Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Oravapoiss
Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ja ei pelga teda eriti.
Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20…25 cm, saba pikkus on 19…21 cm ja nende kaal on vahemikus 170…400 g.
Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse-segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada.
Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse.
Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta kuiva rohuga. Selles armastavad elada aga kirbud, kes sunnivad oravat üsna sageli elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Isegi väga külma ilmaga ei lange temperatuur selles eriti madalale.
Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil alles kuu aja vanuselt. Seetõttu hakkavad pojad ka alles kuu aja vanuselt pesast väljas käima. Seetõttu on neil väiksem võimalus kiskjate saagiks langeda. Imetamine kestab 2…3 kuud. Kahekuuselt noored iseseisvuvad. Suguküpseks saavad nad aastaselt. Orava keskmine eluiga on viis aastat.
Peamisteks vaenlasteks on neil metsnugis ja kanakull. Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (16), soovitan (9), lastesõbralik (6), matkarada (2), ämm (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7MZQJ
Logiteadete statistika:
171 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 172
Õnneks pole ükski kull ega nugis orava kallal käinud ning täitis oma rolli edasi. Tänan peitjat!
Mulle tundub, et oravate käpp käib hästi - olen neid viimasel ajal päris tihti silmanud. Siingi sai ühe erilaadsega kohtutud. Aitäh peitjale!
Lähiümbruses oli ka kenasti näha oravapoiste tegutsemist, tohutu jääkkäbide väli laiutas puude all.
Kui jänksiga kaubad tehtud, sain suuna oravapoisi juurde. Käbisid leidus metsas rohkem kui porgandeid ja nii sain ka oraval kiiremini sabast kinni. Igati armas tükk!
2a tagasi leitud, nüüd logi kirja. Aitäh. Ega olgem aus, suuremat ei mäleta enamuses neist aaretest, mis siin nii kaua aega tagasi leitud said, kuid rada ise on meelde jäänud, kui meeldiv. Ja et aarded olid ka korralikud. Seega täname-kummardame peitjate ees.
Palju enam ei mäleta selle raja aaretest aga kõik olid lahedad. Tänan
Seekord jäi see raja viimaseks, aga hammas on verel ja tuleme varsti tagasi. Aitäh!
Kuna järve ääres platvormil peesitasid mugud, siis jäi järvevesi katsumata ja liikusime edasi oravale külla. Aitäh vahva aarde eest!
Kuigi oli lauspime ja meil oli ainult üks telefon ja üks taskulamp, Dauno märjad saapad ja püksid, jätkasime me teekonda, et võtta veel need kolm aaret siit tee poolelt. Tänud
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi. Ilus aarde vormistus. Leid tuli lihtsalt. Järvekese ääres leotasid mugud ussikesi, kuid meid see ei seganud.
Sellest oravapoisist panime ikka täiega mööda. Ees hakkas juba tee pastma, kui mulle kohale jõudis, et me juba aardest mööda kimanud. Ots ringi ja tagasi. Õnneks on siinkandis georada üks hea tee näitaja. Mööda rada aardeni, natuke imetlemist ja logimist ning võibki sammud edasi seada. Tänud tänud tänud.
Ämma seeria jäimeil kevadel pooleli. Jätame täna nende vahvate aardeleidudega. Tänud!
Küll on alles palju Orava huvilisi käinud. Tõsta nina, vaata ringi ja leia õige teeots.
Tänasel matkal leitud siilipoiss, jänkupoiss, oravapoiss, karupoiss, hundipoiss. Kõige kauem läks Jänkupoisi juures, seal sai päris suur ala läbi otsitud. Aitäh!
Jätkasime taas oma aardeseeriat. Pealampide akud olid täis laetud ning asusime otsingutele. Mõnusad miinuskraadid olid meile lausa plussiks, sest teel nii mõnegi aarde juurde, oleksime jalad mudaseks saanud. Kahjuks sai seekord enne lõppu meil gpsi aku tühjaks ning tuleb veel üks päev/öö tulla. Aga see on ju puhas rõõm ning tervis. Ilmselt kunagi, kui päevad pikemad võtan selle tee ette ka valges, kindlasti jäi pimeduses miskit nägemata :)
Taas üks loomake metsast üles leitud ning tutvust tehtud, täname!
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Esimene päev tuli siin kokku tõmmata, otsingu jaoks oli juba lisavalgust vaja võtta. Karp kena nagu ka teistel loomakestel.
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Veel üks tore loomake metsast üles leitud. Aitäh.
Veel üks lahe poiss. Ideaalselt selle raja jaoks sobiv miniseeria.
Suurimad tänud!
Meenusid laulusõnad "..aga milline näeb välja ühe viie aastase..orava, orava luukere.." Luukerest oli muidugi asi kaugel, sest geo-oravaid nuumatakse rasvaste logidega. Marko on meie pere staar geo-orav ja korraliku närilisena tundis ta liigikaaslase kiirelt ära. Tänan peitjat!
Oravapoiss ka kirjas! Sellesse seeriasse sobiks hästi ka sisalikupoiss, sest neid kohtasime siin palju. Aga me pole seeriat veel lõpuni teinud, mine tea, äkki tuleb ka sisalikupoiss kuskil ;)
Mõtlesime, et teeme kasvõi selle ühegi ÄMMA täna ära. Oli mõnus jalutuskäik ja leiuga ka kaua ei läinud. Tänud peitjatele.
Oravapoisi leidsime, logisime, kalastajaid nägime, jõudsime maanteele. See jäi meie ÄMMa päeva viimaseks aardeks. Vanemad olid Rakverest juba lähedusse jõudnud ja meile tänaseks piisas. Täname! Väga mõnus matkarada ja põneva lahendusega aarded. Tuleme kindlasti tagasi.
Ka siin läks tänu hargnemisele üsna kiiresti. Tänud peitjale, tore konteiner!
Oligi täitsa orav ja võttis meie nimed vastu. Aitäh peitjale!
Nägin Oravapoissi tegelikult juba Jänkupoisi aarde juures, aga leidsin õnneks siit ka ühe veel :) Aitäh!
Raja lõpupoole kohtusin ühe metsiku vabakasvatuse maheoravaga. Ainuke tähelepanek sellest põgusast kohtumisest oli see, et Mustamäe urbanoravad on pisut seltskondlikumad.
Olin siin kandis tegevusi/kohustusi, mille kõrvale ka mõned aarded logitud. Tänud peitjale.
Kuna Timmu pidi enda Ämma aaret hooldama, siis otsustasime ka mõned Ämmad tee pealt ära logida. 11-13 said tehtud. Kuna meil on siia kindlasti veel tihti asja, siis otsutasimegi jupi kaupa seda rada teha. Ehk siis käime hooldamas ja logimas. :)
Tänud peitjale korraliku teostuse eest. :)
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Rautee lähistelt leidsime oravapoisi ja oi kui palju uusi matka-georadu on siia lisaks tekitatud ühe suvega. Tänud peitjale.
Mõnus päev matkarajal geopeitust mängides. Aitäh kõigile, kes selle seeria ellu viisid!
Täna tegime "Amma aarderajal" otsa lahti. Vahva konteiner. Tänud kutsumast.
Ootasime ovarat jub eelmisse, aga ei. No ja siin arvas Mamm, et ju läheb ronimiseks, et ovar ju elab kõrgel. Õnneks suuremat sorti ronimmisest siiski pääsesime, kõik vastas raskusastmetele. Meistrimehele tänud!
Oravapoisi juures oleks arvanud, et ehk tuleb natukene ka ise oravat mängida. Ent siiski mitte. Korraliku teostusega poisi-alamseeria!
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Oh seda sõbralikku, julget ja kavalat oravapoissi. Kirjeldus andis nende eluviisi ja elu-olu kohta palju uut infot. Tore, et kaasajal enam oravajahti ei peeta, kuigi üks 400-grammine oravapraad ei teeks ju vahelduseks paha ;-) Kaua seda kana, siga, veist, lammast ja kalaraipeid ikka närida.
Võimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Peitjatandemile au ja kiitus idee+teostuse eest! Aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu)
Ja ajastus oli õige, kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi tagasi. osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtu. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (Ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalosevad sääsed Pranglile suunama) Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast peagi tekidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega, ja nii selguski et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veelüks järv kus on ka laudis millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on niikaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, Et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud enale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus, siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu. Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! eeliimases punktis, meie laagri juures ootab meid ees Külli. Kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid), ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised.
Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne, Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks.
Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest... Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsiele ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida
Astume vapralt edasi kuuekesi. Kedagi ei karda me ja väsimus ei võte meid (veel). Üks on juba vigastatud kuid elus veel. Orav oli üllatavalt maaläheda. Aitähh!
Siin panime esimese hooga mööda, peale Ronja....Eks tuli siis tagasi tulla ja logida.
Aitäh!
Ma olen tavaliselt väiksemate oravatega kohtunud, see siin oli väga heas toitumuses. Tänud!
Matkame aga edasi ja loodame, et jõuame õigeks ajaks Geojaanile. Väga äge rada, igav ei hakanud kordagi.
Üks maantee pool sai sellega kollaseks. Tänud peitjatele aardega ja eest!
Esimene loomakese ämma-aare hoidis end veidi peidus, teistel oskasime teostust oodata. Siiski kõigi juures peatusime ja imetlesime stiilipuhast käsitööd. Jokker6 oli enne neid aardeid nagu jalutav muinasjutuvestja, luges kenasti kõik aardekirjeldused ette ja siis me analüüsisime neid oma eelnevate teadmistega tavalistest Eesti loomadest. Saime targemaks küll. Aitäh väga vahva loomaseeria eest!
Jällegi väga lahe seeriake matkal. Saime palju targemaks ja need karbid.. wow. Väga ilus, aitäh!
Oravaid saab päris tihti nähtud, kihutavad mändide otsas. Kui me ÄMM 44 juures olime, siis oli kuulda võsast krabisemist ja üks oravapoiss vaatas meid 5m kauguselt.
Selle aarde juurde lähenedes oli meil teemaks kuidas ehitada ise elektri- jalgratast. Eelistan siiski väntasid ja omale ma sellist vigurit ehitama ei hakka. Küll aga genereerisin mõtteid, kuidas neid teadmisi aarde ehitamisel ära kasutada. Esialgu miskit pädevat ei tulnudki. Ja kui jääb ültse tulemata, siis äkki suudan selle info motmale maha müüa, et too saaks oma pereliiklusvahendit täiustada.
Huvitav et neil loomadel siin ühes metsatukas koos elada meeldib. Ju neile ka ei meeldi kärbsed kellega meil peagi tuleb võitlusesse asuda. Siinpool teed tundus jah rahulikum. Mis otsimisse puutub, siis sisse tallatud georajad olid pea iga aarde juures juba olemas ja aitasid meid kõvasti. Nii ka siin. Tänu sellele käis asi kiirelt.
Järjekordne hästi viimistletud taies, tänud.
Orava Olev, va sinder.
Laisk kui vana singer.
Õnneks käpad lühikesed.
Konutas madala oksa all.
Peale oravapoisiga kohtumist tegime väikse vees solgerdamise peatuse. Alguses tundus jahe aga kui sellest üle saada, siis edasi läheb aina paremaks!
Kolmeteistkümnes logi läks kirja 14:48 Kniks Taimole ja Tarmole!
Enne oravapoissi sai viimaks sisse tangitud esimene kahest kaasavõetud võileivast, et ikka energiat jätkuks. Järgmisel päeval õnnestus ka vabas looduses orav ära näha, tavaliselt kipun neid pigem nägema oma koduaias. Aitäh peitjatele!
Meil elab oravapere maal pööningul. Vahest märkab Hennygi neid toimetamas. Seega tuttav loom ja leiuga läks kiiresti.
Oravad on meile tuttavad, sest koduaknastki saame jälgida nende vahvaid toimetusi. Tegelikult jälgivad nad ka meie tegemisi, sest paar korda on orav käinud ka aknalaual tuppa vaatamas. Multifilmilikud pontsakad kohevasabalised oravad on ka väga armsad. Aitäh ;)
Nunnuklubi jätkub, uhke sabaga loom sai leitud kl 12:07. Siin me ise veel ei teadnud, et järgmise aarde juures saame ka toreda geokohtumise ja teolt tabatuks, aga Anna ja Heiki juba teadsid – taganttulijate eelis ;)
Kaanjärve jää oli talvel paksult kalamehi täis. Täna istus ainult üksik kalamees sillal ja leotas konksu. Meid ta segas ainult nii palju, et ei saanud pilte teha hästi :D Leid tuli kiiretl :)
Aitäh! Peale leidu imetlesime vaadet Kaanjärvele ja üksikule kalastajale.
Oravapoiss ootas kannatlikult oma peidupaigas.
Endiselt muljetavaldav minisari. Tänud.
Jälitatavad on nüüd jõudnud nägemisulatusse.
Hakkasime eelnevatele järgi jõudma. Natukene eemal purde peal nautis ka kalamees ilma. Tänud ka orava tutvustamise eest!
Selle aarde leidmise ajaks olime juba selgeks saanud ka selle aardepeitja nipid :) Tänud meistrimehele!
Siin oli juba mingi ettekujutus tekkinud, mida otsima peaks. Ettekujutuses ei pidanud pettuma, ka aarde teostuses mitte. Täitsa tegus oravapoiss. Aitüma!
Aare oli taaskordne kvaliteetne ja armas. Sama kahjuks ei saanud öelda kõrval asuva Kaanjärve kohta. Varem kohatud infotahvel teadis pajatada, et antud järves pidavat olemas peidus Rootsi sõjaväe kuldtõld, mida nägevat ainult läbinisti aus inimene. Mina järelikult aus ei ole, sest nägin vaid igasugu prügi. Järve põhjas helkisid vastu plastiku tükid ja roostik oli täis maantee serva rämpsu.
Aarde eest tänud!
Siin oli kalamees õngega järve kaldal. Kallas oli veidi rämpsune. Meie püüdsime oravapoissi, kätte saime. Vahva sell. Aitäh!
Siin läks natuke rohkem aega, sest orava elukombed ju natuke erinevad teiste seeria loomade omadest. Lõpuks siiski leitud. Aitäh peitjatele.
ÄMM matka 10. Veel üks ilus loomake. Kunagi läpsepõlves sai kolm oravapoissi üles kasvatatud. Toredad loomakesed olid. Tänud.
Praegune aeg on nende aarete otsimiseks parim. Fauna on ainult aarde vormis, varsti on ta ka lendav ja pinisev :)
Aitäh!
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Mis mets see oleks, kus loomi vastu ei tule. Siin kohe hulgi, kõik istuvad ilusti paigal ja ootavad, kuni sa neid imetlema tuled. Aitäh.
Sul peitja on ilmselgelt olemas üks vahva tööriist, mis selliseid asju meisterdada suudab. Vahvalt tehtud aarded, aitäh!
Jänkupoisi juurest siis oravapoisi juurde. Kenasti tehtud ja vaeva nähtud. Nimed kirjas. Aitäh peitjale.
Lahe loomaseeria on siin raja ääres! Veidi ikka tiirutasin ringi enne kui silm pidama jäi.
Fantastiline geomatkarada on kokku saanud. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Kogu projekt väärib suurt tunnustust ning iga meistrimees ja ka nusserdaja eraldi. Kummardus kogu kollektiivile! Aarete avaldumise päeval sai kohe Külliga otsus tehtud, homme lähme, kauem ei kannata oodata. Hommikuks lisandus ka Piret otse töölt ja Tallinnast. Otsustasime, et matkame ja jalutame nii kaua kuni mõnus on. Aga nii vahva ja tore oli ja üldse mitte väsitav, et jalutasime kogu raja läbi ja panime logiraamatutesse nimesid kirja, no välja arvatud see üks. Ilus ilm, kena loodus, vahvad aarded, tore seltskond ja piisavalt pikniku kraami, mis nii viga astuda.
Peale Oravapoissi pidasime järve ääres, "kai" peal ka esimese pikniku.
Orava eluviise teades otsisime teda esialgu mujalt, aga saime ta siiski pihku ka tema praeguses elukohas.
Aitäh, tõepoolest vahva seeria!
Oravaga läks lihtsamalt. Kogemata olid pähklid kaasas ja tuli teine peo pealt sööma. Tänud peitjale
Mõnus ring sai koos geokaaslasega tehtud ja esialgne plaan oli sellega piirduda, aga päike säras ahvatlevalt ning mõned aarded olid meelitavalt lähedal. Lippasin siis veel oravapoisile ka külla. Aitäh!
Orav, käbe vend, muudkui kalpsas. Ei saanud aru, kustpoolt kraavi talle lähenema peab. Õnneks olin täna taibanud kummikud jalga tõmmata - see hõlbustas maastiku läbimist oluliselt. Aitäh!
Tundub et siin metsas on oravad krutskeid täis. Lasevad esiti mööda silgata ja siis hakkavad käbidega pilduma. Kukkusime pahandama, et kes siis toiduga mängib ja pääsesimegi logima. Suured tänud aarde eest.
Meie geotuur mini NKT-l algas siit. Tore nikerdus. Aitäh.
Oravat ma tean küll, see käib meil ju aias mööda puid lippamas ning kassi ja vareseid narrimas. Leid tuli kiirelt, lahe teostus. Aitäh!
Leidsime. Aitäh peitjale!
Orava saime ruttu kätte ja andsime talle oma FTF-i. Taas armas loomake. Tänud.
No jälle selline äge heegeldustöö valminud. Me küll kahtlustasime koguaeg, et kuski on mingi vihje aga kuna midagi ei leidnud korduvatel vaatlustel, siis hoia alt kui nüüd uuesti tuleb tulla. Aitäh peitjale!