Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See juhtus ammu - ammu, siis, kui Öökull lindude sulekuubi värvis. Missugused kaunid rõivad said linnud tema abiga! Kirevad nagu vikerkaar. Kõigile meeldis värviline sulestik, ainult Varesele mitte. Vares tahtis teistest erineda, seetõttu kandis ta edasi valgeid sulgi. Viimaks tüdines aga temagi oma heledast kuuest. "Kuule, Öökull," lendas Vares maalermeistri juurde. "Värvi ka minu suled ära, ainult tee seda niiviisi, et mitte ükski lind minu moodi ei oleks." Öökull pidas aru ja värvis Varese mustaks. Tööga valmis saanud, ütles ta uhkelt: "Sääraseid suurepäraseid musti sulgi pole maailmas kellelgi."
Aga kui vares märkas, et näeb nüüd välja nii, nagu oleks korstnasse kukkunud, vihastas ta hirmsat moodi. Ja Öökull katsus, kuidas kaugemale sai.
Sellest päevast peale kannavad kõik varesed musta sulekuube, aga öökullid julgevad ainult öösel, vareste uneajal, jahile lennata.
Jaapani muinasjutt
„Miks öökull päeval peitu poeb“
Ega see meie pisike pole ka palju vapram, kükitab vaikselt ja ootab. Geopeitureid ta ei pelga, lubab aaret logida. Kõik varesed jätke aga koju.
NB! Keera topsi kaant, ära topsi ennast kanguta, see on kinni liimitud!
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (15), soovitan (9), matkarada (2), pliiats_kaasa (1), ämm (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NGYT
Logiteadete statistika: 160 (100,0%) 0 1 2 0 0 0 Kokku: 163
Logimise ajal polnud öökullist haisugi, hoopis rähn toksis seda sama või kõrval olevat puud. Nii vingelt kohe, et isegi käbi kukkus alla. Kõlab nagu muinasjutt, aga nii oli :) Aitäh!
Natuke metsas ragistamist ju oli. Toreda öökull oli! Aitäh meisterdajatele!
Põhja poolt lähenemine oli viga - lähenemistee oli keerulisem, kui seda oleks vaja olnud. Välja läksin siiski juba õigelt poolt. Aitäh.
Õkuli kaksikvend ootas möödujaid koos logiraamatuga. Nimi kirja ja edasi. See logiraamatu paber on küll veekindel aga samal ajal ka mõne-teise-pastaka-kindel, nii et osa logisid olid sini-punane udu. Tänud!
Siin keegi puuotsast piilus ja ootas mind. Tänan!
Pisut pelgliku, aga tõeliselt toreda öökulli leidsin eest. Aitäh peitjale!
Vaatas mulle suurte silmadega otsa, kui ma kahe krossivenna eest põõsasse kargasin ja tema ees seisma jäin. Oli nii üllatunud, et muned logiraamatu mulle kohe pihku. Tänan!
Just vaatasin, et see on mul kolmas leitud aare, mille nimes sõna öökull sisaldab. Vahvad tegelased kõik ja rõõmuga leian järgmiseidki.
Pisike armas öökull ootas lahkesti külastamist.
Tänan peitmast.
Teel muude asjatamisteni reklaamisime vanaemale Äntu matkarada, kus lisaks mõnusale jalutuskäigule saab vahvaid aardeid leida. Tegimegi peatuse ning külastasime järvi ja matkarada. Ei pidanud pettuma ei meie ega vanaema. Väga tore öökull.
Aitäh peitjale.
Siia tulime, sest perenaisel oli vaja aaret hooldada. Mind juhatati isiklikult aarde juurde ja ulatat tuliuus logiraamat kätte. See oli küll nüüd ette taha teenindusega aarde logimine. Igatahes oli konteiner kena kätetöö, kuigi ilmataat oli juba korralikult seda lammutanud, aga tore aare ikka. Tänud peitjale aarde eest.
Uus logiraamat lisatud. Pikemas perspektiivis vajab aare asendust, kui vaba aeg tekib, renoveerime :) Seni saate otsida veel Saskia koolitööst sündinud öökullipoissi :)
Siin olime pikal sirgel nii heas hoos, et algul panime aardest mööda ja siis ragistasime läbi võsa kohale. Pärast muidugi lahkusime mööda georada. Aare oli teostuselt väga nunnu, meile meeldis see tegelane.
Ämma ma ämma rajale kaasa ei võtud, võtsin hoopis ema. Kuna Lauril oli vaja, et sellele aardele hooldus tehtaks, siis just siia me suundusime. Ragistasime natuke metsa vahel ning peagi hakkaski armas öökull silma. Vahetasime logiraamatu ning panime nimed kirja.
Aitäh!
Kristel pani uue logilehe lisaks. Kaasas olnud raamat osutus ikka natuke liiga suureks ja kohapeal ei olnud seda millegagi lõigata.
Hästi vahva öökullike, kiitus tegijale ning aitäh peitjale! :)
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi.
Kui hästi hoolega vaadata, siis on ka meil logitud. Udupead jätsid pliiatsi autosse. :) lahe muinasjutt!
Nii ilus konteiner. Kükitas ilusti puu taga ja ootas meid. Aitäh!
2019 septembris sai pool tehtud ja täna siis teine osa. Mõnus ilm ja hea matk.
Suurepärase päikesepaistelise ilmaga oli lausa lust matkata. Aarded olid samuti kõik korralikud ja üks vahvam kui teine :) Selles punktis kohtusime Caro ja Karuonuga, kes läbisid raja lõppu vastupidises suunas. Logisime ja vestlesime, kuid hoidsime piisavat distantsi. Täname tervituste eest, mis meid järgnevates rajapunktides ees ootasid! Tänud ka rajameistritele!
Umbes 1,5 aastat tagasi jalutasime suurema osa ÄMMa rajast läbi, täna oli tahtmist ja aega võtta ülejäänud. Ilm oli ilus, päike paistis, mõnus oli kõndida. Põhja pool asuvad sõbrad-sugulased saatsid meile mingeid lumepilte. Me ei teadnud lumest midagi. Siin oli rõõm kohtuda trallsidega, kes alustasid teistpidi ringi. Üksteist ei puudutanud, hoidsime nõutud distantsi. Airi võttis aarde, kirjutas kõigi nimed sisse ja pani ise tagasi. Väga turvaline.
Sai selle sarjaga algust tehtud. Sadas vihma, puhus korralik tuul ning oli kottpime. Isegi peremees ei lase koera sellise ilmaga välja. Ainsaks abivahendiks oli 2 taskulampi ning gps. Igatahes meie linnariided vajasid peale seda korralikku küürimist. Nii mõneski kohas suutsime korralikult võssi panna. Pidime lootma, et gps akud vastu peavad, sest muidu oleks olemine suhteliselt ekstreemseks läinud. Aga esimesed 10 punkti said ära lahendatud, eks tulevikus jätkame. Täname!
Kahjuks oli öökullil põhi alt läinud, ei teagi kas üksindusest? Ja topsiks seisab seal küll ehku peale.
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Tops on kinni liimitud :D No toppisin kogu värgenduse öökullile jälle tagumisest otsast sisse. Aga kõige toredam meisterdus sel rajal oli see minu hinnangul. Selline lipp-lipi, lapp-lapi peal värk, modernistlik kunstistiil.
Ja siit see algas… Ah et misasi… sarapuud loomulikult. Kuna seljakotid olid söögist juba tühjaks saanud, siis hakkas Eve sinna pähkleid korjama. Eriti valmis need küll polnud, aga midagi ikka.
Ökul sai leitud ja nimed kirja.
Suurimad tänud!
Öökull oli ja hästi armas teine. Marko ütles, et aasta tagasi oli öökull veel nummim ja karvasem, aga noh, uued ajad ja isegi ökud ajavad karvad ära. Rasseeritud või mitte,mulle meeldis. Aitäh!
Nunnukas. Aga keegi on topsi ikkagi liimist lahti kangutanud, sest keerates jäi tops näppu. Välja esialgu midagi ei pudene. Aitäh!
Yhte 66kulli olen juba varem harju metsadest otsimas käinud. Nyyd oli siis siinse kord. Ootasin juba huviga mis ees ootab. Jällegi yks igati kvaliteetne ja lahe vigur valmis meisterdatud. V6tsin isegi nac aja maha ja imetlesin kätet66d. On t6esti täitsa nummikas ;) Tänud peitjale
Tormasin esimese hooga mööda, kuid siis tegi vist häält, et tagasi vaatasin ja nägin. Tänud peitjale!
Olen geopeitusega seoses juba kaks öökülli leidnud, mõtlesin et nüüd tuleb kolmas, aga see siin oli ju hoopis teisest klassist, jälle midagi teistsugust mida minu silmad veel näinud polnud :) Aitäh!
Ja tõepoolest, seal ta oligi, tema ise. Läksime vaikselt, et mitte häirida. Aitäh peitjale!
Koerailmaga sai teine pool rajast läbitud. Aitäh.
Naiste tehtud asjad on kohe teistmoodi toredad. Pärast vaatasin et see on täitsa potsataja moodi ka. Aitäh toreda asja eest.
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Pisike loopis korgi ja raamatuga. Said teised kenati omale kohale tagasi. Tänud peitjale.
Algul panin aardest veidi mööda kuid peagi jäi vahva kullike silma. Aitäh.
Tatsasime vapralt aardeni, lugesime kirjedust ning saime logida. Aitäh!
Olen alati arvanud, et jaapanlased on vähe imelikud :P See muinasjutt ei jõua mulle igatahes kohale. Vares on tark lind ning tema soliidne ülikond ülimalt stiilne! Öökulli juures meeldib tema tähelepanuväärne võime 270 kraadi võrra pead pöörata ning täiesti hääletult lennata. See geoöökull siin on samuti väga stiilne ning tubli teostus, aitäh!
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Boonusradagi arenes omasoodu, ikka jalg jala ette, samm sammu järel. Oli karvaseid ja sulelisi, musti ja värvilisi. Siinne oli korralik besabrasija. Leid kiire ja korralik nagu peitjatelt oodata võiski.
Ülivõimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Peitjaduole aitäh aarde eest! Seegi aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Selline nunnu öökullike. Tükk aega pinnisime teda aaret kätte andma. saime, logisime. Täname!
Äntu järvedele oli ammu mõte minna, miks siis mitte ka mõned aarded sinna juurde. Logimisega olen pea kuu hiljaks jäänud, ei ole kindel et täpselt meeles mis kus asus, seega panen 9 ämma külastamise muljed siia ühte logisse kirja. Alustuseks otsisin kohta kuhu parkida, keerasin mingile väiksemale teele ja siis gepsu uurides selgus, et mitu aaret juba selja taga ja öökull kohe kõrval. Kokkuvõtteks ütleks et hea et nii läks. Aga sellest lõpus. Sellise aardeseeria juures ei oska alguses midagi arvata-oodata, seega oli hea juurdepääsuga ja hea teostusega aare igati motiveeriv, et jalad selga võtta ja veidi ilma autota ka liikuda. Ilmselgelt oli peitja ja minu liikumissuundade ja järjekordade valik erinevad, öökullile järgnesid pommiauk, ussid, boonusrada (koos aardevalvuriga). Suuremat ringi seekord tegema ei hakanud, piirdusin põhjapoolse otsaga, seega edasi 42-41 (minu 700 aare, aga see selgus praegu logides)-40 ja juba välja sõites 38-39. Tahaks kiita teostuse eest – vaeva on nähtud nii teostuse kui mõtlemisega – mis on kahtlemata raskem osa. Igavaks ei läinud igatahes. Seentega läks veidi kauem aega, aga peale silmaringi avardamist said ka need nopitud. Aga nüüd siis sellest viimasest (39), kui selle juurest oleks alustanud, nagu lähenemise järgi tegelikult loogiline oli, siis peale sellist võsas ragistamist oleks suure tõenäosusega järgmistest loobunud ja sellest oleks väga kahju olnud. Seega – vahel peab ju õnnne ka olema :) Tänud.
Taaskord olid maasikad segavaks teguriks, kuid kui ökuli hõiget kuulsin ja jänes koivad sirgeks tõmmates eemale kappas, kõditasin seda tegelast ,kes logirulli hoidis. Väga nunnu, tänud!
Vajadused kuhjusid ja nii me täna õhtul siia tulime aardeid hooldama ja pärast otsustasime ka midagi otsida. Välja valisime boonusrajale jäävad aarded. Üks kullike jäi meile seal metsas vahele. Suured tänud aarde eest.
Ökul on kaval loom. Oli ennast hästi võssa ära peitnud, pisike kui nööpnõelapea, ja oli hästi kuss ka. Ja kui ma ta lõpuks kätte sain, siis pipardas, ei raatsinud logiraamatut kah kätte anda, tuli manguda ja abinõusid tarvitada. Aga lõpuks jälle HTKL kirjas - ja olgu meistrimees tänatud jälle!
Läksime Hevi Reinu eest öökulli juurde pakku. Hakkab teine juba päris tüütuks muutuma.
Uudistasin täna, mida siis rajale peidetud on. Ega otsima ei pidanud midagi, georajad on ilusad sees. Mulle oli see harjumatu, ei ole kunagi sattunud otsima värskeid aardeid ja mida nii palju on juba külastatud.
Üks mõnus öökull oli puu otsas. Miskipärast tekkis tunne, et üks karu võib mind jälgida. Ei tea, miks, võib olla seepärast, et tulin siia otse läbi metsa, mitte mööda matkateed.
Tänase plaani - boonusraja ringi läbimine neljas aare. Topsi kaane avamine oli omamoodi katsumus. Aitäh vahva seeria peitjatele!
Kui tervet rada ei jaksa tee pool. Kui poolt ei jaksa tee natukenegi. Kolmas. Tore asi aga topsi avamine oli igavene nuhtlus. Aitäh!
Selle peitja ühe teise teosega olen ma juba kokku puutunud. See meeldis mulle nii väga, et valimiste max hääled läksid just sinna. Plaan on seda lausa koos lastega taaskülastama minna. Siin on ka üks tubli tükk valmis tehtud. Loomulikult saatsime Anne sellel järele. Vaeseke pidi lausa puu otsa ronima. Tagasi panemise jäi Kaupo rõõmuks, ilmselt oleks ta sellega põlvili ka hakkama saanud.
Tänud.
Vahelduseks täitsa teistsugune aare, meeldis. Nuffi ronis puuotsa ning ma panin tagasi. Algul ei olnud kindel, kas ikka nii madalal oli.
Oi kui nunnu öökull oli. Mulle kakud meeldivad, pea keerab neil 180 kraadi seljataha, oi kuidas vahel seda endal ka vaja oleks. Tänud, et mõni naine veel "projektis Laur" osales, kiitus!
See Ökul piidles meid juba eemalt, ei olnudki vaja otsima hakata. Nimed kirja vaid. Täname!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Sai eelnevalt juba kokku lepitud, et teeme neid aardeid edasi. Ilm oli hea, seltskond ka mõnus. Tänud peitjale.
Priiduga sukeldusime üks ühelt poolt ja teine teiselt poolt võssi. Lõpuks saime ikka aarde juures kokku. Väga nunnud on need öökullid võpsikus. See ei olnud mingi erand, aitäh!
Eelmisel õhtul kuulsin küll öökulle (või mingeid teisi kakulisi), aga päriselus nägin vist viimati Kurna Kuuskede aarde juures. See aardevalvur oli muidugi peaaegu sama hea :) Aitäh!
Oh mis armas tegelane! Sellisega võiks kohe pikalt kudrutada aga meil oli nüüd viimane aeg hakata metsast välja orienteeruma, et reaalsusesse tagasi naasta.
Kolmekümne seitsmes logi läks kirja 20:43 Juta ja Laur - kniks ja kraaps kuulub teile!
Appi kuidas enam ei viitsi, varbad tunduvad tossu sees segamini olevat. Selle vahva aarde juurest keerasime auto poole viivale rajale. Järgimiseks korraks peab ka midagi jätma ju :)
Öökull nägi meid vist kohe, kuid meie pidime ikka 360° tegema. Aitäh ;)
Kägu kukkus, öökull oli vait. Hakkavad tekkima juba ka georajad, varsti pole tehnikat otsimiseks enam vaja.
Teine aare, mille peitnud rajale üks meie daamidest, tubli töö :). Pisidetailid moodustavad siingi terviku, otsijate jaoks mugavalt lahendatud samuti… Panin sellele aardele ka enda poolt sildirea, loomulikult, nunnu (öko)öökull on kahtlemata seda väärt :)
Öökull kükitas seal ühe puu peal oma pesas. Mulle jäi ta esimesena silma, lehvitas seal tiibu ja lubas nimed raamatusse kirjutada. Tänud.
Millise oksa peal sobiks öökullil istuda, eks me seda siin siis otsisimegi, kuni Anna lindu märkas. Tõetruu. Tänud!
Siin, boonusrajal hakkas silm juba märkama mõningate georadade teket. Kasutasime meiegi neid. Tänud meisterdajale ja peitjale!
Väga lahe öökull. Tõstsin krantsi temaga tõtt vaatama. Tundis teine hea linnu ära, ei urisenud ega miskit. Aarde teostus tõstis suunurgad üles. Aitüma!
Täpselt rajalt maha astudes tõusis nulli juurest lendu imelik suur lind. Tegi väga eriskummalisi hääli. Vaheldumisi röhitses nagu metssiga ja karjus kõrgel sagedusel kileda häälega. Polnud varem sellist lindu kohanud. Panin kähku armsasse konteinerisse nime kirja ja pistsin võsa vahelt jooksu. Aitäh!
Väike kõrvalepõige sirgelt metsateelt. Tore öökull vaatas vastu. Aitäh!
öö ei olnud, aga öökull oli küll. Väga muheda teostusega asi. Aitäh peitjatele.
ÄMM matka 2/10. Suuremais versioone olen enne Juta juures näinud. Sellist pisikest metsas esialgu ei märganudki, sulandus ilusti ümbruskonda. Aga leitud sai ja nimed said kirja. Tänud.
Sellest öökullist olin ma enne juba kuulnud. Ja ega talle peale emme kedagi teist ligi ei lastudki. Armas lind õiges kohas. Aitäh.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Ahh siis siia said sa omale uue kodu, mu pisike öökullipõnn. Olgu sul siin siis soe ja mõnus. Ja et peiturid sind hellalt kohtleks.
No ikka tore ja armas. Iga aare põnevam kui teine, vägev! Täname1
Kogu tänase päeva 45 leitud aarde puhul läks sellega kõige kauem aega... lõpuks ei saanudki aru, miks. Äkki juba väsimus või peitis kaunis öökull end osavalt. Ah, mis tore seeria, suur tänu!
Peale koeraga jägelemist jõudsin lõpuks öökulli juurde.Algul nagu ei leidnudki, sest GPS kukkus keerutama nagu kass ümber palava pudru. Lõpuks rahunes ja logi sai kirja.Siit edasi suundusin "Pommiauku" ja mõtlesin mis pommiauk see ikka ilma pommita on.Tegin väikese haagi ja haarasin metsast ühe FLAK 8.8 (ohutu) tühja kesta mille sinna aarde juurde maha jätsin. FLAK(Flieger Abwehr Kanon) oli üks kuulsamaid ja töökindlamaid saksa kahureid WW II ajal. Aitäh aarde eest.
Kull sai leitud. Ja õnneks pääses fännide pihkudest täiesti tervena. Aitäh toreda lahenduse eest!