20 september 2024 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Väljas hakkas juba päris pimedaks minema, aga otsustasime ühe reisi ette võtta. Kahekesi oli hea julge ja rapikus kõike ettejuhtuvat kindlameelselt alistades jõudsime tõotatud maale. Vett oli rohkem kui võiks, aga kannatab kenasti logida. Aitäh!

30 aprill 2024 soovis hooldamist Ille ja Andres F [ille]

Leitud. Vettinud logiraamat kuidagi logitud ka.

28 juuni 2023 leidis Martti [geoloog]

Milline paik. Milline loodus. Nii palju loodust. Paarsada meetrit käidud ja ma juba soovin, et oleks veidi vähem loodust.

Jätsin ratta idas paiknevale kruusateele ning alustasin linnulennult 800m pikkust teekonda läbi raiesmiku. Edasi ootas mets ja midagi muud - pole oluline - tihket võssi pakkusid nad kõik. Alguses kerkinud klaustrofoobia lepatihnikus andis kiiresti teed süvenevale ükskõiksusele iseenda käekäigust. Siis juba kogu maailmast. Võin nentida, et viimased 200m olid kõige meeldivamad - ilus jalutuskäik metsas. Idast tulla igatahes ei soovita.

7 aprill 2023 leidis Anne ja [sunflower]

Kleonel oli see võetus nii ta natuke saatis meid ja pöördus siis auto juurde tagasi ning loendas autosi kes mööda sõitsid.Kaks sai.Meie Annega marssisime vapralt lõpuni ning saime tossudega ilusti hakkama.Aitäh!

7 aprill 2023 leidis Anne, Aive [nuffi]

Kolgareis 2 juures käisin aegade alguses, tore rajake oli. Reisi 1 juurde autojuht keeldus, et teeb auto pasaseks.

Edasi proovisin mitmete geokaaslaste autosid siiapoole keerata aga kõigil juba käidud ja nii viisakas polnud keegi, et teist korda siia pasa sisse tulla. Ootamatult geokaarti vaadates, selgus, et Aive on võimalik “ärarääkida”, auto oli tal täna juba niigi pasane. Kleone oma naiselikust tarkusest jäi auto valvesse.

Algus polnud nagu viga ja ka kraavidest saime tänu tehtud purretele üle aga kokkuvõttes, minu pea seda kinni ei võta, mida siin tutvustada või ilusat vabsee oli. Kõige rohkem tänu Aivele, tänu kellele üldse logitud sain!

4 veebruar 2023 leidis Inge, Marko [aunad]

Mitu korda selles kandis olles on just see reis tegemata jäänud. Täna kriipis ta kaardil nii kõvasti silma, et sai siis lõpuks ette võetud. Teekond polnudki nii hull, kui olin kartnud ja isegi väikese kõva lumeg õnnestus aare edukalt leida. Karbist valasin liigvee välja, kuid eks ta niiskeks jäi seest ikka.

Tänan peitmast.

15 oktoober 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Ega see kerge polnud aga miskit üleliia keerukat ka mitte. Veidi neid jälgi seal soolapuu juures oli hirmus vaadata küll. Me ei näinud ega kuulnud kedagi. Tänud

30 aprill 2022 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Lõpuks ometi leidsime aja, hetke ja soovi tulla siis külastama seda omamoodi reisibürood. Pakutud tasuta reis oli küll kiuslikult takistusterohke, kuid sisaldas siiski vahepeal logiraamatut ja lõpuks rõõmu tagasijõudmise eest.

2 märts 2022 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Lähenesime ida poolt. Kohati oli mõnusam käia langil, kohati metsa all. Lund, vett ja jääd jagus igale poole. Ortofoto ja tegelik olukord suurema kraavi juures ei läinud üldse kokku ja lõpuks rajas Mikk ise käsipuuga purdekese aardest veidi allavoolu. Kui ohutult üle olime, jäi kollane kilekott ruttu silma, aga leiuks tuli siiski logisid uurima hakata. Siis pisut kändude väljakaevamist ja külmunud geokuhja eemaldamist ning saimegi logida. Aitäh!

29 juuli 2021 leidis Anne-Ly, Indrek [anninni]

Peale Kolga-Veski orienteerumispäevakut võtsime selle kolgata tee ka ette. Autoga nii lähedale kui sai ja edasi tipatapa kilomeetrike sinna ja teine tagasi. Alguses mööda raiesmikuserva, kus kunagi oli siht, mõne aja pärast keerasime metsa - seal oli pisutki parem liikuda. Kollane kott puu küljes oli täiesti alles ja väga abiks, sest null jõudis meile järele alles siis kui meil juba karp tagasi peidetud oli. Karbis oli veidi vett, mille kallasime välja. Logiraamat on veidi niiske, aga töötab veel küll. Tänud peitjale!

17 mai 2021 leidis Heigo [sansam]

Tänud peitjale!
Hetkel on metsasihid puhtaks tehtud ja neid kasutades saab lihtsalt väga lähedale. Aga mulle meeldib ikka läbi tihniku ragistada.

7 august 2020 leidis   [tunk]

Eks ole juba mitu korda hoogu võetud, et see Kolgata tee kord maha vantsida. Varem pole tegudeni jõudnud, aga täna õhtul tundus paras. Lähenesin lääne poolt, madalakõhuliste parklast. Suuremate loomade hääli paaril korral kuulsin, kuid silma ei jäänud otse keskit. Nõgest ja muud maltsa jagus sihi lõpus lõuani, pärast seda puude all isegi vähem, kuid seal jälle takistasid murdunud puud otse minekut. Üldiselt ei midagi hirmsat, maastiku raskusastmele kohane. Peidukoht tänu kollasele kotile ka kergesti leitav, kuigi minu gepsu järgi 8 meetrit eemal. Logiraamatut lahti lüües torkas silma tähelepanuväärne sagedus, millega peitja oma aaret kontrollimas ja hooldamas käib. Juba 14 aastat. Seal kolkas! Täiesti suvaline suvakutt, kes leidnud ühe aarde ja peitnud ühe :o) Respekt, aitäh!

23 juuni 2020 leidis Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

26 aprill 2020 leidis Anna & [kallo]

Kuna me juba siinpool Eesti nurgas olime ning tahtsime selle kaardi siin leidmata aaretest puhtamaks saada, otsustasime päeva viimaseks ka selle aarde ette võtta. Sättisime meiega end idast minekule. Mööda sihti, soolakust mööda, siis veel vanast soolakust mööda, üle raiesmiku ja siis sügavamasse metsa. Poolel teel aardeni mainisin muuhulgas Annale, et eelmised geopeiturid olid siin paar nädalat tagasi karujälgi näinud. See teda ülearu õnnelikuks ei teinud. Võiks öelda, et suisa vastupidi. Igal juhul muutus ta nüüd väga jutukaks ja tegi seda üsna valju häälega. Ja sedasi terve tee. Ma olin hea kuulaja. :) Ja siis räägitakse, et mehed ei kuula üldse...

Peagi jõudsimegi aardeni. Kollane kilekott oli väga hea märk ning seetõttu tuli ka leid kiirelt. Väga vana logiraamat on siin aardes veel olemas ning aare ise samuti heas korras. Täname aarde eest!

10 aprill 2020 leidis Lembitu [lembitu]

Olen sellesse aardesse eelarvamusega suhtunud. Sain aru, et see on üks suhteliselt võsakas. Olin kindel, et mina seda küll otsima ei lähe. Siis aga tuli see pandeemia. Geopeituse foorumiski soovitati mitte tormata otsima neid aardeid, kus võidakse kohata teisi geopeitureid või mugusid. See aare on aga just selline, mis sobib välja kuulutatud eriolukorras otsimiseks. Nii ma sinnapooole suuna võtsingi. Lähenesin idast. Kui autoga edasi ei saanud otsustasin lühikesed kummarid ka ikka jalga tõmmata. See oli hea mõte, sest nii oli muretum minna, kuigi ilmselt oleks saanud ka ilma nendeta, kuid oleks pidanud olema veidi hoolsam raja valikul. Ilm oli suurepärane: päike paistis, sinililled kasvasid jõnksti-jõnksti ja linnud lärtsusid laulda. Võssi oli ka, kuid üllatusega tödesin, et olen Eestimaal palju hullemaid võsse läbinud aarete otsinguil. Teadsin, et mingi kraaav tuleb ületada. Üheltmaalt oligi see veetakistus mul ees. Ületamine läks kergelt ja suvel poleks ilmselt seda märganudki. Nüüd jälle metsas edasi ja siis tuli äkki teine kraav vuliseva veega. Ahhaa, see on siis see, mida ma tegelikult ootasin. Vaatasin üles- ja allavoolu ja peagi oli olemas koht kust sai probleemideta üle. Vastaskalda servast avastasin üsna värske kummiku- või saapajälje. Ilmselt viimane leidja on siit tagasi tulnud. Karujälgi ei näinud kusagil. Lumi on ju läinud ja karudki vist kaasa viinud. Võib-olla kuulusid need eelmise aardeleidja nähtud mõmmikujäljed hoopis jääkarule? Veidi veel metsas käimist ja ühtäkki olingi aarde juures. Seal leidmine muret ei valmistanud. Panin logi kirja ja nüüd juba tuttavat teed mööda tagsi. Tegelikult olin selle aardekäiguga väga rahul. Oli selline vanakooli aare, kus leidmiseks on ikka GPS-i ka vaja. Minu mobla omast piisas küll. Igaljuhul soovitan see jalutuskäik ilma hirmuta ettevõtta, kel veel leidmata. Eks ta sellise jahimehe tunde tekitas. Tänud peitjale.

1 aprill 2020 leidis Ove ja Külliki [orca]

Jälle üks tegemata aare sai ette võetud ning väike matk oli täiesti omal kohal. Lähenesime ida poolt mööda metsa sihti. Erilise tunde tekitas see, et natuke aega enne meid oli sama sihti kasutanud ka mõmmik. Pea pool teekonda jagasime sama rada. Nullis läks aega oma jagu, enne kui geokuhja otsa komistasime. Toda vihjepildil oleva punase kiletüki tuvastasime alles kuhja lahti harutades. Nimelt on see tokk koos kiletükiga karbi katmiseks kasutatud ning kile ei ole enam üldsegi punast värvi, pisut roosa vaid. Karp oli kuiv ja logiraamat ainult pisut niiske. Isegi üllatavalt kuiv kui kohta arvestada. Aga mõnus hommikune matk. Tänud peitjale

15 märts 2020 leidis Aili, Ott ja Marko [markosu]

Matk kulus üllatavalt kergelt, leid tuli veel kergemalt. Tänud!

12 juuli 2019 leidis Marko [murgens]

Leitud,logitud!

19 aprill 2019 leidis Riho ja Helle [rihomilo]

Mõnus matk oli. Mis siis, et paras ragistamine mööda vastavalt tähistatud põdramaanteed :) Aare oli seest niiske, aga peitmiskohta arvestades täiesti rahuldavas seisukorras. Kuivatasime sisu ja eemaldasime kõlbmatuks muutunud nänni. Jätsime karpi 1 draakoni. Aitäh!

22 september 2018 leidis Arvo [arvoaljaste]

Sõbra perekonnanimi on Kolga. Ja teda selle nimega ka teatakse. Tema reit andis silitamas käia, tee ikka täiesti võsane, ikka pikk matk tuli ette võtta ja loomulikult ses metsas geps näitas, kuhu tahtis. Kogu ala kammisin 3 korda läbi ja ega karp ei paistnud väga, küll aga terav silm nägi õigesti paigutatud oksi, mis ära reetsid. Karbis oli vesi, minigrip ka sulgemata. Tühjendasin veest ja logiraamatu gripi panin kinni, et rohkem märjaks ei saaks.

Tänud. Üks korralikumaid matku viimasel ajal aarde järgi.

24 august 2018 leidis Marko [jokker6]

Proovisin oma madalapõhjalisega võimalikult lähedale sõita, aga umbes 1,5km peal ei hakanud enam riskima, kuna loodus oli üle kapoti ja väljavaated polnud head. Igatahes aardeni jäi ca 1,5 km. Enamus teed oli siiski T2 vääriline, aga lõpp läks üsna raskeks. Huvitav üllatus oli, et viimane logi 24.08.2017, ehk siis täpselt aasta tagasi :). Karbis oli palju vett ja raamat märg. Kuivatasin niipalju kui sain ja puhastasin karbi tihendit - tõenäoliselt sodi tõttu polnud asi hermeetiline. Aitäh mõnusa matka eest.

24 august 2017 leidis sirts ja [marihen]

Olin kodus eeltöö ära teinud ja lähenemistee välja valinud. Sirja ei jõudnud veel protestima hakatagi kui ma juba auto nina siiapoole pöörasin. Jätsime auto 1,1 km kaugusele, sest polnud kindel mis ees ootab. Tagantjärgi tarkusena oleks vabalt võinud sõita 500 m peale. Jalutamine tuleb ju igati kasuks, aga kui jõudsime selle järgmise lõiguni, siis oli jube Kolgata tee ees… takjad ja igasugu muud kõrrelised olid ikka üle pea. Andis teed rajada, aga julgustuseks olid eelmise leidja jäljed veel ees näha. Metsa all oli tunduvalt lihtsam liikuda ja tagasitee oli ka juba sisse trambitud. Aga mul oli heameel, et see Kolgata rada tehtud sai, muidu oleks hinge kriipima jäänud. Tänan.

24 august 2017 leidis Mari ja Sirja [sirts]

Oli see alles matk :) Ohakad olid sõna otseses mõttes suus. Aga polnud hullu midagi, ära tegime. Kohapeal ka väga kiirelt ei läinud, aga lõpuks selle karbi kätte saime. Aitäh peitjale kolgareisi eest :)

8 juuli 2017 leidis Ove [ove]

Selle aardeni jõudmine oli tõeline Kolgata tee mööda kinnikasvanud sihte. Kuna kodutöö oli tegemata, siis nüüd kaarti vaadates on näen, et lähenesin 180 kraadi valest suunast ja teepikkus autost aardeni oli 1 km ringis.

2 juuli 2017 leidis Maire ja Kristjan [ftf]

Leitud.

2 juuli 2017 leidis Maire ja Kristjan [sportlane]

Kiire leid, tänud.

30 juuni 2017 leidis Tiia, Einar [pagarid]

See ei ole kolgareis, vaid Kolgata rada. Algul autoga mingit metsatee mööda ja siis läbi vihmamärja metsa aardeni. Tagasijõudnuna valasin oma pool liitrit vett mõlemast kummikust. Hea,et vahetusriided kaasas olid. Aitäh.

3 juuni 2017 leidis Mihkel ja Maris [max]

Peale 6 tundi rabas matkamist võtsime meiegi veel ette selle lühikese võsamatka. Kohati oli tunda piibelehe nõrka hõngu. Ülejäänud matk oli mudase pinna peal sulgkerge sammu püüdmine ja võsas takistuste ületamine.

3 juuni 2017 leidis Maris ja Mihkel [mihkelp]

Rabas käidud, oli tuju veel aardeid otsida. Üks korralik Kolgareis sobis meile hästi lihaste lõdvestamiseks :) Aitäh!

25 mai 2017 leidis Karl [zdrk]

Pärast 6 tundi rabamaastikul seiklemist oli väsimus peale tulnud, kuid planeeritud ööbimiskoht veel 4 aarde kaugusel. Vahele ei tahtnud ka jätta ja kavatsesin kiiresti kõik ära teha. Lähemistee valisin idast ühe metsasihi. Üllatuseks oli metsasiht veel värskelt üle käidud. Kuna kaugemal paistis vesist ollust, siis pistsin kahe päeva jooksul esimest korda ka kummikud jalga. Senimaani neid ainult seljakotis lisakoormaks tassinud. 50 meetrit läksid ladusalt aga siis see värske siht muutus väga pehmeks mudamülkaks. Jalgu pidi pärast igat sammu välja kiskuma. Absoluutselt ei viitsinud edasi minna aga tõstsin tempot, et kiiremini sellest jamast välja saada. Edasi tuli tihe võsa, palju märgalasid ja paar kraavi. Pärast võsapeksu jõudsin nulli kohale kus leidsin puu külge seotud katkise kilekoti. Kahtlustasin juba aarde kaotsiminekut. Aga ilmaasjata, sest meetri kaugusel oli teist masti peidukas. Tagasi läksin veel suurema hooga. Üks hetk oli kummikus selline tunne, nagu oleks keegi sinna pistnud hunniku kõrvenõgeseid. Tegelikkuses oli jalg üleni kaetud sipelgatega, kes paaniliselt asusid mind hammustama. Mõned tunnid hiljem see jalg siiamaani kiheleb. Aarde logiraamat oli veidikene niiske ja tahaks tuulutamist. Aitäh võssa kutsumast!

9 aprill 2017 leidis Karoliina ja Mihkel / Dana ja Jaanis [evox]

Leitud!

Väga huvitav reis oli sinna! :D Kuna sai mindud huvitavat teed pidi, siis Dana ja Jaanis jäid peale teise kraavini jõudmiseni maha ning meie Karoliinaga jätkasime siis teed. Kõndides jälle mõnedsajad meetrid edasi avastasime taaskord kraavi. (Ärge küsige kuidas ja miks ma just valisin sellise tee sinna aardeni jõudmiseks :D) Kuna metsas materjali küllaga siis tuli ehitada pisike sild, et üle saada.

Igastahes väga väga meeldiv ragistamine ja reisimine mööda metsasi :D

Tänan!

23 oktoober 2016 leidis Tanel ja Levia [phantom]

Oli ikka paras kolgata tee küll. Kuna vihjepilti polnud käepärast, siis läks lõpus omajagu aega, aga leitud ta siiski sai lõpuks. Aitäh peitjale.

23 juuni 2016 leidis Tormi [tormit]

Korralik võsakas ikka, aga aare ise andis end kergelt kätte.

Tänud!

23 juuni 2016 leidis Aimi ja Tormi [aimike]

Üks võssiaare võiks ühte korralikku geopäeva ikka jääda ning tänase päeva puhul oli selleks ilmselgelt just see aare. Kolga aarde poolt siia sõitma hakates avastasin, et terve metsaalune tee on igasuguseid huvitavaid infotahvleid täis pikitud. Nii et kellel huvi, võiks sinnakanti kohe rohkem aega varuda. Edaspidi hakkas aga asi huvitavaks minema ja veendusime, et kirves peaks ikka alati autos olema. Geokirves nagunii, aga vahel läheks ka seda päris tavalist tarvis, kui murdunud puujurakad on otsustanud end keset teed pikutama potsatada. Õnneks olime ise ka ilma kirveta nii tugevad ja osavad, et suutsime tee puhtaks teha. Pärast kolmandat korda hakkas see aga juba tüütuks muutuma, eriti kui arvestada seda, et ega see tee muidu ka suurem asi polnud. Küllap oli see aga kõik eelsoojendus aarde juures võssi sukeldumiseks. Valisime koha, kus algas metsasiht. Kummikud jalga, veidi striptiisi keset teed ja võiski missioonile sukelduda. Mööda sihti oli täitsa mõnus kulgeda, aga mingi hetk tuli ikka kõrvale keerata ja ragistama hakata. Sellistesse kohtadesse peidetud aarete auks võib aga vähemalt seda öelda, et kui juba kohale jõutud, siis otsida pole eriti vaja. Vanakeste puhul võiks muidugi ka logisid põhjalikumalt lugeda, aga kui sind seejuures ära süüa üritatakse, siis pole see kuigi meeldiv tegevus. Õnneks polnud ragistamismaa pikk ja peagi olimegi geomobiili juures tagasi, ise higist leemendades, aga rahulolevad. No mis küll ajab inimesed selliseid asju tegema, aru ma ei saa. Aitäh peitjale!

4 juuni 2016 leidis Kaupo [lepalind]

Lähim tee, mille ma leidsin, oli aardest ida pool. Vist kõige raskem tee aardeni, mida ma läbinud olen. Hea, et aare nii lihtsalt peidetud on, seepärast tuli leid kohe. Karbis oli vett ning logiraamat pisut niiske. Panin asjad päikse kätte ning lugesin logid läbi, ega neid palju polnud. Sääski oli palju aga need mõned minutid kannatas ära.

21 august 2015 leidis Piret ja Taivo [piretike]

Korralik ragistamine :-D

1 jaanuar 2015 leidis Ivar [triton]

Oi kuri, selle aarde võtmine jäi pimeda peale. Geomobiil jäi u 900 meetrit eemale maha. Mingit oja või kraavi ületades andis murdunud puu järgi ja üks jalg sai põlvini sulavett nautida. Nullis otsisin vihjes märgitut, et aare on nähtaval kohal. Seda ta ei olnud kohe kindlasti. Logiraamat ja konteiner seest märg. Kord logi kirjas, siis hakkas tagasitee geomobiilini. Hea, et tagavara patareid kaasas olid pealambi tarbeks, muidu istuksin vist kusagil seal samas oma märja jalaga :) Igatahes päris raju oli selle aarde noppimine pimedas.

11 oktoober 2014 leidis Hannes ja Tanel [timix]

See oli selline aare, kuhu polnud absoluutselt plaanis lähitulevikus sattuda, kuid nüüd äkki seal ma olin. Peab ütlema, et peitjal on väga huvitavad reisisihtpunktid, kuid vaadates peitja nime, siis on isegi täiesti loogiline :) Algul raiesmik ja pärast võsa. Eriti tore oli seal raiesmikul ukerdades rääkida veel telefoniga. Koha peal tuiasime üsna pikalt ringi. Aardest kõndisime mööda lugematu arv kordi, hea, et tõesti otsa ei astunud. Lõpuks jäime aarde kõrval seisma ja ei jäänud lihtsalt enam midagi muud üle, kui teda märgata. Nüüd vaatan, et vihjepilt on ka antud. Pimedad, mis muud. Aitäh!

11 oktoober 2014 leidis Hannes ja Tanel [hpalang1]

Üritasin korra suvel siia ennast satutada, aga siis tõmbas Pootsi esmaleiuvõimalus meid eemale. Seekord ehitasin kogu tripi selle asja külastamise peale üles - on tuleb ta ju ükskord ära skoorida. Metsa on usinasti võetud, jäljed on sees sügavad ja need ei parane sealt aastakümnetega, ma kardan. Kohapeal - oh jah, ei teagi, kas pime on loll olla või loll on pime olla, aga lõpuks astus Tanel karbile lihtsalt peale. Karp õnneks pidas vastu. Tagasiteel jäi paar huvitavat asja silma, peab vist hakkama kaarti uurima. Aga pole ta nii hull midagi, kui enne tundus, palju hullematesse urgastesse on geopeitus ahvatlenud. Tänud ka!

2 oktoober 2014 leidis Reino [errvee]

Eiteajah mis peitja seal kohas nii sügavasse metsa viis ... Tagasiteel said mõned puravikud kaasa krabatud. Pluss metsikul hulgal põdrakärbseid maha nopitud. Mingil hetkel oli selja taga võsas ragin. Ju siis kõik kärbsed ei püsinud peremehe tempos.

21 september 2014 kommenteeris Carolys, Anni, Taavi [sun123451]

Õhtu hakkas juba saabuma. Enam polnud jõudu, viitsimist ega ka taskulampi.

31 juuli 2014 leidis M [mooritz]

Kolga alistus suht kergelt ja nii oli julgust ka seda aaret vallutama minna. Hihii, blond on plont. Mõtlesin,et mis ta siis on mööd sihti jalutada ja üks metsakas logida. Mnjaa, siht oli vaid mingil määral ja teatud kauguseni sihi moodi, edasi oli ehtne ürgne võss :D. Õnneks oli mets ka seal olemas ja metsas oli märksa lihtsam liikuda :), metsas ennegi käinud ju. Aga ega selles metsas suur vaadata polnud, nagu ikka kuused, kased ja muud puud ja põldmarjad kraavi ääres. Vot need põldmarjaväädid on eriti ligitikkuvad, hetkel, logimise ajal, näen ka veel nende ligitikkumise jälgi oma jalgadel ( Kadrilt juba sain võtta, et kas ma pikki pükse ei tunnista :P, aga no ,kes suudab sellises põrgukuumuses pikkade pükstega käia, kuigi jah siis oleks koivad ilmselt terved ;) ). Aga aarde juurde ma jõudsin, aarde leidsin ka tänu kenale kuhjale kergelt( tänud Leviale ) ja siis rassisin ürgses metsas tagasi. Tõttasin tagasi kiiremini kui olin tulnud, sest õhus oli kuulda äikesekõma. Mõtlesin,et kas jõuan enne autoni kui algab vihm või jään vihma kätte. Enne jõudsin :D... kuid olin vihmata märg. Õnneks oli autos vett piisavalt, et sain teha kiired veeprotseduurid ja mõnedkümned minutid hiljem maandusid autoaknale juba kopsakad vihmapiisad. Jess, ma olin olnud kiirem kui äike :D. Vaatasin siis autoakanast seda välgunoolte värvidemängu ja küll oli hää olla :D. Tänud!

3 juuli 2014 leidis Kleone [kleone]

Teekonda alustasin kruusakalt, laia sihi äärest. Esimesed meetrid tundus siht täitsa ok olevat kuid siis hakkasid ilmnema esimesed märgid vee olemasolust. Kummikud olid küll kaasas kuid autos. Mõtlesin, kas minna 150 m tagasi või mitte. Otsustasin teekonda jätkata. Varsti olid varbad märjad. Tühja neist märgadest varvastest, peaasi et rohu alt paistvatesse hunnikutesse ei astu. Raiesmiku lõpust keerasin metsa. Natukese aja pärast olin kraavi ääres. Üle kraavi langenud puid ma eriti ei usaldanud. Üks peenem kui teine, mõni meenutas Tartu kaarsilla kaart. Nagunii olid varbad märjad ja nii ma kaks sammu läbi kraavi läksin. Vesi ulatus vaevalt poolde säärde ja põhi oli kivine. Veel veidi ja aarde asukoha tähis hakkas silma ning seejärel aare ise.

3 mai 2014 leidis Priit [priitk]

Retk aardeni läks "libedalt" Aare ise vettinud ja märg. Kuivatasin kuis sain, kuid vajab veel hoolt. Tänud peitjale EVEJ

13 aprill 2014 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Reis kolkasse mööda suurkabjaliste roojamise rada. Hunnikute arvu vaadates, elab neid seal vähemalt 100. Seekord õnneks ühtegi ei kohanud. EVEJ

23 märts 2014 hooldas Reigo [reix]

Karp terve, logiraamat korras, üleliigne eemaldatud. Hooldust ei vaja.

23 märts 2014 leidis Reigo [reix]

DCLXXX. Teeme muudatusi "Kauem leidmata" edetabeli eesotsas! Viimane aarde külastaja on olnud valap 23 kuud tagasi. Enda marsruut ei olnud küll kõige otstarbekam. Soovitaks idas asuvalt kruusakalt otse tulla, kasutades metsaveoteed/sihti. Nii läks vaid 15 minti. Kraavi ületust kartma ei pea, mahalangenud puid piisavalt. Kohapeal punane märgistus veel täitsa olemas, kuigi kaseke murdunud, kõpitsesin teist veidi. Mätas oli ka metsas veel täitsa jääs, läks aega, et aardekarp vabastada. Sisu täitsa kobe, eemaldasin vaid märja vimpli ja kunagise multika lõppaarde info. Külastage, lihtne leid, üksildases piirkonnas.

17 märts 2014 kommenteeris Carolina [caro]

Aare sai muudetud multiaardest tavaliseks vastavalt omaniku enda teatele - 24.02.13 "Ja kui teise aarde juures käivad arendustööd nagu siin piltidelt näha võib, siis võib teise aarde maha kanda."

12 juuli 2012 ei leidnud Ave ja Marko [oiorokko]
Ei õnnestunud ka meil seda aaret kätte saada. Ehk kunagi uuesti.

22 aprill 2012 ei leidnud Mooritz,Alex [alex]
Ei leidnud...vihjepuudest on järgi vaid männid ja kuused on kadunud ning teed teinud uuele pargile?Elamurajoonile?Teine punkt vajab kas taastamist või arhiveerimist või kogu aare ajalukku saatmist ...kellegi aia taga küll tulevikus otsimine pole vaimustav mõte.Mõned pildid hetkel nulli välimusest.

21 aprill 2012 ei leidnud Alex ja [mooritz]
Jõudsime ilusa teeotsani ja siis putkas üks rasvane jänes kadakete vahele. Varsti saime aru, et autoga kaugemale ei saa ja varustatuna kummikutega liikusime lõpu poole. No oli siin alles keegi arendanud, kõik mulla ära kaotanud ja puid liigitanud. Männid olid aga kuuski ei leidnudki, vähemalt nulli ümbruses mitte. No ja aaret ka ei suutnud leida. Tagasiteel jooksis jälle rasvane jänes kadakate vahele. Neil on seal vist pesa, või on lihtsalt edev jänes :D

21 aprill 2012 soovis hooldamist Eero [valap]
Vajaks kevadist kontrolli. Esimeses punktis vihjepaberid üsna räbalad ja niisked. Lõppaarde võiks ka üle vaadata.

20 aprill 2012 ei leidnud Eero [valap]
Esimese punkti leidsin, logisin. Teises punktis on toimunud suured muutused - langetatud puid, kaevatud kraave, lõhutud kiviaedu. Ühesõnaga käib tõsine looduse ümberkujundamine. Aare võib isegi kuskil veel olla, aga ei leidnud mina seda.

25 detsember 2011 leidis Triin & Hanno [hanno5000]

Nüüd võib siis selle ka leituks logida.

25 detsember 2011 leidis Hanno ja Triin [trine]

Pärast Kolgata teekonda märjas ja lumises metsas sai Kolgareis1 leitud ja logitud. Kuna teine punkt on ära arendatud, võib ilmselt selle nüüd leiuna kirja panna.

25 detsember 2011 kommenteeris Hanno ja Triin [trine]
Eelmiste logide põhjal kujunes mulje, et ega seal erilisi vaatamisväärsusi ei ole ja seega võib ka kottpimedas ja jõulutormiga ära käia. Auto jäi 800-900 m peale, kust läks aarde poole metsaveotee, mis muidugi üsna varsti lõppes. Korralik ragistamine mööda sihte ja üle jõe ning ei läinud kahte tundigi ;) Imetlesime kaarti (millel punktid a la "proovi oma jeepi siin") ja otsusime teise punkti teiseks korraks jätta. Segane lugu selle aardega, esimese punkti logiraamat sisaldas rohkem omaniku teateid kui leidmisi, ilmselt kõik sinna ei logi. Mina kirjutasin, aga aaret loetuks siiski veel ei pea.

2 oktoober 2011 leidis Tiit,Koit,Riti,Aron,Egor [tram]
Mõlemad leitud logitud. evej.

2 oktoober 2011 hooldas Koit [koit46]
Tegin nii ühele, kui ka kahele põhjaliku kuivatuse ja hoolduse. Asendatud minigripid, tähistatud, pestud, puhastatud karbid ja hulgim niiskuseimureid karpidesse lisatud. Kaks oli ikka väga täbaras olukorras. Viimasesse oleks vaja vaid normaalsuuruses GP juhendit, hetkel panin microka varjandi. Kui keegi läheb, äkki võtab kaasa.

2 oktoober 2011 leidis Koit, Tiit, Riti, Aron ja Egor [koit46]
Esimene punkt oli suht lihtsasti ligipääsetav, ca 300-400 m jala ja käes. Teine punkt oli põhimõtteliselt drive-in. Vaid viimased 100m jala. Aare ise oli lihtsalt vihjepuu all maas. (vihjepuu tormiga langenud) Joonas444 oli juba ümber peitnud aga see koht nüüd küll hea polnud. Peitsime nullist ca 2 m eemale kuuse ja männi vahele. Uus vihje: kuuse ja männi vahel - kogenud silm tabab anomaaliat.

25 august 2011 leidis Alex [alex]

Leitud, logitud

25 august 2011 kommenteeris Alex [alex]
Vot mina olen ka selline kes jätab omaniku otsustada kas sinine või kollane nägu aga minu jaoks on ta kollane ja lõppu võin ma ainult mööda külmunud merd minna kuna ühtegi rohkem-vähem vms. sellist teed ei suutnud leida ca tunni jooksul seal tiireldes.Jäägu see peitja südametunnistusele.Esimeses punktis sain esmalt 400 ja siis 350m peale aga...aarde peitmisest saati on ikka võsal kiire kasv!Aardele lähenedes saavutas geps tulemuseks 9m ja jätsin ta mättale mõtlema(suur viga!otsisin aaret 5 minutit, hiljem peale logimist gepsu 10 minutit)Peitjal soovitaks aare nt.puu külge riputada kuna praeguses kohas hoolimata uuest karbist oli laekas tugev kondents mida üritasin ka kuivatada aga päiksega on seal kandis...teadagi kuidas. p.s.Miki soovitusel muudan leiu ära kuigi ma pole ainus kes ühe logimisega on leiuks märkinud:) vot ei saa ma endiselt aru multiaarde mitmest logiraamatust:kas peab igale poole sisse kirjutama või piisab lõpp punktis logimisest?

17 juuli 2011 leidis Joonas [joonas444]
1759.

7 juuli 2011 leidis Valdis [vpsa]
Päris paras matk oli sinna,sai ka võsas ragistada ja kraave ületatud.Ja maapind suht kuiv,paari kitsega sattusin päris 3-4 m.peale tõtt vaatama,suures rohus.Sai ka uus karp kaasa võetud,et ära vahetada,aga seda ei toimunud,sest liiga väike.Nüüd ka teise punkti kord-id käes ja millalgi ka seda otsima,praegu kiiresti tagasi,siit läheb ainult üks buss nüüd Pärnu.Muide siin ikka välkis ja sadas ka paar tundi,nii et täiega.v.leu j.kuju

4 juuli 2011 ei leidnud Hellen Jaanika Elvis Karlis [ullunt]
Otseselt otsimiseks seda nimetada ei saagi tegelikult.Plaan seda kaema minna oli, aga usaldasime maa-ameti kaarti ja sõit kulges enam-vähem sedasi, et 50m edasi ja puutõke, jälle 50m edasi ja järgmine takistusriba....Lõpuks hakkas kaasasolnud Tommike ka segast peksma ja lapsed jäid kogu selle loo ajal magama....Otsustasime jätta otsimise teiseks korraks

18 mai 2011 soovis hooldamist Laurikas & Pillekas [laurikas]
Karp oli vett täis ja sees kõik vettinud. Natuke kuivatasime, aga järgmine võiks viia ka uue karbi.

18 mai 2011 leidis Laurikas & Pillekas [laurikas]
Esimese punkti võtsime pisut rohkem kui aasta tagasi ja teise punkti jõudsime alles nüüd.. Auto jätsime keelumärgi taha ja umbes kilt jalutamist läks kiirelt. Oli hea meel küll, et see kolgata tee selle aardega ühele poole sai :)

22 aprill 2011 hooldas suvakutt omapäi [suvakutt]
Ola, Taiesti juhuslikult juhtusin sinna samal paeval kui Aare ja Carolina. Arvatavasti moned tunnid hiljem. Aarel ja Carolinal jai umbes 5cm karbi valja kaevamisest puudu. Igatahes on asi yle vaadatud ja vaga niiske.

22 aprill 2011 ei leidnud Carolina ja Aare [karuonu]
Lund oli palju, aga vähemalt sääsed ei hammustanud.

22 aprill 2011 ei leidnud Aare & Carolina [caro]
Mõnus võsas ragistamine. Õnneks polnud sääski ega nõgeseid. Küll aga oli lund. Ja seda miskipärast eriti nullpunktis. Praegu vaatan peidukoha pilti ning näen, et kraapisime õiget mätast ka, kuid maa peal (lume alt väljas) oli temast ainult mütsike. Vot siin küll ei ütle, et eks teine kord tagasi. :)

10 oktoober 2010 kommenteeris Jaanus [jmets]
Tegu on siiski kahest punktist koosneva aardega, kus on võimalus ka esimesse vahepunkti logida. Edu järgneva otsingul!

10 oktoober 2010 kommenteeris Hanne, Vaiko [chi]
Kas kolgareis_1 ja kolga_2 on erinevad aarded või on tegu kahest punktist koosneva aardega. Kolgareis 1 logiraamatusse igatahes kandsime end sisse. Nüüd ei teagi mida teha, kas öelda et aare on leitud või mitte? Kui kolgareis1 puuduks logiraamat ja oleks üksnes kordinaadid, siis saaks aru et tegu oleks 2-st punktist koosneva aardega. Madalapõhjalisega roomasime Kolgareis 1-st umbes 500 m kaugusele. Kusagil võsas omaarust küll ei ragistanud. J: roosa elevant V:käepael

3 juuli 2010 kommenteeris Pille, Nella, Lauri, Riho [rihomilo]
Jõudsime lõpuks autoga esimesele punktile küllaltki lähedale. Öisel ajal võttis nii tihedas metsas ragistamine omajagu aega ja energiat. Saime küll teise punkti koordinaadid kätte, aga enam polnud tahtmist teist poolt aardest ette võtta. Jäi järgmiseks korraks.

14 mai 2010 leidis Maku [maku]
Oi kui tore oli seda poolt aardest otsida, mõnus tee läks peaaegu aardeni. Ei kavatsenud metsas sumbata, nii ma siis eravalduse sildi alt ka läbi astusin... Metsa all oli natuke niiske aga teed valides võtsin aarde kuiva jalaga...

16 jaanuar 2010 ei leidnud Maku, Laurikas, Pillekas, Mark [mark]
Pärast vaevalist jõudmist Kolgareis 1 koordinaatidele läks otsimine kiiresti. Suured tänud peitjatele, et koht oli tähistatud, sest muidu oleks läinud seal meeletult aega, sest hanged olid suured ja vihjepildi rohelisest osast ei olnud midagi tuvastatav. Kolgareis 2 juures ei suutnud leida seda õiget teed, millest speedy rääkis. Hiljem maaameti kaardi pealt vaadates läks üks tee küll, kuid see tee keeras pärast eratee märki alles ära ja nii see jäigi meil võtmata. Kunagi kindlasti tagasi.

16 jaanuar 2010 kommenteeris Maku ja teised... [maku]
Pool tööd tehtud, pool veel ees. Kindlasti tahaks selle aardega lähiajal sotid selgeks saada. Põhimõtteliselt oli mööda sihti minek mis muutus aina rohkem ja rohkem metsaks, lõpuks tuli leida koht kust sai ületada kraavi ja asi vask...

16 jaanuar 2010 ei leidnud Laurikas, Pillekas, Maku, Mark [laurikas]
Esimese punkti võtmine nõudis kõvasti lumes sumpamist. Kohati vajusime puusani lumme, aga keskmiselt oli veidi alla põlve lume sügavus. Nullpunktis läks lihtsalt. Järgmise punkti otsimisest seekord loobusime, sest keelumärk tõkestas tee ja ei leidnud kaardilt ühtegi võimalust autoga lähemale pääseda. Järjekordset kahekilomeetrist retke ei tahtnud läbi metsa tegema hakata, sest tahtsime veel ka mujale jõuda. Võib-olla peideti aare siis, kui veel keelumärke ei olnud või on kusagil siiski legaalne võimalus lähemale sõitmiseks, aga väga aarde poindile pihta ei saanud :P

6 detsember 2009 kommenteeris Martin [gpseurope]
kas kolgareis 1 ja 2 on 1 ja sama are või 2 erinevat :D 1 on igatahes tehtud :D mul 4x4 masin puudus aga see eest on mul labidas, mis teeb 2,5 tunniga sama töö ära. madalapõhjalisega sai 700m kaugusele seekord.

6 september 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Ei ole halba ilma ega viletsaid looduslikke olusid, on vaid ebasobiv rõivastus. Tänases lausvihmas sobivas varustuses (kiidame Nokiat) oli rahulik ja kindel aardeni ja tagasi kõndida. V: pastakas, J: nööbid (3+3). Ka teine punkt läks kiiresti - tee viis pea 100m kaugusele peidikust. EVEJ.

21 juuli 2009 leidis Eneli, Jaanus, Lauri [algaja]
Jaanuse jutule midagi olulist lisada on üsna raske. Seda osa mis minu tänamisse puutub ei maksa väga tõsiselt võtta. Meelde jääb see aardeotsimine aga kindlalt. Pimedus tegi asja palju põnevamaks. EVEJ

21 juuli 2009 leidis Jaanus, Eneli, Lauri [jmets]
Geopeitus on muutumas professionaalseks kretinismimks. Peab nentima, et tegemist oli ühe muhedaima aardeotsinguga üle pika aja - eelkõige tänu Laurile. Aare ise ja tema kontseptsioon - seda ma parem ei kommenteeri. Igatahes ei kõhelnud me hetkegi, kui Lauri teatas, et peaks nüüd aardeid otsima hakkama. Olime mõned nädalad varem madalapõhjalisega üritanud aardele läheneda. Saime ca 670 m kaugusele, kui kõik asjaolud liiga karmid näisid ja me saba sorgu tõmbasime. Seekord suutsime lausa ca 400 m peale jõuda, enne, kui ragistama hakkasime. Kohati üle pea ulatuv madalvöötme rohemass andis põhjust elevuseks, aga läbitud ta sai. Aare oli kohapeal kenasti märgitud ja paljastus kiirelt. Meie pimedad silmad ei suutnud kuidagi leida teise punkti koordinaate, aga sellel kohal tuli appi Lauri. Geps arvas teise punkti olevat päris kaugel ja mulle kohe tundus, et kuskil mere ääres. Kahtlustasin juba Matsiranda, kus liikumine filmivõtete tõttu piiratud, aga nagu selgus, oli aare hoopis teises kohas. Lauri gps juhatas meid mööda üsna loogilisi teid, kuni loogika otsa sai. Eratee silt rikkus me unelmad drive-in aardest ja sundis ühele metsasihile. Sihiks oli seda küll pisut palju nimetada, ilmselt on seda teed kasutanud miskitsorti kopavaator puude väljaveoks ja tekitanud seeläbi kraavid koos kitsa vaheribaga. Esimesed paarsada meetrit möödusid jällegi elevuse tähe all, edasi muutus olukord juba tõsisemaks. Kui olin sunnitud Eneli selga võtma, arvasin, et järgnevad kümme meetrit saavad olema selle retke ekstreemsemaid. Oi kuidas ma eksisin... See oli vist esimeen kord, kus aardeni jõudmiseks pidin Enelit edasi-tagasi vähemalt 2x100 m kandma, kui mitte rohkem. Pimedus, kivid, roikad, kohati rinnuni rohemass, vesi, kiviaiad... Peale tunnikest ragistamist olime läbinud ca 1,2 km ja olime jõudnud juba loogilisena tunduvasse paika. Ei läinud kaua, kui Eneli teatas aardeleiust. Nautisime pisukest öist randa, kellal vahetus kuupäev, minu mõte liikus praamibronnile, mis kohustas mind samal päeval kell 6 tõusma. Kohapeal logisid lugedes ei mahtunud meile kuidagi pähe, kuidas sai kr 2 kergem olla, kui kr 1. Kaalusime küll korra tolle eratee otsimist, aga kuna gps-id olid otsakorral, leidsime, et targem on ikkagi läbi tuldud läga ragistada. Lauril tekkis küll hea mõte mets põlema panna, et pisut vett kuivatada, aga idee tasandile see jäi. Tagasi auto juurde jõudes pidime nentima, et oli tore geopäev. Suur kiusatus oli kirjutada siia suurde kasti vaid "Leidsin", aga õnneks sain kiusatusest võitu... PS. Tegemist oli hetkel viimase punase täpiga Pärnumaal. Peitke aga juurde ja veel hullemaid. edit: Maaameti aerofotot vaadeldes oleksime võinud jalutada mööda korralikku teed aardeni. Kuna aga teel oli silt eramaa ja väljas oli pime, siis välistasime selle teeotsa enda jaoks ja kasutasime sihti.

27 juuni 2009 leidis Kadi, Alo, Ain, Maire, Rene, Sviidii ja Pätu ka [pikkkasso]
Kolgareisi 1 aarde leidsime koos Ainiga 04.05.2008. Ain surus gepsu tugevalt pihku ja läks nagu noor põder otse võssa. :) Meie tema kannul, aga mitte nii kiirelt, sest meil on palju lühemad jalad. :) Teine osa aardest ootas kannatlikult oma tähetundi ja seekord olid seltsis koos kõik teised, aga polnud Aini, kes ei suutnud panna vastu kihule reisida sõbralikkesse naaberriikidesse ja ka pisut kaugemale. :) Ilm sattus oleva vihmane, metsmaasikad olid hiigelsuured ja aare oli leitav. Rand on imeilus ja väärib alati taastulemist.

28 aprill 2009 leidis Silver ja Sven [234u]
Aardest ca 600m kaugusele ehitab üks mees endale kena väikest palkmaja. Jätsime auto majast viisakale kaugusele ning jalutasime aardeni. Mingit matšeetega teeraiumist küll ei olnud vaja.
Aare põmst korras kuid niiskus kipub vaatamata suurele silikageelipadjakesele siiski võimust võtma.
EVEJ.

26 märts 2009 ei leidnud Silver ja Sven [234u]
Üle koera saime, üle saba enam mitte... Ehk et tegelikult leidsime esimese punkti ikka üles ning teise punktini jõudsime 900m kaugusele, kui selgus, et aeg ja kütus hakkavad väga otsa saama :S
Selle aarde otsimise ajal juhtus sealkandis väga kõva koorikuga lumikate (kohati kandis see isegi minu 120 kilo lume peal) olema ning lähenemisteed osutusid üllatavalt raskelt läbitavaks isegi suure Nissan Patroli jaoks. Pärast 4 vintsimist leidsime, et saame jalgsi kiiremini edasi (ka kütus oli otsakorral) ning jätsimegi auto ca 800m enne aaret maha. Jalgsimatka lõpus oli väike segadus metsasihtidega, sest mingi siht ei olnud vist EOMapi kaardile kantud. Aga aarde leidsime kenasti üles. Minu mäletamist mööda oli kõik seal kenasti korras.
Sisestasime teise punkti koordinaadid ning vantsisime autoni tagasi.
Teel teise punktini otsisime Kolga aaret, mis jäi paraku leidmata.
Umbes 900m enne teist punkti leidsime end jälle "kõvakattega" lumise tee eest, mida ei hakanud ajanappuses ründama. Kiire oli meil aga tanklasse, sest paak tolmas juba.
Tuleb uuesti tulla.

11 jaanuar 2009 leidis Erkki ja Marily [drerz]
Ragistasime ennast kohale ja leitud ta sai. Tagasijõudes olime üsna väsinud. EVEJ

7 detsember 2008 leidis Paavo, Mairi ja Priit [maipri]
Esimene pool oli lahe kohalejõudmise teekonna tõttu. Päris mõnus oli. Ärasõit oli veel lahedam, ning maasikas tordil oli aarde teine pool oma asukoha ja kõigega. Väga säästilk peitmisviis :) V:-
J: zorro märk

7 detsember 2008 leidis Mairi, Priit & Paavo [speedy]
Aga meile meeldis kogu aare, otsast lõpuni! :-) Esimene punkt oli küll Kolgata teel võsas-metsas, aga enamus maad sai päris mugavalt mööda laia teed jalutada. Ja väga tore on see, et sügaval padrikus asuv aare polnud ülemaskeeritud, vaid pigem vastupidi - ületähistatud :-) Sama kiiresti ja väga lahedast paigast leidsime ka "Kolga reis 2" karbi. Kusjuures aardeni viis eriti lahe käänuline tee, mida ühelgi kaardil polnud. Äge! Ja Mairi tõdes, et kus kõik maasikakasvatajad on - adru jaguks peenardele tonnide viisi.
Mõlemad aarded olid seest niisked (mitte vesised), kuigi on väga korralikes karpides. Aitäh selle multi-aarde eest peitjale! V: esimesest aardest mõõdulint. J: mõlemasse üks Simpeli SIM.

21 september 2008 leidis Pille-Riin, Täpike ja Ermo [pioneer]
Mulle Kolga 1 aare täitsa meeldis, sihuke mõnus metsakas. Kolga 2-e kannatas otsida ka suurema seltskonnaga. Aarded korras. EVEJ. Tänud peitjale.

26 august 2008 leidis Lembit [polekala]
Kruusateelt linnulennul sain aardest autoga u 800 m kaugusele. Kuigi võsas müttamist oli omajagu, ei olnud tee kõige hullem. Uskumatu, aga kohapeal läks otsimisega oma 15 minutit aega, kuna GPS juhatas u 20 m mujale. Õnneks oli aga aare maskeerimata, nagu metsaaardele kohane. Lõppaare oli juba vahvamas kohas, kuigi polnud just eriline rannailm. Aga kolgareis sai läbitud, tänud peitjatele. EVEJ.

8 juuni 2008 leidis Imre ja Airi [triick]
See aare ei tekitanud mitte ühtegi positiivset emotsiooni. Ei leia mitte ühtegi põhjust, miks aare just selles kohas peaks asuma ning miks peaks geopeiturid suunama viidatud kohta? Võsas ragistamine on ainus märksõna, mis seda aaret iseloomustab ja seda kokku ligemale kahe kilomeetri jagu. Ei vähimatki ilu või erilisust. Enda naiivne ootus on leida aare uutes, huvitavates või ilusates kohtades. Kuid see paik ei pakkunud mitte midagi. Ei võtnud midagi, jätsime käepaela.

4 mai 2008 leidis Ain, Kadi, Alo [irokas100]
Selle aarde leidsime ka koos koos Kadi ja Aloga. Enam ei mäleta mks me aardes olnud koordinaatidele kohe edasi ei läinud aga nagu ma hilisematest logidest (27.07.2009) lugesin, on sõjakad kaaslased seal siiski ära käinud. Hull rammimine oli küll läbi võsa aga lähenesime vist kohe õigelt poolt sest plastkarp jäi juba eemalt silma.

31 detsember 2007 leidis Rein Ja Kaido (3) [muhhin]
Traditsioonilise "viimase päeva" üritus algas siis selle aardega. Esimese punkti leidsime peale ca 900 meetrist matka kell 12:40 olles eelnevalt läbinud rööpad ja võsa ning ületanud kärestiku. Inimkahjusid ei kandnud. Võtsime kollase kuuli ja jätsime Zorro märgi. Teise punkti juures oleks ikka õige lähedale saanud parkida aga viisime auto ikka ilusasti parklasse. Lähenesime pikki mereranda. Leidmine ei valmistanud erilisi raskusi. Leidsime täpselt tund peale esimese punkti vormistamist. Võtsime võtmehoidja ja jätsime seene. Tervitused peitjale!!

19 august 2007 leidis gpsitu [gpsitu]
Oli see alles aare! Tõeline Kolgata teekond, alguses põrgu, kuid lõpus... paradiis!

Esimesele punktile autoga lähemale kui pea kilomeeter mina küll saada ei osanud. Sealt läks midagi sihitaolist metsa ning mööda seda ma siis minema rüsasin. Varsti kadus ka see võsa täiskasvanud siht sootuks ning edasi tuli end läbi murda nii kuusikust kui kaasikust. Hea, kui vahel mõne loomaraja lahedamaks liikumiseks leidsin.
Nullpunkti jõudes oli vähemalt see positiivne, et koordinaadid olid väga täpsed. Puu külge seotud kilelint lihtsustas samuti leidmist ning aardekarp polnud üldse maskeeritud, ainult veidi varjus.
Vaatasin järgi teise punkti koordinaadid ja võtsin karbist kleepeka. Kuna see konteiner on oma sisult nagu väike esmaabikast, siis lisasin omalt poolt ka sääsetõrje.

Teise punktini kulgesin autoga, millega julgesin liikuda umbes sama kaugele kui eelmine otsija. Tegelikult oleks võinud ka pea lõpuni sõita.
Absoluutse kontrastina esimesele punktile, oli teine lausa paradiisina tunduvas paigas. Kuigi tundus, et keegi tahab varsti seda paradiisi vaid endale hoida - igatahes plats on maja jaoks lagedaks lükatud.
Samuti kontrastina kulges aarde otsimine teises punktis palju vaevalisemalt. Leidsin alles peale seda, kui olin üle GPRS-i vihjeid lugenud.
Teisest aardekarbist võtsin kuulikese, jätsin Kolga aardest võetud pastellid.

Aarde maastiku raskustase peaks minu hinnangul olema palju kõrgem, nii umbes 4.

14 aprill 2007 leidis Jan [muhujan]
Esimesele aardele lähenesin mööda metsaveotraktorite rada. Gps näitas teelt aardeni ca 800 meetrit. Veidike vantsimist, üks kraaviületus ja K1 leitud. Sisestasin gpsu K2 koordinaadid ja kimasin edasi sinnapoole. Ca pool kilomeetrit enne aardeni jõudmist hakkas mõistuse hääl märku andma, et mõtekas oleks viimane osa teest siiski jalgsi läbida. Teine aare leitud kergelt vihjele vastavast kohast. Mõlemast aardest sain miskit magustat. K1-st tic-taci ja K2-st just mõnusalt sulama hakanud kommi.... Aaretesse jätsin kuulid. Kena et omanik aardeid regulaarselt kontrollimas käib ja ka sellekohased sissekanded raamatusse teeb. Tervitused peitjale.

10 august 2006 kommenteeris Larvin [suvakutt]
Molemad aarded korduvalt kontrollitud. Erilised tanud viinapudeli :)) eest. Kui talvel metsas peaks mind tabama kylmatobi siis tean kuskohast abi leian.

17 juuni 2006 leidis Miki, Tibu ja Mirtti [miki]
Esimene punkt. Autoga samuti 350m kaugusele ja siis raginal läbi puukidest kubiseva võsa. Õnneks oli mõnda aega kuiva hoidnud ja kraavide forsseerimine läks lihtsamalt. Aare ise on tänu vihjetele lihtsalt leitav, andis ennast kätte minutiga, logiraamatusse läks kellaaeg 17:28. Aardest võtsime prossi ja tassi ning lisasime pastaka + veel midagi mis ei tule meelde :) Koordinaadid käes, siis teist punkti vallutama. Loomulikult ei osanud me hinnata peitja poolt antud näpunäiteid ning ekslesime üsna mitu erinevat teeotsa läbi.. millest ei ole ka midagi halba, kuna tegemist on väga ilusa kandiga. Linnasõiduk tuli jätta kuskil 450m kaugusele, sinnagi pääsemine tundus juba saavutusena. Teekonnal aardeni üritasid päike ja tiivulised närilised teha kõik endast oleneva, et me kohale ei jõuaks. Jõudsime. Põhiaarde leidsime kõrvalisest ja ilusast piirkonnast kell 19:00, võtsime mõõdulindi ja jätsime pastaka. Tänud peitjale, ise ei oleks kunagi sinna kanti muud moodi sattunud :)

11 juuni 2006 leidis Andri, Caroline, Amélie, Riho ja Epp [andri]
Esimese aarde leidsime .... mingi aeg tagasi. Autoga saime umbes 350 meetri kaugusele ... oleks ka lähemale saanud, kuid väike aardeotsija näitas üles äärmist kannatamatust jalutama saamisel, ning sedasi me valisimegi parima läbivusega sihi ning sõitsime pikki seda, kuni auto oli risti aardega. Läbi metsa kuni aardeni ... ja siis tagasi ..... viimast kraavi enne autot vajusin põlveni mudasse :)
Esimesest aardest EVEJ
Teise aarde leidsime nädal aega hiljem. Aardeni kulges täitsa läbitav rada ... ning jõudsimegi 11m kaugusele aardest. Sääski oli tapvalt palju ... isegi väga palju :)
Lõpp aardest:
V: võtmehoidja ja telefoni.
J: võtmehoidja.
Rannikuala oli ilusa vaatega.
Tänud peitjatele ning õnne otsijatele :D

1 juuni 2006 ei leidnud Andri [andri]
Lähenemine oli arvatust oluliselt raskem ... kuid põhjus tagasiminemiseks on olemas :)
Ja nagu eelminekordki ... sadas tugevat vihma - võibolla on tegu aarde nimega :D