Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pühendatud Silmsirklile kes mind geopeituse pisikuga nakatas, andis mulle korralduse aare peita ning pani aardele nime ka pea-aegu ära, no küll ma nuputasin, et kuidas seda teostada. Sai siis selline.
Kõigepealt pane ennast täpselt Loodi. Astu 14 sammu Loodist välja. Kui oled näoga Loodis (poole) siis astu paremale kui seljaga siis vasakule. Satud kahe suure tamme vahele ja ees näed suurt kuuske, sinna suunda hoia (lehiseid seal ei ole). Nüüd otsi mändi ja ära aarde nime unusta.
Kirjutusvahend kaasa ja ettevaatust liikluses. Otsides asud eramaal, omanik on aardest teadlik.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (6), lumega_leitav (2), lahe_teostus (1), gpsita_leitav (1), ronimine (1), rattaga_raske (1), puugid (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NPFK
Logiteadete statistika: 55 (94,8%) 3 6 0 0 0 0 Kokku: 64
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2023.
Õnnestus kohe esimeses kohas õigesti loodi ajada ning sõimaja ja sõimatav üles leida. Mis aga leidmata jäi, oli aare. Ehk on jääs, võib-olla aga sootuks kadunud.
Kõigi muude tänaste tegude hulgas tundus täiesti mõistlik mõte kontrollida veelkord minu teooriat selle aarde osas. Olin eelmisel korral oma otsingutel veendunud, et otsin õigest kohast. Leidsin juba tookord kaks tamme, hulgaliselt kuuski, mände ja muideks ka hulgaliselt padasid. Puudu jäi tookord see üks ja ainus, mis aarde leidmiseks vajalik. Selle ühe leidmiseks oli vaja Ingridit. Nii lihtsalt see leidmine käiski. Aitäh! Toredad pajad.
Millalgi Viljandimaa tuuri jaoks lahendasin mõistatusi ning sellest ajast oli mingi idee paigas, kuidas asjad võiksid olla. Nüüd pakkusin välja, et lähme katsetame. Kolmas kontrollitud koht oli sobilik ning viis sihile. Mõnus krutskiga aare! Ei olnudki nii hull, kui tundus. Tagant järgi täitsa meeldis. AItäh!
Loona luges kirjeldust, Margus keeras rooli ja nii me kohale jõudsimegi. Üllatavalt kenasti sujus. Vahva tükk. Tänan.
Algajatele paras mõistatus, aga kui koitma hakkas mida otsima hakata, siis kolmandal korral saatis meid edu. Aitäh toreda aarde eest!
Selle aardega mõtlesime, et noh, läheme proovime lihtsalt. Käisime esmalt ühtpidi Loodis ja siis läksime teistpidi Loodi ja kohe näkkas. Tühi kõht ka näpistas, seega ega palju jantida vist polekski tahtnud. Tore aare iseenesest, aitäh!
Kui päris aus olla, siis enne õigesse kohta jõudmist sai end kahes kohas loodi aetud, kuid need ajamised lõppesid nulliringiga või siis isegi vähe miinuses, kuna märg rohi ja võsa tegi nii jalatsid kui ka riided märjaks. Õnneks kolmandas kohas õnnestus end õigesti loodi ja tasakaalu ajada ning aare leituks logida. Aitäh.
Kes see ikka kirjeldust lõpuni loeb... Kui keskpäevavõimlemine tehtud, läksin õigesse kohta. Aga otsi palju tahad, aaret pole. Olin juba alla andmas, kui leidsin topsi hoopiski maast. Panin ta siis eeldatavasti õigesse kohta.
Siin olid mõnusad georajad kenasti ees ja kirjeldust jälgides ei lasknud ma nende kaootilisusest end segada ning silmasin õiget kohta õite kiiresti. Sipsti sai nimi kirja. Tänan peitmast.
Oli tõesti häirivalt palav ilm. Eks on ennegi püütud end nii ja teisiti loodi seada. Ei ole saanud. Seekord oli ronija ka kaasas. Igatahes on ta nüüd leitud. Tänud.
Loodis olemisega on lood viletsad, sest kes seda loodi ikka kasutab. Endalgi ju silm sirkel ja nina vinkel. Ja manuaalid on ju nõrkadele?! Nii saigi vahel harva Loodist läbi sõidetud, aga lambike ei süttinud kunagi. Ah, viinamarjad ongi hapud ja pada sõimab katelt... Korra juba tundus, et sobilik agregaat, mille küljes need pada ja katel sõimelda võiks, oleks nagu leitud. Loodi sai seal ka end sättida, aga vat, floora ei toetanud seda ideed. Võtsin siis lõpuks ikka manuaalid-loodid-sirklid välja ja kulutasin Google-i masina kütust. Nojah, egas sinna just asja pole olnud, seega ei saanud vinkelnina seda kohta haista. Logid ei tõotanud kõrgusfoobikule aga midagi head ja nii said omad oravad kodust välja meelitatud. Kohapealne valmistas neile muidugi pettumuse, et siis sedasi vaid??? Mõni sääsk sai söödetud ja nimed kirja. Kuusevarguses keegi meid ei süüdistanud ja üleüldse oli päev nii palav, et mõistlikud inimesed kudesid kodudes. :P
Aitäh peitjale ja edu edaspidiseks peitmisel!
PS: Logirull oli kenasti kuiv, aga minigripp on küll kaotanud oma vettpidavuse.
Logitud ja korras. Magnet? Puu otsas? Oli jahh. Aga puu..., see oli nagu mitmeharaline pühvel. Ägge...
Selle aardega läks üllatavalt lihtsalt. Kuidagi kohe esimesest hetkest kõik klappis nii nagu kirjeldatud ja aare jäi ka silma enne kui otsimagi jõudsin hakata. Aitäh peitjale.
Peale hommikust SPA-rada ja keskpäevast Viljandit võtsime küll suuna Võru poole, kuid seda ikka ringiga. See aare jäi hästi tee peale ja kuigi sedasorti kirjeldused on üpris umbmäärased, siis kohapeal oli pilt selge. Omajagu ronimist ja jõudsin pajani. Olin juba valmis aarde kadunuks tunnistama, kui siiski otsitut märkasin ja rõõmuga nime kirja sain.
No nii, nüüd sai ka see mõistatus lahendatud. Kolm korda käidud ja nüüd siis see õige koht, palju neid teid siia ikka tuleb, kus end loodi ajada. Viimases kohas georadagi sees. Said teised oma vahel juba peris hesti läbi, täielik vaikus olli. Tänud, et sai tegevust.
Kaua mõtteainet pakkunud mõistatus, kuni Betti käis eile välja ühe mõtte ja see sai täna kinnitust, et mõttel oli jumet. Oli siis natuke võimlemist ning logi kirja saigi.. Tõesti, vähemalt kui me neid nägime olid ära leppinud... Tore, jälle üks küsimärk kodu juurest maas ja naeratab kenasti... Aitäh peitjale kavala mõistatuse eest!
Esimese hurraaga kimasime õigest teeotsast mööda ja edasi oli lugu, kus pada sõimab katelt. Tänud peitjale.
Kui me kõik loodis olime,märkasime ka pada ja katelt.Tundus,et nad said täna päris sõbralikult läbi.Aitäh!
Ei sõimanud nad seal midagi. Päris üksmeeles hängisid sügiseste tammede, mändide ja kuuskede vahel. Loodist väljas olid sutsu jah, aga see ei seganud aardeleidu. :)
Aitäh aardepeitjale!!!
Ise ka ei tea kuidas mul õnnestus see leid ära kobistada. Paljugi käis kõhutunde järgi. Noore ja rohelisena poleks lootustki olnud. Tänase kogemusega kulus tiba üle poole tunni. Pada ja katel enam ei sõimelnud - olid ära leppinud ning teineteise kaissu pugenud.
Ah et tellimusaare, millel nimigi peaaegu ette antud - omamoodi huvitav viis geopeituda :o) Igatahes lahe koht ja kenasti väljapeetud temaatika, aitäh!
Kolmanda katsega sain täppi. Natukene aega läks enne kui nime kirja sain. Aitäh!
Eeltöö oli tegemata, seega läks loodi panemisega 3 katset. Aga edasi läks lihtsalt. Eriti mul, sest Meelis käis aarde järel, mima toitsin ainult parme. Aitäh! Nii tore teostus!
Kodutöö oli hästi tehtud ja tops tuli kiiresti välja, tänud.
Teooria oli kohe olemas, teostus võttis aega. Võiks öelda, et õnnestumine tuli viiendal katsel. Lisaks saime muidugi topsiga ka kiire tünga, mille lahendasime sama kiiresti. Ilus lõpp ilusale päevale, kui hiljem kodus selgus, et selle aardega sain tähistada 500 leiu juubelit. Aitäh peitjale!
Peale kõikvõimalike kokaraamatute läbilugemist ja ka kõigi retseptide järgi toidu põhjakõrvetamist olime ikka lõpukohata. Ei hakanud teineteist sõimama. Küsisime peakokkadel nõu ja nüüd sai roog juba parem. Isegi pada ja katel nägime, niinagu maas vedelevat pastakatki. Kõik viitas sellele, et nüüd on koht õige. Aga vat konteiner, see ei tatnud end näidata. Olime juba mitteleidu vormistamas, kui tekkinud mõte õnneliku logimiseni viis
Taas üks aare, kust on korduvalt mööda sõidetud. Aga ikka on olnud mõjuvaid põhjuseid, et mitte peatuda. Küll on kiire ema juurde või siis vastupidi, küll on kiire koju :)
Täna oli täpselt see õige aeg. Kõigepealt oli vaja väikest abi, et aru saada. Siis aga pidime kõigepealt tünga saama enne kui logiraamatu kätte sain :D
Tänud! Äge värk, meile meeldis :)
Pada sõimab katelt... Meie saime noomida... Kui selle koha leidsime, oli üllatus ja heameel. Ilmselt olime nii suures vaimustuses, et tundusime kuusekese otsijatena. Eks see selline aeg, et kahtlustatakse sellises tegevuses metsas uitajaid. Vahva leid.
Seda sõimavat pada ajasime ikka üle küla taga. Vaimusilmis olin juba lootuse kaotanud, et üldse seda seekord leiame. Liikusime juba aarde B juurest C poole kui järsku katkestas loba Merle terav silm. Kõik tingimused olid täidetud ja see koht tundus eelnevatest loodi aetud kohtadest kõige potensiaalsem. Lendasime kambaga peale ja lõime metsatuka oma valgusallikatega särama. See tõmbas aga kohe tähelepanu ka kohaliku seas. Püüdsin me kuusevargust varjata orienteerumise pähe. Vastutulev pobin andis aga mõista et ega see pinnapealne vihje vist eriti usutav polnud. Pidin ikka paljastama meie tegelikud plaanid ja viitasin geopeitusele. See tundus juba usutavam olema. Peagi seisime silmitsi viimase takistusega – kõrgus. Kuna sellega on meie seas kõige rohkem probleeme Kaupol, :D, sai tema siin lihtsal harjutusväljal natuke praktikat juurde. Peagi võis juba neid kuusevargaid logimas näha ja mõnus Viljanditrip võis jätkuda.
Tänud.
Tore, et naabrivalve töötas hästi, vaevu saime tammede vahele kui kuulsime eemalt kurja hüüet. Ehmatasime korraks seljad sirgu ja selgitasime oma visiidi põhjust. Pärast kinnitust, et me kuuske ei varasta, muutus küsitleja sõbralikuks ja saime oma heatahtliku missiooni lõpule viia. Raske uskuda, et keegi, kes päriselt tahab kuuske varastada, jätab auto silmatorkavalt ohutuledega vilkuma ja tuleb nelja taskulambiga kellegi aia taha pahandust tegema..aga mine tea tõesti. Tänud peitjale.
Saime aru, mida tegema peab, aga kuidagi ei tahtnud see õnnestuda. Isegi kui pingsalt jälgisime seljatagust, sai siiski õige koht vahele jäetud. Olime antud aarde leidmise maha kandnud, kui ootamatult õiges kohas olime. Lõppu jõudes kahtlustati meid kuusevarastena, aga geopeituse aarde ütlemise peale jäädi rahule.
Teine loodis koht oli see õige ning nii pada kui ka katel sai leitud. Tänud
Kolmandast vaadatud kohast leidsime tammed ja muu vajaliku. Aaret esialgu ei leidnud. Tükk aega uurisime ja ronisime, peaaegu oleks ära läinud. Siis tuli mõistus koju ja leid ka. Aitäh! :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Õnneks saime valedes kohtades kiirelt aru, et need valed on. Lõpus olin mina seekord julge, kes topsini läks. Aitäh!
Kõige pealt sai valesse kohta vaadatud, siis jõudsime õigesse kohta. Miki ronis ühe puu otsa, aaret seal ei olnud, ma läksin edasi ja siis hakkaski kohe otsitav silma. Ronisin puu otsa, aga kuna kardan nats kõrgust, siis need paar senti, mis aardest puudu jäid tuli hoopis Miki appi. Tänud peitjale.
Ajasin ennast mitu korda Loodi aga aardega ma loodis küll ei olnud. Hakkasin juba mõtlema, et kas loodi annaks kuidagi kalibreerida. Koliks näiteks hiinlased lapiku maa teise serva ja saab äkki vajaliku 5 kraadi kätte. Mõeldud, tehtud. Jõudsingi kirjelduses lubatud kohta. Olid tammed, oli kuusk ja leidsin ka männi üles. Aitäh!
Leitud teel igasuvisele Suveseiklusele, teise päeva esimene aare minul. Kirjeldus oli veidi segane, aga loodisime ja raalisime end siiski paika. Lõpus tuli veel geovaistu ja radu kasutada ning olimegi paigas. Huvitav pesa ja katel ja pada.
Aitäh esimese aarde eest! Teine tuleb vast juba tavalist tüüpi :-) Mäletan isegi kuidas alguses oli millegipärast ilge kihu mõistatusi peita. Mida hullem, seda parem - nagu nüüd vaatan, kuigi tollal see nii ei tundunud. Aare kombes.
Tahtsin juba need sõimajad maa peale tuua, aga siis aare ilmutas. Aitäh Katrin.
Julgustuseks, et kui on olemas kõik komponendid, st. Tammed kuusk, mänd ja lisaks puuduvad lehised siis tuuseldage julgelt :-) vales kohas selline kooslus puudub. Ilusat jaani ka kõigile!
Uuh, eks see kirjeldus mulle selline sokivärvi-äraarvamise-mõistatusena tundub. Et peab ära arvama, mida peitja parasjagu heaks arvab kirjeldusega öelda. Aga et meil pühade puhul oli Loodi asja, siis proovisime selle aarde poole loodimisega rinda pista. Küsisime kohaliku käest, mis tema arvab :) Tema valitud koht oli väga sobiv, kuid mõningate puudustega. Leidsime küll ilusad tammed, suurepärase koha, aga nagu arvata võiski, ei ühtki kuuske ega mändi. Järgmine oma tarkusega välja valitud paik kubises kuuskedest, mõni mänd sekka, aga puudusid tammed. Järgmiseks valisime juba huupi. Huvitav, et nõnda huupi samme seades, oli alustuseks mõni tamm, silma jäid mõned kuused ja sihiks sobiv mänd. Tundus täitsa sobiv koht. Ja-jah leidsin isegi miskit aarde nimeväärilist, kuid aaret ei õnnestunud leida. Usun, et seekord peitus viga minus, ei jätkunud visadust eramaal tuuseldada.
Sõimajad leidsin üle kolmandast kontrollitavast kohas. Siis aga õnnestus üksjagu aega pimesikutada enne kui konteiner silma jäi. Aitüma!
Kui see aare GP lehel avaldus, teadsime kohe kustkandist peaksime oma otsimist alustama. Siinne ümbrus on meile mõlemale juba lapsepõlve aegadest suhteliselt tuttav, kuid aarde endani jõudsime alles täna. Teel oma maakoju tegime peatuse nn „õige“ metsa all ja edasi oli ainult kohale jalutamise ja logimise vaev. Huvitav peidukas oli. Aitäh selle aarde eest!
Oeh jeebus küll kui lugesin kirjeldust, et mängus on jälle sammud,aa no kelle sammud ja kui pikad need siis lõpuks on? See, mida otsida oli meil olemas, kuid no esimest katset ei olnudki olemas, müstika ja teine oli kah vale. Samas me kuulsa männikese versioon oleks olnud kõikse pädevam. Kimasime sinna, eramaa ja puha ja magnetit kah asi kannaks aga ei mõmmigi. Sõitsime siis uutele katsetustele ja ükskord ka siis peaaegu joppas. Õnneks oli rada ees. Lõpp oli mulle sobilik, kuid minust suurematel läeb tulevikus raskeks. Tänud kohta näitamast, mänd oli aus!
Saime piisavalt Loodi vahel seigelda. Esimene koht oli alguses paljulubav kuigi tammesid seal ei näinud. Seevastu oli suur kuusk ja võimas mänd. Maaomanikult küsisime luba parkimiseks nende krundi kõrval ja saime loa minna männiga tutvuma. Mänd oli ilus aga aaret ei olnud. Viimaks seiklesime veel Loodis natuke ringi enne kui õiges kohas loodi seadsime ja paja üles leidsime. Aitäh.
Eile läks õhtu liiga kiireks, nii et pärast meeleolukat sõitu Rakverest me siia ei jõudnud. Küll aga sai täna, enne meeleolukat sõitu Rakverre oma tee siitkaudu veetud. Hetkel polnud loodi saamine just suur rõõm, sest Karksi Nuiast tulles segasid meid mitmed neoonvärvidesse riietatud mehed ja valgusfoorid teel näitasid kah muudkui punast tuld. Lõpuks ikka õnnestus kohale jõuda ja väljuda ja mitte väga mustaks saada. Aarde leidsime teisena. Suur tänu, täitsa põnev oli!
Reportaaž:
Olin just saabunud meeleolukalt ekskusioonilt Rakverest, kus leidis veendumust asjaolu, et nii marraskil põlve, hirmuvabinaid, päikesepistet ja mõõgavõitluses lahtilöödud neere (minu õnneks ekslik diagnoos maas oigavale poisile, kellel tegelikult rahakott püksirihma liigselt kinni pressis!) saab edukalt ravida paari pudeli külma vee ja pihutäie lutsukommidega. Ja need on geopeituril ju ikka kaasas.
Suundusime edasi Viljandisse asju ajama, aga siis andis isa teada, et uus pühendusega aare peidetud. No nii tähtsat asja ja nii lähedal ei saanud ju ometi otsimata jätta. Keerasime autonina Loodi poole ja Mikk tegi kõik etteloetud õpetuse järgi. Kohapeal tuli ikka teistel otsida ka, tore tükk teine! Polegi ammu FTFinud. Aitäh peitjale!