Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Siilipoiss
Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga.
Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib.
Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (14), soovitan (9), lastesõbralik (5), matkarada (1), ämm (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7MZTE
Logiteadete statistika: 178 (98,9%) 2 2 0 0 0 0 Kokku: 182
Vigade parandus aare number 3, kerge leid seekord. Tänud!
Natukene otsimist ning leitud. Siia kaotasin ära oma punase kirjapulga, peale ÄMM 25 külastust tegin maanteed pidi siia sõidu ning leidsin kirjapulga üles. Tänan!
T6 juurest tulles ekslesime natuke, sest kaart näitas matkarada maantee kõrval. Tegelikult seal midagi (enam) ei olnud ja juhenduda tuli Kaanjärvele juhatavast sildist. Nii et uuesti T&-st mööda ja edasi mööda matkarada. Õiges kohas oli siilipoiss olemas ka pakkus logimisrõõmu. Tänud peitjale
Siin meenutas küll iga objekt siili. Sai ikka päris üksjagu tuuseldatud ja loobumine oli juba silme ees, enne kui õige asjani jõudsin. Natuke mängis vist ka GPS vingerpussi. Endal on toredad kogemused lapsepõlvest nende tegelastega - sai kaks ema kaotanud poega üles turgutatud. Aitäh peitjale!
Kuna Ziil on minu teine nimi, siis pakkus see aare eriliselt suurt elevust. Mina väga tänan!
Tore teostus. Vahva oli sellist aaret leida. Aitäh peitjale!
Tulid meelde mõned SPA-aarded, mis olid tehtud sama autori poolt. Väga tore neid leida, täname.
2a tagasi leitud, nüüd logi kirja. Aitäh. Ziilid ei valmistanud peavalu ega näpuvalu.
Sel korral viimane ÄMMakas.
Tarmo kuldsetest kätest on aastate jooksul päris kena pilt kujunenud. Ka puutööst on väga kenad näited nii erinevatel aarderadadel kui ka nt Kodumaa kauniks aarde juures.
Seda vahvat siilipoissi sain ikka päris jupp aega otsida. Üks koht tundus nii loogiline ja keskendusin ainult sellele. Kui ikka kuidagi tulemust ei tulnud, siis lasin sellest mõttest lahti ja seejärel tuli leid teisest loogilisest kohaast üpris ruttu.
3a tagasi jäi meil natuke ÄMM ringist tegemata, täna oli paras ilm selleks. Siin oli aarde valvuriks rästik, Priit ei pannud algul seda tähelegi, Karlil lasin kohe eemale astuda. Karl ei osanud teda kartagi, sest polnud varem rästikut näinud. Õnneks läks rästik minema ja saime logid kirja. Kokku vantsisime täna 6km. Tänud peitjale armsa konteineri eest.
Kuna oleme Tarmo töötoast tulnud erinevate loomalastega juba tuttavad, siis teadsime täpselt, mis meid ees ootab. Aitäh toreda aarde eest!
See siilikene ootas just Mirjamit. Ta ju meil see kõige suurem fänn. Seega sobis nii talle kui teistele ka.
Minu matka eesmärk oli jõuda selle siilipoisini, sest siilid mulle väga meeldivad. Õnneks oli ka lahendus nimele vastav ning peale väikest otsimist saime võrukaelal okastest kinni ka. Aitäh armsa aarde eest!
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi. Ilus aarde vormistus. Leid tuli lihtsalt.
Super àge teotus, kaugelt hakkas silma. Aitàh
Siilike...auuu .. või kuidas seal multikas oli, ma ise olen ainult katkendeid näinud Tänud
Karupoja leidsime enne ja nüüd siilipoisi.. Moosipott veel puudu.. Tänaseks peab Ämma rajaga hüvasti jätma. Aitäh peitjate tiimile mõnusa matka eest! Teinekord jälle... Aitäh peitjale
Tänasel matkal leitud siilipoiss, jänkupoiss, oravapoiss, karupoiss, hundipoiss. Kõige kauem läks Jänkupoisi juures, seal sai päris suur ala läbi otsitud. Aitäh!
Siilipoiss oli täitsa tagurpidi kui teda nägin, logi sai kirja ja poiss taas õigetpidi :) Aitäh vahva aarde eest!
Ilusa päeva, toredad leiud. Siilid on nii nunnud okaskerad. Aitäh!
2019 septembris jäi siilipoiss mul leidmata. Täna parandasin vea, siil andis end üsna ruttu näole.
Jätkasime taas oma aardeseeriat. Pealampide akud olid täis laetud ning asusime otsingutele. Mõnusad miinuskraadid olid meile lausa plussiks, sest teel nii mõnegi aarde juurde, oleksime jalad mudaseks saanud. Kahjuks sai seekord enne lõppu meil gpsi aku tühjaks ning tuleb veel üks päev/öö tulla. Aga see on ju puhas rõõm ning tervis. Ilmselt kunagi, kui päevad pikemad võtan selle tee ette ka valges, kindlasti jäi pimeduses miskit nägemata :)
Vähemalt ühte siili nägime, kuhu saime ka nimed kirja. Ülejäänud ilmselt talveunes ;)
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Oioioi, see siilike peitis end minu eest tublid 5 minutit. Ei saanud ma gepsuga nõusse jääda, seega vihje andis siilipesa asukoha välja. Tore meisterdus.
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Esimene tutvus nende nunnude loomakestega rajal. Aitäh.
Esimene poiss. Ideaalselt selle raja jaoks sobiv miniseeria.
Suurimad tänud!
Kui ma enne koguaeg konnapoisse rajal nägin, siis Marko ütles, et ei konnapoissi pole, teised loomad on. Olidki. Kõigepealt oli Siilipoiss. Meenus, et põhikoolis poisid tegid taolisi tööõpetuse tunnis ja mina tahtsin ka, aga õpetaja ei lubanud ja tüdrukud pidid muu näputööga tegelema. Hästi kahju oli toona ja äkki peaks nüüd puutöö ette võtma..nüüd ju "oma tuba ja oma luba" :D Aitäh huvitava aardekirjelduse ja teostuse eest! Kiidan!
See siilipoiss oli maanteele üsna lähedale peitu pugenud. Aitäh!
Varusin igasugu vahendeid kaasa, et kui nyyd rada läbima tulen siis teen ka hoolduse ära. Kotis oli hunnik logiraamatuid, magneteid, 6lipurk... tegelikkus oli aga see et logiraamat polnud veel veerandigi peal ja ka k6ik muud asjad, niipalju kui neid seal oli toimisid täpselt nii nagu eelmise aasta kevadel :D
Tore siilipoiss ka ennast kaua varjata ei suutnud. Tänud peitjatele.
Siin kohtasime uut lahendust. Võttis veidi aega, lugesime ka logisid. Vaatasime siis teise pilguga ringi ja peagi nägingi siilipoissi. Täname!
Tundub, et siin on koordinaadid natukene mööda. Teades sel korral mida otsida, leidsin uuest kohast otsides väga kiiresti. Tänud.
Otsisime päris kaua veidi valest kohast, aga siis õnneks hakkas silma :) Tore siil!
Siin läks millegipärast rohkem aega kui oleks tahtnud, aga leitud, tänud!
Algatuseks õnnestus rada ära kaotada, lähenesime siis läbi võsa. Ega see siilipoiss ennast väga kiirelt näole ei andnud, aga kui ikka kolmekesi otsida, siis ega ta peitu ka ei jäänud. Tänud peitjale, tore konteiner!
Armas stiilimuutus seeriasse. Siilike otsustas end küll algul meie eest peita ja vahtisime muudkui valesid vihjekohti, kuniks kaaslase muhelus õige koha leidmisest teatas. Aitäh peitjale!
Kahtlustasimegi, et siilipoiss on hundipoisi sõber. Tänud leidlikkuse eest!
T-seeria sai järsku läbi ja mõistsin, et siin punktis ootab jälle midagi hoopis uut. Õnneks andis vahva siilipoiss end kiirelt näole, logi kirja ja edasi :)
Jälle üks väga tore ja nunnu konteiner. Tänud!
Siilipois mängis täna vist mäkra ja oli peitu pugenud, Ei aidanud siin rajad ega null. Oota sa siilipoiss! Nii ma seda asja ei jäta. Läksin siis teeääres lukus olnud ratta juurde kus selgus, et mul võtmekimbus rattavõtit enam polegi!! Lõpuks leidsin katkiläinud kinnitusega võtme siiski rohu seest imega üles ja sain kuuti lõunale sõita.
Looma-aarded olid armsaks vahepalaks, on ka väikestele siin raja peal mõeldud.
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Siilipoiss leitud ja peagi astusime mööda laudteed uute lahendustega punktide poole. Tänud peitjale.
Mõnus päev matkarajal geopeitust mängides. Aitäh kõigile, kes selle seeria ellu viisid!
Kuulasime veelinnulaulu ära, tegime Georgi söögitoale käivet ja tulime tagasi parme söötma, ehk siis jätkasime sealt, kus eelmine kord pooleli jäi. Auto tee äärde ja ringile.
Paar poissi olid eelmise rongil ka, seega võis juba arvata, mismoodi ja kus see siilipopp elutseb. Eks ta natuke tõmbas ennast ikka kerra ka ja turtsus, aga kätte andis. Aitäh meistrimehele!
Ohoo, midagi uut! Samad peitjad, mis viiel viimasel ÄMMa aardel, ainult avaladatud teise kasutajanime alt. Ja hoopis teine stiil ka, isegi vihje muutunud :o) Siilipoiss ja jänes karvaneee. Kriimsilm, karuott ja rebaneee. Nii mõndagi neist võis eesseisval rajal kohata. Jällegi absoluutselt eeskujulik teostus, aitähid!
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Pärast lõõgastavat joobimist ÄMM 43 telklas asusime suurenenud seltskonnaga hommikul kauaoodatud ÄMMa raja aardejahile.
Peale Taimo kaelapainutavaid T-aardeid saabus meeldiv vaheldus - loomaaed. Esimene podisev poisike sai kerge vaevaga üles leitud ja peitjatandemi kätetööd imetletud - uhke värk! Nüüd, 2.5 kuud hiljem veebis logides lugesin ka kirjelduse läbi ja sain siilide ihu- ja hingeelust hulga targemaks. Tänud Tarmole juba sellegi eest!
Võimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Peitjatandemile kiitus laheda mõtte ja filigraanselt stiilipuhta teostuse eest! Aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Täitsa tore siilipoiss oli. Huvitav mitu okast on siilil?
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu)
Ja ajastus oli õige, kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi tagasi. osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtu. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (Ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalosevad sääsed Pranglile suunama) Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast peagi tekidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega, ja nii selguski et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veelüks järv kus on ka laudis millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on niikaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, Et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud enale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus, siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu. Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! eeliimases punktis, meie laagri juures ootab meid ees Külli. Kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid), ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised.
Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne, Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks.
Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest... Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsiele ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida
Hurraa 10 ÄMM-a käidud. Päris palju veel minna. Astume vapralt edasi. Lubas veidi vihma kuid meie seda ei tunneta. Algas loomaaed. Täname
See siilipoiss oli väga pehmekarvaline, lasi lausa pai teha. Tänud vahva asja eest!
Jälle üks uus ja vahva asi! Siil sülitas ilusti topsi välja. Rõõm on näha korralikult tehtud aardeid. Aitäh!
Esimene loomakese ämma-aare hoidis end veidi peidus, teistel oskasime teostust oodata. Siiski kõigi juures peatusime ja imetlesime stiilipuhast käsitööd. Jokker6 oli enne neid aardeid nagu jalutav muinasjutuvestja, luges kenasti kõik aardekirjeldused ette ja siis me analüüsisime neid oma eelnevate teadmistega tavalistest Eesti loomadest. Saime targemaks küll. Aitäh väga vahva loomaseeria eest!
Jällegi väga lahe seeriake matkal. Saime palju targemaks ja need karbid.. wow. Väga ilus, aitäh!
Sellega läks vähe pikemalt, vihjepuid oli õiges kohas rohkem kui mitu. Tänud vahva aarde eest!
See jäi täna viimaseks Ämma aardeks. Tuleme millalgi tagasi.
Lahe teostus, tänud peitjale. :)
Siilipoiss lõpetas meie esimese ÄMMa tuuri. Oli igati meeldiv rännak, suvel kahjuks väga palju tüütud putukaid, aga hoidsid see-eest head tempot üleval. ÄMM 1-10 kulus 1 tund. Tänud peitjale.
Siilipoisiga on isiklikum lugu. Umbes kuu tagasi kui äsja tuldud Siililt, märkasin et hoovis olevatel tünnidelt on presentkate osaliselt maas. Laiskusest ei viitsinud midagi sellega teha, aga mõned päevad hiljem tuli tegutsemistuhin. Tõmbasin ühelt tünni kattelt tellised ära ja võtsin presendi ära kui märkasin kõrval oleval presendi küljes mida imelikku. Lähemalt vaadates sain aru, et siil ripub pea alaspidi. Mingit moodi oli tünni peale roninud, rebenenud presendi kiudude vahele jalgupidi kinni jäänud ning üle ääre kukkunud. Tuju läks kehvaks, sest paar päeva varem oli leidnud surnud orava hoovist. Ei mäleta, millal varem surnuid loomi oleks kodust leidnud. V.a. leevikese suuruseid linde, keda kass püüab ja alati nahka ei pane. Mõtlesin, kuhu see siil nüüd matta, kui märkasin väikest liigutust. Tõstsin labidaga siili tünni peale ja küünekääridega lõikasin presendi kiud läbi. Panin labidaga siili maapinnale, aga ta ei läinud kuhugi. Tõin talle kotleti söömiseks ning läksin minema. Hiljem tagasi tulles oli kotlet peaaegu söödud ning siil tagumisi jalgu lohistades läks lehtede vahele. Tund aega hiljem veel magas, õhtul enam teda ei näinud. Nädal aega hiljem nägin kodust 50m kaugusel tänaval siili jalutamas.
T seeria hakkaski juba vahepeal vaikselt ammendama ja vaheldus kulus igati marjaks ära. Võin ikka üsna kindlalt väita seda, et Tarmo punti surumisega, võitsid sellest kõik geopeiturid ja radagi sai mitmekülgsem. Need loomakesed läksid ju nii täpselt teemasse, nagu rusikas silmaauku. Pildi pealt olin ma mingi hetk miskeid toorikuid näinud, aga oma silm on kuningas. Pühendasime mõne hetke teostuse pisidetailidele ja lasime silmal puhata. Tubli poiss.
Sildid auga külge ja tänud aarde eest.
Kuna rajal olles liikuvaid loomi näha ei õnnestunud (kalasid ja konnakulleseid arvestamata), siis olid need loomad päris hea kaup :)
Täname!
Neid siile seal jagus. Õige leidsime ikka selle järgi, et õigel oli üks okas rohkem!
Ah, et selline poiss siis. Tere. Meie siin päris doktorid just ei ole aga kui Sa lubad siis meil oleks vaja.. No ja niimoodi sai siis metsatäis loomi kuidagi ikka nõusse räägitud. Vahva!
Kümnes logi läks kirja 14:16 Kniks Taimole ja Tarmole!
Leidsin ühe siililaadse kuuse, otsisin sealt küljest aaret, kuidas suutsin, aga edutult. Logid rääkisid ka mingist teistsugusest teostusest, no ei saanud sotti. Siis vaatasin korraks kaugemale ja seal see poisike oligi, peesitas oksal ja naeris minu saamatust. Läksin ja panin nime kirja. Aitäh!
See ablas loom sai suurema vaevata leitud. Henny tema vastu huvi ei tundnud, kuigi täna oleks ma lubanud. Mustaka majade vahel oleme ka õhtusel jalutuskäigul siilipoissi kohanud, siis on Henny küll hakkamas, aga mina keelamas.
Siili otsisime tükk aega. Väga vahvalt peidetud! Aitäh ;)
Esimene 5-st nunnust “poiste-aardest”, leitud kl 11:41; üllatas väga meeldivalt nende kõigi juures teostatud ülilihtne idee (kuidas küll sellise simpeli avamislahenduse peale varem pole tuldud?!), samas olid kõik viimse detailini puhta joonega, väga kasutusmugavad ja kaunid. Lisasin ka siinsele armsale siilikesele (no ja tegelikult ka kõigile ülejäänutele Tarmo aaretele :D) rasvase komplekti soovitussilte ning kõige eelneva pinnalt juba überkõrgele kerinud ootustega liikusime edasi Jokkeri kaardimastisarja avangut ja Tarmoxy poissi nr 2 vaatama…
Väga hea, et Silver ka Tarmole raja ideest edasi rääkis ja Tarmo kohe ka nõus oli peitma :) Ei tule mul ka pähe kohe kõiki kutsuda ja avalikult ei taha ka ju kõigile teada anda plaanist :D Nüüd aga üllatusmoment möödas ja miks ka mitte teha juba avalikum üleskutse taolise raja jaoks? :P Igatahes suured tänud Tarmole mõnusa õpperajale sobiva looma teemalise miniseeria eest :) Täitsa siil mis siil, kui õiget pidi keerata :P
Eks ta üks uperkuuti viskas ulakas siil oli, aga nii nunnu! Aitäh!
Siilipoiss istus kenasti oksa peal ja ootas meid. Oli ta ju veidi veidi aja eest lõpetanud lehvitamise eelmisele seltskonnale, kui hakkas juba meile lehvitama.
Eeskujulik. Tänud!
T seeria hakkaski natuke tüütavaks muutuma, õnneks Siilipoiss tuli ja tõi värskust. Tänud!
Siil oli varbad taeva poole. Seega mõistatasin tükk aega, et mis loom see ikka on :) Tänud meistrimehele vahva teostuse eest!
Nii nunnu siilipoiss! Andis tarka nõu takkapihta! Ikka serviti!
Siin oli jällegi uus üllatus ja uue teostusega vidin. Igati korraliku teostusega kusjuures. Aitähhid!
Armas väike siilipoiss. Okkaid oli küll lubatud 16000st natukene vähem aga teostus kompenseeris puuduolevad okkad. Siilid mulle meeldivad, aitäh!
Matk jätkus ja sai leida esimese loomapoisi. Tanelil oli siia juba mõni päev varem nimi kirja pandud, seekord sai jälle ka tema nimi logiraamatusse kantud. Aitäh toreda meistritöö eest!
Ilus teostus konteinerile. See oli meie viimane aare täna. Suur tänu teostajatele!
Ämm matka seitsmes. T-le vahelduseks tore aare. Õnneks ei podisenud ja sai nimed kirja panna. Tänud.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Päeva esimene loomapoiss. Okkad loevad. Aitäh.
Siiiiilikeee, siiilikeeee . . . Siilike oli täitsa olemas ja ootas meid. Aitäh aarde eest.
Väga armas siilipoiss. Tasus kõndida ja näha seda. Saime nimed kirja. Aitäh peitjale.
Fantastiline geomatkarada on kokku saanud. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Kogu projekt väärib suurt tunnustust ning iga meistrimees ja ka nusserdaja eraldi. Kummardus kogu kollektiivile! Aarete avaldumise päeval sai kohe Külliga otsus tehtud, homme lähme, kauem ei kannata oodata. Hommikuks lisandus ka Piret otse töölt ja Tallinnast. Otsustasime, et matkame ja jalutame nii kaua kuni mõnus on. Aga nii vahva ja tore oli ja üldse mitte väsitav, et jalutasime kogu raja läbi ja panime logiraamatutesse nimesid kirja, no välja arvatud see üks. Ilus ilm, kena loodus, vahvad aarded, tore seltskond ja piisavalt pikniku kraami, mis nii viga astuda.
Oi mis tore üllatus.
Siiiiilikeeeee, auuuuuu... hüüdsime, kui teda taga ajasime. Oh armsad noorusajad:) Udu küll ei olnud, aga Siilipoiss oli küll. Samuti teadmine, et Kiievi pargikeses on tal armas vennake seismas - aarde nimega Yozik v Tumane...muide, need n okast on pikad kruvid:)
Aitäh peitjale, on ikka nende metsaelanike meisterdamisel vaeva nähtud!
Siilipoiss oli just pikast unest ärganud, sirutas seal ennast. Nööp tegi ka paar haugatust, õnneks oma nina väga lähedale ei toppinud. Logi kirjutasime kah. Tänud peitjale
Esimene ring hakkas täis saama, tore oli sellist siilipoissi tervitada. Aitäh peitjatele!
Oleme ausad aare asub ju nii lihtsa koha peal, aga kui meie aardele lähenesime, siis keeldus tehnika igasugu koostööst. Kui mina olin metsas, siis jooksis täpp teepeale ja kui mina teele siis tema kuhugi sügavale metsa. Kolmel korral olin juba viidud sellisesse piiri peale, et oleks selle telefoni visanud suure kaarega vastu maad. Õnneks võitis kaine mõistus ja telefon on siiani ühes tükkis. Hea oli see, et lõpp oli nii hästi tehtud, et see viis kohe tuju jälle taevasse. Tänud peremehele nii lihtsa ja ägeda aarde eest. Meie täna lõpetame siin. Siis on järgmine kord ka mida korjata.
Jalutuskäigu lõpetuseks sai ka siilipoisiga tutvust tehtud. Aitäh peitjatele.
Nii lahe, et siin seerias on erinevate peitjate parimad küljed leitud ja ära kasutatud. Erilised tänud põnevate konteinerite eest! Silm puhkas ja nautis.
Alguses leidsime mitu kuuske, siis just talveunest ärganu siilipoisi. Küll podises kurjalt, aga lõpuks siiski loovutas aarde meile logimiseks. Suured tänud aarde eest.
Kuidas teha vahet emasel ja isasel siilil? Isasel on üks okas rohkem :P
Mulle need elukad meeldivad. Paterdavad ringi, ajavad mingit oma asja ja ei sega kedagi. Hävitavad ilusti teod ja nälkjad ning kõiksugu muud uimased ja limased elukad aiast, kui jalgu jäävad. Muhedalt kaugele on see turtsumine ja matsutamine kuulda, kui mul tagaaias möllavad. Kuna koduaias õnnestus mul siilid kodustada ja ära osta kassikrõbuskiga ning nüüd näen neid pea iga õhtu ringi paterdamas, siis teadsin minagi, millist looma otsida. Täitsa siil, mis siil. Lihtsalt nunnum ja torkis vähem. Okkaid ei lugenud. Logisime, kiitsime teostust ning lonkisime edasi. Aitäh!
Leidsime. Aitäh peitjale!
Siin üllatas ees uue peitja vahvalt tehtud aare. Armas siilike sai meie FTF-i. Tänud.
Kui vahepeal teadsime juba, mida otsida, siis siin oli jälle peitja vahetunud ja tutkit sa tead, millest kinni haakida. Väike lootus, et okastraat kuskil külitab küll püsis aga nii ägedat teostust ma küll ei oodanud. Saan aru, et meie peitjaterivi on saanud tänu Laurile uue liikme. Tere tulemast klubisse ja aitäh hea emotsiooni eest!