Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Teeme jälle ära! Traditsiooniline LAKS (Leia Aare, Korja Sodi) ehk prügikoristus Harjumaal, Saku vallas, Tammemäe külla kuuluva Tammemäe järve ja raudtee vahelisel alal. Koristamisalasse jäävad 2010a Aasta Aare Soneria ja loodetavasti ka Manniku "NAVY". Kel võimalik, palun võtke veesõiduk kaasa, et saaksime ka järvesaare sodist puhtamaks kraamida. Aitäh Urmasele ja Andrusele selle eest juba ette!
Kogunemine 11:55 koordinaatide lähedal, kus sõidukid tee äärde hüljata (tolmune tee). Tolmutamisvabalt saab autod parkida läänepoole, suure maantee äärsesse teeotsa, kust ettevaatlikult üle raudtee nulli jalutada. RMK Lääne-Harjumaa metsaülema Jürgeni poolt on algul juhendamine ja hiljem talgusupp-leib-morss. Sellele lisaks kingib Geopeitus MTÜ toetuste eest kaks magusat kringlit Kirsipesalt. Suured tänud kõigile toetajatele, teie teguviis on kiiduväärt!
Prügikoristust teeme vähemalt kolm tundi. Kui tööd e. prügi jagub ja kes jaksab, see kauemgi.
Kaasa võtta töökindad, metsa ja ilmaga sobiv riietus-jalatsid (rästikud) ja janukustutust. Prügikotid, järelkäru kokkuvedamiseks ja 15 m3 konteineri tarnib RMK. Mõni labidas, reha ja ehk aiakärugi võivad kasulikuks osutuda.
Paar tundi pärast töö lõpetamist ootame ärategijaid jt geopeitureid geojuttu veeretama Mooritare lõkkeplatsi ümber, koordinaatidel N 59° 23' 39.8" E 24° 25' 4.5". Seal saab tehtust rõõmu tunda, grillida, telkida ja jõmiseda kasvõi järgmise LAKS-sündmuseni. 7-8 tegijat mahutub tuppagi ööbima. Meil ju on, mida meenutada ja tähistada.
CITO-sündmusel osalejad teenivad Geocaching.com lehel virtuaalse CITO-suveniiri.
Palun logida kaasalöömine hiljemalt 26. aprillil, et teaksime talgusuppi jm kõhutäidet varuda. Teeme nii, et saame EV100 aasta puhul kokku 100 töökätt!
NB! Sodi on soovitav kraamida igal aardeotsingul, mitte vaid LAKS- või CITO-sündmustel. Prügikott kuulugu geopõhivarustusse. Nii hoiame meie ühise mängumaa - sood-rabad, metsarajad, rannad, pargid jm paigad, kus me käime - heas korras ja meeldivana kõigi jaoks. Aitäh pideva ärategemise eest!
Teeme Ära! Kõik koos.
Vihje: pole
Lingid: http://www.teemeara.ee/
Aarde sildid: ujumiskoht (1), tiimitöö (1), rästikud (1), kalastuskoht (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7MJ53
Logiteadete statistika: 24 (85,7%) 4 12 0 0 0 20 Kokku: 60
Paavole ja teistele kaasaelajatele: Lohutuseks võin öelda et ma polnud ainuke kelle päevakava tookord sassi oli löödud. Õnneks lükkusid ka mu naise plaanid edasi, seega jõudsin ma veel koju jõudes temaga omavahel paar sõna vesteldagi enne kui teatepulk üle anti. Kuigi ma olen võibolla oma kaasast natuke liiga egoistliku kuvandi loonud, siis tegelikkuses on ta väga mõistev inimene ja selliste õilsate eesmärkidega ettevõtmiste puhul antakse ikka väikesed apsud andeks. Puhas tõestus sellest on ju lausa see, et järgmisele geosündmusele esitas ta ise mulle kutse. :D
Olgu siis siinkohal ka ära mainitud väike eetritagune vahejuhtum. Paavole jäi hinge kripeldama see, et mul tekkisid seoses selle aktsiooniga isiklikud kulud. Minu jaoks tundus see igati loogiline kulg aga Paavo arvas teisiti ja pidi susserdama hakkama ja pikendas mu toetaja staatust aasta jagu. Suured tänud selle eest, aga poleks vaja olnud. Sellise lahkusega ei ole ju MTÜ pikas perspektiivis enam ju jätkusuutlik.
Hommikul ärgates kirjutasin Aivarile ja küsisin kas tema soovib ka täna kasulik olla. Oli ju vaja 100 töökätt kokku saada :). Esimese hooga ta väga vaimustuses polnud, tema plaan oli voodis vedeleda. Seepeale küsisin millal ta üldse viimati kasulik oli olnud. Sain talt kiire vastuse et kell 10 on ta valmis autosse hüppama. Kogunemiskohta jõudime õigeaegselt ning saime veidi juttu puhuda. Seepeale sebisime kilekotid ja hakkaisme prügile jahti leidma. Konteineri juurde jõudes saime oma kotid täis. Poetasime need sinna ära ja läksime uuele ringile. Oli väga tore kaulik olla. Päeva lõpetuseks sõime maitsvat suppi ja kringlit. Kahjuks seekord lõkkeäärde ei jõudnud.
Osalesin koos laululembese Peetriga. Oli tore.
Palun veel ;)
[Login nigela mälu järgi 10.08.2018...]
[Proloog] Ei tea, kas sellepärast on GP Teeme Ära-d minu vedada jäänud, et 2008. aastal oli see minu osaletud teine sündmusaare pärast Palmipuudepüha kuu varem. Igal juhul julgustan kõiki teisigi aeg-ajalt väiksemaid LAKS-amisaktsioone korraldama!
[Eeltöö] Seekordne oleks minugi poolt peaaegu ära jäänud. Positiivne tööelupööre võttis sel talvel-kevadel nii palju mahvi, et muuks ei jäänud neljal kuul pea üldse aega. Kuna aga kelleltki teiselt ka initsiatiivi ei paistnud tulevat, viskasin kolm õnge sisse: RMK Jürgenile, Harku valla heakorraspetsile ja Suurupi Munakivitee MTÜ eestvedajale. RMK oli kiireim vastaja ja pakkus välja Erko Suurekivi kandis asuva endise militaarhoone. See oleks oma kompaktse keskkonnana kõige paremini sobinud - konkreetne objekt ja hoomatav töömaht, geopeiturid külg külje kõrval. Paraku sattus sinna samal päeval teine seltskond teisi asju toimetama ja sestap sai paika esialgne alternatiiv ehk siinne Tammemäe kant. Samades tingimustes kokku lepitud kui 2017, oligi aeg ja koht kindel. Korra käisime Marje ja teise koos Piia-Peetriga eeltööd tegemas, tehtavat üle vaatamas. Siis nägime kaht rästikut. Samuti sain Mihklilt Saku valla keskkonnaspetsi kontakti, kellega saare koristamise asjus suhtlesin. Nimelt oli tal suur soov sealolevat suursodi näha-pildistada, ehk saab kellegi vastutusele võtta.
[Tööpäev] Koristuspäev käes jõudsime kohale sugugi mite esimeste seas, kuid siiski õigeaegselt. Rõõm, et isegi (pool?)mugusid ja uusigi mängijaid oli liitunud - meenuvad kohe Aivar ja Piret, kellega õnnestus pärast kohvilauas õnneks ka tuttavaks saada. Kui punt koos, saime RMK Jürgenilt instruktaaži kätte ja võisimegi metsa ja metsateid puhtaks kammima minna. Mida seal tehti ja leiti, mida kokku kühveldati, teavad osalejad juba ise juba paremini. Meie alustasime nullis oleva mullahunnikust väljaturritavate juppide väljakangutamist. Liikusime edasi mööda metsaalust ja raudteeäärset kraavikallast. Ikka leidus midagi, mida eelmised polnud märganud või kätte saanud. Aga nii peabki, järelnope on ka oluline. Igatahes sai konteiner punni ja suur hunnik rehve jm suuremat saasta veel eraldi, mille äravedamisega lubas Jürgen hiljem tegeleda. Eriti tore oli ka, et tänu Lembitu Kamtšatka sõbrale ja Alex paadile ka saar puhtamaks sai. Saku vald ja nende preili Laur on selle eest kindlasti erakordselt tänulikud. Tähistamisel ja söömisel-joomisel leidis Ahto neljarattaline kuut tänuväärselt kasutust. Äsja korrastatud asukoht oli ilusa vaatega ja kutsus lausa ujuma. Tubli töö ja tulemus!
[Järelpidu] Mooritares aset leidnud äftekas oli traditsiooniliselt meeleolukas ja kauamängiv. Kes jäi õhtuni, kes ööni, kes pidas vastu hommikuni. Ise pole siiani minema saanud.. ;-P Seda pesa võib soovitada teistegi selle kandi sündmuste äftekaks, küllap perenaine ei pahanda (-:
[Lõppsõnad] Loen veebist kokku 35 ärategijat ehk 70 töökätt. Eesmärgistatud 100-st jäi kolmandik puudu. Sestap võiks sel aastal ju GC teiselgi ametlikul CITO-nädalal (15.-23. septembril) veel ühed talgud korraldada või mis?
Tänan isiklikult kõiki kohalkäinud ja ärateinuid - olete täiega tegijad! Tänan RMK-d maitsva supi, kohvi, tee ja prügiveo eest! Tänan Silverit, kelle päevakava tema heategu segamini lõi! Tänan kõiki geopeituse toetajaid, tänu kellele osalejaid paari hea kringliga premeerida saime. Teeme ära - iga kord geopeitudes, kasvõi natukene!
Vajalik ettevõtmine Paavo eestvedamisel. Meeldiv oli näha sellist hulka geopeitureid, kellele meid übritsev korda läheb. Kui selgus, et ka saare koristamine plaanis, möllisin end kiiresti paadimeheks ja ka Henny sai osalema. Rämps, mis saarelt ära sai toimetatud oli võimas. Tublid olime, kõik! See sündmus on leidnud kindla koha geokalendrisse, kohtume juba järgmisel korral, järgmises kohas ja laksame jälle ära teha!
Taaskord üks asjalik päev looduses, tänud korraldajatele.
Mulle oli see kant ja teema juba natuke tuttav, kuna jõudsin saarel olevast prügist informeerida kohalikku keskkonnaspetsialisti ning suhtlesime, et kuidas saarele saada ning kuidas tuvastada prügistajat. "Teeme Ära 2018" ainult kiirendas seda protsessi.
Kui mina kohale jõudsin, siis käis parasjagu kogunemine, päike paistis lagipähe ning miski ei ennustanud tormi. Ega ka vihma. Samas see oli vaid alguses. Mingil hetkel ilmus mu kõrvale "blondiin"Peeter ning sosistas kõrva, et "nii see ei jää, täna sind liistule tõmmatakse ja kõigi pattude eest vääriliselt nuheldakse". Kõlas põnevalt, aga ainult kõlas. Kõik olid toredad ja tööhoos ning hoolimata vahepeal sadanud vihmast ei toimunud ka ridade hõrenemist. Puhtaks said nii metsaalune, kui saar ning minu arust täiesti puhtast metsaalusest suudeti suur konteineritäis läbu välja võluda. Kõht talgusuppi täis, läksin rahulolevalt koju, lasin endale puhta vee krae vahele ning sättisin moorimajja aftekale. Tuleb siis miki rappimine või ei? Elu on näidanud, et paar klaasi veini võib imet teha, vagurad kiisupojad lõviks muuta ning läksin säravate silmadega kohale. Hoolimata blondpeetri ässitamisest ei tulnud mikipoomist isegi staarpoojate poolt, kes varem on korduvalt mind tagaselja oksa tõmmanud :( Ma olen pettunud!
Kõik olid toredad ja sõbralikud nagu päästekoera kutsikad ning ainus elavam intsident oli Peetri kadumaminek. Leidsime üles ning pidu läks edasi. Aitäh, korraldajad ja kaaskoristajad!
Kalamugud olid abivalmid, kiitsid tegevuse heaks ning aitasid ise ka paar näputäit prügi kokku korjata.
Ahtoj: Küll sina Miki oskad lahedaid asju leida metsast :) Ja viskas sipsti kõik kotti enne, kui ma arugi sain
Plaan osaleda oli juba pikemata aega. Koha ja aja valikul arvestati minugi soove. Korraldajatele tänud selle eest.
Prügi koristamine, see oli nagu ikka, ühte kuhjatud, teist teisaldatud. Meelelolu oli hea. Kuna kippusin laulu pidevalt ülesse võtma, siis Piia juhtis mind teadlikult eraldi liikuma, et mine tea, milliste sõnadega laulud repertuaari tulevad.
Tegelikult tahtsin kirjutada hoopis muust. Sellistel üritustel ja eriti jätkuüritustel ei tegele me vaid füüsilise saasta koristamisega loodusest. See võib anda võimaluse leida see segav saast ülesse ka iseendast. Minul oli seljataga neljapäevane öövalve , magamata ööga, seejärel plaanipidamine moorimajas ja noh siis oli laupäev käes. Kui mõnda paneb alkohol magama, siis minule annab see väsimuse tingimustes jõu ja aktiivsuse. Kahjuks kustub aga peagi aju, aga keha, sealjuures suu töötavad edasi. Tulemuseks on teos, millest sageli järgneval päeval nagu mittemiskit ei mäletagi. Teades seda prügi endas, oli mul taaskord võimalik see endas ülesse leida. Eks sellest lahtisaamine ja utiliseerimine võtab veidi aega. Tahan tänada kõiki, kes minuga sellel koristuspäeval osalesid ja vabandan nende ees, kellel ma oma isikliku saastaga ebamugavusi põhjustasin. Eks me kõik pürgi paremuse poole, aegajalt pole tee aga sirge.
Kui Kaupo oli oma Loogilise karastuse hooldanud oli ka meil juba viimane aeg ühineda Teeme ära talgulistega.Kutsusime Silveri ka oma punti ning asusime põhiliselt koristama raudtee äärset metsatukka.Põhiline osa prügist koosnes tühjadest viinapudelitest,erinevatest kilepakenditest,lastemähkmetest .Leidsin ka ühe auto registreerimismärgi,hiljem üle kontrollides ilmnes ,et täiesti kehtiva ülevaatuse ja liikluskindlustusega Seat peitus selle numbri taga :)
Pärast koristusaktsiooni oli mõnus süüa üks talgusupp ja tükike kringlit puhtaks kraamitud keskkonnas.Tore oli ka taas moorimaja lõkkeõhtul lõõgastudes mõned õlled teha ja vorstijuppe grillida. Uute ärategemisteni!
Neljas teeme ära, millele Paavo kutsel tulime ja kindlasti tuleme järgmine aasta ka kui peremees sündmuse korraldada võtab – sest siis ju on juba põhjust lausa pisikest minijuubelit pidada :).
Oli tore taaskord üheskoos tööd teha (see on ikka ülimõnus tunne, kui hiljem vaatad puhast metsaalust ja tead, et oled ise selle saamiseks samuti panustanud), ka koos selle ootamatult kaela saadud rahega :D, minu poolt tänud korraldajatele organiseerimast ning RMK-le aitäh maitsva supi ja toetajatele kringliga maiustamise võimaldamise eest :).
2015 aasta Paavo korraldatud Teeme Ära sündmusel kohtusime Marisega esimest korda :) Tookord oli see ka minu jaoks esimene selline sündmus ja peale seda oleme kõik teised korrad Paavole ja Marjele abiks olnud. Lahe, et see iga aasta on erinevalt lahendatud. Esimene aasta oli kuidagi kole laiali aga samas sai kindlasti väga palju suurem ala natuke prügist vabamaks. Teine aasta sai väga väike kohta läikima löödud. Eelmine kord ju üldse õnnestus puid istutada ja seekord siis selline kahe esimese vahepealne sündmus, et üpris koos kõik aga piisavalt laiali :) Koristamine läks hästi kuni hakkas rahet sadama...ehk siis kohe alguses nulliti tuju ära mõneks hetkeks :D Saades samal ajal rahega vastu pead, kui vesi mööda selga alla voolab ja veel maast mähkmeid ja igast muud kohutavat jama üles korjates, viib tuju ära küll :) Aga peagi oli igasugune sadu otsas ja ka päike piilus vahepeal. Mida tühjemaks metsa alune sai, seda paremaks läks ka tuju :) Lapsed said samuti autost jälle välja appi tulla. Veidike veel koristamist ja peagi sai juba maitsvat suppi ja kringlit söödud :) Tore et foorumis olnud vaikuse peale sündmus ära ei jäänud ja Paavo asja ikka ette võttis. Samas tean ka ise väga hästi, et puhkust on vaja ja loodan, et keegi teine ka selle asja kasvõi korraks üle võtab. Kaua see Paavo meid üksi ikka metsa prügi korjama veab :P Sügisel ju meil eriti suur ülemaailme aktsioon tulemas, niiet peaks selle peale juba mõtlema ;)
Suured tänud korraldajatele ja kõigile osalejatele. Tore on seda metsaalust vaadata kui kõik on korda tehtud. :) Järgmise korrani!
Lahkusime kodust suure ajavaruga. Enne ärategemist oli tarvis kasvav järelpõlv mingi katva asja sisse vormistada. Ilusad ja asjalikud kummikud saime magaziinist. Kohale lähenedes märkasime tuttavat sinist masinat ja enne nulli parkis liikuv öömaja (mis nii viga geopeituda kui võib sinna tudile keerata kus väsimus peale tuleb). Tegelikult üsna täpselt ja üheaegselt saabusid kõik osalised. Kui suunad jagatud ja osa perest kohe korjele suundunud võtsime Joonasega suuna keskele. Mõte oli auto konteineri lähedusse panna. Kohe peale RMK masinas kollase juurde jõudnud nägime imestavaid ja üllatust täis pilke. Keegi oli konteineri põhja katnud sinna täiesti mittesobiva tänavapühkmega. Sellega oleks saanud päris mitu lähenemistee auku palju edukamalt täita. Loopisime siis seda vaheldumisi Madise ja Jürgeniga sealt välja. Päris märjaks võttis selja. Seejärel suundusid teised kokkukorje ringidele. Meie J-ga leidsime järve äärest suure kuhja kokku ja kotti ajamiseks, et seda saaks teisaldada. Siis tuli vihm ja kastis meid märjaks ka väljastpoolt. Kui prillid autosse viisin kadus ka prügi ära. Vaevalt et keegi selle hetkega kokku korjas või ära peitis. Asi võis olla ka selles, et ma seda enam hästi ei seletanud. Valisin metsaaluse asemel valgema koha järve ääres ja kalda ääres veel. Sain ikka koti täis. Siis jõudsid lapsed autoni ja ma lasin nad kuivama. Suur tänu korraldajatele ja osalejatele. Tegime koos hulga head ja ma kinnitan, et vähemalt meie perele polnud see viimane kord sedalaadi üritustel osaleda.
Hommik möödus kiirustades. Sai transpordiabi pakutud ühele kiisule arstile ja tagasi ning seejärel vajas kodusel ravil olev kass veel rohu andmist. Ja siis hakkas rahet sadama. Ei leidnud, ei kummikuid, vihmakindlaid riideid ega midagi üles - pole veel suverežiimile saanud... Selleks ajaks kui ma parklasse jõudsin, arvasin, et kõik on juba puhas. Aga võta näpust. Juba parklast sain korraliku kotitäie prügi. Ühel hetkel sai see ka teisele poole rööpaid tassitud ning siis hakkasin jälgi ajama, et kus see kõik rahvas ka siin pesitseb. Kõik olid päris hajali kuniks logimise/söömise aeg kätte jõudis. Aitäh korraldamast - jälle üks killuke loodust väheke puhtam :)
Meie kõige esimene CITO :) Kui muidu oleme suured sündmustel osalejad, siis need konkreetsed on kuidagi mitte kuigi hästi sobinud. Sel korral siiski sobis ja jõudsime juba varakult nulli. Seal värvati meid hoopis RMK autotiimi ja nii saime ka veidi kaugemalt prügi ära tuua - mina vehkisin peamiselt näpuga, mehed tassisid diivaneid ja rehve. Ühe kotitäie prügi korjasin ka, kuni Madis mulda kühveldas :) Ühel hetkel sattusin värvikuulitiimi ja põnevust kui palju - kas saavad näpud värviseks või mitte? Õige vastus on, et said ikka küll. Õnneks tuli see kodus kõik seebiga ilusti maha. Need värvikuulid olid tegelikult ainus asi, millest ma veel mingil määral aru sain, et miks need seal on. Muidu tekkis küll küsimus, et kuidas viitsitakse sellisel auklikul teel sõita, et siis igasugust prahti maha jätta... Nojah.
Kui kell sai 3, kogunesime kiirele einele ja siis lasime ajutiselt jalga, et ise pesus ära käia, riided pessu visata ja paar tunnikest horisontaalasendis veeta, et siis äftekaks uuesti vormis olla. See oli ka jällegi tore sündmus, sai nii mõnegi mängija kohta midagi uut teada :) Ja selle panen ka kõrva taha, et isegi kainena ei tohi suud lahti teha, muidu arvatakse, et kogu seltskond on purupurjus :P Lahkusime alles pärast südaööd, kui seltskond lõkke ääres järsku kiiresti kahanes.
Tore sündmus, nagu kõik sündmused alati :) Aitäh korraldajatele!
Kohale jõudes oli tore näha sama RMK töötajat, asjalik ja tore mees. Vahetasin jope pusa vastu, sest tundus soojaks minevat. Allan sõidutas meid konteineri juurde ja seal oli alles üllatus. Ööga oli konteinerisse toodud 1-2 kuupmeetrit mulla ja killustiku segu. Ei hakanud Madise kühveldamist häirima ja läksime metsa alla. Arvasin, et prügi on järve kaldal ja autode parkimiskohtade kõrval, aga oli ka metsas omajagu. Kõige esimesest kohast leidsin paar tumerohelist klaasipudelit, kus oli midagi sees. Väljakallates meenutas see Rootsi mädakala. Ei tahtnud see voolata, pidi korralikult raputama. Hais oli ka selline, et nuusutades oleksin kindlasti öökima hakanud.Võtsin paar pudelit ära ja ülejäänud tundus piisavalt sambla all peidus olevat. Edasi oli tavaline grillimisprügi. Iga heategu saab karistatud ja saime korralikut vihma kaela. Kui sellest siiber sai ja autosse läksime siis paari minuti pärast oli vihm läinud. Huvitavamad leiud olid pooleldi ära mädanenud kumm, crocsi plätu ja rellakakettad raudtee ääres (ei tea küll kes seal 3tk 10m tagant maha jätnud oli). Kõige sagedasem leid oli majapidamispaber, mida oli igal pool. Positiivne oli see, et järvest kaugel metsa all oli vähe korjata. Mu saagiks oli 2,5 kotti ja teiste korjatud prügikottide tõstmine. Kui paadini jõudsime siis tundus selle välja saamine suurem challenge kui Pärnus olevad aarded. Kui aga käed külge pandud siis läks alles jooksuks. Hea, et jõudsin jalgu piisavalt kiiresti liigutada, muidu oleks veel alla jäänud. Afterparty oli tore nagu sealsed istumised alati on olnud. Seekord kauaks ei jäänud, muidu võinuks veel lappama minna. Aitäh Paavole korraldamast ja Marjele ilma ilusaks tegemise eest :). Antud aare on mu 2000. geopeituse leid. Suvel tahaks NKT-le jõuda :D
Kohapeal selgus, et paras Niguli juurde minek, autosi oli täitsa mitu ja tuli juurdegi. Peale juhiseid ukerdasin veesõidukite veeskamise paika ning sikutasin asjaomased tegelased autost välja. Kajaki viskasin mudasse kõhuli, et ta rahe ja vihmaga märjaks ei saaks. Nõroki sikutasin ka pagasiruumist välja aga selleks, et ta liivaseks ja räpaseks ning märjaks saaks. Seejärel toppisin ta jälle pagasiruumi tagasi. Viimaste vihmapiiskade kukkudes ukerdasin koos paadirahvaga saarele. Ja no seal oli ikka korralik mulk, mida erinevad kultuurid olid külastanud ja ilmselt korduvalt. Selle paiga kultuurkihi kõrval on Kunda Lammasmägi ja Pulli asula ikka täitsa poisikesed. Üksjagu aega ikka läks, enne kui erinevad kihid läbi sobratud said. Miski hetke veetsin koos koerlasega saarel. Seejärel lossimistööd ning kaldale tagasi. Seal siis suutsin veel mõne autorehvi kokku vedada ning paadi lükkamise juures sain üksnes asjalikku nägu teha, kuna usinad tegelased sikutasid nii kiiresti, et ma neile ja paadile järgi joosta ei jõudnud. Supp ja saiaringid olid ka superluks. Õhtu Mooritare juures oli samuti meeleolukas... tore oli näha, et ma pole maailmas ainuke napakas ja alkoholi kuritarvitaja :). Aitüma mõnusa sündmuse orgunnimise eest, aplaus ja maani kummardused!
Ärategemise aktsioon, ühine pingutus millegi positiivse suunas, on mind alati sümpatiseerinud. Paari üksiku indiviidi tubli sooritus antud olukorras ei anna suurt tulemust aga üheskoos meeskonnana on võimalik kiirelt esile tuua silmnähtav muutus.
Meie 18 kätt/käppa veeres Lauri juhtimisel Tammjärve edelanurka, kus meid võttis vastu oma territooriumi kaitsev luigepere. Piki järve kallast liikusime teistele vastu. Alguses oli näha Swedbanki tibide koristustöö tulemit ehk ei olnud kotti suurt midagi pista, siis aga saabus driftijate ja suvitajate chillimisala kus sai korralikult prügikorjamise trenni teha - kükid, kummardused ja koti tõstmine. Vahepeal küll prooviti rahega tuju ära võtta aga tugev vaim jäi peale. Prügi muutus vaid mitu korda rõvedamaks ja läbiligunenud riided igatsesid päikesepaiste järgi. Koristuse keskpaigas, prügikonteineri juures, ilmutasid ennast vastutulevad kaaslased. Oligi meie ala juba tund aega planeeritust varem puhtaks kasitud. Pärast mõningast loba komandeeriti veel plaanivälist poolsaart puhastama.
Kui sündmus algas ilusa ilmaga, siis nii ta ka lõppes. Kenaks saanud liivase järve kaldal, veesilma keskel terendamas ka puhas Donquixote saar. Igati mõnus. Hea supp ja maistvad kringlid boonuseks. Logimise ja kõhutäite järel oli aeg suunduda väikesele Paldiski poolsaare hooldusringile, et siis juba mõni tund hiljem jätkata istumist Mooritare lõkke ääres.
Aitäh sündmuse organisaatoritele ja kõigile osavõtjatele!
Loodetavasti prügita Tammjärve läänekallas koputab nii mõnegi inimese südametunnistusele, kes muidu ehk viskaks soga maha, sest seal see nagunii juba on.
Tore oli teid jälle näha. Karma võlg nõudis tasumist - kui oled prügi (loe aardeid) metsa viinud siis tuleb vähemalt sama palju ära ka koristada. Aga see selskondlik "aare" oli ka päris äge. Igaüks rabas leida kuidas sai. Natuke egoistlik ju oli - midagi uuesti leidmiseks ei jäätud, nagu tavaliselt peab. Minu "lemmik" leid oli hunnik õlifiltreid. Nagu multiaardes ikka ei puudunud ka vahepunktid ja võimas lõpukonteiner. Ka leidmisvihjeid jagati heldelt ,koostöö sujus ja isegi kalamehed lõid kaasa ning andsid oma prügi ära (nii tore kui piknikul olles tuleb äkki võsast kotimees ja tahab prügi saada) Lõpuks oli mul au kogu seltskonda kuudi juures kohata ja keha kinnitada. (Kahjuks istumiskohti ei taibanud eriti kaasa võtta.) Suured tänud Paavole ja RMK-le väga hea orgunni eest. Tänud Mikile konteinerite eest. Tervitused tarkvaragurudele ja kõigile armsatele naistele. Meeldivate taaskohtumisteni!
Tahe talgudel käsi valgeks saada oli kohe olemas kui sündmus ilmus. Aga kuna viimasel ajal on seda geo värki päris palju toimunud, siis ma ei julgenud kodus iitsatadagi et sooviks ühe kuu jooksul juba ka teisele sündmusele minna. Õnneks siiski paar päeva enne sündmust tekkis võimalus teema üles võtta. Luba oli antud aga ainult ühel tingimusel, et ma kell neli kodus tagasi olen lapsi hoidmas, et naine saaks minna oma välja teenitud linnaloale. Tegin kiired arvutused, kui ma kolmeni olen, siis peaks vast 10 minutit varugi jääma koju jõudmisel.
Panin haagise sleppi ja võtsin suuna sodi poole. Esimese hooga rahvast juba nägin aga nendeni jõudmiseks tuli siiski suur ring veel ette võtta. Lõpusirgel tekkis selline mõnus soe tunne kui olin sattunud osaks voolus kus ühes rongis teistega liikusin rahva massi poole kes on kokku tulnud oma vabast ajast ja tahtest et teiste risu kokku korjata. Kui plaanid paigas, liitusin Kaupo ja Allaniga kuna mu enda masterplaan paraleelselt sodi kogujatega haagisega kõrval vurada nulliti mu madalapõhjalise pärast kohe ära. Lõime kohe suurest rühmast lahku ja hakkasime teiselt poolt vastu tulema kuna antud punktist tundus juba abikäsi piisavalt olema. Algus oli karm, ei mitte prügi pärast, sellega ma olin juba arvestanud. Aga riietuse valikuga panin korralikult puusse. Kraevahele sadanud vihm leotas mind kiiresti läbimärjaks ja ainuke vett tõrjuv jakk jäi kaugele maha autosse. Õnneks olud paranesid ja tuli ka tuju tagasi. Sai kõvasti kirutud neid looduse rüvetajaid ja üsna peagi selgus et kohale tulnud seltskond on liiga nobe. Metsatukk sai liiga ruttu puhtaks ja aega jäi ülegi.
Peagi levisid jutud, et paadisadamas on abi vaja paadi veest kätte saamisega. Kõhklematult reageerisime väljakutsele ja suundusime lõuna-rindele. Olles kohale jõudmas sai kiirelt selgeks, et siin on veel tööd küllaga ja tellisime lebolaagrist abijõudu juurde. Paadi probleem lahenes õnneks kiiresti, isegi nahka ei saanud märjaks. Aga prügi oli siin veel palju ja leidsin lõpuks rakenduse ka oma haagisele ning vurasin selle esimesel võimalusel kohale. See täitus prügiga kiiresti. Väga hea, kell saigi kolm ja mul oli aeg koju naasta. Kiirem ja valutum plaan tundus see prügi nüüd pääsküla jäätmejaama viia selmet proovida mööda kuumaastikku kõrval metsatukka konteinerini jõuda. Kõik läks ladusalt kuni jõudsin jäätmejaama väravasse. Paistab et me brigaad polnud ainuke kes täna koristab, prügila järjekord oli oi-oi kui pikk. Oma 25 autot loendasin enda ees ära. Lootsin et see liigub kiirelt ja peagi olen kraami maha saanud. Tõsiasi oli aga see, et istusin seal oma oma 45 minutit. Liikumine oli kõvasti aeglasem kui tööpäeva lõpu kõige hullemates ummikutes. Kohale ma siiski jõudsin. Esimese hooga taheti mind jalust maha rabada teatega, et seda sorti prügi nad ültse vastu ei võtagi. Õnneks operaator oli mõistev kui kuulis prügi päritolust. Lubas mul selle siiski vaikselt ehitusjäätmesse sokutada ja tagatipuks tegi veel 50% alet ka. Hea et on peale geopeiturite ka veel lisaks toredaid ja abivalmis inimesi olemas. :P Kes arvutada oskab see saab kiirelt selgeks, kas ma ikka jõudsin kokku lepitud ajaks koju tagasi või mitte. Loodan et järgmine plaani võetud geosündmus nüüd selle pärast ohus pole.
Õhtune aftekas mul esimese hooga plaanis polnudki aga õnneks õnnestus mul lapsed lõkkel küpsetatud vahukommidega ära rääkida. Väga lahe oli oma selle aasta grill-hooaeg avada ja mõnusat geojuttu puhuda. Lapsed jäid ka ülimalt rahule.
Tänud korraldajale ja kogu seltskonnale kes viitsivad hoolimata teiste hoolimatusest sellest kodumaast hoolida.
Sai ka oma pisikene panus antud. Prügi hulk tegi kurvaks ning mina ei hakka kunagi aru saama, kuidas on võimalik kommipaber üle õla samblale visata, rääkimata siis veel kõigest muust suurema kaliibriga sodist. Üks peidukoht 1.0 Maastik 4.0 õhupall jäi puu otsa. Mis teha, abivahend puudus :) Peale tugevamat padukat pidin korra jopet vahetamaski käima, õnneks sadu ei kordunud. Minu jaoks oli tegemist esimese sündmusaardega, kuhu mineku otsustasin suht viimasel minutil - äkki jääb sajast just üks kätepaar puudu! Kinnitust sai, et minu kasutajanimi ei ole ikka välja ütlemiseks mõeldud :D (aga see-eest mahub pisimagi logiraamatu reale:) Sündmusaarde kirstust "võta julgelt" sildiga minigripist haarasin mõned kleepsud ka kaasa, eks millalgi peab ju ise ka peitma hakkama :) Ühe tooriku pistsin ka tasku - täpselt see, mis puudu oli. Aitäh!
Tegelikult meile meeldivad maastik 5 aarded.(võimalusel-viitsimisel tekitame ise "väljakutsed")
Vedasime juba eile paadi varjualusest välja, aega läks sellega vaid kaks ja pool tundi:talv oli ja eelnevalt andsime korraldajale ka teada võimalikest(agadest), täna jäi ta vaid autole taha vedida ja sõit "stiilselt ära tegema" võis alata(noh, meie jaoks, neljapäeval vahtisime ka ise Polekala koordinaate "praami "veeskamise osas ja A kiunus, et monomähkija sealt koormat välja ei vea kindlalt, kindlustuste jant jnejne.). Mööda juba tuttavat killakolla teed jõudsime sinna , kuhu oli juba ilmatuma hulk rõõmsaid inimesi kogunenud. Kuulasime ära talgujuhi jutu ja suundusime teadagi kuhu... üksikule saarele,ilma ühistranspordita,ilma piletimüüjata, osavõtjad ka "isepäised" kuna Jürgen palus ise komplekteerida meeskonna... No enne seda valati meid korraliku vihma ja rahega üle ka, no et ikka kindlasti kuivaks ei jääks või nii sinna saarele sõites...
Kaasa tulid meiega Reix , Henny ja Mummi. Kamtšatkalt pärit sõbraga lisandus ka Polekala. Kui Saku valla keskkonna inspektor koos kaaslasega kohale jõudis, võtsime suuna saarele. Paati istusime muidugi selle kõikse kenama vihma ja rahe ajal, no ja loomulikult muutusid meie tagumised parameetrid veel märjemaks(noh, tilkusime nagu "kassipojad", tiba jahe oli ka).
Kajakate kisa oli kõrvulukustav suure saare kõrval oleval mättal(ju neil pesitsus aeg), aga sellele väikesele saarele ,kus nad kobraste "ringnäritud"ainukest puud kaitsesid, me ju ei trüginud. Reix võttis suuna ikka sellele suuremale, kuhu ajudeta kodanikud olid suure hulga jama maha pannud. Haarasime A-ga kaasa prügikotid ja tegime saarele tiiru peale. Minu suureks hämmastuseks olid kõik vähegi istumiseks sobitatud kohad servast risused. Õnneks( või kahjuks) tervet autot saarel polnud, kuid erinevaid juppe oli siin küll. Vedasime siis kõik sodi saare sellesse punkti ,kus paat ootas ja logistikud panid asja paika kuidas sodi saarelt ära saab. Nii tuli Reixil mitu korda saare vahet sõuda, et siis esimese tiiruga töökäed ja teise tiiruga ka sodi maale tuua. Polekala oli õnneks nõus abiks jääma paadi prahtimisel. Kui Reix alguses kahtles, et kas kuue inimesega paat ikka liigub siis hiljem ainsana paadis istudes liikus tal see paat kordi vaevalisemalt(õiglaselt öeldes, teise kursiga olevat lausa "lennanud"). Paadi kandevõime on 748 kg, kuid tundus ,et sodi oli kaalult vähemalt pool tonni, parras istus väga sügavalt vees. Ju see sodi oli ikka kaalukam kui tavakapten Alex ;).
Meie saime varbad tummisele , kuid sodisele, kaldale ja uued kotid täitusid sodiga. Õnneks oli töökaid kätepaare palju ja kuna kuuldused vastakaldal töö lõppemisest ja väikesest igavusest juba
pani Alexi Paavole helistama ja abikäsi juurde paluma. Neid tuligi ja hulga prahti sai koos koristades minema viidud sealt. Lugesin ka kalameestele sõnad peale, sest neist kippusid vähemalt sinised kummikindad maha jääma. Aga nad olid nii ehmunud sellisest massikoristamisest, et olid oma kasutatud kindad juba kilekotti kenasti varju pannud, lubasid edaspidi hoolsamad olla.
Paadi saime tänu Allani, Silveri ja Kaupole kergelt veest välja, enne seda tassisime muidugi kogu paadis olnud kotilasu Allani bussi , mehed lihtsalt haarasid paadist kinni ja lidusid teda kergelt liivas tõugates tummisemale pinnale. Suured tänud Marjele, Paavole orgunnimast, Reixile, Hennyle, Mummile, Kaupole, Allanile, Silverile suure suure abi eest!
Talgusupp oli täitsa õigel ajal, suured tänud Mummile meid supikausile lähemale viimast.
Kodus sai pesumasin tööd, erinevalt Madisest meie pesu peale vihma ja rahe poolt kaela saadetu suurt muud ei sisaldanudki(st alukad olid puhtad, Alexi õnneks me saarel usse ei kohanud) .
Natuke saime ka Moorimajas jalgu sirutada,kuid kontidesse pugenud niiskus ajas päikese soojuse kadumise järel suunda kodu poole võtma. Tänud kõigile maakamarat puhtamaks tegijatele!
p.s. Paavo sügisene värk, et 100 töökätt täis saada...on "intrigeeriv"...nu on ... A juba irvitab....
Jõudsime Siimuga kenasti kohale. Rõõm oli näha eelmisest aastast tuttavat metsnikku ja palju geopeitureid ning nende sõpru. Pilk loodusesse rõõmu ei tekitanud. Algus oli sellegipoolest päikeseline. Jagati kotte ja varustust ja töökohti. Ja siis läks rabamiseks. Saasta ja prahi rabamiseks. Seda jätkus igaühele ja jäi veel ülegi. Kohati tundus et raudtee ja metsa vaheline ala on prügi peale püstitatud. Ka metsa all võis leida kõikvõimalikus pikkuses ja suuruses prahti. Üüratult palju oli vettinud paintballi palle, mida oli paras challenge noppida. Need kippusid sõrmede vahel purunema ja nii said päris mitmed talgulised endale nõukogude arsti moodi kollased näpud. Peetri teadmiste kohaselt nimelt nüüd enam joodi ei kasutata, vaid äädikat ja muid aineid.
Elektriliini alt vedasime välja kümnete meetrite pikkust voolikut. Viinapudeleid ja autokumme ei jaksanud vist keegi loendada.
Vahepeal olukord just päikeseline polnud, saime kaela vett ja rahet, aga see ei heidutanud tublit geoväge.
Ma arvan, et prügi loodusesse vedajate karistus peaks olema 3x sama palju prügi loodusest välja vedamine. Siis äkki jääb midagi meelde ka...
Lõpuks ootasid imehea supp ja kringlid. Aitäh nende eest!
Tagasi auto juurde vantsides oli ilus näha puhast metsaalust värskelt sadanud vihma järel õhkamas ja õitsele puhkemas. Uhke oli tunda, et sain olla osake heategijatest.
Suur tänu Paavole & Marjele kutsumast ning korraldamast ja hoiame loodust edasi!
Väike panus prahikoristusel! Aga ainult geopeituritest ei piisa, et meie loodus oleks puhas. Tänan korraldajaid ja kokatädisid!
Kohale jõudsime täitsa õigeaegselt ning pärast instruktaaži valgus seltskond laiali - ühed hakkasid ühest otsast tulema, teised teiselt poolt vastu. Meie Liisiga sattusime Jürgeni auto peale ja aitasime kaardistatud kohtadest prügi likvideerida ning hiljem usinate koristajate kokku veetud kotte konteinerisse viia. Kes aitas rohkem, kes aina kasvava kõhu tõttu vähem :) Tublid olid kõik ning pärast rügamist kulus kosutav kõhutäis suppi ära. Lisaks ka amps kringlit magustoiduks. Siis aga tõttasime koju, et mustaks saanud riided pessu visata (ma ei tea, mis nipiga, aga mustaks olid saanud isegi mu aluspüksid) ning õhtuseks järelpeoks natukene energiat koguda. Aitäh Paavole sündmuse korraldamise eest. Järgmiste ärategemisteni!
Pärast tööd saame RMK poolt talgusuppi, leiba ja morssi. Sellele lisaks pakub Geopeitus MTÜ toetuste eest kaks magusat kringlit Kirsipesalt, mis ka eelmisel aastal viimse raasuni otsa said. Suured tänud kõigile toetajatele, teie teguviis on kiiduväärt!
Miks ja kuidas geopeitust toetada, saab lugeda siit.
Tahtsingi kõiki julgustada, et kuigi etteteatamise aeg on möödas, võite kasvõi viimasel hetkel käed taskus kohale saabuda, et käed külge panna!
Samuti julgustan ka värskeid mängijaid oma esimesest sündmusaardest osa saama. Tulge, vaadake oma silmaga üle, missugused teised geopeiturid välja näevad :-) Miks mitte teha koristamissündmusest (LAKS või CITO) oma esimene sündmusaare. Kaasake julgelt ka mugudest sõpru ja pereliikmeid - seltsis segasem ja suurema kambaga jaksame rohkem ära teha!
Pange ikka nimesildid rinda, ka õhtusel järelpeol, et uuemadki mängijad tuttavad nimed ja ehk vähem tuttavad näod lihtsamini kokku viia oskaks.
Palun pange ka GC lehel osalemislogi kirja. Siis ei arva ainult sealsed mängijad, et sündmusel vaid käputäis osalejaid ega ei tihka seetõttu osaleda.
Juba homme - teeme ära! B)
Sain ka lõpuks rohelise tule et metsa kasima tulla. Kuigi ka see afterparty osa tundub vägagi ahvatlev, siis sinna ma kahjuks tulla ei saa. Topin igaks juhuks haagise sleppi , äkki saan sellega kuidagi kasulik olla.
Meil märtsis pandi käsakiri üles, et hommikune vahetus peab laupäeviti tööl olema. Kahjuks jääb aitamata.
Kui ma palju ei eksi, on koos ligi 70 töökätt. Eesmärgini veel kolmandik, kas saame EV100 puhul sümboolsed sada abikätt kokku?! B-) Tööd jagub kõigile, pärast lähistel aardeid ka. Ning äftekal lõkke ääres ruumi samuti. Teeme ära, kõik koos!
Nädalavahetuse plaanid muutusid ja nüüd saame siiski osaleda :)
Nojah kui mõtled, et armastad aga välja ei ütle siis teinepool seda ei tea. Kui arvad, et konteiner on peidetud sinna aga järgi ei vaata, siis logi kirja ei saa. Kui kaitsevahendid on kaasas aga neid ei kasuta, siis kasu neist pole. Kui pole loginud, et osaled koristuspäeval, siis ei teata sinuga arvestada.
Kindlasti osaleme, kuigi minul on kaks vasakut kätt ja needki pöialdeta...
Suured tänud Polekalale kahe Kamtšatkalt pärit sõbra ja Alexile paadi kaasamise eest! Vettelaskmiseks ongi parim paik Polekala pakutud poolsaare tipp järve lõunakaldal. Sinaviival teeotsal on küll edasisõitu keelav liiklusmärk, aga meil on RMK (suuline) luba seda sel päeval eirata. Keelumärgi mõte on jäised kihutajad ja õnnetused ära hoida.
RMK metsaülem Jürgem teatas just täna, et 15 m3 konteiner saab homme kohale veetud. Kummik või saabas-toss on sobiv jalats (ebatasane maastik ja rästikud). Töökindaid on ka tal kaasas, aga igaüks võib ka ise võtta. Prügikotid on RMK poolt, aga samuti pole keelatud endi oma kasutada, võtan minagi mõned. Talgusupp-leib-morss on tellitud 30-le töötegijale. Kui veel tegijaid lisandub, küll toidame nemadki ära. Ilma lubab 9-11 plusskraadi, nõrga tuule ja võimaliku nõrga hoovihmaga, mis peaks küll töötegemise aja end taevas hoidma. Loodame, et läheb veel paremini.
Pangem töötahe valmis! Ja samaks õhtuks on kõik kutsutud Mooritarre tehtud tähistama! Telkimisala on lehtedest puhtaks riisutud (7-8 mahub tuppagi, neist 6 maja asemetele), lõkkematerjal ja grill ootavad. Oma söökide-jookidega saab sisse B-)
Kui nüüd kellegi meist tervis ära ei vea oleme kõik kohal. Veesõidukit ei oma, uute naabrite oma kasutamist pole uurinud. Prügikotte võtame ehk kaasa endale.
Mu "autojuht" peab sellel päeval mujal olema, nii et kahjuks üks kätepaar tuleb maha arvata... sellest tulenevalt otsin uut juhti. :)
Kas keegi on Tallinnast koristama minemas ja saaks mulle küüti pakkuda?
Tundub, et saan siiski osaleda. Ilmun koos kajaki ja Nõrokiga (kõlab nagu tuleksin kahe Kamtšatkalt pärit sõbraga:)).
Seda veel, et miskid ajad tagasi, kui seal lombil vahel kalal käisin, siis veesõiduki veeskamiseks oli hää paik N 59 18 52 ja 24 41 51. Võimalik, et kusagil nullile lähemal ka selline paik olemas.
Hetkel saan kokku 46 töökätt, lisaks mõned käpad. Palun andke K 25.04. teada, kes veel plaanib osaleda! Teretulnud on kasvõi mugudest sõbrad-pereliikmed - miks mitte võiks just Teeme Ära nende esimeseks aardeleiuks saada.
Polekala ja Alexi veealused saavad loodetavasti kaasa võetud ja nendega saame ka saare puhtamaks. Kuigi ka maismaad jagub kraamida.
Parkida saab nii nulli (tolmutav tee) kui nullist lääne poole teisele poole raudteed suure tee äärde tehtud teetaskusse, kus ruumi umbes 10-le autole (kuigi teisi ees pole). Sealt tuleb siis ettevaatlikult üle raudtee nulli jalutada.
Kummikud on abiks, kui plaanite veeäärset puhastada, kuhu on uputatud nii autorehve kui kaldal vedeleb muudki pisisodi. Kindlasti kaasa töökindad.
Kaks nädalat tagasi õnnestus ühe prügihinniku juures lausa kaht rästikut silmata. Tasub ette vaadata, mille-kelle peale astute.
Ilmateade Yr.no lubab töö ajal pilvisusega 8-10C ja kerget vihasabina võimalust, aga tähistamise ajaks rohkem päikest ja purukuiva B) Vast ei saa me ka töö tegemisel vett kaela, seda jagub järves niigi.
Tegusa laupäevani!
Arvame siin, et tuleks ka üritusele "Leia Aare, Korja Sodi". Eriti tegijad oleksime kui keegi meid saarele ja tagasi transpordiks - siinne laugas tundub veits suure võitu meile veel. ;)
Minuga sihke jama, et kindlat jaad ei oska veel öelda ja ilmselt ei oska seda öelda ka veel 25-ndal. Aga vast teatamata jätmine muud jama kaela ei tookski, et toetun oma võileibadele ning talgusupilised ei pea minusugusega arvestama. Kui tulen, siis olen võimeline kaasa krabama ühe Nõroki, mida saan siis vajaduse korral kajaki taha seotuna kraami saarelt kaldale vedamiseks kasutada.
Kaupo jt, piljard töötab sama hästi kui varem - tere tulemast mune koksima! Eriti kui lumelauakraami piljardilaualt ära korjan B)
Vale auguga meenus võrdlus - mis on ühist poliitikal ja v*** lakkumisel? Nii kui keel veidi vääratab, on kohe pees ;-P
Ma mõtlen jalgrattaga tuleku peale, aga arvatavasti läheb ikka tuuritamiseks ja peab autoga tulema. Kui Moori juures piljard töötab, siis tulen sinna ka. Vahepeal käisin harjutamas, paarismängus kaotasin viiest mängust viis. Neist kolm seetõttu, et panin valesse auku...
Suured tänud osalemisest juba teatanutele! Meil on juba kokku 36 töökätt, kolmandik seatud sümboolsest sihist. Kohapealse eesmärgi saavutame kindlasti - loodus ja meie mängumaa saavad puhtamaks.
Kirjeldus täieneb vastavalt info uuenemisele, põhiasjad on muidugi paigas. Kel paadiga osalemise plaan, palun andke eelnevalt teada. Tänud kõigile hoolivatele tegijatele juba ette!
Tegin tööl natukene ümberkorraldusi ja sain oma käed vabaks seks päevaks. Loodetavasti suulised kokkulepped püsivad ja saan oma panuse anda Tammemäele ära tegemisega. Pärast sooviksin ühineda ka Mooritare lõkke äärde. Paavole kiitus, et juba neljandat aastat järjest veab sedalaadi sündmust!
Sõltuvalt ilmast on meie poolt 4-8 abikätt pakkuda ja lisaks 4 käppa mille kandja aitab kindlasti okste purustamisega :)
Tahaksime osaleda, aga kahjuks viibime mitme tuhande kilomeetri kaugusel.
Kui reisiväsimusest võitu saan siis ajan end kohale ja löön käed külge. Millele või kellele selgub kohapeal ;)