Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Jões leidub rohkesti kobraste langetatud puid. Koprad, meie suurimad närilised langetavad puid, et ehitada kuhilpesi ja pesade kaitseks vett paisutada. Siit saavad nad endale kõhutäidet nii suvel kui talvel. Koprad toituvad veetaimedest ning puude okstest ja koorest. NB! Ettevaatust jõe ääres sisselangenud koprakäikudega. Nõmme jõe vastaskaldal on jälgitavad mitmed kopra pesade sissekäigud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: matkarada (1), ämm (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NA89
Logiteadete statistika: 163 (99,4%) 1 2 2 1 0 0 Kokku: 169
Tahtsin hooldada aga ei leidnudki. Kui ei leiagai, viin uue.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Hea lihtne aare! Ja mis imeilusas kohas! Jõed on mu lemmikud! Aitäh peitjale!
Hendrik silmas aaret esimesena. Logi kirja ja edasi. Aare korras. Tänud peitjale
Oi,oi,oi. Täna tulime siia tiivad sorgus, eilne aare veel selgelt meeles. Enesele ootamatult läks siin kiirelt. Tänud peitjale aarde eest.
Aare leitud, logi kirjas. Eelmisel korral oli vist midagi aardega korrast ära. Tänud peitjale kohta tutvustamast!
Äntu metsade vahel mul olid eelmistest külastustest jäänud veel neli sinist nägu, mis likvideerimist ootasid. Täna sai siis ette võetud. Etteruttavalt olgu öeldud, et kolmega sai kenasti ühele poole, aga üks jäi paremaid päevi ootama. Selle asemel sai koduteele kaasa võetud vähemalt viis puuki, kelle ma tagasisõidul kodu poole enda pealt jooksu pealt kinni püüdsin. Üks küll oli juba end kergelt haakinud naha külge, aga temagi sai prii lennu autoaknast välja. Selle konkreetse aardega meil eelmisel külastusel küll leidmisel probleeme polnud, küll aga avamisel. Seekord polnud vaja ei jõudu ega mõistust, kõik toimis õlitatult. Logi kirja ja edasi. Tänud peitjale peitmast.
Millised vaated olid õhtupäikesega siin jõe ääres! Tõeliselt meeldejääv rännak. Aare korras. Aitäh peitjale kohta meelitamast!
Ei teadnud ju sellisele tasandile vaadata. Nimed kirjas.
Siia oli isegi oksa külge trikoo riputatud. Ju siis juhuks kui kellegil väljakannatamatu ujumissoov tekib. Aarde otsimiseks kulus ikka veidi aega ja avamiseks tuli natuke nuputada, aga nimed saime ikka kirja lõpuks.
Leidmine oli lihtne, aga pärast kokkupanekuga läks aega. No on ikka leidlik tegija. Aitäh!
Leid tuli küll ruttu, aga logiraamatuni ei pääsenud. Ei saanudki aru, kas puudu jäi mõistusest või jõust või lausa mõlemast, aga see meie jõkerdamine-nõkerdamine mingeid tulemusi ei andnud.
Siin läks aega juba 15 minutit, et leida. Iseenesest ju midagi rasket ei olnud... ju ma vajasin sel kuumal suvepäeval lihtsalt suplust, mille ma pärast seda aaret ka ette võtsin. Nii mõnus oli, vesi küll hirmus külm, aga niiiii palav oli :)
Pidi ikka veidi mõistatama kuidas kaardevärki lahti saama, lõpuks see õnnestus. Kontener oli leidmise hetkel lihtsalt maas, üritasime seda vähe rohkem põõsaste vahele tagasi panna. Tänud.
Kui eelmist aaret otsisin üle tunni, siis siin võis minna üle poole tunni. Jupp aega otsisin konteinerit - lõpuks leidsin mahakukkunud tüki ja ülejäänud aja üritasin seda lahti saada. Vajaminev jupp oli ära murdunud ja leiutasin kohapealsetest lahenditest viisi, kuidas konteinerit kahjustamata siiski logima pääseda. Väga palju kannatust hiljem oli konteiner terve ja sain nime kirja. Magus logimine oli.
Plastikust klambriside aarde konteineril katkine.
Eelmisel korral suvel käisin siin rajal rattaga ja kui tee otsa sai, vedasin siin nõmme lõigus ratast seljas kaasa. Olin siia punkti jõudes piisavalt küpse kuumusest, parmudest ja eelmise punkti tulutust otsimisest, et jäi ka see lihtne tops leidmata. Nüüd kombes. Aitäh.
Tegelikult kiikasime enne siit multi juurde minnes seda aaret, aga ei jäänud see meile silma. Nüüd tagasi tulles jäi aare kohe silma ja sai ka ilusti logi kirja. Tänud tänud aarde eest.
Ootamatult lihte leid. Eelmise pähkli jätkuks oli meeldiv vaheldus. Aitäh!
Leitud kiirelt tänu logisid lugedes. Tänud peitjale.
Kui aardel pole nime, siis kipub pikas aarderivis ka mälestus leitud topsist ununema. Aga meenutades tuli meelde, et oli kerge leid ja matkasime edasi. Aitäh!
Siin kulus ikka aega enne kui logiraamatusse sai sissekande teha.
Ämma seeria jäi meil kevadel pooleli. Jätkame täna nende vahvate aardeleidudega. Leitud alanud vihmasajus. Tänud!
Midagi uut jälle. Panin uue minigripi. Aare korras. Aitäh peitjale!
Jätkasime taas oma aardeseeriat. Pealampide akud olid täis laetud ning asusime otsingutele. Mõnusad miinuskraadid olid meile lausa plussiks, sest teel nii mõnegi aarde juurde, oleksime jalad mudaseks saanud. Kahjuks sai seekord enne lõppu meil gpsi aku tühjaks ning tuleb veel üks päev/öö tulla. Aga see on ju puhas rõõm ning tervis. Ilmselt kunagi, kui päevad pikemad võtan selle tee ette ka valges, kindlasti jäi pimeduses miskit nägemata :)
Üsna avalik see aardetopsik, seega pikalt otsida ei tulnud. Täname!
Leitud. Enne sai ikka kõik lähedal asuvad kopraaugud läbi kobatud...brrr
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Eelmise ämmapunkti juurest siiatulek meeldis mulle kogu metsarajast vast kõige enam: no on ikka aplad tüübid! Karbi avamine oli see-eest vere hinnaga: eelmised leidjad olid punni ikka päris põhja surunud ja kättesaamise nimel tehtud liigutused võtsid pöidlanukilt naha maha ja vabandan ka topsipõhjast väljalöödud killu (ei mõjuta kuidagi topsi funktsionaalsust, ainult väikene iluviga tekkis) eest. Mingi multitööriist oleks olnud abiks, aga kõik instrumendid olid paraku autosse jäänud, seega sõna otseses mõttes lõin logiraamatu-punni eest.
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Siin nägime ja kuulsime viimast korda ronka kes koos meiega pool rada otsustas lennata. Vististi kõige kiirem leid. Henriko suutis hiljem jalaga kopraauku astud. Õnneks kondid terved ainult jalg märg. Aitäh.
Ohh neid geokavalusi! Aitäh Vaimar kvaliteetse geomeelelahutuse eest! Kiredes kiidan ja taevani tänu! Aitäh!
Tõeline takistusrada. Kobras on georaja ilmestamiseks kõvasti tööd rabanud. Aitäh!
Juba eelmise juures sai selgeks et uus peitja tähendas ka hoopis teistsugust stiili ja lähenemist. Nac aega otsimist aga yles ma ta ikka leidsime. Palju valutumalt kui eelmise. Lahe värk. Tänud peitjale
Viimane aare ÄMMa seeriast, mida tol päeval leida õnnestus. Läbisime terve raja ühe päevaga, kuid kasutasime ka natuke auto abi, mida mõned korrad ümber parkisime. Seetõttu moodustus nö 5 ringi, millel tatsasime ja mitte tingimata aarete numbrilises järjestuses. Päev oli füüsiliselt küllaltki väsitav ja palavuse tõttu valitud lühemad riided lisasid õhtusele kurnatusele oma osa. Nimelt nõgesed, oksad ja kõik Äntu kandi putukad armastasid neid paljaid sääri palavalt :) Aga see, mis päriselt loeb, on emotsioon sellest päevast tervikuna. Ja see on võimas. Nii palju ägeda teostusega aardeid, mis on looduse poolest nii mitmekesisel rajal. Suur-suur tänu peitjate tiimile suure-suure töö eest.
https://www.geocaching.com/seek/log.aspx?LUID=a9e09467-307b-4314-a929-e0aab4bdee83 Aitäh
Mõnus jalutuskäik mööda jõekallast. Koprad olid seal usinasti toimetanud, päris palju puid oli jões juba pikali ja ülejäänud pliiatsiks näsituna oma järge ootamas. Mõni puu oli vales suunas ka langenud. Seekordne aare jäi ruttu silma. Aitäh!
Peitja eelmist multit lahendades olin siin juba kõigeks valmis, aga läks hoopis väga lihtsalt. No aitäh igaljuhul! :)
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Koht oli ilus Nõmme jõe kaldal ja logitud. Tänud Vaimarile.
Mõnus päev matkarajal geopeitust mängides. Aitäh kõigile, kes selle seeria ellu viisid!
Sellega läks kole kiiresti, kartustele vaatamata. Üks logis, teine proovis jõge tühjaks juua. Tehtud, tänud!
Üks lihtsamaid ja klassikalisemaid lahendusi - eks midagi peab ju 6 sekundiga ka tulema :o)
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Pärast lõunapausi Vaimari eelmise aarde juures tõi tee meid siit edasi. Sarnaselt Kaidole ei suuda minagi millegipärast just ainult selle aarde kohta suurt meenutada. Ju siis sujus viperusteta ja kõik oli hästi :-)
Ülivõimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Vaimarile tänud seeriasse panustamast ja aarde eest! Kindlasti oli seegi aare korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Ei meenu enam midagi erilist. Vaim on virge, jalad väsind ning keha ihkab vette. Täname peitjat!
Kui selle leidsime, siis jäi mulle arusaamatuks, kuidas me sellest esimese raksuga niimoodi mööda sammusime, et keegi midagi ei märganud. Aga logitud ta sai.
Jälle ei mäleta midagi, eelmisest multist oleme veel nii pimestatud. Sellega oleks vist äärepealt kopsti pähe saanud. :) Matkame aga edasi ja loodame, et jõuame õigeks ajaks Geojaanile. Väga äge rada, igav ei hakanud kordagi.
Peale eelmist Vaimari aaret üllatas selle lihtsus ikka küll :D. Võiks öelda, et käigu pealt. Aitäh!
Pean tunnistama, et ei mäleta kolm päeva hiljem, mis siin oli. Ju siis polnud midagi keerulist. Aitäh ikkagi!
ÄMM seeria noppimise esimese sessiooni üheksas aare. Tänud peitjale!
Ise ka ei uskunud, aga selle aardega läks ikka väga lihtsalt.
Tänud.
Võtsime hetkeks hoo maha, nimed kirja ja jälle kondiauru gaas põhja! Täname!
Hiilisime kalamehest mööda ja panime nimed kirja. Ilus vesi voolas seal.
Nautisin ilma, maastikku, üha vaiksemaks jäävat head seltskonda. Vaikselt hakkab vist mingi väsimus tulema? Vähemalt ei taha veel kumbki seda nii vara tunnistada. Koperdame natuke nagu peata kanad ringi ja siis nagu ikka leiame ja logime.
Kahekümne kolmas logi läks kirja 17:29 Kniks Vaimarile!
Teel oli mitu napikat kopraaukudega - kuna päris pime veel polnud, ei tahtnud pealambi akut ilmaasjata kulutada, aga paistis, et tervise huvides oleks siiski kasulik. Aardega mängisin pikalt pimesikku. Eks ta ole, kui valest kohast hoopis midagi muud otsida :) Ehk siis, hoopis lihtsam ja paremini silmahakkav aare kui eelmine. Aitäh!
Kahtlane värk, et see aare nüüd nii lihtne oli, aga küllap see oli motivatsiooni tõstmiseks kahe raske vahel. Aitäh ;)
Peale natuke raskemalt kätte tulnud multit kulus see simpel väga hästi siia ära, Jokkeri Ristile loen selle aardega “kõige lihtsam aare rajal”- konkurentsis tugeva võistleja tekkinuks ;).
Vahelduseks üks aare mis nagu eriti peidus ei olnudki :) Ja tore näha aare, mille järgi võib suht kindlalt ära öelda, kes selle autor on ;) Tänud Vaimarile!
Logimine toimus käolaulu ja vees lusitva Indy solberdamise saatel. Aitäh!
Kobraste elu ja tegevuste üle juureldes jalutasime sellest mööda esialgu. Siin jõudis Indy meile jälle järgi, natuke kõrva sügamist ja saatsin ta oma seltskonna juurde tagasi. Tänud aarde eest ka!
Aasta-paari eest maale sõites kuulates Elmari lotolaupäeva oli seal küsimus, et miks närivad koprad puid, mida nad ei söö, nt kuused, männid. Vastuse saamisega läks palju aega ja kui kunagi hiljem küsisin seda sõbralt ja too oma isalt, siis nad ei uskunud, et koprad tegelevad nõnda kavalalt. Nimelt sedasi toimetades tapavad nad suure puu ja väiksemad saavad seejärel kasvada. Vanemate kodu juures olen näinud küll, et nad närivad väikseid kuuski, kuid siin jõe kaldal on näha nende kätetööd (hammastetööd) ka näiteks mändide küljes. Tänud!
Mõnus oli siin vee ääres kulgeda. Selle aarde noppisime mööda minnes. Tänud peitjale!
Siin jäi vajalik vidin kiiresti silma. Konteiner sulgus mõnusa vilinaga. Aitüma!
Kopra tegevusjälgi oli siin jõe ääres tõesti palju. Kui multiaaret otsisin, siis käis vahepeal üks suur sulpsatus. Jooksin kalda äärde ujuvat kobrast vaatama aga oli juba kuhugi ära kadunud.
Aare ise oli vist kogu päeva kiireim leid. Ei pidanud rajalt maha astuma ja oli ka lihtsasti leitav. Aitäh!
Teele jäi kobraste langetatud puid. Mõni oli kohe nii ilusti ära kooritud. Kobrastel on siin lahe elu. Hea oli otsida ja leida see tore aare. Suured tänud.
ÄMM matka 21. Mõõda jõe äärt pikalt jalutatud aga ühtegi kala pole veel näinud. Järgmine aare logitud ja edasi. Tänud.
Siinse rajaosa logides räägitakse palju sellest, kuidas peitja nime vaatamine on esialgu varju jäänud leide aidanud päevavalgele tuua. Mina ei osanud peitja nimega seni suurt midagi peale hakata. Nüüd hakkan vaikselt juba oskama. Aitäh.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Oh üllatust, ja ta oligi seal! Ülimalt lahe, aitäh! Ja oh üllatust sedagi, et meil juba üle poole ÄMMadest mõnusalt läbi käidud. Kes seda oleks võinud uskuda...
Eelmise aarde juurest siia tulles sai rohkem ikka jõge vahitud, et Äkki näeb mõnda kala ja tuiskasin nullist mööda. Tagasi tulles sai konteiner leitud ja algul ei saanud aru, et mismoodi siis nüüd !? Aga ei olnud hullu midagi ja sain logi kirja.Aitäh.
Pisike väsimus oli juba kallal, kakerdasime niisama ringi ja katsusime kõike, mis viirastusid võimaliku aardena. Seekord olin mina see õnnelik, kel õnnestus leida. Ise ka ei usuks :)
Natuke tiirutasime, õnneks varsti leidsime. Aitäh peitjale!
Esimese hooga ei tahtnud siin midagi silma hakata. Kui peitja nime vaatasin, siis saabus selgusehetk ja enam pikalt ei läinud. Aitäh peitjale.
Siinkandis olid väga lahedad langetatud puud. Osad olid kobraste poolt värskelt kooretuks näritud, osad olid imeline kooreüraskite töö. Oli, mida vaadata. Ja jõgi voolas rahulikult. Aardest põrutasin alguses mööda, aga alateadvus ütles, et numbrid hakkavad suurenema ja nii ta seekord leitud sai. Suur tänu!