Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud Soska koonduslaagri mälestuskivi lähedale. Kivi paigaldati 2009.aastal USA rahalisel toel. Soska laager oli üks kahekümnest Vaivara töö- ja koonduslaagrivõrgustikus. Saksa väejuhatuse otsusega asuti laagrite abiga kindlustama Eesti idapiiri. Ehitati kaitserajatisi, remonditi teid ja raudteid, raiuti metsa. Aastatel 1942 – 1944 hukkus Eesti laagrites mahalaskmise, haiguste ja nälja tõttu ca 10 – 15 tuhat juuti. Kivi jääb tee pealt vaadates varjule ning paljud kohalikudki ei tea selle olemasolust. Sealsamas, üle Kuremäe – Vasknarva tee asub aga Ukraina mets, millest sai aare oma nime. Kust selline nimi metsal, ei osanud meie kohaliku ajaloo-uurija vastata.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (3), drive-in (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7RMG6
Logiteadete statistika: 112 (99,1%) 1 1 1 1 0 0 Kokku: 116
Siin mul netilevi kadus. Tuli loota heale õnnele ja teisele telefonile. Nii ta leitud saigi. Täname!
Ukraina metsas toimusid retrostiilis kindlustustööd, kus lahti oli kaevatud mitukümmend meetrit eelmise sõja aegseid jooksukraave ning võib-olla mõni muugi punker. Kaeveservale ritta seatud kirsad ja pudelipõhjad. Ning moodsamast kaitsetehnikast oli kohal hunnik ülemõõdulisi lego-klotse - sedapuhku betoonist.
Siinkohal hakkasid tekkima esimesed internetiprobleemid, levi kadus, kus see ja teine ja nii me seal tuiasime ja oletasime, kuniks Telia halastas ja kaardi ette andis. Peale seda oli juba hoopis parem otsida. Tänud aarde eest!
Aitäh peitjatele!
Leid tuli isegi kiiremini kui ma alguses puude hulk vaadates kartsin. Selle üle sai ainult õnnelik olla, sest nüüd oli viimane aeg ööbimiskohta otsida.
Patrullil oli tungiv soov meiega tutvuda. Ega meilgi midagi selle vastu olnud. Rääkisime oma käidud teedest ja tulevikuplaanidest ning panime nimed kirja. Nii piirivalvuri märkmikusse kui ka aarde logiraamatusse. Tänud!
Alguses oli seis kaunis nutune, ei leia mälestusmärki, ei leia aaret. Geps jooksutas nii hullusti ringi, et juba pidin autosse täpsema aparaadi järele minema kui mälestusmärk silma jäi. See oli juba pool võitu, teine pool tuli loetud minutite järel. Tänud peitjale juhatamast
Kummaline, et teelt ei ole viidet selle mälestusmärgi poole.. Tundub, et siin vaid geopeiturid käivadki!
Kiire leid. Geopeituseta poleks siia sattunud. Peitjale tänud!
Otsimine võttis veidi aega, kuid viimaks Tõnu märkas aaret. Täname!
Huvitav koht. Aitäh. Arvatavasti läks logiraamatusse kogemata vale kuupäev.
Kõigepealt leidsime mälestuskivi ja siis ka aarde. Nüüd on küll logiraamat üsna täis, kaanele saab veel paar logi kirjutada. Aitäh!
Poruni matkarajalt tulles meie viimane aare, rohkemaks polnud enam jaksu. Logiraamat kohe täis, meie logisime viimase lehe algusse, lisaks on vaba veel kaas.
Tegime peatuse teel Poruni metsa ja logisime aarde. Võttis natuke puudes tuhnimist, et ta leida, aga lõpuks siiski õnnestus. Tänud peitjale!
Semud jäid autosse ootama ja mind saadeti metsa. Aarde juurest jalutas pere vastu. Nagu geopeiturid oleks olnud, ainult ämber oli käes. Paistab et seda vihma olid seenelised kaua oodanud ja lõpuks oli põhjust neilgi metsa tulla. Ämbri põhjas oli küll väike ports kukeseeni, kuid raskel ajal asi seegi. Peagi olin üksi ja sain rahus omi geoasju edasi ajada. Natuke võttis küll aega, kuid leitud ta sai.
Tänud ajalugu tutvustamas.
Siia metsa, seda mälestuskivi, ei oleks osanud ilma aardeta küll vaatama tulla.
Puhastasin järgmiste jaoks ämblikudvõrgud ära :) Aga koht on jah üksik ja kurb
Veidi nukra ja mahajäetud tunde tekitas. Tänud peitjale, ilma kelleta jääks see monument ilmselt tähelepanuta .
Siin nett mängis veidi mäkra aga peagi laadis lehe ära ja aare sai leitud, aitäh :)
Tänase päeva ainukene vihm tabas meid siin aarde juures. Veidi saime märjaks. Tänud
Natuke otsimist ja aare jäigi Evelile silma, aitäh!
Saime omajagu ringi tiirutada kui ma taas oma legendaarse puu aardekese leidsin, aitäh! :)
Ilus soe kevadine mets ja selline natuke nukker mälestuskivi. Aga koht oli ilus ja noorlogerid said jälle grammivõrra targemaks. Aitäh!
Ei näinud viita ega silti, isegi rada ei viinud kivini. Tänud peitjale. =)
Juba lähenedes otsustasin, et lähen ainult siis, kui jäljed ees. Kohale jõudes oli PaulaLoona kenakese raja ette teinud ja ega ma siis saanud juhust kasutamata jätta. Sumasin kohale, panin nime kirja ja tagasi autosse jõudes lugesin geopäeva lõppenuks.
Järgmise päeva Paunküla mägede matkarajal ausside 1 aastase sünnipäeva matka jaoks oli nüüd viimane aega koduteele asumiseks.
Tänan peitmast.
Rappa sõites mainis Reix, et siin on aare, kuid siis polnud aega peatuda. Nüüd Varessaare poole sõites tegime siin kiire peatuse. Õnneks oli null üpriski täpne ning silm terav ja aare kaua peidus polnud. Nüüd kodus olles lugesin täpsemalt ka aarde loo ja asukoha kohta. Kahju, et ka Eesti pinnal sellised asjad toimunud on. Aitäh aarde eest!
Täiesti plaaniväline otsimine. Kristjan jättis auto seisma ja ega siis palju mõelda ei või, muidu sõidab veel edasi. Tormasime seenelistest mööda ja püüdsime siis kuuski sasides kiiresti teha ja tundub, et Kristjan jäi meie tempoga rahule. Oleks selle kiirustamisega peaaegu aarde kõrvale oma batoonikese maha jätnud. Kuid märkasin siiski, et tasku oli liiga tühi. AitäH!
Olime teel rabasse kui järsku peatati auto kinni ja kamandati aaret otsima. Meile tuli see täieliku üllatusena, sest plaan oli kiirelt pokumaale jõuda, mitte kuskil poole tee peal ringi litutada. Veidi läks aega enne kui telefonid ka suunda näitama hakkasid ja peatselt saigi logitoimingutega pihta hakata. Varsti ilmusid ka Kristjan ja Margus, kes paistsid veidi segaduses olevat, kuidas me nii kiiresti leidsime. Polnud ju tuumafüüsika? ;) Aitäh!
Teel Vasknarvasse kihutasime sellest aardest kogu täiega esialgu mööda. Mõnisada meetrit tagurdamist ja olimegi enamvähem õiges kohas. Esialgu oli täiesti sürr sellisest metsaalusest selline mälestusmärk leida. Aarde endaga läks mõni hetk, kuna gps ei tahtnud kuidagi adekvaatseid andmeid näidata aga kui juba koht selge oli tuli ka leid kiirelt. :)
See paik siin tundus tõesti metsik ja mahajäetud võrreldes mitmete teiste mälestuskividega millest geotuuri käigus mööda sai sõidetud või külastatud. Leid tuli pisikese otsimise järel. Tänud!
Ega neid külastajaid peale geopeiturite seal palju pole. Tänud!
Seiklus jätkus läbi teele murdunud puude. Läbitud kilomeetreid sai planeeritust oluliselt rohkem ja kütusenäidik ütles et viimane aeg on lähim tankla leida. Illuka Aleksela sobis- 4 km jagu jäi kütust ülegi. See aare oli täpselt tee peal- ei ühtki lisa kilomeetrit. Päeva omapära oli aga et Aleksela oli pime ja edasi hiilisin aurudel 18km kaugusel Iisaku tanklasse. Ime, aga kohale jõudsin. Tore üllatus aga ootas- ka siin polnud elektrit.paak tühi ja istun tanklas. Siis polnud muud kui vanasti sai tellitud taksoga viina, siis nüüd tanklasse bensiini. Selle päeva Iisaku bensiiniliitri hinnaks kujunes 5EUR-i.
Nukker koht. Ja unustatud. Miks ei ühtki viita siia? Aare tuli kiirelt. Täname juhatamast!
Teel aardeni polnud levi, koordinaati polnud meil ka ning Kaups tüüris meid mälu järgi kohale ning lõpuks kirvetas ka aarde välja. Aare ise oli juba eiteamitmendas samalaadses kurva tähendusega kohas. Hea, et ajad on nüüdseks Eestimaa pinnal muutunud.
Tore, et see koht aardega tähistatud sai, sest ega muidu sinna ei satuks. Selliseid peatükke meie enda minevikust ei tohi unustada. Aitäh!
Ukraina metsa nimega on kummaline lugu jah. Peipsi lähedal asub küll Iidlase küla, mille kunagine paralleelnimetus olnud Ukraina küla, kuid see jääb ikka tublisti lõuna poole, lausa Tartumaale. Ukraina nimelisi katastriüksuseid leidub kah, aga siiski siit liiga kaugel. Aarde endaga läks lennult - vaatasin juutide kivi üle ja panin nime purki. Aitüma.
Tee pealt seda kivi tõesti näha ei ole. Kui natukene ülespoole kõndida, hakkab see kohe silma. Aarde otsimisega kaua ei läinud. Aitäh peitjale.
Kõigepealt jäi silma mälestusmärk ja mõne aja pärast õnnestus ka aare üles leida. Aitäh peitjale.
Tänud aarde eest ja tänud kukeseente eest! Nii hilja ei ole ise kukeseeni enam kunagi korjanud, kuid nüüd sai terve pannitäie!
Puhkuse esimese osa neljakümne neljas aare. Selline kivi, selline ajalugu. Ja kõik metsaserva pistetud, ei infosilti ega midagi. Topsi enda leidmine oli arusaamatult keerukas, null oli ju tegelikult paigas, aga mõned topsid lihtsalt ei jää silma kohe.
Täna sõitsime sellest aardest mööda koos peremehega, kuna peremees aitas matkahullu ja viis mind raja algusesse Vasknarva. Mina muidugi ei saanud juhust mööda lasta, seega tegime siin peatuse. Otsimine nii kiiresti ei läinud, sest telefon näitas aiateibaid, seega jõudis peremees oma aarde kontrollimiseni enne, kui mina selle avastasin. Tänud aarde eest.
Pärast Narva-Jõesuu uue aarde külastust suundusin juba teist päeva järjest Narva Maiustama. Kuna Tableti aadressi ei saanud, siis jäid ka kaklused Narva-venelastega ära. Otsustasin proovida kuidas läheb ukrainlastega. Teel Ukraina metsa testisid mu reageerimisvõimeid erinevad metsloomad. Korra oli napikas ühe kitsega. Jänesepere teeületuse ajal suutsin kahe jänku vahelt läbi lipsata. Ukraina metsast ei leidnud peale mälestuskivi kedagi. Jõudsin vaid pelgalt aaret silmata kui äkki olin langenud rünnaku ohvriks. Tuhat sääske piirasid mind igast küljest ümber, tegid kambaka ja pussitasid mind :( Panin nime ruttu kirja ja jooksin autosse haavu lakkuma.
See aare oli ka minu päeva viimaseks leiuks. Kokku jäigi ainult 3 aardeleidu, 4 hooldust ja 1 arhiveeritud aarde külastus.
Ööbima suundusin Poruni matkaraja algusesse. Kuna seal kandis surub peale Venemaa mobiilimast, siis jäid ka aarded logimata. Õhtutoimetusi tehes tegin amatöörliku vea ja jätsin 5ks minutiks ukse lahti ja tule põlema. Pärast pidin auto salongis tapma vähemalt 100 sääske.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Siin tahtsid sääsed meid ära süüa. Logi kähku kirja ja vehkat. Tänud peitjale.
Mõne aardega lihtsalt ei lähe, on vaja veidi kõrvalist pilku ja abi.
Kui meie aarde lähistel peatusime, siis Vasknarvas juba silmatud auto parkis tee ääres. Otsustasime, et laseme kaaspeituritel rahulikult otsida ning Lõvi suundus infotahvlit lugema ja mina Facebooki. Kehva levi tõttu viimane tegevus ei õnnestunud kuidagi ja Lõvil sai kõik loetud, taevasse olid ilmunud ärhvardavad vihmapilved. Ei jäänud muud üle, kui minna appi otsima :) Pärast omavahelist tutvumist ja kiiret aardeleidu tuvastasime, et järgmisena suundume sama aarde poole. Täname kohta tutvustamast.
Saabusime Annikaga ja otsisime ja otsisime, kui lahkuma hakkasime kohtusime Karu ja Lõviga. Ühendasime jõud ja minut hiljem jäi mulle aare silma. Vist oli enne totaalne geopimedus.
Mina ei teadnud küll, mis siin metsa varjus ajaloos tehtud on. Aitäh tutvustamast!
Seda, et Vaivara kandis selline koht eksisteeris, seda teadsin juba ammu.Olen kohtunud inimestega kes olid tollel ajal asjaga seotud ja mingit koonduslaagrit seal ei eksisteerinud.Oli küll laager ja seal olevat rahvast lihtsalt suunati vajalikke töödele, mida oli sõja ajal vaja teostada.Tegelikult toimus peale sõda veel hullem inimeste laagritesse paigutamine ja koos sellega kõik seal olevad õudused.Oma väga lähedane inimene on arvatavasti sama saatus tabanud. Võitjad kirjutavad ajaloo on kunagi keegi öelnud. Kolasin peale logimist veel metsa all ja kujutasin ette kunagist olukorda. Aitäh.
Algul vaatasin miski aeg kivi ning seejärel siis siirdusin GPS-i poolt näidatavasse nulli. Peale mõningast ringivaatamist jäi vajalik vidinas silma. Aitähhid!
Kes siis kirjeldust enne otsima minekut loeb. Seega minu jaoks oli mälestusmärk täielik üllatus. Seisin, andsin neile vaikselt au, otsisin aarde üles ja läksin Aigari juurde autosse tagasi. Tänud tutvustamast.
Kõigepealt otse aardeni, siis tagasitulles vaatasin ka mälestuskivi üle. Tänan juhatamast.
Suht jõhker, kohe aarde kõrval on näha veel hoone vundamenti. Kurb mõelda, et selliseid kohti vaja oli kellelegi. Selline eraldamine üksikindiviidide ja gruppideni välja on julm, sestap tuleb jälgida, kuidas me igas päevas ise eraldame end teistest ja toetame eralduste tegemist.
Peale Poruni ürgmetsas ööbimist oli see uue geopäeva esimene leid. Päike lõõskas ja õhk seisis, parmud olid tigedad ja halastamatud - täna saame veel äikest. Eeltoodust tulenevat tegime megakiiresti ja kivist käisime 2 korda ilma peatumata mööda. Vabandust, tavaliselt ma ikka loen, vaatan kohapeal pakutavat. Kirjeldus loomulikult loetud. Aitäh!
Geopeitus ja eriti just aarete peitjad suudavad mind jätkuvalt üllatada. Kui palju avastamata kohti ja teadmata ajalugu. Nii vahva, et nähakse vaeva ja pühendutakse, et sellised "unustuste hõlma" vajunud kohti teistele tutvustada. Koht ise on kõhedust tekitav ja mitte just kõige toredam. Siiski osake ajaloost ning väärt meeles pidamist. Tänud aarde peitjale.
Oli see vast koht, jõuad teelt metsa ja seal selline kivi.Võttis taaskord mõtlema elu hapruse üle. Tänud peitjale!
Tiim kallo oli just nimed kirja saanud, asusime meie topsi juurde. Tänud!
Tulime ringiga nagu selgus;), aga kant on ju huvitav, siia satub harva, võib vabalt ka pisut tiirutada. Väike jalutuskäik, pisut otsimist ja leitud. Täname!
Siin tabsime "teolt" aarde juures askeldavad Kallode tiimi. Kiire leid ja logi. Tänud!
Poruni matkarajalt tulles tegime peatuse ka siin. Huvitav ja mõtlemapanev lugu selle mälestuskiviga seoses muidugi. Ei olnud seda fakti varem kuulnudki. Täname aarde eest!
Ukraina metsa kohale navigeerimise esimene katse läks mul täitsa vussi. Ehk sõitsime siit mööda otse Poruni metsa. Ja tagasiteel tegime aardeni jõudmiseks tee peal uue ringi. See-eest töötas üllatavalt hästi mingi sisemine instinkt, mida ma esimesel möödasõidul millegipärast totaalselt eirasin ja sain alles tagantjärgi tarkusena tõdeda. Metsas GPS ka natuke keerutas kuni meid õigele kohale juhatas.
Teel Vasknarvasse sai uue kohaga tutvutud.
Postimehe artikkel kivi paigaldamisest
Vikipedia artikkel
Tänud aarde eest!
Peale muuli külastust käisime piilumas ka Vasknarvas toimuvat Peipsi ranna festivali. Ega seal midagi veel eriti ei toimunud ja tundus, et asju alles sätiti üles. Lootsime ka suitsukala saada, kuid ka neid oleks pidanud ootama paar tundi, sest läksid just ahju. Ei olnud nii palju aega jäänud, niiet jätkasime aaretega. See oli siis järgmine. Vasknarva muuli juurest ära tulles jalutasid meile vastu Matu ja Krista. Kuna meie läksime aga veel festivalile, siis selle aarde juures siin olid nad meist juba ette jõudnud ja just lõpetasid logimist, kui meie kohale jõudsime. Panime ka nimed kirja ja liikusime edasi. Tänud kohta tutvustamast!
Siin tekkis küll tunne, et metsas jääb ka kitsaks. Puid oli vaateväljas veidi enam kui geopeitureid.
Ootamatu leid tihnikus. Enne seda leidsime lumivalge koerakese, kes tüdrukut mööda võpsikut liigutas. Siis leidsime mehi ja naise. Geokolleegidel oli aare juba leitud, kui me ka asukoha tuvastasime, logiti terve leht nimesid täis. Internetis võib sama jama juhtuda, et logime sellegi täis. Hoian siis end tagasi. Seda enam, et see on ka viimane leid enne Geojaanipäeva. Ja sellest tuleb niikuinii üks kord kunagi pikem logi. Aitäh ootamatut vaatamisväärsust vaatama kutsumast!
Vahepeal tegime peatuse Vasknarva muulil, kus kohtusime esimest korda sel päeval tuttavate geopeiturite ja tuttava koeraga, aga õnneks mitte ühegi tuttava maoga. Nüüd kohtusime poole logimise pealt nendega uuesti :) Kivi oli tõesti peidetud, aitäh juhatamast!
Leitud teel Geojaanile,aitäh!
Bussi parkides sõitis meile vastu auto,mille rooli tagant tuvastas Kaupo kiirelt tuttava mehe-see oli Heldur ! Nii me siis koos "Ukraina metsa" suundusime :)
Jõudsime aarde juurde samaaegselt Porunist vastutulnutega. Ühiste jõududega leidsime topsi üles. Aitäh!
Enne Vasknarva külastust väike peatus. Samaaegselt peatus ka Alajõelt silma jäänud buss, millest väljusid tuttavad tegelased. Tänud peitjale.
Siin oli lahe kokkusaamine Helduri tiimiga. Vaatasime mälestuskivi üle ja logisime aarde. Kuna aega veel tundus olevat siis sõitsime Porunisse.
Selle aarde märksõnadeks jäid mulle mälestuskivi, mille kohta veel vaja googeldada, aarde nimi, mille kohta ka veel vaja googeldada ja tore (taas)kohtumine samuti sündmusele siirduvate geopeituritega :).
Leidsime just aarde üles kui kuulsime autouksi paukumas ja hääli lähenemas, taandusime natuke kaugemale ja lasime teisel seltskonnal kah topsiku üles leida. Tänud peitjale
Meil oli veel otsimine pooleli , kui kuulsime autot peatumas. No nüüd hakkas kiire, kähku tuvastasime asukoha ja taandusin puud toetama ja nii ma tõesti tegingi. Suured tänud peitjale.
Siin kohtusime teiste geopeituritega.Kui ma õigesti mäletan siis oli Piia see kes meid kõiki ilusti raamatusse ritta sättis.Aitäh!
Teel Porunist siia oli huvitav aade kirjeldusega tutvuda ja siinse koha lugu teada saada. Kohe järgnes ka Praha piigadele pikem selgitus meie ajaloost. Oleks veel Postimehe artiklit enne lugenud (aitäh, Vaimar!), oleks teadnud ka öelda, et Tšehhi saatkonna esindaja isiklikult kivi avamisel viibis. Eks ütlen homme.
Aitäh, head peitjad, täitsa teadmata kohta tutvustamast!
Leitud jah. Jäi Porunist tulles tee peale ette. Kivi on kenasti varjul ja ega tõepoolest ei oskaks midagi sellist seal kahtlustada. Ja aarde saime kah. Aitüma!
Selline ootamatu leid. Mudu sõidad mööda ja ei märkagi.
No vaevalt ma ilma aardeta oleksin seda mälestukivi märganud.
Aarde juurest tabasime ka ühe suurema segavõistkonna - laps ja koer, naine ja mehed. Nendel oli aarde asukoht juba tuvastatud. Kui ka meie aarde leidsime siis hõivasime kogu kambaga terve ühe lehekülje logiraamatus.
Täname kohta tutvustamast!