Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Olete tõusnud mõhna harjale ning näete eemal Linaleo ehk Linajärve. Selle lubjatoitelise 0,25 ha suuruse läbivoolujärve sügavus on 5,6 m. Järve läbib nagu kõiki teisigi järvi ühendav Järveoja. Vees kasvab mändvetikaid, valgeid vesiroose, ujuvat penikeelt ning kollast vesikuppu. Äntu mõisast toodi siia linasid likku, sellest ka järve nimetus. Kui olete mäest alla laskunud, võite minna mööda väikest laudteeharu vaateplatvormini ja imetleda sealt järve. Edasi kulgeb rada mööda romantilist Järveoja kallast. Ümbritsev mets on ürgse ilmega. Suvel on siin jahe ja hämar. Pange tähele raja ääres kasvavat sõlmes kuuske. Ületanud Järveoja liikuge edasi mööda vastaskalda äärset rada.
Antud punktis asub ka matkaraja logiraamat. Jätke ka sellesse oma muljed, kuid sinna minevad logid geopeituse leiuna kirja ei lähe!
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (20), lahe_teostus (19), matkarada (2), ämm (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NGY4
Logiteadete statistika: 162 (99,4%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 164
Me saime siit kohe esimese laksuga tünga, siis otsisime mujalt ja seejärel võtsime ikka esimesest kohast aarde välja. Väga hea aare. Aitäh aitäh aitäh.
Poleks aaret oleks libedad trepid vahele jätnud. Nimi sai kirja rajaläbimise žurnaali ja logiraamatusse ka. Kaval peidukoht. Tänud peitjale. Soovitused ja FP juurde.
Vägev teostus! Siia sai sõidetud mööda laudteed jalgrattaga, Trepist ei hakanud rattaga üles sõitma, niigi oli trepp libe ning mitu korda ratast üles lükates tahtsid jalad alt minema panna, edasi sai veel trepist alla teha tsirkust, oleks peaaegu käinudki pikali sinna.
Tänan peitjat!
Väike astumine, sinna sekka sõrmeotsaga mustikaid ja nii me siia kohale jõudsime. Enne veel tuli laudteel vastu palju sipelgaid, kes kolisid vähegi väärtusliku turvalisemasse kohta, keegi oli pesa rüüstanud. Tänud peitjale aarde eest.
Edaspidi läks nii pimedaks, et enam ei näinud midagi. Tõrvik kustus ka ära.
Panin muljed matkaraamatusse, nautisin künkatipuvaateid, ajasin jälge siin ja seal ning leotasin ikka mõnda aega oma mõttelõnga... kuniks üks silmahakanud esemeke mulle lõpuks idee andis. Aitäh mustkunstnikule!
Väga nutikas lahendus. Nii nutikas et FP ka peab saama. Aare väga heas korras.
Läks aega aga mõlemad logiraamatud said meie nimed juurde. Jäime juba pimedasse ja siit alates tuli taskulambi abil otsida.
Leid kiire ja lihtne. Koordinaat perfetto. Siia tulles nägin Kaanjärve juures surnud kobrast. Poleks uskunudki et koprad on nii suured. Alati arvasin et koprad on väiksed nagu kiisud. Ehhe!
Matkaraja logiraamat osutus üsna täis kirjutatuks, aga kes otsib, see ka vaba ruumi leiab. Mugud ikka ei ole ruumiga nii kokkuhoidlikud, kui geopeituses olud tavaks sunnivad :) Siia logimiseks vajalik raamat sai kah leitud - sellised lahendused teevad meele rõõmsaks. Aitäh!
Mis vigur siin meid ootamas oli, kohe ei saanud pihta aga lõpuks vormistasime ikka ära. Täname.
Siin oli küll vähe piinlik. Rühkisin mäest üles ja hakkasin kadunukest otsima. Jupp aega tiirutasin, mil lõpuks ära naksasin ja logitud sai. Aga pole viga, saigi kaunis kohas rohkem aega veeta.
Leitud ammu, mälu järgi probleeme ei esinenud. Tahaks kunagi sellist linaleoauku ka näha, kus linad sees oleks. Vat siis oleks vast nendest kümnetest aukudest, mida näinud selleks tarbeks, ka mingi muu ettekujutus. Aitäh.
Tänud peitjale. Kõigepealt leidsin abivahendi ja siis ka koha, kus seda kasutada
Samal ajal just kamp inimesi tuli, seisime 4m eemal ja vaatasime mis teevad. Veidi justkui otsisid aga siiski ei olnud geopeiturid. Väga vingelkt tehtud, üli lahe :)
Treppi nähes tuli korraks pähe mõte, et äkki lõikaks mäe kõrvalt, aga siis saime aru, et pole hea mõte. Vantsisime ikka üles, vaatasime järvele, logisime ennast esmalt matkaraja logiraamatusse. Siis otsisime üles ka aarde, mis väga nutikalt peidetud. Aitäh, lahe teostus!
Siin kulus ikka tublisti aega, enne kui kavaluse läbi hammustasin. Tänan.
See oli vist minu kõigi aegade kiireim leid. Olles eelnevalt juba kohanud ERMi lähedal omajagu nutikust nõudvat lahendust ja lugedes nii aarde kirjeldust kui ka eelnevaid logisid, oli kohe üsna kindel, kust vaja otsida. Tänud peitjale :)
See jäi meelde. Ei saa öelda, et liiga kiiresti oleks leid tulnud. Mingil hetkel tekkis õige idee. Aitäh!
Minul rada käidud aga tahtsin mugudele ka toredat rada ja teostusi tutvustada. Tegime kolmetunnise matka ja ujusime. Ikka väga huvitav rada oli, nii looduse kui ka aardeteostuste poolest. Tänud.
siin ei läinud pirn just kiiresti põlema.. päris kaua aega ikka olime omadega ummikus. kniks peitjale! :)
No siin ma arvasin, et tuleb päeva esimene mitteleid ära, kuid miski loodusliku abivahendiga ikkagi õnnestus. Peitjale tänud!
Natuke vaatlesime, mõtlesime ja saigi logida.
Ikka väga vahva. Meie leiutaja issi pani näpud taha nagu tal kombeks ja üles leidsimegi!!
Kõige lahedam neist aaretest,tahaks isegi sellist omada .
2019 septembris sai pool tehtud ja täna siis teine osa. Mõnus ilm ja hea matk.
Siin said esimesed vihmapiisad meid kätte. Tore peidukas. Tänan.
Täna jätkasime oma selle aardesarja otsinguid. Riietuse osas olime juba paremini ette valmistanud. Esialgu sadas korralikult vihma, kuid ega see meid ei morjendanud. Vähemalt ei puhunud tuul mütsi peast nagu seda eile tahtis teha. Igatahes hakkas +5 kraadi juures esimestel meetritel palav :) Aga jah, pimedas taskulambi valguses, sellise üritust ette võtta on ikka midagi muud kui päevavalges. Soovitan soojalt, aga ise enda riisikol ning kindlasti gps ja täislaetud telefon kaasa.
Topelt logimise rõõm :)
Trepi alt leidsime yhe väga potentsiaalse koha. Õnneks enne lahkumist kontrollisin yht varem tekkinud teooriat ja vat, oligi tõene :)
Nimed vihikutes! Laudteed ja -trepid olid nagu liuväli, aga kõrval käia ka hästi ei kannatanud. Peidukas igati tore, leidmine peavalu ei põhjustanud.
Mõhnale lähenedes imestasime selle kõrguse üle. Nullis panime nimed kirja mõlemasse raamatusse ja imetlesime ümbrust. Täname.
Tegime taas tutvust ÄMM rajaga. Leitud said punktid 1-33. Siin olin endiselt T seeria lummuses ja mitte ei tahtnud GPS usaldada vaid kiskus lähedal asuvaid mände piidlema. Viimaks vaatasin GPS pealt aarde nime ja koheselt oli aare oma peidukast leitud. Aitäh.
Oli ikka kaval küll! Natuke läks aega, aga,magus leid oli ning oii mis lust oli logima...mmmm,mõnus! Aitäh Laur !:)
Juba jälle pool rajast läbitud! Alles eile panime ühte sellise lubadusega kasti oma nimed kirja. Aitäh!
Pisut aega otsisin enda arust loogilistest kohtadest. L6puks oli aga selline m6nus tuha päheraputamise efekt. Kuidas ma kohe selle peale ei tulnud. Nac oli isegi kahju et pere otse m66da maanteed laagrisse tagasi suundus. Aga eks see ole ikka nii et siis kui m6nusad laudteed ja trepid hakkavad, on teised juba kuhugi mujale kadunud. Peitjale tänud
Mina olin oma otsingutel ikka veel maoli maas, kui ülevaltpoolt juba logimishääli kostis.
Järv jäi küll kahjuks tänu pimedusele nägemata, aga muus osas täitsime ettenähtud programmi. Tänud peitjale, tore lahendus.
Seda vaadet oleks hea meelega tahtnud valge varjus imetleda, aga ka pimeduses oli omamoodi müstiline. Boonusena selline vahva aare. Kõigi kolme mõtted liikusid samas suunas, küll erinevat loogikat pidi, aga kaua aega ei kulunud. Aitäh!
Väga kaunis paik isegi nüüd sügaval sügisel. Sai mõlemasse kohta logitud. Nutikas!
Panin nime raamatusse kirja, aga tahtsin siit ikka leiulogi ka saada. Magnetit nähes mõtlesin, et aare on jooksus, hea et varasemates logides mainitakse, et sellel pole siiski õige logiraamatuga mingit seost. Tuuseldasin natuke ringi kui järsku koitis ja saingi õige logi ka kirja. Vihjeks võib veel öelda, et kui rada algusest peale punkt-punkti haaval läbi teha, peaks see peidukas juba mõneti tuttavam olema, minul vähemalt oli mingi seos mille abil tuli ka leid :) Aitäh!
Siia jõudes oli peaaegu et pime. Telefonide taskulambid nii palju valgustasid, et sai veel see aare leitud ja tagasi auto juurde mindud. Jälle üks kaval aare. Tänud!
Selle aarde peidiku leidmise au kuulub Paulile. Ka mina leidsin alguses kronsteini aga siis... :)
Tänud!
Nullis tundus olevat üks aaret hoidnud kronsteini osa olevat, kuid sellega see ka piirdus. Arvan et on jalutama läinud.
Siuke tore kombi värk siis. Kohe kaks korda saab logida. Aitäh.
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Taevastesse kõrgustesse viis uhke puitehitis, no ja üleval oli ohhetamist ja ahheamist jällegi omajagu. Peitja on siin usinasti toimetanud, peaasi et nüüd tehtu köidikuist plehku ei pane. Tänud peitjale Linaleojärve juurde kutsumast.
Heh, peidukas oli ju ilmselge, aga ma vist olin kuuma lõunapäikese käes juba peast soojaks läinud, sest suutsin ligi 5 minutit täiesti valedes kohtades gepsunäidu järgi nulli taga ajada :D Üks muljetavaldavamaid kohti matkarajal ning soovitussilti vääriv aare samuti, aitäh!
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Linad leos, aare peos. Õnneks olime saanud just ujutud ja siinses kinnikasvanud järves ei pidanud seda veel uuesti tegema. Indu jagus, enamus tehtud, vähemus veel ja lõpp juba terendab. Kui asjale niimoodi vaadata. Kõik on endiselt super.
Ülivõimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Laurile au ja kiitus idee+teostuse eest! Seegi aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Peale jahutavat suplust on tuju tagasi. Me oleme tugevalt seerias üle poole ära noppinud ja mitte kuidagi ei jõua üksmeelele kuidas seda rada 4h tehakse. See järveke oli veidi kinni kasvanud. Täname seeria peitjaid.
Eelmisel korral vaatasime matkaraja raamatut. Seekord siis logisime logiraamatusse. Vahva seeria! Aitäh!
Matkaraja logiraamat sisaldas palju kirjeid, meie logisime seekord vaid õigesse raamatusse. Tänud!
Selline asi jälle, äge! Kuniks ma pildistasin oli leitud, logitud ja tagasigi pandud.
Kui Punamägi ja Agelinde linnus on vanad tuttavad, siis siiapoole teed ma ausalt öeldes peale järvede polegi sattunud. Mistõttu kogu see mõhn oli ikka väga üllatav. Ronimisega saime hakkama nii kiiresti, et null va elukas ei jõudnud piisava kiirusega järgi ja tekitas asjata segadust. Tundus, et tema hakkaski esimesena väsima, edasi need jamad aina süvenesid. Panime matkaraja raamatusse end kirja ja siis geopeituse omasse ka - hea töö. Tänud aarde eest ka, äge vidin, nagu enamus siin rajal.
Lahe koht! Nii tore, et matkaraja hooldajad on ka mugudele “logiraamatu” pannud. Silmamoondustrikid mulle meeldivad. Aitäh!
Ma panin muidugi sealset "Lauri klassikat" otsima, kui Harleyquinn karbi õigest kohast välja õngitses :). Aitäh!
Aega oli möödunud paar minutit vähem kui 3 tundi, kui me siia järve äärde jõudsime. Ennast lollitada ei lasknud, kohe taipasin ikka õigest kohast otsida. Väga kaval lahendus. Nii me siis kirjutasime kahte logiraamatusse korraga oma nimed. Matkaraja raamatul polnud aga pastakat. Seega loovutasin ühe enda omadest, miks peaks küll mugul pastakas endal metsas kaasas olema! Nii nagu Kaupo juba väitis, nägi meie strateegia ette võimalikult väikse maoga sukelduma jõuda ja järveäärneplatvorm lausa kutsus sinna piknikku pidama. Väike lebo, natuke päikest ka põue ja lõuna võis alata. Pikalt venitada ei saanud kuna Anne oli rajale jõudmas ja kokkulepitud punktini oli veel pikk maa minna.
Tänud.
Järjekordne geniaalne teostus. Logisime mõlemasse kohta ning läksime järve äärde sööma, kuna sukelduma pole hea täiskõhu ega tühjakõhuga minna.
Siin oli ikka peitja krutskeid täis olnud kui seda karpi siia pani. See meid veidi rajalt eksitaski. Siiski - lõpp hea ja kõik hea. Täname!
Miskipärast pidi meie seltskond 3x õigesse kohta vaatama, enne kui logiraamat end kätte andis.
Ei oskand arvatagi, et järve äärde pääsemiseks peab trepist üles ronima.
Mis ma oskan kosta? Väga teretulnud nähtused on uued vaated matkarajal näiteks treppide osas, kui ka aarde teostuse näol. Teevad olemise kuidagi erksamaks ja värskemaks, annavad uue hingamise. Meil õnnestus kohal olles lausa 8 minutit sügada.. kukalt - või midagi - enne, kui söendan oma kahtlusi välja käia. Jõudsime samale järeldusele kuidagi mõnusas koostöös ja logimine maitses hästi. Jätsin TB.
Kahekümne kaheksas logi läks kirja 18:59 Laur - kniks kuulub Sulle!
Sellele punktile lähenedes hakkas metsast üha rohkem hääli ja liikumist kostma, nii eest- kui tagantpoolt. Tundus, et kui kiiresti trepist üles lähen, siis jälitajad järele ei tule :)
Esmalt logisin matkaraja logiraamatusse. Paistis teine kuidagi paremas korras kui eelmine... mõtlesin ma, ja logisin siis ka aarde ära :)
Aitäh, väga lahe teostus taas!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Veidike sügasime kukalt ning siis oli selge. Pagana lahe teostus, aitäh!
Orienteerumas Männikul käidud, vaatasin ilus ilm võiks aardeid otsima minna. Olin teel koju ja helistasin samal ajal Priidule lähme sellele matkarajale. Tuli kohe vastus helista Mikile ka, kas ta nõus on. Miki ütles loomulikult, kui pesumasin on pesemise lõpetanud. Nii me siis kuskil kl.19.15 ajal startisime Jürist. Kohale jõudsime kl.21.00 paiku, väga mõnus soe ilm oli. Sai katsetatud ka seda seljakotti, mis sügisel Karli jaoks ostetud sai ja talle väga meeldis selles istuda ning ringi vaadata. Karl ei jäänud selle 2,5h jooksul isegi magama mitte, sest põnevust oli nii palju. Tänud peitjale.
Trepp oli minu jaoks üsna kurnav, sest astmed olid kuidagi ebamugava vahega. Mu telefon juhtis mind lollikindla järjekindlusega "vanakooli" peidukate suunas. Sisetunne ütles muud. Juba teine matkaraja raamat, kuhu sai oma kohalolek jäädvustatud. Aarde leidsime ka ikka. Aitäh ;)
Lauri enda aare nr 2, väga toreda “kõigile midagi” kontseptsiooniga… Preemiasildid lisatud, vist jääb ka peitjapõhiselt minu isiklikuks lemmikuks… Kui just nüüd tagantpoolt midagi ülelöövamat veel peale ei lajata :D
Kogemus oli piisav :) Võtsime 3 rändurit ja jätsime ühe. Aitäh!
Teel selle aarde juurde oli mul vaja laudteel kõndides järve või gepsu või midagi muud kõrvalist vahtida jalgade ette vaatamise asemel. Tulemuseks oli see, et astusin rajast mööda, kaotasin veidi nahka ja sain pinnu põlve.
Õige logiraamatu avasime esimesena, kirjutasime nimed ja jätsime helkuri aardesse. Seejärel sirvisime ka matkaraja raamatut ja jagasime ka sinna muljeid.
Tänud!
Järves linasi leos ei paistnud olema. Vahel võiks märkmeid rohkem teha, eriti kui selline pikk hoolega tehtud geopeituse seeria käsil. Tänud!
Kena vaade järvele ja tore aare - lihtne ja stiilne. Tänud!
Tänasel päeval ei imesta enam ühegi peiduka üle - taas stiilipuhas! Nii need ideed kogunevad. Rändur kaasa.
Lahe matkarada, siin sai ka trepil turnitud. Jalad olid juba veidi töntsid, vantsisin nagu väike laps, üks aste korraga. Ka krantsid ei võtnud tõusu enam joostes. Väga laheda teostusega asjandus, aitähhid!
Kõigepealt panin nime kirja matkajate päevikusse ja siis asusin päris logiraamatut taga otsima. Oi kui kaval teostus. Üks ÄMMa raja lemmikute hulgast. Aitäh!
Matkake jätkus vahelduseks treppidel kõnniga. Mõnus koht suurepärase teostusega aardel. Uurisime karbi sisu ja tegime rändurite vahetust. Aitäh aarde eest.
Väga lahedalt teostatud punkt. Kasti märgistus vedas ka suunurgad ülespoole. Aitäh peitjale.
ÄMM matka 25. Huvitav koht. Panime oma külaskäigu kirja ja asusime otsima. Natuke sai ringi vaadatud ja asi tundus kahtlane. Uurisin siis ühte objekti lähemalt ja saimegi nimed kirja. Tänud, väga kaval.
Lisaks kenale vaatele leidsime siit ka ülikavala aarde. Aga meile sellest vastast ei olnud :P Aitäh!
Geps näitas siin natuke aiateibaid ja nii oli jällegi Martti see, kes tähelepanelikkusega peitja elegantse kavaluse läbi hammustas ja meid logima aitas. Ilus koht ja väärt aare. Aitäh.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Mossitasin pärast ikka oma 3 minutit, KUIDAS ma ise ei näinud ja Martti pidi näpuga näitama, kus aare end peidab. Nutikas, nutikas, aitäh!
Nutikust jagub tõesti. Väga kena vaade. Aitäh peitjale.
Kuigi täna juba aare numbriga 28, ei olnud veel mõte ega silm töntsiks läinud. Väga-väga kaval! Suur-suur aitäh!
Aardeni viiv trepp tuli kuidagi tuttav ette ja meenus, et Kõrvemaal Venemäel oli analoogne. Tulles just Mini juurest, siis leid tuli lihtsalt.Ütleme nii, et see aare oleks samahästi ka Maxi võinud olla. Kaval teostus.Aitäh.
Otsustasin päeva lõpetada naaberaardega PR-mini-02, aga kuidagi ei saa ju teele jäävast aardest lihtsalt mööduda, peitjat arvestades tõotas siin ka midagi uut ja põnevat ees ootamas olla.. Tulin otse läbi võsa, kuna üle oja hüpe jäi nõrgaks, siis sai oja temperatuur ka ühe põlveni ära testitud, polnudki külm. Õige logiraamatu sain õnneks ruttu näppu. Aitäh!
Kui treppidest üles olime roninud ja logima hakkasime, tabas meid üllatus, siin enam FTF õnn ei naeratanud. Olime Mari järel teised. Peidukoht mõnus. Tänud.
Siinse aarde juures oli möhh. Mitte selle pärast, et teostus oli lahe, vaid selle pärast, et kui kogu aeg olime Ingridiga FTF-imas, siis siin oli äkitsi Mari nimi ees. Säh sulle!
Aare tip-top, tänud ikka!