Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Õpperaja punkt 21. Järveoja kõrged kaldad annavad aimu oja kunagisest veerohkusest. Oja ääri katavad kohati kolmissõnajala kogumikud, võite leida soosõnajalga ja kõdutoidulist klorofüllita seenlille. Enne Valgejärve äärde jõudmist ületate Järveoja.
Punktides T1 kuni T10 on vihjed üheteistkümnenda nn boonusaarde leidmiseks. Ole siis hästi tubli, leia kõik "T" tüüpi aarded ja sulle, ning ühele sinu valitud kaaslasele avaneb ligipääs tõelisele aardele.
NB! Tagasi panekul tõmmake kindlasti lõppu välja- seal on magnet, mille külge peab kinni jääma, muidu vajub tuulega alla. Tänan!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (9), soovitan (7), matkarada (2), ämm (2), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7MVAX
Logiteadete statistika: 162 (100,0%) 0 3 1 0 0 0 Kokku: 166
Siin nüüd siis eelviimane võimalus näidata ägedat lahendust, aga võta näpust. Ees ootas küll konteiner, aga kahjuks muud mitte. Tänud aarde eest.
Väike kõrvalepõige rajalt ja tops leitud. Tänud peitjale!
Väike kõrval põige rajalt ning aare jäi kohe silma. Tänud!
Grupiga Äntu matkarajal. See aare oli üsna raja kõrval, jõudsin leida-logida, aga üldiselt tuleb siia ikka tagasi tulla, et omasoodu saaks liikuda. Tore rada ju! Aitäh peitjale!
Mõnus mustikane matkatee koos kiilidega :) Logitud ja suundusime edasi... Täname!
Kui hakkad juba ühe käekirja kohaselt vaatama, siis see oli "T" nagu tore tüng. Koht oli imetlemist igati väärt. Aitäh paika meelitamast!
Süsteem katki, aga konteiner leitav ja logitav.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Tuleb ikka mõlemal lehel silma peal hoida ja enne minekut viimased logid üle vaadata, et asjad võtmata ei jääks. Koha peal suutsin ilmselt mitu korda õigest puust mööda marssida. Ise süüdistasin puuduvat nööri, mis tähelepanu oleks tõmmanud, aga eks ta tegelikult lihtlabane geopimedus oli. Istub kenasti oma korrusmaja keldris, nagu T8. Ju otsivad varju nagu mõned teised praegusel ajal kahjuks on sunnitud, aga täiesti kättesaadavad mõlemad.
Hea, et GP leht otsimise päeval maas oli, muidu oleksin aardest mööda kõndinud. Nüüd läskin logisin oma vana jaanuarikuise kaardi alusel nagu miška ja alles nüüd loen, et miski valesti on. Konteiner on kenasti olemas ja kergesti leitav. Nöör on tõesti puruks tõmmatud, kuid leidmist ei sega. Arvan, et võiks kättesaadavaks muuta.
Omal ajal leidsin need T aarded kõik üles. Boonus jäi logimata, eks tänaseks ole ka info juba kadunud. Eks vaatab, kuidagi ikka saab ja ehk saab kolmandat kordagi rajale kunagi, et boonus ära teha. Aitäh aarete eest.
Viimase logi põhjal on süsteem katki ja konteiner ka kadunud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Andis tõmmata seda lippu vardasse. Leitud!
Taarete peitmine võtab vist ilmatuma aja, aga tulemus on lahe. Tänud peitjale kulutatud aja eest!
Peitja on kogu piirkonna kõrgeimad männid välja valinud ja tänu aaretele näeme neid meiegi. Tore, et on põhjust vahest pilk ka kõrgemale tõsta. Matkarajal liikudes ikka ju jalge ette vaja vaadata, et märjast kohast või juurikatest mööda astuda. Aitäh!
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi. Siin leid kiire.
T-seeriast sai leitud kõik peale T10ne. Mõni oli ikka väga maskeerunud. T10 puhul oli probleem vast selles, et sinna sattusime esimesena ja nüüd peab logima järgmisel korral. T9 juures alles saime lahenduse teada. Hea, et T-34ga ei kohtunud metsas ;-) Aitäh!
Minul rada käidud aga tahtsin mugudele ka toredat rada ja teostusi tutvustada. Tegime kolmetunnise matka ja ujusime. Ikka väga huvitav rada oli, nii looduse kui ka aardeteostuste poolest. Tänud.
Kuna tehnika oli juba lihvitud, siis saime siin kiiresti protseduurid tehtud. Tänud aarde eest!
Suurepärase päikesepaistelise ilmaga oli lausa lust matkata. Aarded olid samuti kõik korralikud ja üks vahvam kui teine :) Tänud!
Täna jätkasime oma selle aardesarja otsinguid. Riietuse osas olime juba paremini ette valmistanud. Esialgu sadas korralikult vihma, kuid ega see meid ei morjendanud. Vähemalt ei puhunud tuul mütsi peast nagu seda eile tahtis teha. Igatahes hakkas +5 kraadi juures esimestel meetritel palav :) Aga jah, pimedas taskulambi valguses, sellise üritust ette võtta on ikka midagi muud kui päevavalges. Soovitan soojalt, aga ise enda riisikol ning kindlasti gps ja täislaetud telefon kaasa.
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
"Aga miks need siin on?" Paar hetke hiljem oli kontener käes. Aitäh! Meie matka esimene wow efekt.
Aarde leidmiseks tuleb ainult georaja ots tabada ja edasi juba lihtne. Täname.
Esimese hooga kõndisime pisut mööda. Siis peale vihje lugemist tuvastas Karli terv pilk juba eemalt sekundiga eksimatult õige koha, kuhu vaadata :D
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Meeskonnatöö toimis väga hästi. Aitäh.
Nonii,veel üks hoolikalt valmistatud geniaalne T-seeria geopärl! Aitäh ja kiitused!:)
Aare eksitas meid kõigepealt metsa, aga siis ikka otsustas end leida lasta. Aitäh!
Tasapisi hakaksid fragmendikillud kokku saama. Siin oli jällegi kiire peatus ja juba tuttavaks saanud tegevus. Naerunägu kirja ja kerge sammuga edasi. Tänud Taimole
See oli meie esimene T-punkt, mida ÄMMa seerias otsisime. Leidmise järel sai tunda seda konkreetset avastamisejärgset ja vaid mõne hetke kestvat geovau-efekti. See kõige suurem sõltuvust tekitav aspekt geopeituse juures :) Teate küll, millest ma räägin ;) Aitäh peitjale!
Eelmist selle seeria aaret meil enda kätte meelitada ei õnnestunudki, nii et siingi hoidsime algul hinge kinni. Õnneks sujus kõik kenasti ja saime nii täna eelviimasesse kui ka seeria eelviimasesse topsi nimed kirja ja vihjetki ei unustanud võtta. Aitäh!
Kuna peitmisviis oli juba tuttav, siis ülejäänud T-seeriaga läks oluliselt kiiremini kui esimeses punktis. Ikka väga vinge, tänud! :)
Enne antud punkti juhtus see, mis juhtuma pidi - internet kadus ära ning polnud õrna aimugi kuhu edasi suunduda. Aga imekombel suutis Anni siiski tuvastada aarde asukoha pimesi mööda sissetallatud radapidi. Täname!
Einoh ega mände pole kunagi liiga palju. Tõesti tujutõstev leid. Aitäh!
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Mööda sihti- matkarada matkates, viis peagi võimas georada objektini, mille ümbrus usinasti tallatud. Muudkui aga soorita juba tuttavat tegevust. Tänud peitjale.
Leidmiseks tarvilikud võtted olid praeguseks juba hästi käpas ning rutiinile ei pidanud enam tähelepanu pööramagi. Sai rohkem teostust uurida. Tundub hästi läbimõeldud ning suhteliselt ilmastikukindel lahendus.
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Veel üks T-Rex. Nüüd oli kiusatus boonus-T üles leida veelgi suurem - et äkki suunab tagasi, säästame ekstra jalavaeva. Istusime metsateel ja arvutasime-tuletasime. Õnneks oli järgmine T lähedal ja ei pidanudki tagasi tulema. Ilm oli soe ja päikeseline, metsa vahele saada oli jälle mõnus. Metsas ongi mõnus. Mets on mõnus.
Võimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Taimole suured tänud kena teostuse eest! Seegi aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Jõgi meie kõrval oli pugenud sügavamasse sängi. Loodus meie ümber oli jälle muutunud hoopis teistsuguseks. Istusime maha ja üritasime T lõppu ära arvata. Umbes midagi oli kuid õnneks on kohe järgmine see viimase numbriga T. Aitähh!
Jalutuskäik jätkus, jõudsime järjekordse T juurde. Mustikad pidurdasid meie mõnusat matka muidugi oluliselt, aga see ju puhas rõõm. Ei olnud plaaniski rada läbi tormata ja skoorida, pigem rahulikult nautida. Aitäh peitjatele!
Siin olid lätlased lohakad olnud, otsisin õigest kohast kuid oli hoopis märksa madalamal, lausa maapinnal. Tänud!
Matkame aga edasi ja loodame, et jõuame õigeks ajaks Geojaanile. Väga äge rada, igav ei hakanud kordagi.
Oo, veel paar T-d. Mis siis ikka, kiivrid jälle pähä ja ettevaatlikult, ikka ettevaatlikult. Uskumatu viitsimine on ikka olnud, et neid sinna sedasi keevitada. Aga nipp saab sedasi kätte küll. Tänud!
Esimese T juures tuhlasime veidi, kui leidsime filigraanse teostusega aarde. Meeldis väga ning nagu ka mitmed teised, imetlesime siledaid kõrgeid mände ning peitja armastust nende vastu. Aitäh vingete aarete eest!
No tegelt? Selline seeria siis tehtud :o. Esimesega läks pisut pikemalt - pool aega leidmiseks ja pool ahhetamiseks, et kes, kuidas? Järgmisi muidugi oskas otsida ja tulid kähku. Sai ka kõik boonuse info kokku korjatud, aga sellel matkal kahjuks ei jõudnud sinna. Aitäh laheda seeria eest!
Selle aarde juures liitus meiega Anne. Ega me täpselt ei teadnud, kus ta hetkel ültse olla võib, kas ootab boonusraja alguses või tuleb meile vastu. Igatahes käskis Kaupo silmad lahti hoida ja hoiatas, et selle naise manöövrid võivad väga ootamatud olla ja ta võib meid vabalt kuskil võsas varitseda. Olime just oma logimisprotseduure lõpetamas ja seal ta oligi. Seekord pääsesin südamerabandusest, sain hoopis sooja kalli.
Tänud.
Erinevalt Mikist olime meie siin rajal ikka puhtalt skoorimas, ei mingit naudingut, lihtsalt brutaalne kannatamine. Nali! :)
Aga suurem osa matkarajast on ikka mõnus, jätkus meilgi silmi ka loodusele! Täname!
Mingit tonti ei näinud. Ainult tuul sahistas puuokstes. Satikad olid ka kuhugi kadunud.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Sai eelnevalt juba kokku lepitud, et teeme neid aardeid edasi. Ilm oli hea, seltskond ka mõnus. Tänud peitjale.
Juba ma ei tea, mitmes kord heas tuttavas kohas. Kuna rada on täis kvaliteetaardeid, siis ei hakanud üldse mõtlemagi, et ühe korraga kõik läbi joosta - selline kvaliteet nõuab nautimist ja lonkimist, mitte kiiret ühekorraspurti. Aarde poole lonkides sattusin jällegi tuttava järve äärde ning ei pidanud vastu ja klõpsutasin, kuni avastasin, et teised on juba pagan teab, kus kaugel võssis. Edasi aarde poole, tore on küll, aga olulised asjad kõigepealt. Mulle oli see T-seeria juba eelmisest käigust tuttav, seetõttu tuli kohapeal leid kiiresti. Võtsime vihje ning edasi, aitäh!
Püüan tempot hoida, kuna mulle kohati tundub, et Helbe hakkab niivõrd ära väsima, et talle pakub kõik muu palju rohkem huvi, kui järgmise aarde juurde jõudmine või selle otsimine/leidmine. Võimalik, et mu tunne oli ka petlik, kuna järgi ta tuli ikka enamuse kordadest üsna nobedalt, et täita omapoolset ülessannet, milleks oli logi kirja panemine. Nimelt kujunes meil raja alguses välja, et tema logib ja mina pildistan. Kuidas ma muidu praegu teaks mis kell me mis aarde logitud saime? Mõned aarded logisin ka ise aga siis kippus pildistamine ununema ehk tegevuste rütm läks käest ära.
Kolmekümne esimene logi läks kirja 19:30 Kniks Taimole ja Tarmole!
Nüüd läks huvitavaks. Natuke taustaks: minu öine aardeotsimine käis nii, et kui pealambil on viis valgustugevuse astet, siis rajal kõndimiseks kasutasin teist astet ja kui aardeotsimiseks läks, panin kolmanda peale.
Tulen just hundikutsika aarde juurest, kell läheneb keskööle, null saab rajaga risti, keeran metsa suunas. Nulli tagant helgib vastu silmapaar. Tardun. Valgust juurde. Silmapaar jääb paigale. Valgus maksimumi. Silmapaar jääb paigale. Astun lähemale. Silmapaar jääb paigale. Ei suuda tuvastada, mis elukaga on tegemist, aga:
a) ta ei paista mind eriti kartvat.
b) silmad paistavad madalamal kui täiskasvanud karu kõrgus, aga asetsevad üsna kõrvuti, järelikult kiskja.
Järeldus: talutav kompromiss, vist võib ajutiselt selja keerata, et aardega tegeleda.
Nii kui selja keerasin, kostis selja tagant liikumist. Nooo kurja, ümberpöörd ja uuesti kaugtuli peale. Silmad olid ümber paiknenud. Õnneks jätkuvalt üks paar... Uuesti aardega tegelema, kõrvad nagu satelliitantennid tahapoole pööratud. Taas kostab liikumist, aga mitte lähenevat. Toimetasin aardega, pildistasin andmed üles, ise kogu aeg väääga valvel.
Lahkudes vaatasin uuesti. Silmad ümber paiknenud, ikka üks paar, ikka mind jälgimas. Jätsin lambi igaks juhuks kolmandasse astmesse ja ma valetaksin, kui väidaksin, et teel järgmise aarde poole aeg-ajalt seljatagust ei kontrollinud :) Aitäh!
Olgugi, et see oli juba üheksas T, siis ikkagi kontrollisin ma logirulli hoidva sõrmuse üle, et ega juhtumisi pole sinna mõnd vihjet graveeritud :D
Aitäh ;)
Kl 15:10. Eelviimane T, endale olen märkmetesse pannud selle aarde märksõnaks ka igaks juhuks punane… :D. Kes on näinud, see teab, kes mitte – noh, ega ei peagi ennast sellega väga vaevama ;).
Mis siis, et on teada mida otsid, ikka läheb aega mõnes kohas :D
Mõtlesime vahepeal välja viisi, kuidas T-seeriat veidu kergemalt leida, aga siin oli ka see variant maskeeritud. Seekord võib öelda, et aarde leidis Indy, sest ta võttis eelmiste jälje üles ja oli esimesena nullis. Aitäh!
Sulle kalli ja sulle kalli ja sulle kalli ja mulle aare. Aitäh
Eelmise T aarde juures sai veel oma silmi usaldada, kuid siin käis asi rohkem kompides. Tänud!
Tegelikult tuli selle seeria leidmiseks otsimismetoodikat timmida iga isendiga kuni viimaseni välja. Ja ikka igakord sai ka arutatud, kuidas see peitmine küll toimus :) Tänud peitjatele!
Kui keegi samal ajal mööda kõnniks vaadataks meid küll kui puukallistajaid. Igatahes täna nii palju kenasid mände kallistanud, et energiat terveks aastaks vast :) Loodame, et T-aarded säilivad igavesti noored!
Veidi tiirutamist ja puude kallistamist ning nii ta näppu jäi. Aitüma!
Mõni päev möödas ja ei mäletagi kuidas siin aarde juures läks. Ühtegi märkimisväärset märget ka endale üles ei ole täheldanud. Ju siis läks lihtsalt ja kiiresti :) Aitäh!
Teel kohtasime kolmeliikmelist seltskonda. Nemad matkasid omas suunas, meie omas suunas edasi. Aitäh!
ÄMM matka 2/4. Selle aarde võtsime nagu orienteerujad. Suund peale ja otse. Enne aardeni jõudmist silmasime juba ees toimetavaid geopeitureid. Üks T veel jäänud. Tänud.
Päeva teine teolt tabamine, kaheksakesi siin liiga kaua aega ei läinud. T-seeria kokkuvõte hakab ka ilmet võtma. Aitäh.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Olime juba mitu korda imestanud, et meil õnnestub aardeid otsida ühtegi teist peiturit kohtamata. Nüüd siis kohtusime teise neljase seltskonnaga. Tervitused Teile, kaks järgmist aaret leiame koos. Tänud peitjale ka.
Tüdrukud õppisid kiiresti, selle vihje arvasid ära juba teise pakkumisega. Seevastu võimalikke aardehoidjaid sai siin päris mitmeid läbi käidud, enne, kui avamistseremoniaga sai alustada. Tänud peitjatele!
Siin läks korraks silm töntsiks - ju hakkas nälg näpistama ja tähelepanu hajus, sest esimese ringi lõpp peaaegu paistis. Tuuseldasime mis tuuseldasime, aga üles ta leidsime. Aitäh!
Siin sai samuti suuremaid puid kallistatud ja nii see aare näppu jäi.Aitäh.
Meie pidime edasi liikuma, sest auto oli endiselt eemal. Tänud jalutama ajamast!