Koerajalutaja

 2 

Käisin vanal sõbral siis külas. Oli parima tervise juures. Jõi kaks kausitäie vett ja tormas minema. Reageeris käsklustele väga kenasti. No ja ilm oli ka jalutamiseks ideaalne. Juhend oli ka alles. Ainult vahepunkti kaunistus on küll kadunud aga sellest pole hullu. Nägin pirakaid seeni ja korjasin veidi prügi.

Tundub et mopsil kas nina nohu e või oli lihtsalt tuju paha. Vajab vist loomakliiniku kontrolli.

 1 

Väga väga äge aare! Kuigi nii palju meil oli, et saime koeralt ikka rohkem pureda kui sõbraliku haugatuse. Tegime päris suuri ringe, leidsime lausa päris koera haua, kuid kuidagi ei saanud õigesse paika. Ühel hetkel miljoni meetri kauguselt Kaupo hüüdis, et leidis. Liikusin kutsuga lähemale ja mida lähemale jõudsin, seda rohkem koer urises. Panime nimed kirja ja liikusime vilistades edasi. Aitäh!

 1 

Mops jalutatud.

 1 

Täna otsustasime lõpuks minna ja üle vaadata selle vahva aarde. Vaatasin GP lehelt kus asub siis istusime autosse panin GC äpiga navigeerima ja sõitsime kohale. Kohapeal vaatan, mis jama aare kuskil veekogus või vähemalt mingit ronimist vajavas kohas, et kodus vaadates küll nii ei paistnud. Hakkasin siis kirjeldust lugema ja sain aru, et see ju mõistatus. No kust nüüd võtta nii palju mõistust et see kiirelt ära lahendada? Aga kodus ju näitas google mapsil asukohta teise kohta? Ruttu uuesti Geopeituse leht lahti ja näitabki ilusti loogilisemat kohta. Olin järelikult kunagi selle ära lahendanud ja õnneks ka GP lehele ära salvestanud. Tihtipeale on mul lahendused lihtsalt üles pildistatud või kirjutatud kuhugi. Niiet alguse leidsime päris kenasti, kuigi natuhe sai ikka tiirutatud ümber õige koha. Saime kutsa kätte jootsime täis ja hakkasime siis jalutama. Tiirutasime sinna-tänna kord karjatasin mina teda siis andsin Leelole ka proovida ja lõpus me olimegi.
Väga lahe jalutuskäik oli! Pärast närisime autos pirukat ja sõitsime kodu poole, sest naaberaarde jaoks AA patareisi ei taibanud kaasa võtta. Tänan!

 1 

Jälle omanäoline ja vahva mõistatus. Sai siin ikka tiirutatud, kuni aare end kätte andis. Tänud! Panen ka FP.

 1 

Jätsin oma koera koju, et kuidas sa kahe koeraga ikka jalutad, äkki ei saa teineteisega läbi ja siis pahandust kui palju. Tegelikult küll oli lihtsalt ilm minu kutsa jaoks natuke palavavõitu, mis ma tast ikka siin edasi tagasi jooksmisega kiusan. Aga see teine, no vot see teine oli ikka maru pirtsakas. Kõigepealt pani imestama, kuidas küll ühe koera sisse niipalju vett mahub, aga lõpuks oli siiski janu täis ja sai jalutama minna. Aga need tema tahtmised. Võtab pähe, et vot sinna läheme ja väikestegi kõrvelekalletega nõus pole, tee sina mis aga tahad. Aga noh, kui jalutamise aeg, eks siis võib tema tahmiste järgi ka seda teha. Vahepeal ei saanud tast kohe üldse aru, aga algus ja lõpp sujusid ilusti Väga, väga vahva aare, tänud peitjale selle eest.

 1 

Jaaa, see aare võttis kaks päeva aega, et lahendatud saada. Aga ei ole hullu, püsivus viib võiduni (või tasus lihtsalt targemad teisel korral kaasa võtta).

 1 

Seda kuulujärgi väga ägedat aaret oleme kogu aeg edasi lükanud kuni tänaseni kui tekkis tahtmine linnast välja saada. Tulime jalutasime koera, vaatasime saabuvaid linde, nautisime sooja päikest ja kuiva põldu. Superäge meistriteos. Täname!

 1 

Kui ma kodus koogi kõrvale oma Koerajalutaja kogemusest pajatasin siis Inga ei suutnud jälle ära imestada mismoodi ma üldse kunagi midagi leitud saan niimoodi. Igatahes pakkisin värsked patareid tasku ja peale Murueide tütreid tulime kolmemesi koera jalutama. Elve aitas koera kuudist välja, Inga hoidis koera rihma otsas ja kappasime pontu juhendamisel minema. Algus oli veidi keeruline aga õige pea saime asja käppa ning jalutusringi tehtud. Lõpus olime natuke kanapimedad ja tuhlasime veidi eemal ringi aga seekord oli mul teravam nina kui koeral ja leidsin kondi enne teda. Tänan väga, vinge asjandus valmis tehtud.

 1 

Leitud. Aare meeldis,enda koer konti ei leidnud, aga mopsist oli asja küll.

Seekord olin paremini valmistunud ja patareid olid kaasas aga kohapeal ei osanud ma nendega midagi peale hakata (ei tahtnud vägivalda kasutada selle asja peal).

 1 

Kui koerajalutaja juurde, siis ikka koeraga! Auto jätsin varasemast tuttavasse parklasse, mille lähistel sai kunagi kogemata rästiku peale astutud. Igakord kui siiakanti satun, meenub see tore mälestus... Exele siin väga meeldis ja Triinu-Lys magas terve aarde otsimise praktiliselt maha. Aitäh!

 1 

Tahtsin kutsut külastada kindlasti koos lastega. Alguses oligi kõik tore ja vahva, aga kuna ilm oli ikka väga kuum, siis nad ei jaksanud koeraga kuidagi sammu pidada. Mitu korda oli tunne, et peaks kutsu koju tagasi viima, aga samas ei tahtnud ka siia ju uuesti tulla. Üks hetk viisin poisid autosse ära ja ütlesin, et viin nüüd kiirelt kutsu koju. Õnneks otsustasin liikuda siiski koera sabas ja enne tagasi puhkama minekut haaras ta oma kondi ka. Kokkuvõttes muidugi üliäge aare ja saab südamekese külge! Aitäh!

Kärdile anti kodutööks matkamine ja käisime kaevanduse küngaste rajal. Koerajalutajat näitasin ka. Teise vahepunkti asus nüüd elama tibu kes ootab rõõmsalt mopsi külla. Kärt koos sõbrannaga itsitasid tükk aega.

Maive jalutas koera ja mina jalutasin Maivet. Teise vahepunkti reaalne mänguasi endiselt vaja uuendada. Aarde leidmist see aga ei sega.

leitud

 1 

Tuli tehtud,tulime jalutama. Nii äge oli, karbini jõudes küsis kõige väiksem oma emme käest, kas võime homme ka siia tulla. Aitäh toreda aarde eest.

 1 

Aare leitud :)

 1 

Et see aare asub koduküla lähedal, sai kohe aarde avalduses usinasti lahendama asutud. Mida aga ei saanud, oli roheline tuli. Logid muudkui ilmusid ja üritasin ka kirvega "mõelda", aga mis ei, see ei. Nüüd kui ees ootas kodukandi geonädal, võtsime saabumispäeva õhtul, kui telgis juba inimlikult jahedam temperatuur oli, mõistatuse uuestii ette. Ja nagu ennegi juhtunud, lahendus see nüüd praktiliselt kohe. Natuke kiruda küll saime, sest olime samal päeval just sealkandis koperdanud, kuid mis seal ikka. Pühapäeva hommikul lõõskas päike mõnusalt ja oi kui rästikune see maastik tundus. Päevale kohaselt tervitas mops meid veelarpimisega ja jalutuskäik algas. Kui alguses oli rihm peamiselt noore geopeituri käes, siis peagi tuli see endal üle võtta. Marssisime muudkui edasi-tagasi kohtadesse, mida entusiastlikult jabura näoga mops meile näidata tahtis. Kõik oli väga äge, kui ainult seda lõõskavat palavust poleks olnud. Aega ei võtnud, aga arvan, et see jalutuskäik jäi üsna mõistliku aja piiresse. Kahjuks polnud kellelgi oidu olnud pastakat tasku pista, nii et sain veel ilma mopsita ka jalutada. Seda, et mopsil lähikonnas ka manuaal oli, lugesime alles koerakest tagastades. Mis seal ikka, saimegi rohkem koerapsühholooge mängida. Väga äge asi. Aitäh!

 1 

Koerake jalutatud. Väga äge teostus. Tänan!

 3 

Tegelikult olen ma siin kolmel korral varem ilma koerata jalutamas käinud. Iga kord alguses justnagu edenes, aga alati sai ühe konkreetse punkti juures mõistus otsa ja aardeotsing jäi pooleli. Täna tulin esimest korda päris aarde nime vääriliselt. Ja kohe hoobilt nägin rohkem - oo, kuskil on juhised ka?! Lugesin läbi ning sain targemaks ühe väga olulise punkti võrra, mis selgitas, miks varem poolel teel toppama jäin. Läksime siis Cooperiga jahile ning täna edenes tõesti kõik kenasti. Ainult jube palav oli, kuumus võttis keele vestile ja ähkisime seal kahekesi (kolmekesi), nii et seda nägu :P Pingutused leiulogiga premeeritud, pöördusime tagasi auto poole, kus Cooper sai oma preemiaks kausitäie jahutavat vett + kausitäie kosutavaid krõbinaid. Väga mõnus kontseptsioon ning töötab laitmatult - kui mõistad koerte keelt :o) Soovitame kindlasti, aitäh!

+26°C - koerajahutaja oleks ära kulunud

 1 

Ei leidnud kuna ajasin aarded sassi. Nimed pole küll sarnased aga korajalutajad siiski. Logida tahtsin Pärnu aaret.

 1 

Võtsin igaks juhuks topelt portsu patareisi kaasa,õnneks saime 3patareiga hakkama.Mops muidugi tahtis kõigepealt juua,edasine jalutamine oli vaevaline.Mopsile sugugi ei meeldinud meie valitud suunad ja väljendas seda korralikult urinaga.Caro ehmatas selle urina peale ära ja pani auto poole jooksu,ikka turvaline koht.Lõpuks saime Mopsiga ka kokkuleppele ning leidsime kondi üles,isegi Caro leppis lõpuks Mopsiga.Aitäh,oli tore jalutamine.

 1 

Tänud peitjale! Mul oli lõbus seal aasal ringi joosta. Kogusin vist isegi pealtvaatajaid, kes tee ääres kinni pidasid. Selline tunne igatahes jäi. Toyota sõitis suht kiiresti edasi, aga X5 omaniku tähelepanu kadus siis, kui ma lõppu jõudsin ja ei liikunud enam väga. Peaasi, et youtuubi ei pandaks.

 1 

Müts maha Mopsi peremehe ja dresseerija ees - sellise peni väljakoolitamine on tõeline meistritöö. Meie jalutuskäik Mopsi vedamisel kulges vahelduva eduga, aga lõpuks Mops oma kondi ikka kätte sai.

Aitäh peremehele!

 1 

Alguses ei saanud üldse läbi omavahel, kuid üsnapea hakkas klappima. Kokkuvõttes on hea meel, et mopsike sai üle pika aja jalutamas käia, tundus et tal ka. Tänud toreda lahendusega aarde eest!

Sellega läks huvitavalt. Arvasin, et kuna mul on mõistatus lahendatud siis võin lihtsalt pastakas näppus kohale marssida ja nime kirja panna. Sumpasin jäneste jälgedes kohale, leidsin viguri ja imestasin kuhu ma oma nime nüüd sodida saan. Võtsin kirjelduse uuesti lahti ja... ookei, kodutöö ikkagi tegemata. Aga koht ja ilm olid ilusad. Loodetavasti järgmisel korral on vajalik varustus kaasas.

 1 

Aitäh suurepärase teostuse eest. Mopsile meeldis siin ja seal nuuskida, aga jõudsime täitsa mõistlikult sihile. Ideaalne aare isadepäeva meelelahutuseks :)

 1 

Mõistatus lahendatud, toit kodust kaasas, kuut leitud, osutus üllatavalt keeruliseks Mopsi kuudist väljaajamine. Aga välja ta pidi tulema ja tiir läks libedalt. Ju ei olnud täna erilist isu kuudist väljas olla. Väga äge teostus. Suur tänu!

 1 

Leitud, logitud. Aare heas korras. Täname

 1 

Mõistatus lahenes kui võluväel - no tegelikult mitte. Mopsi jalutamine möödus kui viiv - no tegelikult mitte. :-). Kuid Mops oli nii armas, et ega ei pannudki üldse pahaks, et ta esiteks kaevu tühjaks tahtis juua ja hiljem ei suutnud otsustada kuhu ta oma kondi jätnud oli. Lonkisin tal tiira-taara sabas ning üritasin tema teekonnas loogikat leida. Ausalt - poole mänguni oli see arusaamatu koeraloogika, teine pool oli juba parem, sest Mopsi otsustes hakkas ilmnema ka inimloogikale hoomatavamaid aspekte. Ehk ta tüdines sellest kujuteldava kassi jälitamise mängust? Tubli kutsu igatahes! Juhatas mindl õpuks sinna kuhu vaja. Närisime ühiselt Mopsiga veidi seda vahvat konti, siis läks Mops oma kuuti, mina läksin ka oma kuuti ja elu läks edasi. Aitäh. Super!

 1 

Esimeste katsetega ei suutnud selle aardega midagi peale hakata. Toimus see, et iga kord, kui jooksin Tondimõisa koerte jalutuspargist mööda, tuli see aare meelde. Piltlikult öeldes oli joostes see aare, nagu koer, mul tagumiku küljes kinni. Kui jooksin sealt mööda umbes 20-s kord (võibolla 30-s) turgatas pähe üks idee, mida tahtsin kodus kontrollida. Tegin tabeli valmis, aga ei. Õnneks viimasel hetkel, enne kui paber oleks prügikasti rännanud, märkasin midagi. Idee oli õige, aga ühest asjast ei olnud aru saanud. Geokontroll roheline suundusin juba kahe päeva pärast välitöödele, kuna aaret kiidetakse.

Tegin vea, et rajale suundusin pooltühja kõhuga. Kui kõik läbi sai oli nälg päris suur. Mopsil polnud hullu, ta jõi algul ca liitri vett ära ja sai lõpus auhinna. Alustades võttis ikka üksjagu aega, et aru saada mida me tegema peame ja kuhu poole tormama. Mopsil oli alguses ka täitsa suva kuhu joosta, lõpus hakkas alles huvi tundma kus ta aare end peidab. Õnneks olin kummikud jalga pannud, panime igalt poolt läbi. Tagantjärgi mõtlesin, et oleks võinud ju Endomondoga vaadata millise distantsi läbisin. Seda polnud sugugi vähe. Aitäh selle seikluse eest!

Kuna eilne külastus Kalmistuvahi juurde lõppes vaimustusega, siis otsustasime täna Koerajalutajat vaatama tulla. Olime veel enne poes käinud ja Mopsile vajalikud maiustused ostnud. Mops ootas meid viisakalt oma majakeses, peab ütlema, et tal on väga uhke elamine. Peale kiiret janukustutust asusime teele, ikka Mops ees ja meie juhendiga järele. Vahepeal tundus, et Mops ise ka täpselt ei mäleta, kus ta mänguasjad on ja nii saime ikka ringi tiirutatud. Lõpuks jõudsime ka tagaotsitava kondini. Siis oli küll Mops nii rõõmus, et ei suutnud enam maha rahuneda. Lõpuks viisime Mopsi jälle oma majja tagasi puhkama ja järgmiseid külalisi ootama. Tõesti väga tore aare ja hea teostus.

 1 

Tundus mõnus õhtu koera jalutamiseks. Mops oli ilusti kuudis ja ootas meid. Esimese hooga hakkas vett jooma. Siis tuli pähe, et peab jalutama viima ju koera. Esimese hooga tuli vaid urinat. Ju siis miski ei meeldinud. Proovisime siis teist suunda ja kuulsime ka rõõmsamat haugatust. Vahel tekkis küll tunne, et ei saa kuidagi koerale meele järgi oldud, aga lõpuks ikka saime kaubale. Kui kutsa teistmoodi klähvima hakkas, siis varsti leidsime ka kondi üles, millele ta vihjas. Kui kutsa tagasi kuuti viisime, siis leidsime ka juhendi ja lugesime tagantjärgi läbi. Vahva vigur valmis tehtud. Aitäh peitjale.

 1 

Teie Mops on tõesti täitsa omamoodi koer. Väga sõbralik ja vahva, rõõmustas ka meie nägemise üle. Rõõmustasime meiegi ja viisime toreda Mopsi jalutuskäigule. Paitasime ja olime kannatlikud, nii ta meiega kohanes ja hakkas vaikselt nööri õiges suunas sikutama. Muidugi ikka haake tehes, koerakestel on ju teadagi vaja siit ja sealt nuuskida. Lonkisime leplikult sabas, ühel hetkel Mops hakkaski saba lehvitades ja klähvides ringi karglema. Tänuks oma kondi asukoha reetmisele aitasime Mopsil kondi peidukast välja koukida, nuusutasime koos kutsaga kondi üle ja pistsime närimata kujul peidupaika tagasi.
Tore kutsa! Ei teagi, kas me ikka jalutasime koera või jalutas hoopis koer meid, aga oli vahva. Kiitused peitjale, väga lahe teostus! Aitäh.

 1 

Õnneks leidsime esmalt juhendi. Poleks selle peale kohe koperdanud, siis oleks vast segadust rohkem olnud. Aga selle abil saime kiirelt aru mis kutsa tahab ja peagi olid kõik mänguasjad leitud ja logi kirjas. Super aare :)

 2 

Laur jalutas ees koos Indyga kiirel sammul mopsi ja mina astusin neist natuke tagapool ning naersin kogu seda tsirkust. Vahepeal hõikasin tähtsast bumaagast järgi vaadates õpetussõnu ka nagu kogemustega koerakoolitaja, no umbes, et see tegu talle ei sobi või nii hoopis võiks teha… :D.

Paistab, et Indy on meid aja jooksul piisavalt osavaks trenninud koerte keelest arusaamisega, saime igatahes suuremate toppamajäämisteta vajalikule preemiakondile ligi :). Väga vahva aare ja aitäh sellega meie päeva rõõmsaks tegemast; preemiaks panin aardele enda poolt ka kogu kuldsete siltide kolmiku (#soovitan, #laheteostus, #AAkandidaat).

 1 

Olen külastanud nüüdseks suurel hulgal väga lahedaid aardeid, aga see siin jääb ilmselt küll pikemaks ajaks meelde kui väga üllatava ja toreda teostusega aare. Kui oma koer on kohale jõudes väsinud, siis saab vähemalt kellegi teisega jalutada :) Aitäh!

 1 

Siin läks aega ikka korralikult... Sai jalutatud nii mops kui ka meie kolm koera. Kõik tundusid lõpuks päris väsinud. Väga tore lahendus igal juhul.

 1 

Kuidagi olin aardeteksti niimoodi lugenud, et saabusin nulli manu täiesti ettevalmistamata kujul. Seetõttu oli üllatus seda suurem, kui null mind kuidagi ei kõnetanud. Egas midagi, ajunatuke jälle tööle ning kohapeal tegemata jäänud kodutööd vihtuma. Õnneks läksi enam-vähem kiirelt ja geokontroll lubas retke teise kohta. Meie aga panime hoopis supipaja tulele ning sõime enne jalutamist kõhud täis. Sest no jummel teab, kaua koeral jalutada meeldib.

Lõuna tehtud, võtsime oma koera ka seltsiks kaasa ning asusime kutsikaga läbirääkimisi pidama. On ikka äge tegelane teine, hea, et mul kodus sellist urisemishuvilist ei ole. Pidevalt peaks oma tegevusi korrigeerima. Igal juhul sai tehtud nii õigeid kui sihituid samme, haugutud ja urisetud ning lõpetuseks ka koera lemmikuga maiustatud. Aitäh väga toredasti üles ehitatud aarde eest. Supertöö!

 1 

Ilus ilm ja tore jalutuskäik. Kondi leidmisest rõõmu nii koeral, kui jalutajatel. Aitäh aarde eest, väga meeldis!

 1 

See nüüd siis ka tehtud. Võtsime oma Chihuahua ka jalutuskäigule kaasa. Kokku sai jalutatud 50+ minutit.

Tänud! Tore oli.

 2 

Kui fosforiidikaevanduse säilmetel üht meeldivat jalutuskäiku olin teinud ja kitse kombel kaljul roninud, läksin ka Mopsile külla. Oma kuudi asukohaga lubati mul vaevata tutvust teha, ka kasutusjuhendiga sain tutvuda. Aga vaat minu toit tegi kutsa vaid väga januseks ja nii meil see jalutuskäik tol korral koduaiaga piirduski.
Olin mõned ajad tagasi nüüd spetsiaalselt seda tüüpi toitu soetanud, mis Mopsile jalutustuhinat tooks. Nooh, hakkasime hämardumise aegu astuma, aga ega see koostöö meil alguses hästi sujuda tahtnud, Mops vist tunnetas, et ma rohkem nagu kassisõber. Aga kui olime rahu sobitanud, käisime vahepunkte inspekteerimas, meid omakorda seiras mitte liiga kaugelt üks priske metskits ja veidi eemalt saabus ka rebane, kes Mopsi haukumise peale meile puhta külje alla tuli (ma veel imestasin, et kas see on ka sõbralik koer, kes meie poole nii reipalt lippab, aga talle vist Mopsi lärm ei sobinud ja läks tuldud teed tagasi). Lõppu saime juba päris tugevalt hämaras kohale komberdatud, mul oli juba päevasest jalutusest 27 tuhat millegagi sammu kella peal ja olin kondi leidmise üle pea sama õnnelik kui Mops. Viisin väsinud kutsa tagasi kuuti põõnama ja asusin koduteele.
See oli tore lahendus ja sedatüüpi aardeid paluks veel!

Kodutöö oli mul tehtud, nii vähemalt väitis geokontroll. Tulime Rebala kalmete juurest otse siia. Väljas oli juba kottpime. Võtsime jälle kõik valgustuse kaasa ja hakkasime gepsu noole järgi minema. Õige pea oli aru saada, et vesi hakkab üle serva tulema. Niipalju, kui lambiga näha oli, oli meile vajalikus suunas vesi. Mõtlesime, et lähme siis veidi ringi. Ka seal oli vesi. Igatahes mingil hetkel otsustasime, et tänaseks aitab. Enne, kui me kuskile sisse vajume või keset lagedat pimedust ära eksime. Auto juurde tagasi läksime puhtalt gepsu järgi, sest ringi keerutades kuiva kohta otsides oli suunataju täiesti kadunud. Kui järgmine kord siia satume, siis läheneme teiselt poolt.

Sellega meie kell kaheksa alanud tore geopäev kl 19 paiku ka lõppes.

 8 

Tegime 25.ndaks pulmaaastapäevaks erilise ürituse ja kutsusime u25 sugulast-tuttavat siia aarde parkla lähedale tähistama. Sai vähe kuudielamist laiendatud ja pidusööke pakutud. Tegime 4 korda väikestele gruppidele koerajalutaja aarede retke ja ka pikema ringi fosforiidikarjääri ja inseneri aarde juurde. Kõik läks kenasti korda ja mängu ning kohta sai ka hästi tutvustada. Koerajalutaja ei ole küll mängu tutvustamiseks vist kõige parem valik esimeseks aardeks, aga Kadri arvas et see on nii äge asi, et peab kindlasti teistele ka näitama. Saigi siis koerajalutajatel sabas sörgitud ja veidi aidatud. Õnneks oli pliiats aardest juba kaduma läinud, muidu oleksid minu mugud veel terve logiraamatu nimesi täis kirjutanud.

Lahe.

 1 

Mõned nädalad tagasi käisime akupangaga proovimas aga see Mopsile ei sobinud, lürpis ainult vett juua ja ei olnud kondi otsimisest üldse huvitatud. Korra käisime veel patareidega ka kohapeal aga siis jäime vihmasaju kätte ja täna sai siia tuldud juba kolmandat korda, seekord uute patareidega. Värsked patareid Mopsile meeldisid, me ei jõudnud tal kondijahil sabas püsida. Korra tulid patareid oma pesast lahti ja siis teatas Mops, et ta joob veidi ja tahab uuesti otsast peale alustada. Kondi leidmisel oli Mops eriti rõõmus, samuti ka meie. Toreda teostusega aare, meie täname!

Vaatasin alguspunktis kutsu üle. Täitsa janune teine... katsetasin akupangaga. Vahepeal tundus nagu, et saime janust üle, aga edasi esimesest punktist ei saanud

 2 

Mitmeid kordi seda nuputanud aga ei ole hakkama saanud. Seekord tegin ühe kõne ja sain vihjeks, et loe vihjet :D Ja peale seda hakkas kohe asi sujuma kuniks geokontroll andis ka rohelise tule. Kõik vajalik kaasas sai sinna tatsatud, veidi sõprus suhteid soojendatud ja jalutama mindud. Aga tegi selliseid hääli, et polnud aimugi mida ta tahab. Siis sai ka juhendist kiirelt silmadega üle käidud kuna teada on, et see on nõrkadele. Sai uuesti proovitud ja juba ka suund teada enamvähem aga ikka polnud kindel. Sai siis juhend hoolikalt läbi loetud veelkord ja siis juba leidsime ühise keele ja saime koos jalutama mindud.

Peab mainima, et väga lahe aare, supper teostus, ei teagi miks seda nii kaua olin edasi lükanud.

Ka uutele kes tahaks geopeitust proovida aga pole kuidagi viitsinud veel siis esimesteks aareteks sellised peaks olema küll piisavalt motiveerivad :) Tavaline toidukarp kuskil puujuurte vahel võib mõnele võibolla eemale tõukavalt mõjuda, et kas peabki kättpidi mullas veetma igakord. Aga ei pea ja see ka ehe näide, suured tänud :)

 2 

Pitsu kodu leidmisega läx ikka pisut aega. Esialgu otsisin valedest kohtadest, aga kui olin mitu päeva seda lahti ja kinni pannud, siis lõpuks närisi kondi läbi. Nüüd ei olnudki muud kui välitööde voor. Aga see jäi kuidagi toppama ja vahepeal jõudis aastagi vahetuda ennem kui siiamaani jõudsin. Ka tänane visiit tuli poolüllatusena ja sõidu ajal kirjeldust lugedes vaatasin et kurjam kll AAA mul küll kaasas pole. Meenus kohe ka see kuidas olin Kaupo loogilise juurde kõndinud akupank näpus ja siis oh, corona ja sama targalt koju tagasi. Lugesin aga edasi ja jutt akupangast mulle sobis. Tuli vaid autost õige otsaga juhe üles leida. Ülejäänud juhendit ma loen nüüd alles kodus logi kirjutades. Sellest tulenevalt sain kutsast täiesti valesti aru ja arvasin millegipärast et tal on kange janu ja tahtsin teda jooma viia. Andis vaeseke mulle ju pikalt teada et tal hoopis teised plaanid. Aga mis sa teed kui üks kasutusjuhendit lugeda ei oska :D Hoidsin nüüd vaid põidlaid peos kuna akupank näitas ühte pulka. Kui me siis lõpuks paar km hiljem sinasõpradeks saime, näitas ta mulle ilusti oma vigurid ära. Pitsu sai pai ja aitasin tal kondi pooleks teha. Tõeliselt laheda teostusega ja saab samuti rasvase lastesõbraliku sildi külge. Tänud peitjale

 1 

Kahju, et siia enne valimiste lõppu ei sattunud.

Topsik leitud sai "pauka" endale nöörika kaela riputatud ja siis tema juhatuse järgi edasi liigutud. Väga kaua ei läinudki kui juba kont käes oli.

Väga lahe.

 1 

Päeva lõpetuseks tuli siia koera jalutama. Veidi enne parklasse jõudmist taipasin ka kirjeldust lugeda - patareid või akupank. Meil pole kumbagi ju kaasas. Õnneks leidsime autost lambi, mille seest täpselt vajalikud patareid. Saimegi koerakesega jalutada. Alguses võttis aega enne kui märke õigesti tõlgendama hakkasime (märkus endale: kui juhend on olemas, loe see läbi, hoiab aega kokku). Mida edasi, seda sujuvamalt mätaste vahel tuterdamine toimis. Kondi leidmise üle olime kõik neli võrdselt rõõmsad. :) Aitäh, nii hea aare! Tasus seda kodulähedast hoida.

Kerge jalutuskäik ja logi kirjas, tänud.

 1 

Koeraga meeldib meile jalutada ja nüüdseks saime ka selle kutsaga väikese jalutuskäigu tehtud.

 1 

Mops käitus meiega väga hästi. Algul võttis vastastikkune harjumine veidi aega, kuid üsna pea saime jutuotsale ja hakkas sujuma. Väga toreda teostusega aare! Meil võttis lihtsalt täna veidi emotsioone alla kohtumine RÄSTIKUGA, kes oli täpselt risti meie trajektooril ja see oli puhas õnn, et teda mätaste vahel tähele panime. Pärast märkasime mitmes kohas jälgi sellest, et rästikud olid nahka vahetanud, seega tuleks otsimisel ettevaatlik olla.

 1 

Mops on vist ära väsinud. Lürbib oma vee ära, köhib hääle puhtaks, nuusib natuke, aga konti otsida enam ei viitsinud. Mis siis ikka, nuuskisime tema eest ja järasime konti ka tema eest. Väga lahe teostus sellegi poolest. Meie täname.

 3 

Kätte jõudnud jälle see aeg aastast, mil võib jalgrattalt tolmu maha pühkida ja rehvid täis pumbata. Suuri eesmärke endale ei seadnud. Tasakesti kulgemine aardeni ja siis tagasi koju. Seetõttu oli hommikune start alles kell 11. Sõidukilomeetrid möödusid lennates. Rebala kanti jõudes meenus, et olen isegi 6 aastat tagasi siin rattaga sõitnud. Huvitav oli nüüd teistsuguse pilguga ümbruskonda jälgida. Suurimat tähelepanu püüdsid mutantvaresed. Võibolla olin lihtsalt kevadelaksu all ja nägin asju suuremalt. Igatahes nood olid hiiglaslikud varesed.

Aarde nulli ma enda ratast kaasa ei tassinud vaid viskasin esimese ettejuhtuva põõsa taha peitu. Samuti ei saanud ma otsejoones karbini jalutada, sest alvar oli minu jalanõudemeelele liiga niiske.

Mops ja juhised jõudsid minu valdusesse ilma suurema pingutuseta. Edasi proovisin Mopsile pakkuda dieeteinet ehk söötsin talle ette pealambi pooltühjad patakad. Hakkas koheselt nutma ja nuttis ennast pildituks. Proovisin teise asendiga veel, et äkki petab ära aga ei olnud edu. Siis proovisin kanüüliga toitmist. Minu voolik oli aga umbes ja võis ka selle kotti tagasi pista. Võtsin siis välja avamata pakendi värske sisuga. Kus nüüd Mops hakkas alles nosima. Oli kuulda kuidas kauss märgatavalt tühjemaks jääb. Tekkis lausa hirm, et sööb nüüd kõhu nii täis, et äkki kadunud kont enam ei huvitagi. Siiski siiski, peagi liputas saba ja andis nõusoleku jäljekoer olla. Mul koertega läbisaaamine väga hea ja tänu sellele sujus ka koostöö perfektselt. Ainult 2 korda urises mu peale. Üsna ruttu olimegi kondi juures. Mops sai selle oma maitse järgi maasse peitu kaevata ja mina logi kirja. Aitäh peitjale kui ka teejuht Mopsile!

 1 

See aare ootas lahendamist kaua, vist juba pea aasta. Mäletan, et suvel millalgi kahel rattal ringi rallides jõudsin siia mõttega ka see aare üles otsida. Jõudnud kohale, leidnud alguspunkti, tõdesin, et jah, kirjeldust peaks ikka lugema - patareisid mul ju kaasas ei olnud. Nii palju siis sellest tol korral.

Täna uus katse, patareid kaasas.. aga.. paganama märg see kõik siin ümberringi ning kummareid kaasas ei olnud. No mis teha, eks siis püüdsime liikuda kuivemates kohates ja kutsu soove täita. Tundub, et saime hästi hakkama, kuna kutsu oli meiega päris rahul ja viis meid täitsa õigesse kohta. Äge värk, pole midagi halba öelda. Annab sellise idee peale ikka tulla ning siis see idee veel realiseerida! Meie poolt igal juhul pöidlad. Täname!

 2 

Seda aaret olin meelega hoidnud ajaks, kui vend lastega külla tuleb. Seekord oli ka nõbu Kolumbias elava tütrega kambas ja tahtsid tulla mulle külla koeri vaatama. Ma siis lahkesti leppisin kohtumispaiga ja koerajalutamise kokku. Mopsi leidmine oli põnev ja värskelt hangitud toit talle meeldis ning käitus ta lausa kiiduväärselt hästi. Näitas ette vanu konte ja mänguasju ning lõpuks ka õige kondi. Mops sai pessa tagasi viidud just siis, kui ilm juba häirivalt märjaks hakkas muutuma ja autode juurde tagasi põgenema sundis. Meie jalutuskäik läks igati korda ja saame vaid tunnustada ning tänada peitjat selle ägeda lahenduse eest. Täname.

 1 

Ainult seitse kuud mööduski aarde avaldamisest ja viis kuud esimesest fiaskoga lõppenud katsest seda aaret leida, kui leidsime endas uuesti jaksu siia jalutama tulla. Tänane fiasko ei andnud end muidugi kaua oodata. Tossudega värskes lumes ja kerges veekihiski ei ole kõige targem seda aaret praegusel aastaajal otsida. Kogenud geopeiturile kohaselt polnud mul aga erinevalt Marjest kummikuid autos. Hea, et hunnik kasutatud ja vähese jõudlusega AAA_patakaid kaasas oli. Ütleme nii, et poole tunniga said KÕIK kaasas olnud paarkümmend patareid käiku lastud. Iga kolmik töötas terve minuti, enne kui vaikis. Või oli see kutsukese viga, sest patareisid uuesti sisestades võttis taas hääled sisse. Aga ainsad hääled, mida me selles kasvatamatus (vabakasvatusega?) kutsikas kuuldavale suutsime tuua, olid urin ja niutsumine. Ei ühtegi klähvatusepoegagi, rõõmsast klähvimisest rääkimata.
Kui jalad lisaks märjale ka külmaks kiskusid, saabus aeg võimekamatelt loomatalitajatelt elusihti küsida. Selle abil suutsime kondi paksu lume alt välja kaevata. Kummaline oli aga see, et isegi kui olime penile kondi lõugade vahele surunud, ei muutnud nähvits oma hääletooni. Ah, ise teab!
Kui töötab, on igati soovitatav ja lahe aare. Kiitus ja tänud Ahtole taas hea idee eest! Kutsuke ja kont kuivad ja korras. Kas ka peni kõnevõime, ei julge kinnitada.

 1 

Mopsil oleks seal päris keeruline olnud kergesti puruneva jääga vees liikuda, nii et võtsin ta sülle. Alguses ei osanud ma tema hääli õigesti tõlgendada. Vähe kogemust, mis muud! Selgus õnneks saabus üsna ruttu ja siis tegime oma tiiru ära. Tore aare, aitäh!

 1 

Saabus info, et üks "õlekõrs", mis on seal nii igaks juhuks jäätud, ei kannata enam kriitikat. Tegin siis e-rattaga pikema tiiru ja vahetasin selle ära. Pimedas ja udus oli päris huvitav ka oma aaret otsida ja maanteel seigelda.

 1 

Üsna avaldamise paiku hakkasin mõistatusega pusima. Esimese hooga ei saanudki pihta, kui aga pakuti vihjet, siis enne kui seda vastu võtma oleks hakanud, proovisin ikka korra veel ajurakukesi pingutada ja asi hakkaski jooksma.

Sinna kanti tahtsin minna sügise paiku ja tänane ilus sügispäev oli õige kutsa jalutama viimiseks. Mops oli tubli, nii kui kuudist välja sai, liputas saba ja limpsas ;) Hakkasime siis rõõmsalt astuma. Aga juhtus nii, et käisime muudkui ringiratast ja ei jõudnud kusagile ning esimesed pool tundi me jagelesime kutsaga ikka kõvasti. Oleksime juba peaaegu riidu läinud. Lõpuks ütlesin pahaselt, et annan talle veel 20 minutit ja siis mina enam ei mängi! Ja tohoh, peatselt asendusid urinad lõbusate haugatustega ning hakkasimegi kui üks meeskond liikuma. Edasi läksime kenasti üksmeeles lõpuni ja leppisime ära. Ahjaa, sain siit Geoloogi aarde tarbeks kivistise ka :) Tänud!

 1 

Omajagu sai selle Paukaga ringi tatsatud :) Kaval tegelane kes oskab ka ninapidi vedada,kui tuju peale tuleb.Lõpuks saime siiski jalutamised jalutatud.Aitüma

Saarel hulkudes jäi veel niipalju jõudu üle, et võtsime suuna sadamast just siia, va mopsi juurde. Päästsin ta kuudist välja ja mind valdas tunne, et olen tööl, tegemas mingit etendust lastele. Ainult ,et publikuks olid ülekasvanud lapsed. Mina kõmpisin ees ja nö postid minu jälgedes. Kui mops keeldus edasi minemast käisin uuesti postide juures ja nii ikka ja jälle. Kohati oli see päris koomiline ,aga mopsi mänguasja juures kiilus kuul kokku. Kui selle kuuli jälle liikuma saime siis edasine oli juba puhtalt koera tujudele järgiandmine. Ja tujukas on see tegelena omajagu. Õnneks oli ta sellises paremat sorti tujus ka ja näitas oma kondi asukoha ette. Oh seda rõõmu nii mopsikesel kui meil. Tegin tegelasele pai ja saatsin kuuti tuttu. Tänud peremehele !

 7 

Oo, mops, sa meeldisid meile! Aga ma alustan siiski algusest, sest see aare väärib pikemat äramärkimist. Juba pealkirja järgi tekitas see aare minus huvi, aga et tegu oli mõistatusega, mis tekitas minus üksnes segadust, siis pidin selle esialgu huviorbiidist välja jätma. Kui nüüd mõni aeg tagasi märkasin, et peitja oli lisanud sellele väikese vihje, oli sellest palju abi ja saime meiegi koordinaatidele jaole. Et minu väike lemmik on ise juba mitu aastat inglite juures, võtsime jalutamiseks kaasa oma lapse, kes omakorda võttis kaasa oma praeguse lemmiku - kakava kaisukoera Paxi. Mops oli juba alguses meid nähes sama rõõmus nagu meie teda nähes - ja pole ka ime, ta oli logisid arvesse võttes päris mitu päeva üksi oma kuudis pidanud konutama. Sõi ja jõi isukalt, sõbrunes Paxiga ja vupsas Helenale sülle ning nii me teele asusime. Ikka vasakule ja paremale, otse edasi ja tuldud teed tagasi. Mingi hetk vahetas mops jalutajat - Juhan haaras ohjad (ehk mopsi) ja hakkas tegema suuremaid tiire. Mops näitas meile küll end igast küljest - urises, haukus, nuuskis ja ulgus. Isegi lendav taldrik teda ei lohutanud. Kuni viimaks... hakkas kostma rõõmsat klähvimist. Olime ise sama elevil kui mopsik, kes lõpuks oma konti haistis. Jee, väike sõber, said oma teenitud auhinna!! Ja suutäie viineripirukat meie käest veel pealekauba. Lausa kahju oli sinust lõpuks lahkuda, aga meid lohutas siiski teadmine, et küllap uued jalutajad on juba teel. Aitäh, mops, tore oli sinuga sõbraks saada. P.S. Olen aastate jooksul ikka kohanud meeldejäävaid aardeid ja ootamatuid lahendusi, aga palju on juba nähtud ja pean tunnistama, et minu geolatt on seetõttu juba üsna kõrgel, et igasugust topsikut enam otsima ei kutsugi. Seetõttu on eriti äge, kui ma ikka suudan veel üllatuda uute ideede üle ja kui keegi võtab kätte ja näeb vaeva ja valmistab sellise aarde, nagu see siin! Aitäh selle eest! P.P.S. Meie mopsivaimustust ei suutnud vähendada isegi asjaolu, et meie auto enam käima ei läinud ja me oma geopäeva olime sunnitud sealsamas lõppenuks tunnistama. Mis siis sellest, jääbki see mops eredamalt meelde. P.P.P.S Meie pisike viieaastane koerajalutaja ütles, et paneb sellele aardele hindeks 10+ (ja ega meie Juhanigagi kitsimad pole). P.P.P.P.S Kus on siin nüüd see koht, kus saab sellele aardele lisada aasta aarde sildi? P.P.P.P.P.S Meie suurim tänu, kummardus ja aplaus veelkord peitjale selle positiivse elamuse eest!

 1 

Kohati tundus asi üsna lootusetu. Esimesest tüngast läksime ka liigselt pöördesse ja kiilusime täiega kinni. Lõpuks juhatus pontu meid siiski õigesse kohta ja saime nimed kirja. Tõeline kõrgtehnoloogiline ime! Kiidame meistrit!

 1 

Mõistatuse teoreetilise osaga läks lihtsalt. Välitöödel tundus ka alguses kõik loogiline, peale natukest pusimist saime Mopsiga jutule ja asi hakkas jooksma. Mingi hetk tekkis väike segadus, aga peale peitja poolset kinnitust, et asjad on kõige paremas korras, sai Mops kenasti oma kondi kätte. Tänud peitjale, väga lahe asi.

Ülipõnev aare. Mops sai korraliku tiirutamise ja jalutuskäigu. Meie enda hagijas muidugi pidas seda sahmerdamist igavaks ja eelsitas iseseisvalt ning tunduvalt tempokamalt jalutada. Lpus olime veidi aega pimedad, kuid väga kauaks see konteiner ka peitu ei jäänud. Tänud!

 1 

Lisasin aardele vihje mõistatuse lahendamiseks. Ka kohapeal on täpsem kasutusjuhend - esimesest punktist u10m. Lihtsaid leide!

 1 

Mõistatus oli mõistmatu hetkeni kui Geojaanil Peitja väga otse dikteeris, kuidas lahendada. Eile oli siis see tore päev, mil geokontrolli põhja lasin. Täna siis võtsime oma mopsi (loe: chihuahua) ja läksime jalutama. Rebala tundus selleks igati sobiv paik. Enne minekut tegime kiire poepeatuse, et Duracelli ühes võtta. Sihtpunkti leidsime kiiresti aga siis hakkas jama pihta. No tuhkagi ei saanud aru, kuidas käituma peaks. Siiberdasime seal siis sihitult ringi kahe koeraga, mõistmata mida tegema peab. Jälgedest kasu ka polnud kuna need läksid igale poole. Ühel hetkel märkas Herki midagi, mis haris meid pisut. Jätkasime siis siiberdamist aga tundus, et mopsil oli meist siiber saanud, sest ta ainult urises. Jalutasime vaheldumisi mopsiga aga ta näitas ainult rahulolematust. Kuna kell oli peaaegu 11 õhtul, siis halastasime mopsi peale ja lasime tal tuttu minna. Kogu üritus kokku võttis tund ja 45 minutit. Ei teagi nüüd, kas ja millal mopsile uuesti külla läheme. Tänud peitjale 1233 põletatud kalori eest ja muidugi ka kõige muu eest!

Pargitud

Lipp lipi peal, lapp lapi peal - mis see on?

Mopsi mõõtu päris välja ei anna aga kepsleb küll isuga

Kuu

 1 

Kolmas kord ja seekord õnnestus mopsiga sõbraks saada. Urr, ma oleks pidanud selle kondi juba esimesel korral, ja ka teisel korral leidma, sest käisin seal. Mops oli siis küll vait, kuid... hea kamuflaaž.

 3 

Ülgase savikarjäär logitud ja avasin selle aarde gepsus. Siis tuli masendus, olin just Maardu maximast tulnud aga patareisid pole. Kuna aga järgmine siia tulek võib väga kaugesse tulevikku minna siis pidasin targemaks kohe Maardusse tagasi sõita. Nagu maast leitud 6km tuli juurde. Vedasin ratta nulli ja hakkasin Mopsiga tegelema. Sellist teostust ei osanud oodata. Algul ei saanud üldse minema. Kui aga tegevus selge siis läks tuju heaks. Pole päris kindel, aga mu arust hakkas poolel teel kondini niutsuma, kuna seal ühtegi loogilist kohta ei olnud, siis jätkasin ning rohkem häält ei kuulnud. Võtsin patarei küljest ja alustasin uuesti, nüüd jõudsin õigesse kohta. Algul läksin pisut mööda ja Mops ajas jänese heinast jooksma. Patareihoidiku vedru on viltu läinud aga töötab, ei suutnud sirgemaks väänata. Paneb ikka imestama, mis ideid geopeituritel on ning kuhu see küll välja jõuab :)

 1 

Eile oli väga sobilik koera jalutamise ilm. Kuna meil päris koera pole, siis otsustasime Mopsiga sõbraks saada. Ülesanne läks lihtsalt ja Mops sai kiirelt leitud. Mida ei olnud, olid patareid. Mina pakkusin välja, et kas me ühte teist seadet ei saaks kasutada patareide asemel ja Agu, kes on ju insener, tegi selle mõtte kiirelt teoks. Ütlen kohe ära, et tulge ikka patareidega ja ärge hakake muid variante leiutama. Saime üpris ruttu aru, mida Mops meile koertekeeles öelda tahab. Pitsu, oi vabandust Mops ikka, leidis oma vanu kondi peidukohti üles, tegi huvitavaid hääli ja kõik oli tore aga meie toiteseade lülitas ennast pidevalt välja või katkes ühendus ja me hakkasime kahtlustama, et see Mops on päris tark koer ja tal peab kõht pidevalt täis olema, muidu ta hakkab meid lollitama ja me ei jõua kunagi päris kondini. Tegin kõne omanikule ja sain teada, et nii ongi, Mops on koertekoolis korralikult kohal käinud ja käitub nii nagu teda õpetatud on. Kui süüa ei saa, siis streigib. Leidsime ka ühe abivahendi aga sellest polnud kasu midagi, meil oli niigi selge kuidas Mops käitub, meil lihtsalt toitu talle nappis. Mina pidasin loobumise plaane, et tuleme uuesti tagasi patareidega aga Agu pole allaandja tüüp, ta tegi viimase ringi Mopsiga ja seekord pidas tehnika vastu ja oh seda õnne kui Mops leidid kondi. Ise nii väike aga haukus nagu pöörane. Me täname peitjat, igati vahva aare, mõistatus ja koht ja teostus, kõik super. Soovitame.

Sauna-Antsul oli peni,
väike valge kutsikas.
Urises ja haukus seni,
kuni lõpuks hammustas.

Sauna-Ants lõi peni maha
suure aiateibaga.
Mattis sauna aia taha,
risti peale kirjutas:

Sauna-Antsul oli peni ... jne

Umbes nii see käis. Peni jooksis ringi, klähvis, urises, ise ka ei teadnud täpselt, mida teha. Jaluta siis sihukest. Lõpuks oli peni võhmal, meil sussid märjad, aga kont kah hambus. Tänud, täitsa lõbus asi.

Raskelt tuli, väga raskelt... aga jalutatud see koer sai läbi häda ja vihjete... :) Tänud

 4 

Lembit oli siin korra mitteleidmas käinud ja nüüd ajab oma kobasuse siin patareide puudumise süüks. Seega sobis mulle imehästi siia sissekeerang, sest jälle kui Aasta-aardeid vaja hääletada, siis head minul käimata. Etteruttavalt siis ütlen, et 2018 Aasta-aarde võib juba välja anda, see hääl kuulub juba, Ahto sulle!

Lembit oli pikem ja suurema kerega, seega loomulikult sai Mopsi esimesena endale. Mulle jäi juhendi näol paberilipakas ja järel lonkimine. Mops võttis koheselt jälje üles, Lembit hakkas liikuma, mina muudkui lugesin kõva häälega juhendit. Korraga miski Mopsile ei meeldinud. Selge pilt, vale värk. Muutsime tiire ja nüüd juba Mops oli õite rõõmus, eriti meeldis mulle kui ta nuuskis. Sellega hajus korraks ka Lembitu tähelepanu ja kuna tal on omal on koer, keda jalutada, siis kasutasin juhust ta käest Mops omale krabada.

Mina, täielik Kass-Naine sain selle Mopsiga imehästi hakkama. Paar korda olid meil küll eri arvamused kuna Mops oli mul süles ja ma silkasin temaga ringi. Rihma otsas oleks kont juba ammu leitud. Õnneks Lembit väheke ikka suunas loogilistesse kohtadesse, muidu oleks ma selle aasta sammud raudselt täis lidunud.

Ja siis leidis Mops kondi. Näppisin seda ja hakkasin vaatama, et kus siis aardekast on. Sel ajal kui mina otsisin, võttis kuskilt Lembit logiraamatu välja ja mul jäi üle vaid möhh teha. Edasine teekond möödus meil autos pidevalt Mopsiteemale, no on alles teostus, mida ideed ja koht ka vinge. Mingi rästikuteema on siit ka läbi käinud aga sellise Mopsiga jalutamise tuhinas läksid mul need sik-sak rajakad täiesti meelest.

Aitäh Ahto, 2018 Aasta on mul paigas, lihtsalt super kõik!

Siin olin korra käinud, kuid siis polnud abivahendeid kaasas ja kuigi leidsin ka õige vidina, ei käidelnud ma teda nii nagu peaks. Nüüd läks kõik kohe alguses nii nagu minema pidi. Miski aeg krabas Anne mopsi mu käest ära ja pani sellega plagama, ma siis vahepeal sain miskeid suundasid ette karjuda. Täitsa vahva aplausi väärt asjandus valmis tehtud. Aitüma ja kummardused meistrimehele!

 3 

Kas ma olen ainuke, kes Mopsi alguses üles ei leidnud? :D Raja algusesse jõudes leidsin vaid Mopsi iseloomukirjelduse ja maast musta kilekoti tükid, mis panid kutsu tervise pärast muretsema. Kuna kiviaedu ma ei lammuta ja jaaniväsimuse tõttu muid mõtteid ka peas ei olnud, tülitasin hoopis pühapäeva hommikul igaks petteks peitjat. Peale kõnet jäi üle vaid laup vastu käelaba panna ja ohata. Tuhatpluss leidu ja ikka täielik geo-ohmu. Mops käes, asusime jalutama. Alguses ei saanud hästi vedama, pärast enam pidama. Mops klähvis ja ulus ja meil oli väga tore. Suurepärane aare, suurepärases kohas. Väga harva lisan aaretele omalt poolt silte, aga see Mops küll väärib seda. Aitäh peitjale! :)

Mopsid kuuluvad kindlalt mu lemmikute hulka. Sellest mopsist me aga päris täpselt aru ei saanud. Ei tahtnud teine meiega jalutada. Siis ei jäänud mul muud üle kui ise koera eest jalutada. Peeter jäi seniks teda dresseerima.
Tänud!

Mul pole lapsena oma koera olnud ja ka hiljem olen nendega pigem konfliktis olnud. Tartus elasin mingi aja eramute piirkonnas. Kuna üliõpilaspõlves sattus erakasse saabumine ikka kuskil 2 -3 ajal öösel siis suutsin kõik ümbruskonna koerad haukuma panna, (kuigi ma vaid lihtsalt kõndisin oma veidi ebakindlal sammul). Terve kvartal kõlas siis toredas koerahaukumise kakofoonilises sümfoonias (mõnikord viiel öösel nädalas). Samas Tartus Hiinalinnas vahetult peale vene sõjaväe lahkumis elades ja ikka öösiti kojujõudmisi harrastades ei olnud mul mitte kordagi konflikte kardetud agressiivsete venelastega aga oli näiteks kogemus kui mind ründas korraga hulkuvate hundikoerte kari. See kogemus on küll üks neid kui ma surma kartsin. Need ründavad ju korraga kõigist suundades ja kütavad samas üksteist üles.
Noh ja nüüd mine vii mops jalutama. Ei saanud ei mina ega Piia aru, mida ta urises või mille peale haukus. Aarde leidsime üles siis kui mopsi tema pesa juurde maha urisema jätsime.

 1 

Mõtlesin, et lähen tuulutan siis veidi oma krantsi ka. Kohale jõudes algas siis ikaldus pihta. Miski vidin oli, kuid mitte õige, siis järgmine vidin oli aga ka mitte õige. Siis lugesin aardekirjeldust ja selgus, et vajalikke vidinaid kaasas ei ole. Jalutasin veidi veel oma krantsi ja piilusin mõningaid kohti, kus mops olla võiks, kuid ei miskit. Minust ta igatahes seal leidmata jäi... a küllap kusagil kössitab.. ju vast mingi aeg lähen vaatan veel korra asja üle, kui abivahendid kaasas juhtuvad olema. Aitüma.. .üks vidin, mis silma hakkas, oli küll täitsa paljulubav.

 2 

Marje mõtles lahenduse välja ja pani esimese punni paika. Mina tõin meid juba poole kaheksaks päikselisse parklasse kohale. Jõudsin juba autogi sulgeda, kui meenus, et oot-oot, kas siin polnud midagi lisaks vaja? Mnjaa, kolm korda kolm A-d oli just see, mida meil täna ühes polnud. Poleks vist isegi kolm korda kaht A-d välja pigistanud. Sisistasin "AAAh!" ja istusin mornilt autosse tagasi ehk sõitsime ilma midagi katsetamata-otsimata minema. Milline fiakso.
Sellise "ettevalmistusega" otsustasime valida selle jalutamisaarde eile avaldunud Porgandi esmaleiu asemel.. "Sellest ajast saadik kannan ma alati kolme AAA-d endaga kaasas", nagu öelnuks selle peale Alev Ström.

 1 

Väga muljet avaldav aare. Koer on edukalt jalutatud tänaseks :)

Päris pikk tiir tuli. Palju oli koera mõistmisel abi juhendist, mida Mikk kauge maa tagant hõikuda üritas. Hea kuiv on praegu, kui jälle kehv suusailm saabub, on seal pisut keerulisem jalutada. Natuke kõkutasime ka, aga materjali jagub veelgi. Aitäh, väga vahva aare!

Loopealne korralikult ära jalutatud.

 4 

Sünnal,kõhud täis pugitud, oli otsus,et lähme tuulutame end natuke. Nullis haaras Mati kohe mopsi oma hoole alla ja vedas meid täiskasvanuid jalutuskäigule. Oh mis tore jalutusväljak seal on. Koer urises ja klähvis pidevalt. Leidsin siis mingi kondi, ikka päris ja rõõm suur, et seiklus otsas. Mops põlgas selle ära, aga sünnipäevalapse koera jaoks oli see maiuspala,kui ta selle Maardus kätte sai. Igivana ta ju oli, aga läks ikka kaubaks. On küll tore aare, selliseid on rõõm otsida. Aitäh.

Uuel jalutusel. Vahepeal olin läbinud koertekooli. Nüüdne tulek oli nagu eksamile minek, kas mõistan koertekeelt või mitte, kas jõuan kondini või mitte. Algus oli taas kahtlane, aga siis sain Mopsiga sõbraks ja suundusime edasi. Mingi aeg tahtis koer eksitada ka, kui talle tuli laiskus peale ja mitte ükski suund ei sobinud, aga ma tirisin teda ikka edasi. Ja lõppu ma tänu Mopsile jõudsin. Tehtud. Tänud jalutama kutsumast.

 4 

Kui aare avaldus, hakkasid need AAA-d kohe nagu magnetid enda poole tõmbama. Varasemad kogemused siiani peitja AAA vidinatega on jätnud kirjeldamatuid emotsioone. No aga mis sa teed kui pea ei võta ja nii tuligi jääda esmalt vaatleja rolli. Lisandunud AA-d tõstsid aga pinget veelgi.

Nüüd sai terve nädal varahommikust hilisõhtuni kas tööd tehtud või miskit nikerdatud. Reede õhtupoolikuks oli aga sellest nii siiber ja sai otsustatud, et täna ma puhkan ja chillin niisama. Pärast suurt randevuud poistega olin lapsed nii ära väsitanud, et need vajusid kuskile nurka ära ja minulgi tekkis võimalus leboasendisse visata. Nii kui tagumik diivanit puudutas, käis peast jälle haugatus läbi. Kiskusin mõistatuse lahti ja jäin taas seda sama tuimalt vaatama nagu eelnevatelgi kordadel. Ei paistnud kuidagi asjad hargnema hakkama. Ühel hetkel miskit pliiatsiga paberile sirgeldades, avastasin ennast äkki hämmingus olekus ja voilaa, seal see lahendus ennast kõikse aeg peitiski. Hetkega oli kohe selge kuidas ma oma ülejäänud reede õhtut sisustan. Soovisin perele varakult head und ja asusin teele.

Kuudist vaatas vastu umbes täpselt see mida ma olin omale vaimusilmas juba ette kujutanud ja mäng sai alata. Kuna me polnud varem kohtunud, siis kõva pool tundi võttis kindlasti kuniks me sõbraks saime ja teineteist mõistma hakkasime. Kõik mis sellele järgnes oli juba puhas lust ja lillepidu.

Hoolimata sellest, et nii mõistatust pusides kui ka välitöödel olin ma ka meeleheite piirile viidud, siis elamused ja emotsioonid mis ma sealt sain, olid seda väärt. No täitsa minu maitsele, selliseid jalutaks kasvõi iga päev. Müts maha, kiitused ja kummardus ka veel takkaotsa.

 1 

Henny sai eile koeraplatsil ühe uue mopsiga tuttavaks, said läbi küll. Ma loll mõtlesin, et oln vahepeal ka nende hingeelust veidi aru saanud aga ei, pea hakkas ringi käima tema tegemistest.

 2 

Siia ma tahtsingi täna tulla :) Koertega on siiani head suhted olnud ... Mõistatus lahenes pisikese abiga - kuigi nii lihtsa asja peaks ikka ise ka välja mõtlema. No vahel on ülemõtlemise nähud - mis teha. Niisiis patareid kaasa ja lahingusse. Koer leitud. Edasi käitus see koer nagu poolsegane - nagu oleks tegu mitu nädalat jalutama mitte saanud kevadise vasikaga. Esimese patareikomplektiga ei jõudnudki kuhugi. Õnneks olid varud olemas. Ja siis sai koergi vist esimese vaimustuse maha keksitud ja klähvitud ( või õppisime ära kuidas talle läheneda?) ja nii me siis koeraga koos jalutasime ja erinevate vidinate juures nuuskisime - seni kuni lõpppunkti jõudsime . Ja veel aitas muidugi kaasa juhuslikult leitud käitumisjuhend :) Aitähh - väga äge aare - kui ainult algusest minema saad ja jalutuskäik "jooksma hakkab". Aitähh

Tänud aarde eest!

 1 

Alustades arusaamatu Mopsi käitumine x-punktis, no kord klähvib ja peagi samas punktis hoopis uriseb. Pooleldi juhuslikult papüüruse otsa komistades, oli edasine jalutamine kordades lihtsam. Kulgesime ladusalt „metsa taga olevasse metsa“. Tuli ilmsiks, et külastamist vääriv sihtpunkt oli mul Mopsiga välja valitud ühte ja samasse kohta. Edasine nuuskimine – klähvimine – mängimine oli juba enam-vähem teada suunal Mopsiga väikseid jänesehaake tehes lihtne, et kondini jõuda. Siksakilist triipu me ei kohanud. Leidsin ühe golfipalli, mis ununes kuudi lähistele kivile. Mops sai jalutatud ja tänud peitjale.

Mõistatust oleks võinud Henny ka pureda, nii mõnedki jalutusplatsid tal siit nimekirjast külastatud. Osasi neist teame küll hoopis teiste nimedega. Mopsiga oli viimati platsil aga lugu kehva, sõbraga, kellega kuid tagasi vabalt mängis, läks nüüd raginaks. Seepärast ei tihanud teda ka välitöödele kaasa võtta. Ja head nahka poleks sellest tulnud. Oleks ennast vaid Henny ees päris ogaraks teinud. Jaluta poolteist tundi võõraga ringi, vedi üle kiviaedade, vahepeal käi veel söötmas, enamasti uriseb vaid. Klähvatusi õnnestus küll kuulda aga minu arust need rõõmsad küll ei olnud. Või no ma ei tea..., Henny ju ei haugu, tema tujudest saan kehakeele järgi aru.

Tegelikult tundus algusest peale väga vahva ja vinge aare, kuid lõpuks jäi mitteleiu pärast hapu maik juurde. Tundus kondi otsimisena ..... Teaks kaugele see mops jalutabki. Praegu jääb nii, tagasi siis kui uuesti mopsiga sõbraks saame.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 9 

Ühesõnaga selline tore jõuk sai järjekordselt kokku, et päevale punkt panna ja aare leida. Parkisime autod, päike oli veel kõrgel taevas ning nähes seda heinamaad kivimüüridega õhkasin õndsalt, et "ussiparadiis.. täielik ussiparadiis". Nulli juures hakkas vaikselt juba looma - kui näitan näpuga lääbakil paekiviplaadikese poole, et "selliste all on enamasti karp logiraamatuga". 30 sek hiljem oli kuulda Riina röögatust. Seal all olevat täitsa madu, paeplaat kukkus tagasi.

Miki: "Kuule, Riina, Sa ei kujuta ette, kui hästi on tänapäeval aardekonteinerid järgi tehtud, eemalt paistabki nagu päris madu.. sikuta ta sabapidi siia ja võta tops kurgust välja, logime ära. Kardad mingit aaret, no ma ei tea"

Riina: "Mina ei julge, ta päriselt ikka liigutas ka, too pliis ise - liiga ehtne paistis, ausalt".

Mis seal ikka, läheme jalutame parem koeraga, äkki ongi päris madu.

Kaugelt vaadates võis päris naljakas olla, kuidas jõuk kalpsab heinamaal ringi ja proovib peni haukuma saada :D Natuke oli vahepeal tuge ka vaja, sest ei saanud aru, kas vahepunkt või lõpp või mis värk on. Edasi hakkas jälle mõistus tööle ning kalpsasime läbi rästikute ja puukide võidu poole. Väljas oli õnneks suht tugev tuul ning sääski sisuliselt ei kohanud. Parim seltskond, laheda teostusega aare ning keegi ei saanudki siksakilise vooliku käest naksata. Kordaläinud päev. Aitäh, peitja ja geokaaslased :)

Tule siia, voolik ja näita ega sul topsi kurgus ei ole.. Need pagana aarded on viimasel ajal nii ehtsaks muutunud, et kahtlusta kõike. See oli kahjuks vaid tüng, topsita..

 2 

Algus välja arvutatud, läksime kohale. Algul otsisime koera valest kohast, Miki ütles vaadake sinna kivi alla. Ainus, kes sinna vaadata julges oli Riina ja mis te arvate, kes seal oli:) Rästik keras, Riina ütles meile te ei taha sinna vaadata. Annabel muidugi pärast seda hakkas natuke kartma ja eks Miki viskas õli tulle ka muidugi:( Lõpuks leidsime ka koera, kellega jalutama minna. Alguses ei saanud aru, millal ta lõpuks haukuma hakkab ja kas üldse hakkab. Meie õnneks ikka lõpuks hakkas. Igal juhul Annabelile väga meeldis selle koeraga jalutada. Väga lahe teostus, tänud peitjale. STF sai kirja kl.20.40

Mõnus jalutuskäik. Lahe aare. STF kl.20.40

 1 

STF kl.20.40

Mina pean enne koertekooli minema, et koerte keelt paremini tundma õppida. Või siis oma koera kaasa võtma, kes eelmiste leidjate jälje üles võtaks. Või siis kellegi nutikama koerajalutaja rihma otsa saama ja siis sabas sörkima, et kondini jõuda. Igaljuhul seekord õnnestus igasugu hääli kuulda, aga vaid valesid lelusid leida.

 1 

Käisime pitsut jalutamas. Pitsu jooksis siia-sinna ning meie üritasime tal kannul püsida. Lõpuks pitsu võitis. Aitäh väga ägeda aarde eest, soovitan kõigile!

 2 

Olime just Mariannega õhtusööki valmistamas ja arutamas, et millist aaret õhtul külastada. Millegipärast oli tuju millegi uue ja ahvatlevama järele. Kõik vanad täpid tundusid sel õhtul igavad. Ja siis ta tuligi. Mariann hüüatas - uus aare. Ahtoj oma, mõistatus, kõlas põnevalt. Kribasime Madisele ja Liisile ka, et nüüd minek, kuigi tegelikult tuli alles koordinaate mõistatama hakata. Need käes, siis suundusime välitöödele. Jalutasime Mopsikut kordamööda. Rohkem ei lobise, minge sobitage ise tutvust. Äge aare :) Väga meeldis. Suur-suur tänu peitjale!

 1 

Õhtusöök söödud ja lebotasime niisama, kui Marianni käest tuli küsimus, et äkki läheks Ahto aaret otsima. Piilusin GP lehele ja GC lehe viimaste aarete sekka, kuid midagi silma ei jäänud. Kui täpsustati, et uut aaret, taipasin GC lehe aarete seas teisele lehele vaadata ning seal see põneva nimega aare paistiski.
Ühendasime jõud ja asusime erinevaid ideid pakkuma ning varsti tulime ka selle õige peale. Ei olnudki nii raske, kui esmapilgul tundus. Sõit aarde juurde möödus üsna ruttu ning salamahti lootsin, et aare asub maasturiga_huvitav kohas. Kahjuks mitte ning saime meeldiva jalutuskäigu ette võtta.
Kutsu oli kokku lepitud kohta jäetud meile ning äratasime ta kolme AAA mõõdus kondiga üles. Kutsa hakkas küll alguses urisema, et võõrastega tema ei jaluta ning lepib vaid oma peremehega, kuid vaikselt hakkas ta klähvima kuni päris rõõmsalt haukus. Seejärel vahetasime koerajalutajat ning teekond sai rõõmsalt jätkuda. Pärast järjekordset vahetust urises koer tükk aega, kuid lõpuks saime ta ikka maha rahustatud ning jälg järgmisse kohta võeti üles.
Olles omajagu ringi kolanud, näidati kõige parema kondi asukoht ette. Jätsime enda jalutuskäigust märgi {*FTF*} näol kell 19:58 maha ning viisime kutsu kuuti tagasi. Jäi teine saba liputama ning järgmist jalutuskäiku ootama.
Aitäh peitjale väga toreda ja laheda aarde eest! Kindel aasta aarde kandidaat!