ÄMM 20: Üle vee

Murdunud puu aitas pikapeale üle. Mõnus märg libe koor. Tõenäosus külili ojja kukkuda oli liigagi reaalne. Väärt seda

Õnneks tulime kummikutega ja veidi akrobaatikat ning olime õigel pool. Isegi koer sai iseseisvalt turnimisega hakkama. Tänud!

No tänan, ei! Ei hakanud pimedas märgasid puid pidi mingit d*****i mängima ning jätsin seekord otsimata. Nüüd on põhjust sellele matkaraja lõigule tagasi tulla kuigi väga ei tahaks, eriti veel jalgrattaga

Konteineri nägime ära aga +8 ja justsadanud vihmast libedad puutüved sundisid otsigu pooleli jätma

Leitud.

Eelmisel korral olime arad, seekord tegime ära. Tänud!

Kui eelmisel korral siin rajal ka selle aarde poole pilke heitsime, siis purde ülilibeda oleku tõttu jäi see minek katki. Täna siis uuel katsel ja Katrin sammus jalga jala ette tõstes tasapisi üle palgi teisele kaldale. Seal tal ei läinudki palju aega kui sai juba tagasiteele asuda. Mina söötsin samal ajal püüdlikult sääski ja ka mõningaid parme, kes kõik hea ja paremale järele tõttasid. Õnneks see ei kestnud eriti kaua, nii et sai jälle liikuma hakata, siis polnud nende tiivuliste rünnakud niiväga kohutavad. Peitjale tänud väljakutseks osutunud aarde eest.

Üle vee, pruunivärvilise

viib meid tee aarde lähedale

Oli lõbus otsimine. Aitäh peitjale!

Alustasime sealt kus 10 detsembril pooleli jäi. See aare tuli päris lihtsalt.

Loodus oli meie jaoks ülesande kergeks teinud. Saime ilma lisavarustuseta kuiva jalaga üle.

Lõpuks oli võimalus kaasa tassitud kummikud jalga panna. Tuli seda võimalust kasutada, kuigi Aavo sai üle ka ilma kummikuteta ja täitsa kuiva jalaga. Igatahes siin veetsime ikka korralikult aega uurides kõike võimalikku ja võimatut. Samal ajal tänasime õnne, et enam pole sääki, parme ja muid putukaid liikvel. Lõpuks saime nägijaks ja leidsime ka aarde. Kaval peidukas, kuid tegelikult mitte keerulises kohas.

Andis otsida.

Üle vee minekuks peab ilm väheke teine olema, sest vihmad olid üleminemiseks kasutatava palgi tattlibedaks teinud ja praeguses temperatuuris ei tahtnud mitte veeprotseduure tegema hakata, ei vabatahtlikke ega sunnituid.

Oi küll sellega siin läks kaua ... Nii palav, kärbsed, ragista seal risu sees, igalt poolt torkis, nõgesed ja veel tuhat häda. Õnneks õnneks silmas seda peidukat lõpuks :)

Piret suutis graatsilise kepsatusega mutta kinni jääda. Õnneks pääses kerge ehmatusega. Peale mõningat okstes ragistamist avanes ka aarde peidukoht.

Nr 2-ga algavate ÄMMa seeria aaretega algas minu jaoks tõeline ikaldusekümnend. Juba sellega oli paras puremine. Kalpsasin õigele poole ja jõllasin georada ja koordinaati ja otsisin seal sääseparves, aga mida pole - on aare. Ei jäänud muud üle, kui suuremat sorti hädakisa tõsta. Sander aitas välja (Aitäh!) ja ühtlasi sain ette hoiatatud ühe kavala multi eest

Nii ammu leitud, et ega mingit mälestust sellest aardest kahjuks enam pole. Sel korral siis nii. Mäletan neid aardeid, mis ringi pealt leidmata jäid, kuid need olid Vaimari omad. Aitäh rada tähistamast, matk oli vahva.

Leidsin

Siin läks ikka pikalt, sai otsitud valest kohast, kuni lõpuks jäi silma. Tänan

Vett oli aga üle sai, otsitud sai ikka väga kaua kuniks miskit silma jäi, tänud. Päris õel aare :D

Peaks mainima, et libedate papudega siin üle vee saada oli omajagu põnev. Õnneks terve see jõe äär on täis juba teiste geosõprade poolt valmis tehtud abivahendeid :D Tänud!

Leitud

Leitud.

Tänud peitjale!

Siin otsisin täitsa mõttetult tükk aega, kuna Telefoni-GPS vigurdas ja näitas mitte õigele poole õiget puud. Kuiv ja korras, tänud peitjale.

Vaevu sai üle vee, kui mööduma hakkasid mugude hordid. Nii ma siis puhkasin veidi ja söötsin sääski. Lõpuks sain nimi kirja ning edasi. Aitäh!

Tänud peitjale :)

TFTC!

Priit ukerdas aardeni.Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Siin jõekese kaldal kirusime natuke Lauri ;), siis võitlesime ründavate sääskedega ja et kiiremini edasi pääseda, tuli tegustema hakata. Üks oli ühel pool jõge, teine teisel pool, üks leidis aarde, teine logis aarde. Lõppkokkuvõttes jäid kõik kuivaks ja aare sai ka mõõduka vaevaga leitud. Aitäh natuke elevust tekitava aarde eest!

Leitud. Päris puhtalt sellest ei pääsenud. Aga veekogu ei olnud sügav :).

Leitud

Leitud tänan

Kõigepealt näitas Dauno ette, kuidas üle vee minna ja siis avastas, et kuna ta juba seal, siis otsib ise aarde üles. Gepsu järgi minnes vajus ta aga äkki põlvedeni mutta. Teiselt kaldalt oli seda väljahüpet päris naljakas vaadata. Kohe järgnes ka lause, et nüüd läheme koju ära. Tiirutades nullis, ei leidnud ta aga midagi. Kõikusin siis ka teisele kaldale. Otsisime kahekesi. Pole õrna aimugi, kui kaua me seal seda taga ajasime, igaljuhul oli juba pimedaks läinud ja me olime alla andmas. Pilk veel korra selja taha ja valgusvihk üle vee ja siis nagu imeväel aare end ilmutaski. Tänud

Leitud

See aare sai logitud tiimitöö tulemusena. Risto püüdis aaret leida, kuid see varjas end hästi. Seejärel õnnestus mul aare teiselt kaldalt avastada.

Leitud, aega làks

Pikk otsing, aare on asukohast kaugemal, koos teise mängijaga, kes kenasti ka aarde leidis, aitäh! :)

Peale eelmist paljajalu vees solberdamist, ei tundunud uuesti külma vette mineke enam ültse nii hea mõte. Õnneks oli üle vee minev looduslik sild olemas ja saime sealt kiirelt üle. Tänud aarde eest.

Ämma seeria jäi meil kevadel pooleli. Jätkame täna nende vahvate aardeleidudega.üle vee käis logimas/otsimas Elvis. Tänud!

Päris ilus oja või jõgi... Plaanisin juba jalad paljaks võtta aga Urve leidis siis purde, mis peab minu raskusele vastu. Üle jõe ja siis sai ikka natuke otsida. Vaatenurk peab õige ikka olema... Aitäh peitjale!

Sai üle vee mindud ja aare leitud.

Käisin üle vee, aga nälg võttis otseses mõttes silmanägemise ära ja mida sa otsid kui sa midagi ei näe? Pagana sügav oja oli - tugikepp vajus kohati ikka vääääääga alla. Aga ei - peale jokrit algas täna minu jaoks allakäigutrepp ja antud juhul ma olen lihtsalt rõõmus, et see allakäik ei sisaldanud mittevabatahtlikku sukeldumist sinna ojja. Kuigi samas - 25% mu kehapikkusest oli juba jokri juures vett ja vilet näinud, mis see ülejäänudki 75 märjaks teha olnuks. Äkki olnuks isegi värskendav ja ergutav? Ei.

Aare näha, aga otseminek nõuaks kõrgemat motivatsiooni. Seega tuli minna ringiga. Logi kirja ja tagasi matkarajale.

Leitud

tänud! :)

Nimi kirjas, peitjale tänud!

Leitud

Leitud, tänud peitjale vaeva eest ! :)

Üle vee läksime eelmise PR-i puhul isegi rohkem kui siin. Saaks ehk isegi ilma kummikuteta. Aitäh!

Leitud! Tänud peitjale :)

hehe... :)

Leitud-logitud

Lähenesime ikka ringiga, aga kogemata komistasime lõpuks õigele kastile.

Seekord jäi pere laste ja naise pool teisele kaldale. Mõningase mõtlemise peale leidis meespool, et karantiin oma perega polegi hull ja veidi koperdamist, ning tagasi ta oligi! (Pealegi, pole väga kuhugi joosta ka siin :D )

Leitud, logitud.

Leitud !

Valisin kõige lihtsama tee üle, varbad alles märjad

Jätkasime taas oma aardeseeriat. Pealampide akud olid täis laetud ning asusime otsingutele. Mõnusad miinuskraadid olid meile lausa plussiks, sest teel nii mõnegi aarde juurde, oleksime jalad mudaseks saanud. Kahjuks sai seekord enne lõppu meil gpsi aku tühjaks ning tuleb veel üks päev/öö tulla. Aga see on ju puhas rõõm ning tervis. Ilmselt kunagi, kui päevad pikemad võtan selle tee ette ka valges, kindlasti jäi pimeduses miskit nägemata :)

Olin täitsa kindel, et see mingi tõmbekas. Aga võta näpust, koordinaadid ning aarde nimetuski näitasid midagi muud. Täname!

Üle saamiseks siin lausa mitmeid erineva raskusastmega võimalusi loodud. Tänan.

Üle vee sinna ja tagasi.

Vana-aasta matk!

Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!

Siin oli vee ületamiseks kaks valikut, kas üks jäme või 5 peenikest - mina valisin peenikesed, Marat jämedama. Kokkuvõtteks üle saime mõlemad, kuigi ma ütleks, et peenikesed tundusid märksa ohutumad :D

Üle vee ja tagasi. Puit on praegusel ajal ja ilmaga ikka jõhkralt libe, paras tasakaaluharjutus igatahes tuli. Karpi muidugi esimese hooga ei sedastanud ja uurisin valed kohad kenasti kõik enne üle.

Leitud

Leitud

Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Mina ees ja Henriko järel ronisime üle vee. Aitäh.

Ja oligi üle vee, täname.

Raja algus.

See oli nüüd ainuke aare, mille otsimiseks kulus kõvasti aega. Päädis see lõpuks geokõnega peitjale. Ja noh muidugi, meie tuuseldasime 10 meetrit eemal :) Peidukas oli väga lihtne, aga noh, kui valest kohast otsid, siis pole midagi parata. Suurimad tänud!

Raja lõpp.

Leitud, tänan!

 1 

Pugisime marju ja Marko tõi oma Printsessile nii geoõnne kui põsed magusaks. Ohh, oli alles ilus päev! Aitäh Laurile aarde eest!

Kui üle vee, siis üle vee. Hea, et laineid polnud. Aitäh!

Aarde poole jalutades imestasin endamisi et miks tal kll selline nimi on. Kuisiis geomaanteega sinnamaani j6udsime oli muidgi ilmselge mis nime ajendiks oli olnud. Pakkusin kll tydrukutele et käin ise ära aga kus sa sellega. 6eldi hoopis mulle et puhka jalga ja vaata kuidas nooremad tegutsevad. Mis seal ikka nautisin siis vaatemängu ja jätsin vormistamise tydrukutele. M6nusalt vaheldusrikas rada. Tänud peitjale

Sellega läks aega, kuigi tegelikult polnud raske.

Leitud. Huvitav, miks on sellises kohas purre? Kuhu see viib? Tänud igatahes!
Meie seadmete akud olid nüüdseks kas täitsa lõppend või viimase protsendi peal ja otsustasime siinkohal tagasi auto juurde pöörduda, et neid ja ennast laadida. Rajapäeva algusest oli ikkagi kulunud juba u. 8h.

Leitud. Huvitav, miks on sellises kohas purre? Kuhu see viib? Tänud igatahes!
Meie seadmete akud olid nüüdseks kas täitsa lõppend või viimase protsendi peal ja otsustasime siinkohal tagasi auto juurde pöörduda, et neid ja ennast laadida. Rajapäeva algusest oli ikkagi kulunud juba u. 8h.

Leitud!

Nulli näitas natuke sinna ja natuke tänna. See ajas maastiku raskusastme törts kõrgemaks kui vaja oleks olnud. Aga leitud sai. Tänud peitjale.

Leitud.

Leidsime! Vägev, aitäh!

Vägev seeria, tänud!

Üle maa ja üle vee aarde juurde viib sind tee.

Kas just kastan ja kas just tulest, aga välja ta tuli. Noor relvasepp jõudis samal ajal kõdunenud kuusetüve küljest oksatüükaid kangutades kümme kasulikku sõjanuia valmistada. Teadupärast on oksa tüvest väljakasvamise koht eriti tiheda süüga ning vaigune; kui tüvi juba pehmenemise staadiumi jõudnud, irduvad vahvad "nuiad" juba iseenesest. Mõne jätsime sinna järgmistele otsijatele enesekaitseks trollide vastu maha ka.

Jätsime selle raja kus see ja teine ning valisime kohe õige kalda. See muidugi ei olnud kõige targem mõte, aga kohale me läbi võpsiku jõudsime. Ega see topsi leidmine ka teab mis kiiresti ei läinud, aga Madis tõi lõpuks kastanid tulest välja. Tänud peitjale!

Leitud. Aitäh!

Hakkaski rada vaikselt alguspunkti poole tagasi keerama. Selle aarde leidmise au kuulub enamikus kaaslasele, sest tema nägi kohe õige koha ära, võttis sealt topsi ja transportis logimiseks minunigi. Pärast muidugi selgus, et selles topsis oli kirjutusvahend täitsa olemas. Veidi külmunud maa tegi kõik ilmselgelt veidi lihtsamaks ka. Aitäh!

Minu jaoks vaimselt raja üks raskemaid aardeid, sest libedad palgid ja mu 0 tasakaal lihtsalt ei sobi kokku. Väikesed vapruse värinad ja tehtud ta siiski sai. Kasutan ka võimalust tänada aarete eest, mis ennast ületama sunnivad. Aitäh-aitäh-aitäh! :)

Oligi täpselt nii nagu aarde nimi ütles. Libe oli, aga hakkama saime. Tänud!

Mõnusalt libedavõitu veeületamine. Täitsa õnnestus. Aitäh.

Kiire leid

Aitäh!

Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.

Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.

Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Selle aarde juures oli just läinud pimedaks ja üle vee saamiseks tuli tükk aega võimalust otsida. Kõik langenud puud olid märjad ja väga libeda aga lõpuks õnnestus ka üks ohutu ületuskoht leida. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.

Käisime üle vee ja matkasime edasi. Tänud peitjale.

N=E E=?

Mõnus päev matkarajal geopeitust mängides. Aitäh kõigile, kes selle seeria ellu viisid!

Ega gepsu sellel rajal hetkel vaja ei lähegi, kõik rajad on ees. Ka abivahend üle vee olemas.

Leitud.Tänud!

Kummardus meistrimeestele toreda seeria eest.Aitäh!

Va vigurivänt selline :) Lohad olid juba natuke liiga suured ja lennuväerünnakud intensiivsed, nii et pidin aga jälle ise sekkuma, et nimed kirja saaks. Täname, vett on väga vähe seal praegu, muide.

Kui Veelinnulaul kõrvale jätta, siis minu meelest kõige raskema maastikuga ÄMMa-aare. Pidi ikka tibake sammu rihtima, et planeerimatust mudasest suplusest hoiduda :o)

Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!

Pärast Jokkeri jokkimist tundus, et tulebki otse üle vee minna. Aga läksime siiski mööda järjest vähemaimatavat rada. Kuni jõudsime üleveetakistuseni. Olen seda varemgi teinud, vesi on minu sõber. Sestap saatsime kaks kolmandikku naistest pikalt, üle vee. Tublid prouad tõid tulemuse koju. Oli meeldejääv.
Ülivõimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Laurile au ja kiitus teostuse eest! Seegi aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.

Kui üle vee, siis üle vee. Peale akrobaatikat premeerisin ennast maitsvate vaarikate ja logi kirjutamisega.

Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.

Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.

Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?

Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.

Vette tahtsid saada juba kõik. Vesi aga oli madal. Aarde järgi saatsid end D ja M. Lahe rada! Jalad hakkavad väsimuse märke näitama. Täname!

Kiire leid, tänud.

Leitud

4020.

Leitud ja logitud, muidugi see pikk kleit ja kübar nüüd kasuks ei tulnud aga hakkama sain. Jalanõud olid normaalsed õnneks. Kange tahtmine oli vette hüpata, aga need parmud!

Enne aardeni jõudmist möödus meist väike vihmasabin. Seetõttu oli aardeni jõudmine ka üsna huvitav. Aga sain eluga kätte.

 1 

Matk jätkus Moona virina saatel, et tema on linnalaps ja viige teda linna...Oleks see radagi siis normaalne ja putukad söövad jne :/ Õnneks tal tagasikeeramise võimalus puudus ja kõmpisime oma eesmärgi poole.

Aitäh!

No see üle vee saamine oli tänu geopeituritele suht lihtne. Tänud!

Nooremad ja uuemad geopeiturid läksid sörgade kröbinal aardele järgi, vanemad ja kogenumad vaatasid nalja pealt ja logisid. :) Aitäh!

Leitud. Tänud peitjale!

Olemas, tänan!

Alguses tundus see aarde nime ja asukoha järgi raskem, aga saime mõlemad ikka kohale ronitud. Meie matkapäeval olid miidigi kummikid täiesti kohustuslik. Aitäh!

Mõnus takistus vahelduseks matkal :). Aitäh!

Leitud

Leitud, tänud!

Leitud. Aitähh!

Viimased maapealsed täna. Seitsmes. Aitäh!

Siin käisin üle vee vaid mina. Nii oli kiirem.

ÄMM seeria noppimise esimese sessiooni seitsmes aare. Tänud peitjale!

Raja alguses olin üliõnnelik, et oleme sääskedest pääsenud ja ega neid eriti kogu päeva jooksul ei täheldanudki, aga siinse piirkonna kärbseparved ajasid küll hulluks. Veest saime üle muretult kuigi väike jahutus poleks paha teinud. Kiire leid andis võimaluse Kärbse parve eest putku panna.

Tänud.

Aardeni jõudmisega probleeme polnud, leitud ja tagasi mööda teist purret. Siis aga läks rada vales suunas ning ei saanud aru, kuhu edasi. Ka tohutu pilv kärbseid ei teinud olukorda rahulikumaks. Läksime siis uuesti üle purde ning jätkasime sealt poolt järgmise aardeni, täitsa läbitav oli.

Renno tegi kiirelt - sinna ja tagasi ja siis veel sinna ja veel tagasi. Täname.

Õnneks oli veetase madal. Varbad jäid kuivaks.

Saatsin raxi üle vee ja tagasi :D

Kerge võimlemine ja leitud saigi

Üle vee ja tagasi sai seekord üsna lihtsasti :)

Aarde nimi tekitas pisut hirmu vee ületamise osas aga tegelikult oli vaid väike takistusterada vaja ületada. Vahelduse mõttes mõnus!

Kahekümnes logi läks kirja 16:36 Laur - kniks kuulub Sulle!

Vee äärde jõudes kisendasid kõik tünga-andurid, et tegelikult on aare siinsamas ja turnimine on ebavajalik. Kuna aga midagi silma ei hakanud, tuli ikka kontrollimas käia...

:)

Aitäh!

Oh, kui õigel ajal me kandmisrollid vahetasime. Erki käis üle vee ja mulle teadaolevalt jalgu märjaks ei saanud. Aitäh ;)

 1 

Kuna meiega kaasa jooksev Indy kasutas kogu matka ajal igas võimalikus veeloigus ja mudakraavis enda märjaks kastmise võimalust, oli ta siinse aarde juurde jõudes juba parajalt tilkuv rokakoll. Aga see muidugi ei seganud tal üldse just siin suuremast vetteminekust loobuda ja vahelduseks hoopis purderonimist harrastada ning mulle seejärel oma tilkuvaid esijäsemeid õlale puhkama panna :D. Minule jälle selle tema plaan üldse ei sobinud ning seetõttu sai logiraamat meie maadlemise käigus seal veits kannatada ja märjaks. Ehk et ärge siis imestage, miks seal pea tutikas raamat suht kapsas välja näeb, kõik puha peitja koera enda süü! :D. Aga nu peremees lubas, et jäägu nii ja et küll see raamat seal omapead ka tagasi vähem kapsaks vajub ja lõplikult ära kuivab ja nii siis jäigi 20-s ämm meist sinna pisut räsitumana kui enne leidu…

Täpselt mõõdukat pingutamist vajav ronimine koos pisukese närvikõdiga, lisaks übermugav peidukalahendus… Saab ka see aare minu käest soovitan /laheda teostuse sildid ja no tõesti, ma ei tea, mida öelda veel selle raja kohta - 20 leidu ja KÕIK on seni omale külge saanud vähemalt ühe sildi…

 2 

Saatsime koera koos omanikuga logima ja esimesele hakkas protsess nii meeldima, et käis mitu korda. Aitäh!

Põhjus, miks logiraamat niiskeks sai.

Silla variante oli mitu, mis viisid üle vee ja tagasi. Varbad märjaks ei saanud. Tänud.

Natuke pani mõtlema, kuidas siit üle vee sai, aga kuiva jalaga sai väge lihtsalt. Märjemal aastaajal läheb keerulisemaks. Tänud!

Kohe peale Jokkerit veel üks suurepärane aare Laurilt. Meil olid peaesinejateks Indy ja Maris. Maris ees ja Indy järel. Tormakalt, lennukalt, siis jooksis Indy tagasi, vahepeal veeprotseduurid ning uuesti üle vee veel lennukamalt. Käpad ei tahtnud enam puutüvega kuidagi haakuda. Moodustus loom-inim-püramiid ning siis vist hoidsime kõik hinge kinni. Kannatada sai veidike aarde logiraamat ja Marise jalg ning Indy oli üle vee tagasiteel veidike ettevaatlikum :) Aga äge aare ja peidukas sellegipoolest, et ohtlikuks kisub. Ilmselgelt annab rajale seikluslikkust juurde. Suured tänud peitjale!

Üle vee - say no more! Vere ja higi hinnaga aarde juures, aga nimed kirjas. NB! Logiraamat niiske!

Purre oli täiesti tarbitav ning krantsid jooksid ka üle vee. Aitüma!

Aarde nimega seoses kartsin hullemat aga veeseis oli madal ja purre mehine. Ilma ühegi probleemita sai nimi kirja pandud. Aitäh!

Jätsime kotid ja muu ning siis kergel sammul üle vee. Tänud aarde eest!

Ämm matka 17. Mõõda matkarada edasi. Õnneks on "abilised" tööd teinud ja saime kergelt üle vee ära käidud. Tänud.

Üle helkleva vee... läksid seekord Tanel ja Sirja ja panid logi kirja teiste moraalse toetuse saatel :P Aitäh!

Üle vee ja tagasi käidud nagu niuhti. Seda vett ja tema elanike kätetööd sai siin veel pärast pikalt imetleda. Aitäh.

Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!

Üle vee käidud, isegi sokid ei saanud märjaks. Aitäh!

Vesi on külm ja märg, ma istun ja ootan siin

Leitud. Aitäh peitjale.

Aasta ja 26 päeva hiljem logides :) on ikka endiselt väga mõnus meenutada seda lahedat geoõppematkarada. Siin oli sillakesi mitmele maitsele mille taga järjekordne tore topsike. Tänud!

Pool aastat hiljem logides on ikka eriline rõõm seda tohutu lahedate leidudega päeva meenutada. See vee ületamine läks ludinal. Aitäh!

Vesi veeks, aga üle küll ei hakanud minema.Ühesõnaga panin padinal kui part otse läbi vee ja logisin ära. Aitäh.

 2 

Kõigepealt kappasime hooga mööda, siis ketsivilin ja tagasi. Madis ründas kusagilt kaugelt suure ringiga, ülejäänud seltskond targutas ja õpetas, et nüüd vasakule, nüüd paremale, kuidas sa ei näe, näe seal on. Lõpuks ei pidanud mina ka vastu, kappasin otsejoones ning viskasin Madisele topsi logimiseks, et ta ei peaks viimaseid meetreid ragistama. Lahe teostus, aitäh!

Leidsime. Aitäh peitjale!

Leitud. Aitäh!

Ise ei pidanudki silda ehitama, oli juba valmis pandud, nii läks vee ületamine lihtsalt. Aitäh!

Üle vee viis mitmeid sillakesi. Meie valitud sillake polnud kõige parem, sest selle otsa juurest aare ei paistnud ja sai veidi pimesikutatud. õige nurga alt tuli leid kiirelt ja ka tagasitee oli palju mugavam. Aitäh peitjatele.

Üle vee saamine oli kukepea, aga konteineri märkamine võttis mul hiiglama palju aega. Lõpuks siiski sain nägijaks. Uhhh! Aitäh!

Kodus kaarti vaadates arutasime, et kuidas siis üle vee saab. Aga sai päris lihtsalt. Aitäh.

Aitäh aarde eest!

Leitud, logitud, aitäh! :)

Siin sai aardele läheneda hüpeldes, aga ei midagi ületamatut. Panime FTF-i kirja ja topsi õigesse kohta. Tänud.

Siin jõudis Ingrid pealkirja ka lugeda aga vahet mul polnud kui ka vette oleks pidanud astuma, jalad olid juba enne märjad.

Selle aardega sai üldse nalja. Lauril ju nii superteostus aga aardetopsik vahtis meile külili kasti peal vastu. Me logisime ja arvasime, et seal ta küll nii olema ei pea. Panime ta õigesse kohta, sest täpselt on teada, mis on õige koht ju.

Tip-top teostus, aitäh kutsumast, koht ka lahe!