetsa raba rada oli mõnus jalutuskäik. Rabajärves hea ujuda ja keskuses lahke perenaine! Soovitan kõigile :D Murakaid sõime ka!

Marimetsas oleme käinud kordi, kuid ei mäleta, et just selles punktis oleks varem käinud, nüüd siis ala, kus käidud, on jälle suurem.

Täiesti spontaanselt tuli eile Maratil idee, et võiks jaaniöö rabas mööda saata - ega seal enam pikemat mõtlemist ei olnud, vastuseks oli ainult jah, jah, jah! Kutsusime sõbrad kaasa ja vägev seiklus öises rabas võis alata. Esialgu oli raba külm ..südasuve kohta isegi kergelt jäine. Jõudsime tornini u kella 03.00 paiku ..nüüd jäi siis tunnike oodata, et näha ära maagiline päikesetõus. Selle aja sees käisime leidsime aarde, kõige väiksem proovis ära rabapeal kõndimise võlud (ehk pigem siis rappavajumise kunsti) ning nosisime kaasa võetud head ja paremat. Kui kell hakkas päikesetõusule lähenema sigines uudistajaid torni veelgi. Ning siis see algas..oli tõesti maagiline see udu mäng raba kohal ja päikeseketta taevasse tõus. Kui päike üles lastud tegime veel kiired suplused mõnusalt soojas laukas ning sättisime end tagasiteele. Kui ma nüüd ei eksi siis umbes pool 7 olime tagasi parklas ja kell 7 juba õndsalt oma voodis ;) Väga mõnus ettevõtmine oli ja tore aardeleid :) Suurimad tänud siia peitmast! Et aga oleks põhjust tagasi tulla, siis teisipäevase tünga jätsime järgmiseks korraks ;)

Leitud.
Pliiatsit pole.

Tänud aarde eest!

Siin tegime pikema matka ja külastasime kolme aaret.Tänud jalutama kutsumast.

Väga mõnus jalutuskäik. Aare ise ka täiega äge !

Leidsime aarde põneval pühapäeval teel teisipäevale külla. Vähe pikale see tulek esmaspäeva juurest läks, ootasime ära, kuni torni juures inim- ja koeratühjaks jäi. Siis läksime asja uurima. Siim tegi viimase pingutuse ja leidis aarde kenasti üles. Mina logisin. Aitäh! Ilus oli!

Leitud teel teisipäevale külla. Aitäh!

 19 

Eks jõulupühade ajal on ikka seda ringi liikumist et jõulusoojust lähedastele edasi anda. Juba suvel tekkis Leannel mõte, et kui millalgi jälle memmele külla lähme, võiks rappa minna. Suvest oli muidugi vahepeal talv saanud, aga sest pole midagi. Täna pakutigi välja et lähme ennem teisi välja ja põikame rabast ka läbi. Tüdrukutele oli see muidugi üllatus, kui tavapärase parkla asemel kuhugi metsavahele keerati. Eks need esimesed 500m kuni 1 km olid kõige raskemad. Kll jalad olid väsinud ja kõht valutas ja... kui siis lõpuks aru saadi et mingit katkijätmist pole, läks samm kergeks ja meel hoopis rõõmsaks hehehe. Teekond oli lausa muinasjutuline ja värskelt sadanud lumekirme kattis kaunilt puid ja maastikku. Tornist avanes lausa maaliline vaade. Samal ajal kui teised vaadet nautisid, käisin mina sipstik saarekesel ära. See läks kll oodatust kergemini. Ja kui juba rappa sai tuldud, siis ühe rabamatka juurde käib ju ikka väike suplus rabajärves. Vesi oli mõnusalt pehme ;). Tegime veel väikese pikniku ja pakkisime siis jälle kokku tagasi. Naaberaarde jätsime järgmiseks korraks. Auto juurde tagasi jõudes näitas geps 10 km. 10 km kaunist eest loodust. Ega häid asju tuleb ikka rahulikult ja pikkamõõda nautida. Sellisesse maalilisse kohta tuleme hea meelega uuesti ;) Tänud peitja(te)le ;)

Leitud, logitud

Leitud,logitud!

Ilus päikesepaisteline laupäev koos mõnusa seltskonnaga sobis väga hästi rabas käimiseks. Tänud aarde eest!

Väga ilus päev, et üks mõnus jalutuskäik rabas teha. Palju õnne emmele sünnipäeva puhul! Tänud aarde eest!

 1 

Kuna meie seiklesime vahepeal väljaspool Eestit aga Indy samal ajal tegi oma jooksuringe vaid koduaias, korraldas Laur meile jalutuskäigu Marimetsa rappa, süümekate vaigistamiseks… :D. Väga tore oli ja ära noppisime kõik kolm aaret, mis kobarana siin leida. Aitäh peitjatele peitmast, rabakaid ei saa kunagi olla liiga palju :).

 1 

Reedesse sobis see reedene aare suurepäraselt. Ilma lubas meeldivalt mittepalavat ja seega sai tänane plaan just omadega siia rappa viidud. Viimati käisin siin, siis kui eelmise aarde ära tõin. Nüüd aga vajasid uued aarded leidu ja tuli uuesti külastada ning uus torn üle vaadata :) Nulli jalutades tulid mõned meile vastu ja torni juures ega nähtavas kauguses polnud mitte kedagi peale meie. Tegime mõned pildid ja olime niisama, ning siis aarde suunas. Korra juba arvasin, et peab ujudes järgi minema, kuid ei olnud asi nii hull ning kuiva jalaga oli peagi nimi kirjas. Tänud siia taas juhatamast :)

 1 

Mu meelest mitte reedene rõõm, vaid laupäevane loobumine. Tegelikult suures plaanis oli tore ja midagi täitsa teistsugust, aare oli kirjutusvahendiga ja puha. Aga igal ajahetkel kohapeal ma küll väga vaimustunud polnud, nt siis, kui minu ühest laukast teise hüppamine nägi välja täpselt midagi sellist (vaata GIF lõpuni). Mingi hetk, kui niisama laukas lebasin, siis tõotasin küll, et enam sealt ei tõuse, aga Kaupo togis mu tagasi elule. Kui aare lõpuks käes, siis tagasitee oli kordades kiirem.

 1 

See, mis laudtee otsas ootas, oli tõesti võimas.. ma ütleks, et SPA nime vääriline. Kui ikka 4+ km palavuses selja taga, mis saab olla parem, kui aadama ülikonnas laukasse kastmine? Aare oli ka väga ägedasti paigutatud, aitäh :)!

 1 

Lummavad vaated ja ilusa ilmaga veemõnud! VÕIMAS! Mõnus rabamatk ja tore aare! Suur tänu ja soovitused! :)

 1 

Ilm oli täitsa sobilik ka siia jalutamiseks, tänud.

 1 

Üks aare leitud, ikka edasi. Pelle oli päris krapsakas, kõndis vahepeal laudtee kõrval ja jäi oma käppadega kinni ka. Tõmbas ennast lahti ja kolis laudteele tagasi, seal oli pind tasasem.

 2 

Reedese rõõmu pikk sirge laudtee pakkus väga erinevaid ilmastikuolusid - tormi, tuulevaikust, vihmasabinat, kuuma päikest jne. Infotahvlite juures piirdusin seekord vaid pealkirjade lugemisega, et oleks piisav varu mugude ees ennem tornini jõudmist.

Nulli jõudmiseks suurt vaeva nägema ei pidanud. Keskmise saarekese peale viis korralik plank ja seda sai kasutatud ka aarete saare peale minekuks. Nullis oleksin peaaegu linnu peale astunud. Tilluke linnuke oli maapinnale, aardest 1 meetri kaugusele, munadega pesa poetanud. Panin nime ruttu kirja ja lasin vaesekese tagasi hauduma. Seejärel proovisin ära laukasse lutsu viskamise. Esimese katsega kohe rekord ~20 lutsu. Järgmistega enam nii hästi ei läinud, sest olin peegelsileda vee juba võnkuma pannud.

Peitjale aitäh rõõmu pakkumast!

 1 

Rõõmu pakkuv vaatetorn paistis juba kaugele. Täitsa tore koht, kus jalga puhata.

 1 

Marimetsa poole kiskus juba ammu. Seekord sai teoks. Parkla oli tühi, maa valge ja varsti olid värskel lumel päeva esimesed jäljed. Päike paistis, tuul puhus ja kui esimene ergutusaare oli leitud, sai edasi torni poole sammutud. Laudtee oli enamjaolt lumest puhas, kohati vaid märg. Tornist edasi mätaste kõrval veidi kummik vajus, aga laukad kandsid veel. Rõõmsalt leitud ja edasi tünga otsima. Tänud Marimetsa kutsumast!

 1 

Millegipärast arvasin, et aare on natukene lähemal raja lõpule aga olime väga õige aja valinud siia tulekuks. Aitäh!

https://www.instagram.com/exethegcdog/

 2 

Kui olime esmaspäeva ära külastanud, jõudsime kohe otse (sõna otseses mõttes mööda joolauaga tõmmatud otsest laudteed) reede juurde. Külastasime ka vaatetorni, aga eelkõige oli meie eesmärk see aare leida.

Ei saa mainimata jätta, et maastiku raskusaste oli väga kergete killast, kuna ei olnud vaja valida, kuhu astuda. Lihtsalt võtsime torni juurest suuna aardeni ja kiirelt kohal olimegi. Laukad olid kõik jääs, seal sai end libistada ja uisutada ja lumeingleid teha. Mis viga nii liikuda. Eks muidugi omajagu väljakutsest langes ka ära, kuna soojal ajal tuleb end ikka oluliselt rohkem proovile panna. Aga noh, väljakutse mõttes otsime muid aardeid, näiteks neid, kus on vaja kuhugi ronida.

Täname rappa kutsumast!

 1 

Esmaspäeval tööd ei tee. Teisipäeval puhkan veel. Kolmapäeval sügan pead. Neljapäeval nahka vean. Reedel jalgu kõlgutan. Laupäeval mõtteid mõlgutan. Aga kui on pühapäev, mõtlen tööle aga,näe tööst nüüd olen täitsa vaba, ootas Marimetsa raba!

Aitäh kutsumast, ehkki kõhutunne ütleb, et siia tuleb veel tulla, sest Kolmapäevane Koperdis, Neljapäevane Nusserdis, Laupäevane Laiskus ja Pühapäevane Püherdus ajavad kindlasti veel siia, tuleme ka!

 1 

Meie EVS vabatahtlik Saksamaalt Mirjam oli esmakordselt rabas ja nautis seda ilu täiega! Aitäh toredas kohas aarde ja jalutuskäigu eest!

 1 

Peale ujumist ka aardeleid.

 7 

Töönädal oli nii produktiivne et norm sai juba neljapäeva õhtuks ilusti täis. Preemiaks otsustasin selle peale reedel hoopis väikse geotuuri teha. Valisin kaardilt välja mõõdukalt kauguselt ühe kollaste täppide kobara ja asusin uurima, mis seal huvitavat on! Ja reedene rõõm sobis reede alustamiseks suurepäraselt. Hommikul aga oli uni nii magus, et sain plaanitust alles 1,5h hiljem liikuma. Võibolla oli see isegi hea näitaja sest Rabast oli korralik öökülm üle käinud ja kui mina 9:30 paiku lõpuks parklasse jõudsin, oli parklas alles udu ja 3 kraadi sooja. Õnneks päike oli aina kõrgemale tõusmas ja olud soojenesid iga minutiga. Metsalõiku läbides oli seal totaalne vaikus. Ainult kaugusest oli kuulda üksikute lindude laulu mille taustaks puudelt tilkuvate üksikute tilkade pladin. Koht tundus täitsa hüljatud paigana kuniks nina all otsustas üks musträhn ehmatada ja mulle paarisajaks meetriks saatjaks tulla. Pärast järgmist vaikuse lõiku otsustas sama trikki teha harakas, kuniks temagi jälle paarsada meetrit hiljem ära kadus. Kui siis 2,5km seljatatud, ootas ees laudtee. Metsa vaheline lõik oli alles härmas ja see osutus päris libedaks. Natuke võttis ikka aega enne kui uute oludega harjusin ja rütmi taas kätte sain. Lagendikule jõudes muutus keskkond ikka radikaalselt. Päike lõõskas ja vaade lummas sajaga. Koorisin jope maha ja lasin pealae kaudugi endasse d-vitamiini ammutada. Vaatetornini jõudes oli keha mõnusalt üles köetud ja esimese asjana katsusin vett. See aga oli oi-oi kui külm ja viis igasugused mõtted ujumisest eemale. Järgmiseks eesmärgiks sai torni vallutamine. Üles ronides asusin juba silmanurgast igasuguseid potensiaalseid pilusid uurima. Torn oli uhke ja Eestimaa ilu paistis ikka 360° peale. Kui vaim oli sellest kõigest pakutavast täis söödetud, leidsin ka lõpuks aega geokaarti uurima hakata. Esimese hooga üllatusin, et polegi torni küljes! Olgu, kobisin siis aardele lähemale. Taas oli põhjust üllatuda, et nagu misasja! Kummikuid mul kaasas polnud aga jalad oli vaja ju poolde säärde märjaks kasta. Olgu siis, olud hakkasid paistma juba nagu väikse väljakutsena. Saapaid selleks ohverdada ei raatsinud, seega koorisin end pesuni paljaks ja teekond sai jätkata. Uh, see käis küll lihtsalt, oli esimene mõte. Järgmine mõte aga oli wtf! Edasi enam ei piisanud ainult sääre niisutamisest. Siin tuli juba asuda tegema jõu- ja ilu numbreid. Eduka soorituse võimaluse hindasin nii umbes 70% peale ja see oli minu jaoks piisav et katset teha. Märjaks saamine tundus siiski üsna reaalne ja loobusin oma viimastestki ihukatetest. Pastakas hambu ja teele. Aga siiski, rumalana jäin enne sooritust toppama. Pulss läks lakke ja käed hakkasid värisema. Selle paari sekundilise viite sees suutsin mitu korda kõhklema hakata, kas ikka tasub minna. JAH jäi peale ja nii ma üle takistuse lendasin, maandudes põlvili mõnusalt pehmesse raba pinnasesse. Pulss langes kiirelt aga käed jäidki värisema. Õnneks leid tuli kiirelt ja sain nime kirja panema hakata. Miskipärast õnnestus mul tühi pastakas kaasa haarata ja uue järgi minek oli mõeldamatu. Üle pika aja tundsin kohalikust kirjutusvahendist puudust ja seega ei jäänud mul muud üle kui oma vahendiga nimi paberile kraapida. Sellega võiks ju käigu õnnestunuks lugeda, aga ei. Tagasi on ju ka veel vaja saada! Aeg oli taas see suuremat sorti lend ette võtta. Ürgmees tormas keset raba nii mis kole aga lajatasin ikka alakehaga otse külma raba vette. Karastav ehmatus oli aga päris suur ja ega ma täpselt ei mäletagi kuidas ma sealt suutsin ennast välkkiirelt välja vinnata. Krabasin oma seitse asja ja tormasin torni soojenema. Päike andis õnneks nii palju sooja, et peagi olin täie mõistuse juures tagasi. Ja see oligi see hekt kus see reedene rõõm minuni jõudis. Tehtud sai küll korralikku tsirkust aga õnneks ma naudin selliseid hetki täiel rinnal. Kui päike oli viimasegi veepiisa ihult ära kuivatanud, sai lõpuks kookonisse tagasi poetud ja sirge seljaga muie näol tagasi kooserdatud. Tagantjärgi loen et teised muudkui käivad suts ja valmis? Praeguste oludega see küll võimalik ei tundu. Kehva ettevalmistuse ja tundamatute olude tõttu jäi naaberaare seekord võtmata. Siia tuleb mõni teisipäev veel tagasi tulla.

Peitjale tänud koha näitamise, aarde ja emotsioonide paugu eest.

 1 

Reedest oli saanud juba laupäevane rõõm. Vaatetorni juurde jõudes ei olnud ühtegi seltskonda ees ootamas, aga kui aarded otsitud ja vaatetornis puhatud, siis oli näha pikka rivi tulemas. Aitäh rõõmu pakkumast!

 5 

Esmaspäevast otse reedesse :o) Kõige pikem absoluutselt sirge laudtee, millel ma kunagi kõndinud olen - pea 2 km puhast rõõmu! Üks lõik sellest teest toetus plastalustele - siinmail uudne lahendus, pisut võõras niisuguses looduskeskkonnas, tuleb tunnistada, aga ilmselt efektiivne. Plastkonteiner on oma universaalsuse poolest ju geopeituritelegi tuntud.

Teel tuli vastu päris mitu seltskonda, nende seas tõenäoliselt vähemalt viie matkaraja algusparklas seisnud auto omanikud. Ilmselt tihenevast vihmasajust tingituna. Vesi minu veskile, sest vaatetorni jõudes olin täiesti üksinda ning sealt nulli siirdumine ei äratanud ühegi inimeolevuse tähelepanu. Laukajärve petlike kallastega on mul juba varasemast kogemusi, mistõttu viskasin enne viimast takistust igaks juhuks riided seljast. Olin küll valmis värskendavaks supluseks, kuid pinnas kandis ootamatult hästi, vabalt võinuks aadamaülikonnast loobuda. Kusjuures hiljem tagasiteel kallas taevavett juba sellevõrra, et riided said niikuinii läbimärjaks :o) Suhkrust ma õnneks pole ja rõõmu pakub taoline retk igatahes, aitäh!

 1 

Teisel korral kiire hops ja valmis. Tänud peitjale!

 1 

Tänase päeva eesmärk, mis juba kevadel sai just tänaseks kuupäevaks paika sätitud, et on plaanis uue vaatetorni külastus. Kes siis oskas karta, et see päev nõnda palav saab olema. Õnneks oli raba peal väga tuuline ja soo kõdumetsas sai varju raagus seelikuis kuuskedelt. Topsi juurde sai väikse sulpsuga ja tagasi nii samuti. Mõnusasti roheliste ja suurte jõhvikate seltsis ootab raamatuke logijaid (kahjuks pliiatsit ei olnud ühes, mida topsi lisada). Tänud peitjale.

matkaraja vanad lauad

uus laudtee

 1 

Mõnus õhtune jalutuskäik, ainult üks lõik teest oli kohutavalt tolmune. Lõpus oli tore ujumiskoht ja sain seal aega veeta, kuni Madis ka kõrvalaardes ära käis. Aitäh aarde eest!

 2 

Olime nädalavahetuseks Läänemaale suvitama minemas ning kuhu ikka viimast kuud rasedaga minna, kui mitte jälle rappa. Võrreldes eelmise rabaga oli see jalutuskäik pargis ning viimased meetrid aardeni möödusid pisikese hüppe saatel. Logi kirjas, jätsin Liisi siia ujuma ja suundusin järgmisse aardesse. Oli tõesti reedene rõõm, aitäh siia taas kutsumast!

 1 

Meil ei olnud küll reedene rõõm, vaid hoopis pühapävane matkarõõm. Väga mõnus jalutuskäi, põsetäis sinikaid ja murakaid pealekauba. Tänud aarde eest peitjale.

 1 

Täpselt reede ja teisipäeva vahel leidsin nii rõõmu kui tünga. Rõõm nullis tünga ära ja kokku jäi niisama tore retk. Esimest korda suvisel ajal räätsadega rabas ka seejuures. Aitäh.

Käisin kohal, logiraamatu sain kätte, aga pliiatsit polnud ei mul ega aardes. Eks satun siia millalgi uuesti.

Ehk keegi saab sinna kirjutusvahendi ka jätta.

 1 

Reedesest rõõmust sain laupäeva hommikune rõõm. Parklast aardeni ja lisaks veel teisipäevase tüngani ja tagasi kulus täpselt 1 tund. Kui aarde logimise ajal matkarajal veel mugusid liikumas ei olnud, siis tagasisteel oli juba liikumas palju rahvast rannarätikutega. Mina rabajärves ujumas ei käinud kuna oli Haapsallu jõudes oli plaanis kohe paadiga merele minna.

 11 

Reedene rõõm

 9 

Reedese rõõmu aare oli must-go-listis juba avaldumisest saati. Paar kuud tagasi olime siia juba peaaegu jõudmas, kuid ööbisime tookord lastega siiski hoopis teises rabatornis. Teisipäevane tüng tuletas siiani teostamata plaani teravalt meelde. Pikalt mõtlemata jõudsin veidi pärast südaööd torni.

Hommik algas imelise päikesetõusu nautimisega, rabailust ja vaikusest vaimustuses, oleks võinud seal veel kaua lihtsalt olla, jõuga meenutasin endale, et varsti algab tööpäev. Torni tipust panin mõlema aarde asukohta mõttelise lipukese paika ja võtsin suuna kõigepealt naaberaardele, seal tünga ei saanud, vaid hoopis rõõmsa esmaleiu. Mingil hetkel kajas üle raba kellegi jutuvada, minu arvamus, et need on kindlasti uue aarde peale kohale tulnud geopeiturid, ei pidanud kahjuks paika. Päris tore oleks olnud varahommikul siin kedagi kohata. Õnneks mugud kohvitama ei hakanud, jutustasid torni all, mitte üleval, kust oleksin üsna ebamugavalt luubi all olnud ning ilmselt tundus mingi kuju veidi eemal rabamändide taga toimetamas neile veits kahtlane, sest lahkusid varsti.

Minu rõõm oli kolmapäeva varahommikune, logiraamatuni jõudmine mingeid probleeme ei tekitanud, kuigi asukoht on ju kavalalt valitud, mulle väga meeldis. Aitäh peitjatele siia meelitamast! Tulen hea meelega millalgi uuesti. Tänan!

Varahommik rabas

Kolmapäevahommikune rõõm

Vaikus :)

 7 

Päikesetõus Marimetsa rabas

 1 

Paari reipa hüppega sai ennast kohale toimetatud. Ja siis ujuma. Marimetsa raba sattus reisi ainukesse aknasse, mil võis puhta südametunnistusega nentida, et oli tõepoolest soe.

 8 

3787.

Rabas oli väga mõnus. Ühel hetkel, kui kõrvalisi isikuid läheduses polnud, läksin mööda geomaanteed ka aaret vaatama kuid veetakistuse juures jäi minu teekond pooleli.

isegi pääsukel on palav

ujumiskoht

sarvik

 6 

Ilus õhtu oli ning mõtlesime mida teha. Kas teha saunapralle, minna linna, kuhugi grillima või siis rappa. Tulime siis siia. Arvil ja Mirjamil polnud tuju eriti kõndida. Mäletasin kaardi järgi, et siin tuleb paar kilomeetrit käia, aga ei hakanud seda neile mainima. Parklasse jõudes oli tuju hea, aga edasi liikudes oli neil pilk telefonis kuni jõudsime laudteeni. Üksinda on ka parem matkata kui telefonis istuvate kaaslastega. Laudteel aga läks lobisemine edasi ja rabatorn tuli väga aeglaselt lähemale, aga lõpuks kohale jõudsime. Koha peal ütlesid nad mõlemad, et siia tahaks telkima tulla, eriti ilus koht. Kahjuks oli õhk jahedaks läinud, mul ainult lühikesed püksid ja särk, rätikut ja vahetusriided polnud, mis tõttu vabatahtlikult ujuma ei kutsunud. Viskasin särgi seljast ja läksin aaret otsima. Hüpata oli küll vähe vaja, aga pinnas pehme. Hakkasin kiirendama, aga jalgupidi vajusin sisse. Teisel katsel õnnestus hüpe ning olin isegi üllatunud, et sain tõugatud ja maandutud. Leidsin aarde ja hüppasin tagasi. Mu arust on see gps-ita leitav, kui varem kaarti vaadanud. Võimalik, et kunagi tulen siia uuesti, aga kas joostes või jalgrattaga.

Matkamine käib

Tasuta ujula

Lõputu sirge

 2 

Sügeles. Ilus pühapäevane päev ja ühe aarde oleks tahtnud kangesti siia mahutada. Maril tuli aga selline mõte, et see päev rõõmuga täita, reedese, pühapäevase, mis iganes. Siin olen ma eelmist aaret logimas käinud, aga see oli sügisel ja siis pole raba pooltki nii kena kui praegu. Metsa vahel oli lendloomaaed hoos, aga lageda peal oli tuul ja keegi kehavedelike kallale ei kippunud. Logimise au jäi Marile, aga väikse supluse tegin pärast isegi. Seejärel pläkutasime mõnda aega veel päikse käes ja siis juba tagasi. Tänud :)

 3 

Tegime ühe rõõmsa pühapäevase päeva. Seltskond tore, ilm ilus, loodus imeline ja vesi soe. Mida muud veel vaja? Ahjaa… ühte aaret mida logida. Ja rohkemat polegi õnneks vaja. Suur tänu selle eest!

Mõnus suplus

 10 

Puhas Rõõm - Nii mulle õppimiste ja kiirete toimetuste vahele, kui loomulikult Hennyle, kes sai nautida vabadust ja jooksmist. Reedene pealekauba. Mis siis, et 13. Ilus ilm ja mõnus vaikus. Kui lõpuks tagasi hakkasime tulema saabus üks väljamaa mees, kes oli igaks juhuks endale matkaseltsiliseks kaika kaasa haaranud. Henny arvas, et tal pole seda siin vaja ja püüdis ära hämmata. Enne seda toimus aga see, et käisime logimas. Maastikuaste on tõene või isegi veits madalam, ka suvel. Mina tegin väikese hüppe ja pääsesin kuiva jalaga. Henny mõtles, et läheb veits kaarega, sest seal tundus veel tahke. Ehheee, karmauhh... Nii kui sinna jooksis kadus pind jalge alt ja vesi lõi üle pea. Aga koerastiil on selge ja vastaskaldale saabus. Veits ehmatanud küll, tõenäoliselt oli see Henny esimene suplus elus üldse. Seega võib siin laukas suplushooaja avatuks kuulutada. Edasi nautisime päikest, pidasime pikniku ja kuivasime. Rästik oli ka olemas, kuid surnud, mis surnud. Isegi lõhna pole, sest vend, kes muudkui nina maas jookseb ei teinud väljagi, astus mitu korda üle mingit tähelepanu osutamata.

Mina ja Henny väga Täname peitjaid selle toreda seikluse eest! Kui näeme, siis edastame ka otse.

Instruktaaž

Rõõm

Tornis

Kuivatuspiknik

 2 

Minul kujunes pühapäevaseks rõõmuks. Algul vaatasin GPS-i kaartil punkti ja mõtlesin, et oh jeebus, ikka korralik rabakas. Siis võtsin mõistuse pähe ja lugesin kirjeldust ning siis oli juba selge, et järjekordne Marimetsa külastus ootab ees. Kohapeal oli parkla autodest tulvil ning enda suksu sättisin teisele poole teed. Samas ühtegi hingelist parkimiskohas näha polnud ning lasime krantsid ringi jooksma ning asusime rajale. Jah, viimasest külastuskorrast oli palju muutunud... laudtee on küll kordades uhkem, kuid enne oli jälle palju pikem. Torni juures oli üks kamp neiusid ennast pikali sättinud ja päikese poole pööranud. Keegi neist pahaks ei pannud, et krantsid nende vahel ringi tuuseldasid. Hoopistükis ühte päevitavat rästikut näidati - ei olnudki seda elukat sel aastal varem näinud. Lisaks sellele tegelasele nägin Marimetsas esimest korda sel aastal ka sisalikku, konna ja liblikat - nagu Osoonis juba :). Kohapeal õnneks kaalult kergem kolleeg tõi kastanud tulest välja. Ise ma ilmselt oleksin ennast nulli rullinud... aga no oleksin seejärel tõenäoliselt ikkagi üsna märjaks saanud. Aitähhid, raba praegu superluks!

 1 

Laupäevane rõõm

 2 

Q-Piirsalust kulgesime vaikselt siia edasi. Parkla oli ootamatult pungil, aga vaevalt kõik nüüd samade huvidega seltsilised on. Etteruttavalt võib öelda, et sel 10.1 km matkal nägime tervelt kolme kaheliikmelist geotiimi, kes kenal laubäl sammud samasse seadnud. Kahed tulid enne aardeleidu vastu, ühed pärast naastes. Võimas grupiviisiline teolt tabamine, mille logis juba tõdesin, et rõõm muutus sellega veelgi suuremaks ja juttu jagus kauemaks.
Teekond aardeni oli oodatult meeldiv ja varasematestki visiitidest tuttav. Täna sai vahepeal jääl end tasakaalustada, aga ei midagi konte murdvat. Marje sai oma isehaakuvaid ja -käivaid tosse näidata. Ega me polnud ju aarde raskustele vm tähelepanu pööranud. Kohapeal oli täitsa hea meel, et oli just selline aeg nagu oli ja mitte kuuke hiljem. Samas paar kuud hiljem oleks veel mõnusam olnud. Aga seda veemõnu saime me nautida juba teiste rab-aarete juures.
Kokkuvõttes väga hea algus toredale geopäevale ja piisav motivatsioon, et üldse kodunt eemale kulgeda. Aitäh peitjatele seda kõike meile tänasel ilusal päeval pakkumast!

Iga geopeitur saabus 2 autoga :D

 5 

Laupäev tundus oma hommikus muutuvat kergelt mõttetuks. Ilm oli kena, aga kõik vähegi pikemad matkrajad, kus avastamata konteinereid, jällegi kaugustes.
Ja siis avaldub laupäeval reedene rõõm. Rõõmu teadagi tuleb jagada ja elu on ilus kui on kellega. Piiaga loomulikult, aga ligipääsetavas kauguses olid ka MarjePaavo. Kulgesime rahulikult, FTF-i ei lootnudki jahtida. Külastasime teel hoopis teisi aardeidki. Rajale astudes sättisime meeled ja fotokad valmis, et jahtida hoopis teolt tabamisi ja seda ikka mõne korra juhtus. Seega oli kulg kaunistatud imelise loodusega ja toredate kohtumiste ja vestlustega. Omavaheline möla, mis üksteise kallal sõbraliku normisena väljendus, see on ju loomulik. Enamik istumiskohti proovisime järele ja lasime siis päikesel silmadele pai teha ja imetlesime kaunil päeval rabasse tulnud ilusaid inimesi. Reedene rõõm muudeti meie jaoks laupäevaseks lustiks ja selle eest suured tänud.

Veidi veel ja samas kohas nii ei saa

veidi veel ja samas kohas saab paremini

 3 

Marimetsa rabas olen käinud varasemalt mitmeid kordi ja erinevatel aastaaegadel.Kõike seda muidugi ammustel aegadel ennem,kui geopeitus minu ellu tuli.

Uus laudtee on muidugi vahva.Vast taastatakse ikka endine ring kah millalgi,elame-näeme. Eks oli ka arvata,et aarde avaldumispäeval on suur võimalus trehvata tuttavaid,oli tore kõiki näha siin rabateel.

Aitüma Marimetsa tagasi kutsumast!

 8 

Juba eelmine õhtu palus Merilin, et lisaks sündmusaardele veel mõne Raplamaa rabamatka lisaks vaataksin. Hommik on ju õhtust targem, küll hommikul jõuan. Hommik oli nii palju targem, et vaevalt sain ennast maast lahti sundida, mingist päeva planeerimisest ei olnud juttugi. Tiksusin niisama kõrval ja logisime/hooldasime neid, mis mul juba varem leitud, kui mõlemal telefon mulksatas. Rabamatk nagu tellitult otse kandikul kätte ja üsna nina all, ei peagi teise eesti otsa kärutama. Ilm super, seltskond ka. Keerasime siis nina Märjamaa suunas, sõime rahulikult kohvi + kabanossi - sest kes siis tühja kõhuga võssa sukeldub. Ise veel muigasime, et FTF pole oluline, las tormavad ja võtavad oma esmaleiu, me kooserdame rahulikult järele. Retk oli mõnus, vast esimene osa oli libedavõitu. Minnes ei saanud sellest aru, tagasitulles olid päkad pehmemad ja siis koperdasime rohkem. Teel tegime erinevaid ilupilte teineteisest ja maastikust ning imestasime, et nii varasel kellaajal osad juba rabast ära tulevad. Jää nullis raksus juba mõnusalt, kuid kandis ilusti. Logiraamatut avades tuli välja, et saime ikkagi FTF'i, kehitasime õlgu, logisime ning ronisime torni järgmisi ootama. Külm hakkas lõpuks.. tagasiteele. No ja siis lõpuks nemad tulevad vastu. Üks geotiim ilusaid inimesi teise järel. Autosse jõudes olid mõlemal päkad mõnusalt väsinud ning tänaseks aitas. Suur tänu mõnusa rabamatka eest.

Korralik kõva pind..veel

Lahe torn, kahjuks siiski luuaga trepist üles sõita ei lubatud.

Kas STF'ijad juba paistavad?

Ei ole kedagi näha, kõik vist magavad alles

Tagasiteel kohtasime ühte muhedat kraed, kes peesitas laudteel ja valmistus just kuristikku ületama..

See mis meie jaoks on lihtsalt pisike pragu, on kellegi teise jaoks peaaegu ületamatu ja põhjatu kuristik..

Seekord läkski õnneks ja "krae" teekond jätkub "oma nulli" suunas, kus iganes see ka parasjagu oleks. Lahe paksu.

 2 

Oli see vast laupäevane rõõm kui kutsuti Marimetsa rappa. Ennemgi seal käidud, aga taasavastamine ei tee kunagi liiga. Saime siis Reedaga parklas kokku ja asusime minekule. Esimesed katsumused tulid metsa vahel, sest sellist libedust poleks küll osanud arvata. Kassid oleksid ära kulunud, aga ikkagi kevad ju. Rabas olev laudtee oli muidugi nagu kiirtee. Panime logid kirja ja asusime tagasi teele kui siis lasti kuskilt rahvas lahti. Uskumatult palju oli jalutajaid ja georahvast. Tagasi jõudes oli parkla täiesti täis pargitud. Tervitused georahvale!

 8 

Olin just eelmisel õhtul Mikile öelnud, et kui juba hommikusele sündmusele minek on, võiks ka mingi rabamatka ette võtta. Pole ammu käinud ja hing kisub. Ajanappuse tõttu polnud aga ühtki konkreetset täppi välja valinud. Ja siis nagu tellitult, Kolme silla aarde juures autosse istudes tegi mõlema telefon plõnn - Marise uus raba-aare :) Autonina oli ka juba õiges sõidusuunas, nii et pikka arutluskäiku järgnevate plaanide osas ei olnud. Märjamaal tegime matkaks väikese tanklapeatuse, uurisime ja püüdsime lahendada viipekaartide turvariske ning siis millalgi tuli jälle aare meelde ja jätkasime teekonda.

Rappa jõudes avastasime, et mõned mugud on veelgi unetumad kui hommikust sündmust külastanud geopeiturid ja on juba laudteed mööda tagasiteel. Ilm oli suurepärane, sai asuda tööle projekti kallal "Pruuniks 2.juuniks" ja nautida silmaga nähtavat kevade tulekut. Aarde juurde jõudes oli kevad ka kõrvaga kuulda ;) Kujutan ette, et suvel rattaga oleks see aare täielik idüll - mõnus kulgemine koos värskendava suplusega lõpus. Super.

Tagasiteel kohtasime palju tuttavaid nägusid, oli omamoodi nagu päeva teine sündmus. Aitäh toreda matka ning aarde eest!

FTF kell 11:40.

 4 

Reedene rõõm sobib laupäeva hommikusse väga hästi! Üllatavalt palju oli rajal ilusa päeva nautijaid, ja pooled neist geopeiturid. Olge tervitatud!

 6 

Hommikul polnud veel selge, kuhu suuna võtame. Eilsed kokkulepped olid nii ebamäärased ja trükimusta ei kannata :)
Ilm oli imeilus ja kusagil linnavahel seda küll raisata ei raatsi. Andsime sellest ka Moorimaja rahvale teada ja..... nagu tellimuse peale ilmus ilusal laupäeva hommikul "Reedene rõõm"! Mõelda polnud enam miskit. Meie soovitud pikema matka aare oli olemas :)
Parklal on veel arenguruumi, et Viru raba parklaga konkureerida aga sinnapoole tundub suund olevat.
Kulgemine aardeni möödus lõbusalt. Raja esimeses pooles oli ohtralt lennuvõimalusi kuna aina kõrgema kaarega käiv päike pole jõudnud jääd veel ära kaotada. Laudteel aga sai loendada, keda teolt tabasime - 3 kahest geotiimi.
Aarde saime kenasti logitud, pisut ka närvikõdi kui pind all suuremaid raksakaid tegi ja siis joogipaus. Algul vaatlesime üleval siis kolisime alla tuulevarju.
Tänud peitjale, et taas siia rappa oli põhjust tulla :)