Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Kohe hirmus, viimasel ajal on sagenenud petupesakastide ilmumine. Ukseauk on kapitaalselt kinni. Koputa palju tahad, keegi lahti ei tee. Sisse ei pääse kuidagi.
See on aare mis 160m reegli all sai kõige rohkem kannatada ja liikus suht kaugele matkarajast.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (14), lahe_teostus (11), matkarada (2), lumega_leitav (1), ämm (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NCRT
Logiteadete statistika: 158 (100,0%) 0 3 0 0 0 0 Kokku: 161
Läksin kiirelt päeva kirja saama. Preilid jäid autosse, tatsasin 44'nda juurde ja siis meenus, et see ju suplust vajav :) Ehk siis sai kiiruga järgmine lähim otsitud. Õnneks lihtsasti leitav, aitäh!
Sinijärv oli lahti poolenisti ja Valgejärv täitsa jääs. Aare oli ilusti korras. Aitäh peitjale!
Linnukese mure on seoses sellega, et kuidagi ei lasta koju :) Vaatasime tühja kodu üle ja panime nime kirja. Eks esialgne teostus on nõka katki läinud sest puit on märg kogu aeg, kuid üleüldises mõttes see aarde seisukorda ei halvenda. Aitäh.
Siin sai valitud otsetee mööda sihti linnukese juurde. Linnukese kodu hakkas juba kaugelt silma. Logi kirja ja matkarajale tagasi. Tänud!
Natukene sai rajast kõrvale kapsatud ning aare leitud. Tänan
Tore pesa leitud... ja ka vastus aarde küsimusele : kaks ilusat sulge olid oksa külge kinni jäänud. Aitäh peitjale!
Natuke vaheldust rajal jalutamisele, tatasasime läbi metsa kohale. Täname!
No oli ikka tatsamist siia , ma juba mõtlesin, et geps paneb segast ... aga aitäh nunnu aarde eest!
Sellel linnukesel polnud muret miskit. Marssis maja juurde, lõi viltu vajunud ukse ette tagasi, pani oma külaskäigu kirja ja keksis siristades edasi. Aitäh!
Selle aarde juurde tahaks saata terve karja neid jorsse, kes süüdimatult pesitsusaega kuritarvitavad ja liiga kergekäeliselt raielubasid välja annavad. Aga noh, praegu tuli piirduda sellega, et käisin ise, kiitsin teostust ja naiivselt loodan, et äkki kasvav põlvkond on linnumeelsem.
Hooaeg on avatud. Linnukestel siiski on selle kohaga väike probleem.;) Tänud peitjale
Teel aarde juurde leidsin ühe ootamatu kasti 30 meetrit enne kohale jõudmist. Uurisin kas on ikka õige asi ja kuna logiraamatul polnud ka aarde nime kirja siis kahtlesin tükkaega ja oletasin, et siiski õige asi, tänud :)
Ja lõpuks saimegi asuda Ämma raja ülemise poole läbijalutamisele. Siin oli raja 1 väheseid kohti, kus tõesti linnukesed siristasid. Aarde avamisel selgus, et pisut lühikesed esipaneeli kruvid on sahtli küljest lahti tulnud.
Tänan peitmast.
Linnukesel polnud mingit muret. Minu mure oli parmud. Logitud ikkagi sai. Aitäh!
Umbes 5 tundi olime juba sel toredal matkarajal kulgenud ja vahepeal olime korra auto juureski käinud, et joogivee varusid täiendada. Selle aardega alustasime siis lõpuspurti. Siinkandis oli matkarajal ka päris palju liikumist, kuid meid need inimesed ei seganud. Seekord georada ei märganudki ja sumasime lihtsalt läbi võsa kohale. Kui linnukesel on mure, siis meil selle aardega õnneks muresid ei tekkinud. Täitsa andekas lahendus, kuidas tavalisi linnumaju huvitavamaks aardepesaks teha. Aitäh!
Gps jooksutas ringi, kuid koba peale kõndisin täpselt aarde juurde, kiire leid, aitäh! :)
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Olime just eelneva raja läbinud ja käisime vahepeal parklas auto juures. Täiendasime veevaru, mõni piruka amps ka ja uued jalavarjud sai samuti jalga tõmmatud. Olin juba üsna väsinud, kuid Risto arvas, et jõuame teise poole ka enne pimedat veel ära teha. Napilt jõudsimegi. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi.
Linnukene oli pesa teest kaugemale teinud, aga ega seal ongi turvalisem. Natuke läks aega, et linnuke kätte saada. Aitäh!
Üks raskem linnuke oli istumise pulgaga jõudu katsunud. Aga teadjad ütlevad, et pulka polegi vaja.
Polnud linnukesel muret miskit, täitsa kena elamine tal. Tänud aarde eest!
Septembris sai pool tehtud ja täna siis teine osa. Mõnus ilm ja hea matk.
Suurepärase päikesepaistelise ilmaga oli lausa lust matkata. Aarded olid samuti kõik korralikud ja üks vahvam kui teine :) Tänud!
Umbes 1,5 aastat tagasi jalutasime suurema osa ÄMMa rajast läbi, täna oli tahtmist ja aega võtta ülejäänud. Ilm oli ilus, päike paistis, mõnus oli kõndida. Põhja pool asuvad sõbrad-sugulased saatsid meile mingeid lumepilte. Me ei teadnud lumest midagi. Sutike nägime vaeva, kuid saime ka selle viimase rajal oleva aarde kätte.
Täna jätkasime oma selle aardesarja otsinguid. Riietuse osas olime juba paremini ette valmistanud. Esialgu sadas korralikult vihma, kuid ega see meid ei morjendanud. Vähemalt ei puhunud tuul mütsi peast nagu seda eile tahtis teha. Igatahes hakkas +5 kraadi juures esimestel meetritel palav :) Aga jah, pimedas taskulambi valguses, sellise üritust ette võtta on ikka midagi muud kui päevavalges. Soovitan soojalt, aga ise enda riisikol ning kindlasti gps ja täislaetud telefon kaasa.
Kohale jõudes, tuvastasime objekti kiirelt. Aga vana sindrinahk oli ennast kenasti võõrastele isikutele kättesaamatuks teinud. Nagu hunt ja kolm põrsakest tiirutasime ning nuputasime. Lõpuks saime siiski loogilist lahendust kasutades nimed kirja. Täname huvitava ning peadmurdmist lahendava aarde eest :)
Leitud. Niiskusega veidi pundunud see pesa, aga lasi ikka tuppa lõpuks. Tänud peitjale!
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Putukas oli juba liiga kauaks sinna seisma jäänud (no linnukesi ju maiustama ei lubata), haarasin ta siis kaasa, viin mujale talvituma. Huvitav, kas jää korral see liuguks toimib? Tundus selline hea miinuskraadide eelne aeg logimiseks.
Petupesakast üle vaadatud ja nimed kirja pandud. Täname.
Minu meelest polnud sellel linnukesel küll mingit muret, kõik chill!
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Linnukese mure sai üle vaadatud. Aitäh.
Tulime tegelt ämma-ringi lõpetama aga miskit tuli vahele ja see jäigi ainukeseks.
Väike põige rajalt kõrvale ja leitud ta oligi. Huvitav elamu :) Suurimad tänud!
Oli valida, kas minna lisaringile või lähme auto juurde tagasi. Otsustasime, et oleme kvaliteetseid aardeid täna juba palju näinud. Linnumaja jääb meile viimaseks siin matkarajal.
Start kl5:55. Logisime aarded ÄMM 1-33. Olime rajal natuke vähem kui 5 ja pool tundi. Jalutuskäigu kiiruseks kujunes 1,8km tunnis. Aitäh aardeseeria peitjatele!
Nullini jalutades arutasime, et mis sel tiivulisel siis viga võiks olla..sõi käärinud ussi Mutionu peol? Murdis tiiva? Kukutas ka telefoni rappa geoaardeid otsides? Lindu ei näinud ja esmaabi pakkuda ei saanud, aga logi sai kirja küll. Tänud Laurile!
Jessas. Dumat nada ne prõgat. Natuke hüppasin ka. Aga siis hakkas kaaslane mõtlema. Aitäh.
Oli jah nii kaugel, et isegi georajad olid nähtamatuks hargnenud. Aga linnukesel mure suur: aare pesas ja ei mõtlegi välja kolida, isegi ukse barrikadeerinud. Aitäh!
Siin kadus matkarada sootuks jalgealt. Aga ega see heidutanud meelt. Märdil on ju k6ik aarded sellised hinge ja sydamega tehtud ja ootasin juba huviga mis ees ootab. Sellise koduga ei tohiks kll linnukestel muret olla. Nagu villa. Kusjuures kogu matkaraja vältel oli k6ikides nendes kus suurus seda lubas rändurid sees. Nii olid ka siin paar putukat mis kaasa krabasin. Peitjale aga tänud kvaliteetaarde eest ;)
Oleks hea meelega linnukese mure ära kuulanud, kuid koputusele ta ei reageerinud ning ust ei avanud. Lähenesin siis pisut teistmoodi ning sain ikka jutule. Linnukesega kõik hästi, mina sain logi kirja ning jalutasin järgmisesse punkti.
Mulle meeldis, et see oli eemal ja tõelises metsas. Ei saanudki raja ääres mööda geojälgi lihtsalt puu taha minna. Tore teostus, veidi jõudu läks vaja. Aitäh, mulle meeldis.
Linnukese maja uksele tuli küll kõvasti koputada aga saime hakkama ja logisime ära
Linnukese ainuke mure oli see, et pesa ei tahtnud lahti tulla, sest karp oli sees risti keeratud. Lõpuks pääses linnuke logima. Tänud! Järgmisele ka rändur.
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Märt ja linnud. Vahva teostus. Tänud Märdile Sinijärve juurde kutsumast.
Kuna sinnkanti läksime ujuma, siis sai kuivamiseks valitud ka lähim ring. Meie teise ämmaga saime omajagu ragistada ning kohale jõudes ei läinud ka ruttu enne kui karbi kätte saime. Kui me aaret juba katsunud olime, otsustas GPS ka, et enam ei olegi vaja 30 meetrit edasi minna vaid oleme saabunud. Aitäh!
Päeva kõige kuumemal hetkel tegin pool tunnikest pausi geoparklas konditsioneeritud autos keha kinnitades ning telefoniakut laadides. Tagasi siia teisele poole järvi tulles oli kohe pilt selgem ja samm kergem. Mis nii linnukesel muret! Aga mure oli - nimelt gepsu ei osanud vaadata ega rada valida enam :P Tubli ülearuse tiiru tegin enne nulli jõudmist. Lahe teostus, aitäh!
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Mis on geopeituril muret?
Kas ta otsib, leiu koju toob?
Kas ta puslet pureb?
Tema loodab peitja peale.
Istub seal, omasuguste seas,
sündmusel tõstab hääle.
Ülivõimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Märdile jällegi kiitus ausa teostuse eest! Seegi aare heas korras. Ainult linnukestest on kahju, lihtsalt kole kohe ;-P
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Sarnaselt Marjele pean nentima, et linnukesel polnudki muret. Rajalt maha keeravat rada meist keegi ei märganud ja mets võimaldas kõigil oma tee leida. Alles aarde juures nagu alati märkasime lahkumise rada. Aarfe korras. Täname!
Natuke matkarajalt eemale. Vahva aare! Aitäh teostajale!
Koputa ja sulle avatakse. Siin ei avatud koputamise peale, aga natuke silitamist ja sai paberile logi kirja. Tänud! Mustikaid veel jagub...
Vaene väike linnuke, nii kaugele metsa pidi kolima. Aga ongi parem, igasugu juhuslikke koputajaid satub siia vähem. Sest putka on aus, ja kes teab, millal mõnel koputajal võib tekkida idee hoopis sisse kolida. Kiidame meistrimeest!
Ei linnukesel ega meil polnud mingit muret. Karp sai leitud ja matk jätkus. Aitäh!
Väga lahe kast :). Kui metsas rajalt kõrvale ei lähe, pole ju ka päris õige matk. Aitäh!
Kui tervet rada ei jaksa tee pool. Kui poolt ei jaksa tee natukenegi. Seitsmes. Matkarada kadus ootamatult jalge alt. Aga võib-olla ma lihtsalt ei pannud tähele. Aitäh!
Siia aarde juurde tuli jah ootamatult palju kõrvale põigata. Mis siin aga imestada, kõik tundub ju loogiline, vähemalt neile kes ka äntu värvid üles leidnud on. Nuffi poolt välja käidud 10 aaret tunnis on siiski natuke liialdatud, seda juhtus ainult esimesel tunnil. See aare oli 33-s ja kell oli logimisel 13:33. Ehk rajal olime olnud 3h 33min. See teeb seega siiani ainult 9,3 aaret tunnis, nii et ei maksa liialdada. Linnukesel ei tundunud mingit muret olema, kui just see, et ei tahtnud ränduriga kodu jagada, seega võtsin selle kaasa.
Tänud.
Saime Nuffiga kokku ja jätkasime oma matka. Kaugust teest täiesti tavaline, aga siinsel rajal tundus kaugel. Mõnus kast leitud ja edasi.
Kaupol ja Silveril oli täna plaan terve ÄMM läbi teha. Liiati kuulus sinna sisse ju kurikuulus 44 number aare, millesse mul üksi asja üldse ei ole, täna oleks nii nipa-napa proovimine.
Mul oli pool rada tehtud. Jooksvalt andis Kaupo teada palju neil tehtud on. Selgus, et 10 aaret tunnis, müstiline aeg. Ma tegin 1sel päeval 7 tunniga 32, seega poole kauem. Aga mulle sobis et nad kell 1 minu rajal olid. Leidsime laheda kasti. Tänud peitja!
Kui ma oleks linnuke, siis selline kast paneks ikka tõsiselt muretsema. Õel, mõtleb linnuke! :) Täname!
Siin oli loom ketist valla pääsenud. Räägitakse ämma rajast, aga punkt näitab jummal teab kuhu. Ilmselt on kaardil kärbse must ja pastaka täpp segi aetud. Kõige parem on suunda hoida nii: seal kus läheb sild üle jõe, tuleb hoida puuriida juurest paremale. Otse üle maha langenud puu. Rändur oli aardes alles.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Sai eelnevalt juba kokku lepitud, et teeme neid aardeid edasi. Ilm oli hea, seltskond ka mõnus. Tänud peitjale.
No mismõttes ei pääse sisse. Kui lind ei suuda pesakasti lahti muukida, siis tuleb ta mõneks ajaks geopeitusesse kaasata. Mõne kuu pärast saab pesakasti ka siis lahti, kui lendab joobes kohale ning pesakasti avamiseks tuleb 6,9 promilli sisse puhuda, elektriangerjast 6,9 välja väänata ning lisaks koodlukk tundmatu koodiga lahti muukida. Veelinnud suudavad kõike seda ka vee all teha ilma, et peaks kaldal lihtsalt ääeemm mõmisema (vt punkt 44). Aitäh!
Paistab, et see oli rajast kõige kaugemal asuv aare. Pimedas tundus see esmalt pelutav, ent mets oli piisavalt hõre, et erilist takistust see endast ei kujutanud. Klassikaline petukaup :) Aitäh!
See jäi rajalt kuidagi väga ebamugavalt eemale. Ilmselt oli oma osa selles väsimusel, mis tunda vaikselt andis. Siit lahkudes püüdsime arutada kui pikk on tee koju ja palju see aega võtab. Ehk sai teoreetiliselt kokku lepitud,et maksimaalselt tunnike võime veel aardeid otsida. Aardest aga nii palju, et see oli tore ja ma jätsin TB.
Kolmekümne kolmas logi läks kirja 19:59 Kniks Märdile!
Tavaliselt kui aardeni läbi võsa ragistada, siis saab pärast kenasti mööda rada ära tulla, selle aarde juures see ei kehtinud.
Arusaadav. Tõesti võib linnukestele selline pesakast muret valmistada. Meile mitte, logisime ära ja läksime Sinijärve äärde tagasi. Vahepeal oli kogu sukeldumiskola järve äärde tassitud ja seltskodki täiendust saanud. Vahtisime siis ettevalmistusi, raske töö ma ütlen. Indy Henny möllasid. Esimesel teist vette küll meelitada ei õnnestusnud. Kui aga K ja T kogu oma kolaga vee alla vajusid ja miskit suurt enam näha polnud otsustasime edasi liikuda järgmiste aarete poole.
Ega linnukesel ei olnud tõesti mingit mure.. Küll aga oli meil, sest tänase päevani ei tea me, kuidas sinna aarde juurde minema oleks pidanud. Põhimõtteliselt kõndisime kuhugi maale välja, kus näitas, et aardeni on 82 meetrit. Küsisin Erkilt, et kas läheme 82m läbi võsa. Ta polnud nõus. Hulk minuteid hiljem ragistasime umbes 200m läbi võsa. Tundus mõistlik :D
Aitäh ;)
Kl 16:19. Motma tegi oma esimese kolme aardega ikka ülivinge avangu rajale ja peab ütlema, et see eraldiseisev siin polnud eelnevalt nähtutest sugugi kehvem. Toksisin taaskord aardele preemiaks külge lahe_teostus/soovitan-sildid ja ütlen peitjale siinkohal pasliku aitäh kõigi nelja eest. Meeldisid väga kõik sinu rajale peidetud aarded, isikliku lemmiku tiitli otsustasin nelikust lõpuks siiski kolmandale anda :).
Enne seda aaret tegime väikse põike parklasse. Seal sai prügikott tühjaks kallatud ja väike amps võetud. Edasi üritasime leida lühemat teed selle aardeni, midagi läks kusagil valesti ja esialgu liikusime vales suunas. Veast aru saades keerasime otsa ümber ja suundusime mööda sihti aarde poole. Eks see ole jah selline aare mis 160m reegli all sai kõige rohkem kannatada ja liikus suht kaugele rajast. Oli lootus, et gc ülevaataja suudab ikka vastu tulla aga ei...eks vee all oleva aarde ja vastaskaldal oleva aarde võib ju liiga kergelt segi ajada...no mis teha. Nüüd siis saate rahulikult seda aaret otsida, ilma et kogemata Veelinnulaulu selle pähe üles leiate....Aga Märdile suured suured tänud kogu panuse eest rajale! Suurepärase alguse tegid ja ka vahepeal mõnus pusle linnukestele :D
Tühjendasime parklas prügikoti ja täitsime kõhud ja uuesti rajale!
Unenäod meie külastuse ajal muret ei valmistanud, linnukesel pesakastis ju vahetuskaubaks unenäopüüdja olemas. Tänud!
Tegime meiegi aarete 32 ja 33 vahel haagi parklasse, lõunapaus ja siis uuesti mööda metsa aarde poole. Selline muhe aare. Tänud peitjale!
Homme on vaba päev ning otsustasin viimase rongiga Kiltsi jaama sõita ning sealt jalutuskäigu Ämma rajale teha. Teel kohtasin lisaks lõugavatele koertele veel jänest ja kahte kitse. Aare leitud kell 23:02, aitäh peitmast!
Ei ole linnul mingit muret, kui tal selline uhke onn olemas. Mõnus veidi teistmoodi lahendusega kastike. Aitüma!
Pärast pikka matka, lõõgastavat ujumist ja kahte päikese käes ärajoodut sooja õlut olin puhta kapsas valmis. Kuna ma tegin sööstu rajalt eemale ujumisaarde juurde, siis nüüd otsejoones ei leidnud ma sobivat rada enam ja ragistasin otse aarde poole. Väsinud sammuga ei jõudnud korralikult kõigest kuuseoksa risust üle ega mööda astuda ja tõmbasin igasugu punaseid joonekesi, mis jäävad jalgu kaunistama mõneks ajaks. Eest leitud tore aare andis natukene uut energiat. Aitäh!
Tegime väikese pausi. Ilm oli veel soojemaks läinud, päris mõnus suvine kohe. Käisime järve kaldal, ikka väga selge ja külma veega järveke see ning seejärel suundusime pesakasti otsima. Tänud taaskord toreda aarde eest.
Siin ei tahtnud GPS kohe üldse koostööd teha, lõpuks siiski Õnnestus aardele otsa komistada. Aitäh peitjale.
ÄMM matka 2/6. Tänu oma lollusele võtsime seda aaret läbi võsa ragistades. Linnukesel polnud häda midagi ja nimed sai kirja. Tänud.
Linnuke oli oma mure vist saanud juba eelmistele leidjatele ära vist pajatada ja oli ainult karbi järgmistele jätnud. Aitäh!
Lõunapausil olin välja arvestanud, et just selles kohas ämmarajal pidi toimuma minu pidulik liitumine D-klubiga. Sai selleks puhuks isegi kamba peale lonks värskendavat kaasa võetud. Loomulikult vedas topeltraamatupidamine alt ja tegelikult oli üks veel puudu. Aga aare oli tore, kuigi sellise teostuse puhul on linnukesel ehituslike omapäradega seoses nii mõnigi mure. Aitäh.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Koputasime ja koputasime, kedagi uksele vastu ei tulnud. Panime siis salaja nimed raamatusse ja põgenesime hääletult metsavaikusesse. Aitäh aarde eest!
Kena linnumaja valmis tehtud :) Aitäh peitjale.
Enne seda aaret pidasime parklas ka lõuna ära ja astusime siis uuele ringrajale. Selle aarde juurde kulgemine oli kuidagi ootamatult rajatu aga, mis linnukestel muret, kõht täis ja meel hea ja pesa leidsime ka. Uus matkaring algas siis jälle Märdi vahva viguriga. Täname!
Palju kuid hiljem logides meenuvad eelkõige vauuuuud, mida pea iga aarde juures hüüdsime... ja nii 43 korda järjest
Seda linnukest sai ikka üksjagu kaua otsida. Kuigi teadsin, et mida otsida tallasin vist 15 min. ümber aarde. Suurte põlispuude all otsustas telefon eriti jonnakas olla ja jooksutas mind ringiratast ümber aarde enne kui lõpuks rahunes ja logida sain. Aitäh.
Vahva maja. Natuke pidi ikka uurima, enne kui linnu mure lahendatud sai. Tänud.