Iisaku vaatetorn

Ronisime, lugesime, leidsime. Aitäh!

Lastel jälle tore kui saab torni ronida. Eriti vahva kui emme lausa palub veel astmeid ka lugeda. Uhke vaade! Kui alla jõudsime, sõime kiire hommikuse võileiva ja suundusime aaret logima. Tänud!

Kodutöö oli tehtud ja saime operatiivselt leitud ja logitud. Aitäh!

Päeva multi leitud. Seekord polnud aega ronida, pisarad tahtsid valamist. Aitäh!

Lugeda mulle meeldib, seega leidsin vajaliku numbri veebist. Rehkendus ja joonistamine maaameti geoportaalis näitas õige koha kätte. Kuid nurki on rohkem kui kolm ning pisut oli arutamist - kus on eesmine ja kus on tagumine nurk. Pärast logimist ronisime ikka üles ka. Aitäh

Tänud peitjatele!
Lugesin üles minnes astmed üle, nautisin vaateid ja lugesin alla tulles ka astmed üle. Lihtsalt igaks juhuks, sest mul on kombeks igasugu loendamistega puusse panna.
Eks nurgadilemma tekkis ka mul, aga õnneks neid nurki polnud väga palju.

Käisime tornis ja logisime aarde. Aitäh.

Käisime igaks juhuks ka tornis ära ja tekkis juba hirm kas see ka tänasele tormile vastu peab.Kusjuures mütsi nokast sain viimasel sekundil kinni, muidu oleks see kuhugile puude latvadesse lennanud.Aarde endaga kaua ei läinud ja logi sai kirja.Aitäh.

Tänud aarde eest :)

Tornis olen korduvalt käinud ja imelist vaadet nautinud. Nüüd siis pilk kaardile, kirjeldus ja logima. Tänan!

Esimese korraga sai natuke suunaga puusse pandud aga teise korraga saime aarde kätte. Tänud peitjale !

Otsisime mis otsisime, poleerisime nurkasid palju jõudsime aga aaret üles ei leidnud. Mobla GPSiga 5° juures vähemalt mitte. Võib-olla õige kompassiga oleks parema suuna saanud aga nende sammude peale me seda aaret ei leidnud...

Aare sai kodus lahendatud juba paar aastat tagasi. Seega tornis ei käinud. Lõpus käis Tõnu õiges nurgas ja pani logi kirja. Täname!

Üks huvitav fakt ka. Majakale pole mõtet tuletorn öelda. Nad ei tule tavaliselt kunagi. Tänud peitjale

Treppidest üles minek mulle väga ei meeldi. Siin aga möödus see astmeid lugedes nii märkamatult, et lausa hea meel hakkas ja edaspidi tean, mis aitab üles jõuda. Vaade muidugi oli vägev.

Tänan peitmast.

Väga uhke torn ja jalamil olevalt tahvlilt lugesime, et 25 meetrit kõrge. Üles vantsides jutustamiseks mahti polnud, sest astmed ju vajasid lugemist. Ülal vaadet nautides avastasime, et oleme puude latvadest kõrgemal. Ja siis arutasime, et umbes samal kõrgusel ju mõned Käbikunni aarded. Päris hull kõrgus ikka. Aga vaade oli ilus ja tore näha, et ümberringi ikka niipalju metsa veel alles.
Aarde asukoht tuli meile kergelt kätte, tornist vaadates silmasime ka potentsiaalselt huviobjekti ja maapinnale tagasi jõudes käisime ja panime nimed ka kirja. Aitäh!

Nii k6rgetesse puittornidesse ei satu just väga tihti. Pisemal pliksil v6ttis igastahes eelviimasel korrusel korralikult kepsuvärisema ja teatas et tema rohkem edasi ei tule. Meelitasime ta siiski ikka yles välja ära. Vaade oli siit t6esti päris m6nus. Loendamised tehtud asusime siis ka otsingutele. Nac aega sain seal poleerida kuni hakkasin endas ja meetrites kahtlema. Kas oleksin pidanud ka mäejalami astmeid lugema v6i siis vahe korruseid mitte arvestama. Väike k6ne varemleidnule ja vihje k6vahäälne ettelugemine viis muidugist kohe 6igesse kohta. Nüüd kodus logi kirjutades märkasin alles et oleks tulnud +10 teha. Sellest ka see meetrite nihe. Igastahes l6pp hea, k6ik hea ja vaade oli muidugist super. Tänud peitjale

Hea lihtne multi, koordinaat juhatas lubavasse kohta ja no palju seal ikka neid nurkasid on. Tänud aarde eest!

Vaatetorn kutsus enda juurde juba kaugelt, kui see üle metsa paistis. Kuna seal oli ka veel aare, siis loomulikult tuli kõrvalpõige sisse teha. Ainuke küsimus tekkis, et kas vahekorrused on ka puidust trepiastmed või mitte, seega sai loetud igaks juhuks mõlemad. Vaade tornist oli kaunis. Kui alla tagasi saime, siis läks ka orienteerujale lihtsa asimuudi lahendamine kiiresti. Tänud!

Usu torn on vanaga võrreldes ikka palju uhkem. Lugesin vajaliku info kokku, nautisin vaateid ja liikusin edasi lõpu poole.

Mõnus tuuline torn. EVEJ

Iisaku vaatetorniga meenub mulle alati üks kurb 2005.aasta sündmus, mida pätakana kogemata ajalehest lugesin. Nii selgi korral. Lisaks tegime suured silmad, kui möödusime kohalikust apteegist: jäime mõtlema, kas sellel on mingi teine uks ka või saavadki patsiendid peaukseni minna.

Tornis oli mõnusalt jahutav tuul, aare igati lihtsalt leitav. Aitäh!

Minu arust ei klappinud ei asimuut ega meetrid aga üles me leidsime.

Õhtusel jalutuskäigul vaatasime uue torni kah üle. Midagi läks kuskil valesti. Tõenäoliselt suund. Järgmine kord siis jälle. Aitäh. Olid haruldaselt selged ja kauged vaated.

Päeva viimaseks jäi vaatetorn. Peale meid oli siin veel inimesi, seega nendega koos torni me ei trüginud. Aare leitud. Tänud

Hooldatud aprillis, korras.

Tegin tornis väikese lõunasöögi, nautisin vaadet, kaugeid kuldseid torne ja halle mägesid. Kondasin metsavahel ja leidsin isegi aarde ülesse. Huvitav, kas nullist aardeni on tõesti nii vähe meetreid. Samas, numbrid pole kunagi minu sõbrad olnud. Mulle tundus küll see distants tiba pikem? Aitäh peitjala.

Leitud

Leitud tänan

Tundus Kaido masti multi olevat. Samal ajal kui meie sihutult ringi uitasime, leidis Kaido taaskord aarde. Aitäh! :)

Trepiastmed loetud ja läks õige koha tuvastamiseks. Selle koha arvasin ma kohe ära. Aitäh.

Leitud

Kaido puhas töö. Aitàh!

Küll on palju nurgelisi objekte piirkonnas. Kõik näivad kahtlased. Aga aare vahva ja vaade kaunis!

Traat hakkab katki minema.

Olin alguses väga segaduses kuid lõpuks mõtlesin välja.

Ärkasime hommikul Varessaare metsaonnis. Kilomeetrid metsa vahel onnist parklani ja hiljem parklaste suurema teeni olid hoopis teistsugused kui eile, teeolud olid oluliselt raskemaks muutunud, hindasime olukorda ning tõdesime, et nii mõnedki tänased plaanid tuleb vist ümber muuta. Iisaku vaatetorn sobis siiski hästi meie teele. Uhke torn paistis juba kaugelt. Lippasime torni, lugesime astmed, imetlesime tipus vaadet, külm tuul ei lasknud sinna küll väga pikaks jääda ja oligi aeg edasi liikuda. Aitäh peitjale.

Täna oli Iisakus -17 kraadi ja eeldasime,et rahvast ei ole aga tegelikkus oli vastupidi.Küll suusatajaid ja muidu jalutajaid.Läksime meiegi kõigepealt torni ning edasi juba lõppu.Aare ootas meid kenasti omal kohal.Aitäh!

Ooo, mis äge ehitis! :). Indy pani suure hooga mööda treppe esimesena minema ja meie võtsime siis vaiksema sammuga järele. Tagasi alla tulime siiski üsna võrdselt, neljal käpal ja pea ees pole vist kõige lihtsam neid astmeid võtta :D. Logi saime kirja värskelt väljavahetatud logiraamatusse, aitäh aarde eest ja põnevasse kohta toomast.

Kõigepealt loendasime astmeid, siis nautisime vaadet ning alla tulles kontrollisime oma loendust. Saime head numbrid, sest nullis leidsime just selle mida olime siia otsima tulnud.

Aitäh!

Loendasime nii üles minnes, kui igaksjuhuks alla tulles. Saime küll ühe võrra erinevaid tulemusi, kuid see ei takistanud edasi aarde poole liikumist. Natuke otsisime ka mõnest valest kohast, kuid siis tuli vihje abiks ja leid oli kiire. Tänud! Logiraamat üpris täis!

Kirvetasime ja kasutasime loogikat. Algul valest kohast ja juba keerasime parkla poole tagasi ja tuli veel üks mõte, sest suund võis ka sinna olla! No oligi! :D Rõõm leiu üle oli suur! Aitäh!

Täna jäi pooleli.

Torni oli esialgu plaan ronida eelmisel õhtul päikeseloojangu paiku kuid üleval kädistavad noored oleks võinud lugemist segada :D Selle asemel tulin varahommikul peale Seli järve ääres käiku siit läbi. Ilm oli pilvine kuid vaade siiski ilus. Lugedes nii ülevalt alla kui alt üles sain tulemused, mis erinesid ühe võrra, kuid sellest polnud lugu, sest lõpus oli juba selge, mida näppima peaks hakkama. Tänud!

Tänud peitjale

Meid oli palju, liiga palju et lausa üles lugeda. Isatahes kui juba lähisugulased olid kokku aetud, tegime üheskoos naabruskonnas ka tiiru peale lähedusse jäävatele huvipakkuvatele kohtade. See oli üks neist. Ülesannet oli üsna raske täita kuna pidev jutuvada kippus mõtteid numbritest eemale pühkima. Aga vist sain enam vähem tulemuse kätte ja pärast sirget kaardile kandes, tasus otsima tulla küll. Vaistu järgi loomulikult otse õigest kohast. Vaade oli siin tõesti võimas.

Tänud.

Tornis käidud ja logitud. Tänud peitjale!

Nende asimuutidega panen alati natuke metsa, aga kuidagi on jällegi ka alati õnnestunud leida :D Panime suuna umbes õigeks ja lõpetasime küll loogilises kohas, aga kuskil 100m mööda. Vaatasin korra ringi, korrigeerisin kaugust ja suunda ning nägin sobivas suunas ja kauguses teist sobivat objekti. See klappis ja peitmisviis oli selline klassikaline. Pihtas, põhjas! Täname seikluse eest ja suurepärasele vaatele kutsumast!

Vaade nagu välismaal

Ööbisime tornist ca 100m kaugusel RMK platsil ning patt oleks olnud aare otsimata jätta. Kollektiivsel astmete lugemisel võtsime lõpuks aritmeetilise keskmise ning korrutasime läbi Tambovi konstantiga. Saadud tulemus oli nii paljulubav, et võis välitöödele suunduda. Meie saadud koordinaat tabas küll ühte nurka kuid siiani on teadmata kuidas asimuudi konstandiga oli võimalik tabada vale nurka. Igatahes tagumine nurk on lai mõiste.

Aare leitud :)

Leitud :) Tänud!

Eelmises vaatetornis sai 2013. aasta suvel käidud, hiljem pole siiakanti sattunudki. Vaatetornis mokalaata pidajate hääled kostsid juba kaugele. Astmete lugemist see siiski ei seganud, kuigi jõudsime juba igasuguseid õelusi kahtlustama hakata, aga õnneks kõik peitjad nii õelad pole. Noorgeopeitur hakkas poole torni peal huilgama ja kadus allapoole tagasi. Tavaliselt olen ikka mina see, kes kõrgust kardab, aga kui pea maas astmeid lugeda, ei jää muu maailma jaoks aegagi. Kui arvutused tehtud, suundusime väikesele jalutuskäigule. Peagi selgus, et miskit on vist ikka valesti läinud. Kuniks kaaslane korrigeerimisega tegeles, uurisin mina huupi igasuguseid kohti ja mõnulesin mõttega, et kolmas RMK matkatee tuleb siit ka läbi ja küll ma varsti tagasi olen. Lõpuks suundusime juba veidi loogilisema otsimiskoha poole. Juhindusin vihjest ja varsti jäigi tops näppu. Hoolimata segadusest oli tore. Aitäh!

Meie tasase maa peal, kus iga vaevumärgatavat küngast hellitavalt "mäeks" nimetatakse, tuleb inimestel tihti hea mõte seda pisut veel kõrgemaks teha, püstitades tippu korraliku torni. Tõsisemate mägedega maadel seda kommet nagu eriti polegi. Samas ega nende tippudes enamasti mitmekümne meetriseid puid ei kasva ka - vaade avaneb juba kahe jalaga maa peal seistes ning vaatetornil puudub mõte. Ja noh, siis juhtubki nii, et trepiastmeid ei saa loendada ning kavala teostusega konteinerit pole võimalik kuhugi konstruktsiooni osaks sobitada, jääb vaid üle peita tavaline karp kuhugi kaljuprakku :P

Meil on selles mõttes võimalused ikka oluliselt rikkalikumad. Juba loendamisega sain neli erinevat tulemust, sest hunnitud vaated ajasid järjepidamise sassi :D Lisaks võis ka antud vihjet saab mitut moodi tõlgendada. Kuigi tänu kraadile ajasin ikka näpud kohe õigesse kohta. Hoidsin siis konteinerit käes, lugesin sinna peale kirjutatud sõnumit ning mõtlesin hoolega, kas see nüüd ikka kvalifitseerub piisavaks hädaolukorraks... Pärast pikemat kaalumist mõtlesin välja - jah, kvalifitseerub küll, mul on hädasti vaja logi kirja saada! Aitäh :o)

Jee, meie esimene multiaare! Tornis oli tänase ilmaga mõnevõrra tuuline, aga astmed said loetud ja logiraamatusse sissekanne tehtud.

Leitud! Tänud peitjale :)

Leitud Suveseigeldes. Loendamine andis täitsa loogilise tulemuse ja preemiaks saimegi topsi nimed kirja panna. Tänud!

Torn oli muljet avaldav, pole nii kõrges tornis käinudki. Astmed loetud ja GCtoolboxi järgi koordinaat välja arvutatud, imetlesin veel vaadet ja läksin panin nime kirja.

Kuna öömajale olin andnud teada, et jõuan ca. 22 paiku, siis oli veel aega multiga tegeleda. Kuigi jah, kogemus näitab, et multiaaretel jõuan harva lõpuni. Siin oli kõige kohutavam tippu jõuda ja jätta meelde, mitu trepiastet lugesin. Lõpu projektsioon tänu iidvanale käsigpsule oli imelihtne. Ja lõpus tuli ka topsik kiirelt välja. Kogu kiire&sujuv&mugav leidmine on minu geopagasis pigem erand kui reegel. ps. öömaja parklasse keerasin kell 21.55 ja sain perenaiselt kiita, et harva tullakse nii täpselt.

Algul panime nullpunktiga mööda. Kui see sai paika, siis oli leid kiire.

Trepid-kurinahad eripikkused! Kuidagi kipakas mulje jäi piirdest, seega mõlemad päris tipus ei käinud. Eks Mikul olegi vähem kordi Iisaku torni ronida olnud! Aitäh!

Leitud. Kohustuslik võsas käik ja siis kiire leid

 5 

Parklas oli juba üks auto ees, kahtlustasime et kaaspeiturid, aga olid siiski suvad mugud. Alguses mõtlesin, et ehk ei peagi vaate juures ära käima, aga kuskil teise kümne juures läks silme ees kirjuks. Helle-Mari tundis end maapinnal paremini, käisin siis ise astmeid lugemas. Ma ei tea, kus need "Maamees otsib naist" filmivõtted toimusid, aga vabalt võisid siinsamas tornis olla, sest üleval olles tahtis vägisi üle huulte tulla see puhas kuld "kas mu kodumaa on tõesti niii ilus väää". Peaaegu oleks juba elu esimese selfi teinud, aga ei tahtnud ilusat vaadet ära rikkuda. Vaatasin üle piirde alla ja tahtsin kahest allolevast sipelgast pilti teha, aga ei näinud neid. Alla jõudes ütlesin Helle-Marile saadud numbri, mille peale Helle-Mari teatas, et avastas oma õunast mõned päevad tagasi jumala vinge kompassi. Lasin end siis selle jumala vinge kompassiga juhatada, aga selgus et jumala vinge kompass ei olegi nii vinge või siis vastupidi, see on kahe blondiini jaoks klass liiga vinge. Ikka kõik vähegi vihjega sobituvad objektid said läbi vaadatud, nagu hiljem selgus, siis üks pisut lohakalt :D Ühes arvatavas nullis nägime kahte mehepoega päikse käes pakiveini tarbimas ja olime sunnitud mainima, et otsime aaret. Mõne sekundi jooksul selgus, et üks neist on Aare, nad mõlemad on Aared ja tegelikult on nende kohe poest tagasi saabuv sõber ka Aare. Nii lõbus kui meil ka polnud, läksime logisime vahepeal aarde ära ja uuesti mehepoegadest möödudes mainisime, et aare on leitud. Nemad olid aga lõpuni kindlad, et meie tiirutamise ainuvõimalikuks põhjuseks on, et meile hakkasid nende näod lihtsalt väga-väga meeldima. Jah, näod olid need ehk viis-kuus päeva tagasi. Võibolla :P

Kas mu kodumaa on tõesti nii ilus vää

 2 

Kuigi minuga on toimunud igasuguseid imetabaseid muutusi viimase aasta jooksul, pole ma veel valmis sellise kaliibriga torni vallutuseks. Kerli tegi loendustöö, mina olin hiljem kompassilugeja ja meetriastuja. Katsusime igasuguseid kohti, kus meie arust võiks aare olla. Ühes väga potentsiaalses kohas istusid kaks kohalikku Iisaku meest, kes libistasid juba kes teab mitmendat päeva kindlasti kvaliteetset punast veini tetrapakist. Meie otsimise põhjenduse peale vandusid nad üheskoos, et on mõlemad passijärgsed Aared, ja uurisid, kuhu me sooviks oma nime kirjutada. Sellest inimtekkelisest takistusest üle saanuna saime väikse vihje varemleidnud Karlilt ja läksime taas sinna, kus juba varem asju katsunud olime. Seekord viis otsing sihile ja saime nimed kirja panna. Aitäh!

Praegu on looduses see kõige kärtsrohelisem aeg, mis on väga viivuke

tegime emme-poja selfisid niikaua, kui Kerli astmeid luges

Suvel käisin prantslannale näitamas, mis kena vaatetorn, isegi astmed lugesime ära, aga sinnapaika see jäigi.

Täna Varessaarest tulles tahtsin küll nina kangesti Jõgeva poole saada (pime ja libe ja külmunud ja kärnas:), aga et rool oli Mae käes ja tal tahe suur, siis nii jäi.

Aivai, kui ilus siin talvel on! Teekene tornini on kenasti valgustatud, astmetele killustikku puistatud ja tornis... jõulutulukesed! Ja me polnud sugugi ainukesed - kahtlustasime neis kahes autotäies noortes kindlalt geopeitureid - no kes muidu niimoodi pimedal talvisel õhtutunnil üles torni turnib?! Aga et neil suud sugugi kinni ei püsinud - no ei usu, et nad korraga rääkida ja astmeid loendada saavad -, siis olid ikka päris "tavalised" inimesed:) Koos üleval olles saime oma teadmistega hiilata, et vaat kohe 28 meetrit ja n astet.

Logiraamatu leidsime ka kiiresti. Aitäh, tasus kohe vägagi tulla, et sellist talvist ilu näha!

Jõulune torn

Jäi pooleli.

Selle nullpunktiga aardest on ennegi multikate lahendamist alustatud. Seekord lõpus siili polnud. Aitäh!

Enne koju sõitmist väike ronimine. Udu oli ümbruses võimust võtnud, seega vaadet nautida ei saanud. Küll aga leidsin aarde, aitäh!

Leitud :)

Pärast seda, kui oma seitsme penikoorma saapad jala otsast minema viskasin, oli pilt selge ja nimi vihikus. Oeh. Asimuudile jäi muudki ette ja taha.

Põige Iisakule, et teha vigade parandus. Ka täna sadas, kuid oli väga ebatõenäoline, et trimmerdajad ka täna siin platsis oleksid. Ei olnudki ja nimi kirjas.

Kena torn ja ilus vaade. Tänan.

Meetrid ja kraadid selged, hakkasin aga vudima, kuid ei leidu ega vihjele vastavat kohta. Siis lugesin kirjelduse uuesti läbi ning sain aru, kus käbla panin, ikka nullist tuli võtta, mitte tornist. Kui ei jaga pea, siis jagavad jalad ning edasine oli lihtne. Mulle meeldis tornis, teinekordki. Tänan!

Leidsime! Aitäh!

 3 

Vahepealsed logid saabuvad siit tornist, sest siin on lahe koht kus siidrit juua ja krõpsu süüa. Likvideerin päevasel ajal logivõla seetõttu, sest tuli loll idee, et teen võibolla hoopis ühe allnighteri ja lõpetan homse päeva lihtsalt vähe varakumalt ära. Öömaja nagunii pole tänaseks ja liikudes on vähemalt soe.

Tornist on läbi käinud igasugu karvalisi ja sulelisi. Ühed hiinlased või japsid tegid siin üle poole tunni selfisid. Eesti lapsed seevastu jooksevad üles ja siis kohe alla. Vähemalt korra on käinud läbi ka maailmakuulus fraas "kas mu kodumaa on tõepoolest nii ilus vä?" Ma nagu eriti ei viitsigi siit tornist ära minna aga pärast seda logi peab vist ennast kokku võtma ja Ropkade juurde mõistust teritama minema. Aitäh torni visiidi eest!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Kodumaa ilu

Üks lemmikumaid torne Eestis! Peitjale aitäh!

Lugesime astmeid ja saime piisavalt täpse arvu kätte, millega edukalt lõppu jõudsime. Tänud peitjale!

Hommikune varudetäiendamine ja ümbruse ülevaatamine. Selle torni eelkäijat ja hiljem tema jäänuseid olen korduvalt külastanud, uues tornis esimest korda. Sammud klappisid, suunad ka, vaade endiselt uhke ja ronimist väärt. Aitäh.

Igasugu turnimised ja tornid ei ole Hennyle mingi probleem, kõrgustesse läheb ta vabatahtlikult. Veetakistuste kohta seda muidugi öelda ei saa. :) Seega ronisime 24 meetrit ja lugesin astmeid, umbes-täpselt. Uus torn aga selle koostepuidu kvaliteet jättis minu arust küll soovida. Üle ühe inimpõlve eluiga ei pakuks. Kõikus ka kui üleval kõndida. See selleks. Aardega soperdasin, sest võtsin nulliks alguses torni asukoha. See oli koht, kus sai rahulikult otsida, aga aaret seal ei olnud. Taipasin seda kiiresti, sest geojälgi polnud. Uued arvutused ja uus asukoht. Vahepeal läks päris pimedaks ja müristas, ning välgutas. Seda vihma on siin hommikust saadik marineerinud. Nulli lähedal töömugud ja nad ei tahtnud lahkuda isegi siis kui järsku kõik taevakraanid lahti keerati. Kobisid vaid räästa alla. No me läksime siis minema ja tuleme teinekord.

Leitud. Aitäh!

3832.

Siinkandis olime ennegi ringi kolanud, seega oli kant tuttav. Torngi vana koha peal , ilm aga mitte nii tuuline kui eelmine kord. Jalad treenitud siirdusime otsima. A ei mõistnud, mismoodi võib üks inimene nii pime olla, tuli ja tiris aarde välja, ma oleks ilmselt sinna korraliku maantee sisse tallanud. Tänud!

Eeltöö oli juba ära tehtud, sest hiljuti käisin lastega tornis astmeid lugemas. Väike vaidlus siiski tekkis. Marianne oli klassiga ka käinud ja erinevaid numbreid saanud. Ometi oli meie loetud astmed õiged, sest olin lõpp-punkti kogematakombel üsna lähedale mõõtnud. Aitäh peitjatele.

Ei olnud veel torni juurde jõudnudki kui eemalt jäi silma tegevus, mida tavakülastaja ei harrasta. Oli meeldiv tutvuda Olavi ja Ottiga. Ühendasime jõud. Kuni mina Olaviga mõned sõnad geojuttu ajasime, käisid Ott ja Henriko trepiastmeid lugemas. Kuna Henrikost veel õiget lugejat ei ole, siis kogu vastutus jäi Oti peale. Edasi läks meil midagi valesti kuid peagi saime õige tõuke ja aarde leiu. Aitäh.

Meie saadud koordinaat näitas täpselt ligipääsmatu ala keskele... Noh, kammisime siis ümbruse loogilisi kohti. Edukalt.

Peale Volcani logimist arvasin, et sellise tuulega nagu täna ma rohkem kõrgustesse ei tiku ning lootsin kah pääseda lihtsalt ja torni mitte ronida. Kui olin natuke torni jalgu silitanud, kuulsin ühtäkki küsimust "Tere. Kas oled juba leidnud mida otsid?" Olin teolt tabatud - see oli Kleone, kes Geojaanipäevalt tulles siinse kandi aardeid üle vaatas.
Jätkasime siis koos - Ott käis astmeid lugemas, võtsime asimuuti, lõpuks väike geokõne ja ühel hetkel saidki logid kirja:)
Tänud aarde eest!

Tänud aarde eest!

Olen siin geopeitusest eemal olnud vahepeal ja täna siia piiludes avastasin, et see aare mul logimata. Leitud koos Krista ja Helduriga, kellega sattusin juhuslikult torni all kokku, tänud neile, üksi poleks vist nuputama hakanud. Peitjatele ka tänud :-)

Lõpuks sobis meie plaanidesse üks uuem aare ka. Uus torn on küll hästi ehitatud, sest tänase tuulega ei tundnud mina küll mingit kõikumist. Jalutasime aardeni ja avastasime, et kirjutusvahend jäi muidugi maha. Seega tuli teha drive-in. Kui nimed kirjas, siis suundusime Väike-Pungerja postikaama uudistama, mis veel täitsa aardega tähistamata. Aitäh!

Leitud, aitäh.

 1 

Nagu sellele päevale omane kohtasime kõikjal teisi gepeitureid. Mina boonuseks veel ühte kunagist ülikoolituttavat. Oli teine endale kamuflaaźiks naise ja lapsed ning habeme korraldanud. Mina muidugi veidi häbenesin neid tornireeglite vast eksimusi, aga ikkagi võtsin julguse kokku ja tervitasin.

Eeltööna olin suuna erinevate astmete arvuga paika pannud. Läksin vaatasin kõigepealt torni üle ja siis jalutasin lõppu. Algul tundus kahtlane, et seal ei saa ju aaret olla, aga siis sain vihjest aru. Tänud juhatamast.

 2 

Eelmises tornis olen samuti käinud. Seekordne tundub sama tugev. Paistab juba kutsuvalt kaugele. Astusime kõik astmed läbi, mis vaja. Tunne oli nagu Suveseiklusel, kus peab samamoodi sageli astmeid, poste, sambaid, aknaruute jms üle loendada. Saime peaaegu sama tulemuse. Vaatlesime vaateid, tegime pilte ja jalutasime alla tagasi. Alles seal lugesime torni infostendi ning arutlesime, mitme punkti vastu eksitud sai. Nii kolme vastu kümnest, saime tõdeda ;-)
Lõpus sattusime tema majesteet Hpalang1-ga kokku. Tegime mestis juba käidud kohas leiu ning jalutasime tagasi parklasse, seekord mööda selleks ettenähtud teed. Tänud Tiiale ja Einarile vingesse torni vingeid vaateid kaema kutsumast!

Uus torn oli uhke. Lugesime astmed kokku, võrdlesime tulemusi, nautisime natuke vaadet ja üritasime punkti kaardile panna. Alla vaadates nägime, et juba järgmised otsijad on liitumas. Alguses otsisime täiesti valest kohast, siis tegime vigadeparanduse ja saime eriliste mõõtmistöödeta väga loogilisse kohta. Aare leidis samuti, et see on loogiline koht. Tagasi parklasse jõudes oli saabunud juba hulk järgmisi tuttavaid nägusid. Aitäh peitjatele!

Uhke torn, aitäh näitamast! Vaatasime, lugesime ja võtsime suuna aardeni. Tegime kärmelt, sest vihma sibistas, ei tahtnud märjaks saada. Edasi geojaanile.

Ka siin oli kõik lihtne ja loogiline, tänud.

Eelmise torni aardega Iisakus jäime jänni, sest varisemisohule viitav silt jäi ette. Mugusid see aga ei takistanud, oleks võinud paluda neil koordinaat otsida :D

Nüüd oli teise platvormini täitsa lihtne minek.. Edasi hakkas kergelt paha ja rohkem mina ei üritanud. Ülejäänud pere käis tipus ära ja luges astmed kokku. (Ma ise panustasin korrutamise peale). Mõlemad andsid täitsa mõistliku tulemuse ja oligi võimalik logida. Aitäh, treppide lugemine tundub mõistlikum kui eelkäiv versioon ;)

Kauksist Iisakusse jõudmiseks kulus ilmastikuolude tõttu nii kaua aega, et hakkasin juba kahtlema, kas geojaanile õigeks ajaks jõudmine on üldse reaalne. Peale kiiret poepeatust ja varude täiendamist läksin vaatetorni vaadet nautima. Tugev tuul puhus mu sealt kiiresti alla ja nii sai ka aare üsna pea leitud. Aitäh!

Ronisime torni, vaatasime ümbrust, lugesime astmeid, läksime kohale. Karuonu ja Maire katsusid õiget asja, kuid eks väsimus oli juba kontides ja nii läheb geopeitur lohakaks. Vaatasime valed kohad ka üle ja sookoll7 meile karbi välja tõmbas. Aitäh torni näitamast! Nüüd Geojaanile!

Pime, väsinud. Eks need ole peamised põhjused miks mitteleid tuli. Tänud peitjale

Age torn siia taastatud. Kaalusime, kas selle kõva tuulega ja tibutava vihmaga torni ronida või all näppude peal arvutada. Erle vaatas üht ja teistpidi seda torni ja pakkus numbri. Mina panin asimuudi juurde ja arvutatud kohas oligi objekt, millele vihjet rakemdada. Edukalt. Tänud peitjatele.

 2 

Mida see tähendab ,et kõik leiavad. Vot meie ei leidnud!

Täna on see torn väga popp koht geopeiturite seas miskipärast. Ühed tulevad, teised lähevad, siblimine käib. Ei pääsenud meiegi siit niisama mööda. Tegime mis tarvis, nautisime vaadet, paar pildiklõpsu perekonnaalbumisse ja siis logima. Täname aarde eest!

 1 

Läksime torni ja taas kordus tõsiasi kui asi trepiastmeid puudutab, sest raudlaks saan ma erineva numbri. Seekord ülla-ülla küll vaid 1-e võrra. Selle otsustasime lõpus ise juurde või maha lahutada. Kuid lõpus ei klappinud meie meetrid ka vaatamata 1 meetri liitmisele-lahutamisele üldse. Tuli välja, et trepi vaheplatvormid ehk madem tuli ka lugeda. Oeh küll, loopisime kirvest ja kangutasime siis niisama seal. Aitäh, et enam lugema ei pea tulema. Torn on võimas, kahju et vana ei jõudnud vaatamas käia!

Tornil oli omajagu kõrgust ja astmeid, otsitav sai leitud. Tänud peitjale.

Astmed saime kiirelt kokku ja aarde otsimisega ka kaua ei läinud, mõnus lihtne multi.

Võtsime oma Geojaani plaani ikka ühe uuema aarde ka. Uhke torn ja hea ronimine, vaade tuuline. Kui teistes aaretes olime näinud väga vähe tänaseid logisid, siis siin oli neid enne meid uhkesti. Panime logi kirja ja nüüd Geojaanile.

vaade tornist

Käisime usinalt tornis ära ja lugesime astmed kokku. Tervislik seisukord pani ikka korralikult hingeldama. Aga no mingid numbrid me saime. Nullis selgus, et üksjagu pisemad numbrid, kui tegelikult vaja oleks olnud, aga leidmist see tänu vihjele ei takistanud. Tornist avanes päris lahe vaade, aitüma! Ja siin juba kooserdas üsna palju eelnevalt kohatud geokolleege ringi.

Viimasel hetkel otsustasime ka veidiks ajaks geojaanile tulla/minna ja enne seda siis paar aaret leida. Lihtsalt on nii palju tegemisi ja käimisi olnud sel aastal, et geopeituseks ei ole eriti aega jäänud. Iisaku vaatetorn on vahva ja kõrge! Aitäh aarde eest!

Naaberaarde juurest suundusin siia. Esimese hooga ei lugenud kirjeldust piisavalt hoolega ja sattusin keset võsa. Siis võtsin uuesti kirjelduse ette ja sain juba palju loogilisema koha. Kiiresti just ei läinud, aga lõpuks ta alistus. Aitäh peitjatele.

No see Raivo logi kõlas nagu väljakutse, mis tuli vastu võtta. Õnnestuski. Lõpus kohmitsenud seltskond tahtis kangesti teada, kas ma tornis käisin ka autoga. Ei käinud, tornis ainult tüdrukud oli meil seekord teema, mina piirdusin Raivo kombel aardega. Igatahes vaade olla olnud endiselt muljetavaldav, öeldi pärast. Tänud, mälestusväärne koht mu jaoks.

Leitud.

Vaatasime uue konstrui üle ja panime nimed kirja.

Oh, mis uhke torn! Lugesime kõik üle, mis kästud. Kõigi tulemused olid erinevad. Väiksed ümardused, arvutused ja jalutuskäik ning saime logima hakata.
Ahjaaaa, lõpus jäime vahele ka.
Täname!

Hea, et siia aare tagasi tuli. "IISaku" oli väga hea aare. Autonina juba Jõhvi pool, avaldus ka teine Iisaku aare, kahjuks ei olnud võimalik tagasi pöörata. Napp 7 minutit jäi puudu, et oleks saanud ftf-i minna katsetama.
Iisakusse alati hea tulla, kasvõi Kotka matkarajale minnes. Suur tänu!

 1 

Margus peksis mind hommikul kell 7 üles, et tema peab tööle minema, ma mingu otsigu Pagarite uued aarded üles. Sõnakuuleliku naisena tegin asja ära. Ega need sellised tornid mu lemmikud ei ole, aga vaikselt ja rahulikult ma ikka üles jõuan. Topsi juures jälgis üks orav mu tegemisi, ilmselt saab ta nüüd oma pead vaevata, mis värk lahti läks selle kohaga :D

FTF sai kirja 7.30, aitäh peitjatele.

 1 

Tornis küll käidud, seekord piirdusin aardega. Aitäh!

Leitud