Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud Eesti Vabadussõja ajal 23.12.1918 siin toimunud lahingukoha lähedusse. Lahing toimus Eesti väeüksuste ja Saksa Keiserliku Armee üksuste vahel. Toimunust saab lugeda kohapeal asuvalt infotahvlilt. Sündmuse mälestuseks on paigaldatud monument. Parkimine, monument ja infotahvel N 58° 08.237 E 025° 01.784
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (3), lahe_teostus (3), lumega_raske (2), rattaga_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7RJ4E
Logiteadete statistika:
102 (94,4%)
6
6
1
0
0
0
Kokku: 115
Pidin juba loobuma kui otsustasin veelkord sipelgapesa kontrollida.
Miinuskraadide ajal ja järgselt pole siin tõesti midagi peale vaatluse teha. Soojaga tagasi :)
Aitäh siia juhatamast ja seda ajaloosündmust tutvustamast. Aardega läks ikka veidi aega, kui kohale sai ukerdatud läbi kõrge rohu ja mätaste. Huvitav peidukoht. Aitäh peitjale.
Jõudnud aardest 13 meetri kaugusel, algas padukas. Varjusin metsatukka ja proovisin aarde asukohta aimata. Paraku see rupsikust ei paistnud. Tuli vesisukeldumine ette võtta. Kui logi kirjas, lakkas vihm. Mekkisin metsvaarikaid ja … Tagasiteel autosse leidsin aarde boonusaarde. Aitäh! #märgnagukass
Nüüd siis kevad käes ja kui orienteerumispäevak tehtud tulime ka uuesti logima. Tänud!
Aarde leidsime küll üles, kuid see oli nii kinni külmunud ja polnud võimalik kätte saada. Tuleb kevadel uuesti tulla.
Jäin vihjele kinni ja inspekteerisin seda mis vaja. Oli näha ka teiste poolt poleerimist ja geojälgi. Siis hakkas midagi silma ja alguses arvasin, et oi nüüd on küll pahasti. Aga siis natuke vaadates sain aru, et oli siiski õige tee. Aitäh - päris äge aare!
Selle aarde juures noppisin esimese ja loodetavasti ka viimase selle tuuri puugi enda pealt. Vihje hammustasin kiiresti läbi ja leidki tuli ruttu. Aitäh!
Maastik oli päris keeruline, aga vedasime end ikka kuidagi kohale. Peale vihje lugemist, leidsin kohe õige paiga ja kiirelt ka aarde. Tagasitee autoni oli juba tsipa lihtsam. Aitäh!
Väga äge koht ja veel oma looga, lausa ajalooga. Aaret otsisin vihje järgi, kuni aru sain mis see tegelikult on. Ajas ennast ka naerma, aga vaadates peidukohta siis kõik on ju poliitiliselt korrektne. Õnneks ei läinud kaua, paar tiiru seal ja oligi leitud, üks anomaalia lihtsalt torkas silma. Tänud koha tutvustuse eest, pole siia kunagi suurelt teelt alla keeranud, aga mööda olen sõitnud sadu kordi. Aitäh!
See tore peidukas jäi mul nägemata, kunagiste kuuskede jälgi mitmeid, õige kohani ei jõudnudki, ei meeldinud see otsingu piirkond, lisaks hakkas sadama, keerasin otsa ümber. Kas teinekord tulen, pigem mitte, aga no mine tea.
Tegin hoolduse. Kuivatasin ja puhastasin karbi, minigrippisin ja imurdasin logiraamatu. Karbile jätsin mängu kirjad peale ja jätsin ka kiletatud juhendi. Nüüd aardega kõik korras!
Vihje oli väga selge, juba kaugemalt vaatasin, et tundub õige koht. Pisut uudistasmist ja aare käes. Sipelgad on aarde ümber sissekolinud, õnneks aardes ei märganud neid. Tagasiteel auto juurde sõin metsmaasikaid, mida oli väga palju. Aitäh!
Tulime mälestuskivi vaatama ja avastasime,et seal on ka aare.Leitud logitud.
Jätkuvalt vajab kõva eeltööd aardele esmane lähenemis teekond. Tänud peitjale aarde eest.
Läks ikka veidi aega otsimisele, aga leitud sai tore peidukas. Tänud aarde eest.
Koht tuvastatud ja üle vaadatud, rühkisime üle raiesmiku aardeni - selline maastik ju meile üsna tavapärane läbida. Null ei soovitanud meil just kirjeldusele vastavasse kohta pidama jääda, kuid olime üsna kindlad, kus peab olema - peidetud siiski väga kavalalt, nii et meil kulus siin ikka pisut aega. Suur tänu peitjale!
Mugisin pisut metsmaasikaid ja istusin kännule ning logisin aarde.
Tänan peitmast.
Mulle mööda raisemike üldiselt ei meeldi kolada. kolepaha astuda ja no neid va usse võib ka kohata. Aga kui juba siinkandis olla, siis tuleb ikka süda rindu võtta, kummarid jalga ajada ja minna. Õnneks oli koht kergesti leitav ja aaregi peagi käes. Aitäh peitjale.
Talvel juba käisime siin, aga siis oli meil ikka ikaldus. Otsisime, mis me otsisime, kuid tollal see aare meie eest peitu jäigi. Nüüd naastes oli see aga selline mine-ja-võta aare. Küllap ikka talvised olud liiga ebasobivad olid ning pigem külmunud olek, mitte lumi, oli see, mis siis segas. Täna aga kiire leid ja aardega kõik hästi, aitäh.
Seni kuni ma ämmaga ausammast ja infotahvlit uurisime, käis Elvis aaret logimas. Tänud!
Aarde nullpunkti tuvastasime üpris kiirelt, topsiku enda leidsime ka vast minutiga. Ega seal ju palju variante olegi :) Aitäh!
Leitud kolm okkalise jäänust. Sipelgad olid aarde oma valdusesse võtnud aga alistusid suurema lahinguta. Tänud peitjale
Maastik üsna keeruline aga leidsime üsna kiirelt. K luges hoolega ka kõiki infotahvleid ja tema meelest päeva parim aare - muidu poleks ilmaski siia sattunud.
Teine katse siin. Eelmisest korrast oli kindel veendumus, mida tulevikus näppida. Siis oli see loodusjõudude poolt kättesaamatuks tehtud. Nûûd mitte. Ei olnud õige asi ikkagi. Pettumus oli suur, aga peatselt tekkis uus mõttealge, mis viis leiuni. Aitäh - pole paha :-)
Talvel käisime otsimas. Täna selgus, et sel ajal oli lootusetu värk. Hea lahendus. Aitäh!
Tänud peitjale!
Väga kaua aega ei läinud, sest palju neid vihjele vastavaid kände ikka olla saab. Sipelgatest on kahju, kes otsustasid pesa sinna teha.
Siin võib minna väga kaua või väga kiirelt. Sõltuvalt geokogemusest ja heast õnnest. Õnneks läks kiirelt ;)
Siin oleme me kunagi auto kinni pidanud aga tookord jäi aare leidmata. Ega oleks vist jäänud tänagi, kui poleks kännunurgal istudes logisid lugema jäänud :)
Tänud kavalalt peidetud aarde eest!
Kuna kahtlustasin kus on ja kõik oli jääs siis kasutasin jõudu nii sai nimi kirja traat kännualt andis vihje .aarde võiks sulaga üle vaadata
Tundus, et meie õnn oli tahkel maal lume alla mattunud, sest jälle kaevasime, kuid edutult. Samas ei tundunud, et midagi ka vaatamata oleks jäänud.
Ega enam hästi ei mäletagi, et kuidas see lumega aarete otsimine käib. Igatahes siin tuli see taas hästi meelde ning peale hulka aega kännu puhastamist sai loobutud. Ei õnnestunud meil seekord siit seda karpi kätte saada.
Kohapeal läks kindlasti oma 15 minutit ära. Oli ka loobumise mõte aga siis ikka proovisin veidi veel, peagi oli aare näpus. Lahe peidukas :D
Oli see vast kange kavalus. Raielangilt polnud väga lihtne neid kunagisi tuvastada ja siis ka otsisime jupp aega. Aitäh põhjuse eest siia sisse keerata. Saime uusi teadmisi jälle.
Lömmi vajutatud ribidega on seal päris paha ukerdada. Tänu vihjele oli leid kiire.
Teel Pärnust Tartusse tegime siin taaskord peatuse. Kummikud jalga ja taas tuttavat kohta uurima. Vaatasime üle juba eelmisest korrast eriliselt silma hakanud kännud ja siis tegime veel mõned suuremad otsinguringid piirkonnas, et ikka vanasse kohta tagasi jõuda. Nüüd sai õnneks lähenetud täpselt õigest suunast ja miski detail äratas kahtlust. Natuke urgitsemist ja käes ta oligi. Pisikesed sipelgad olid omale selles niiskes süvendis mõnusa äraolemise teinud, ja pidime nende rahu rikkuma, et karbike kätte saada. Väga tõetruu teostus, kuid jääme siiski eriarvamusele lumega leidmise osas. Kuri kahtlus on, et see asi talvel kinni külmub.
On jah alles ja ootab otsijaid. Tore peidukas! Ainult kahelt poolt ei maksa korraga avada, näpud jäävad kergesti vahele. Aitäh!
Aare on taastatud ja asub vanas kohas. Eriline tänu taastamise kaasabi eest Otsir19-nele.
Saemees jõudis aardeni. Kui aega saan vaatan olukorra üle ja eks siis näeb, mis edasi teha.
Hetkel kõik korras aga varsti on lageraie ja siis vaja aare üle vaadata.
Tutvusime algul ajaloo kirjeldusega. Sain üksjagu targemaks. Arvasin, et võimalus Eesti eest parunitega sõda pidada avanes alles Landesweri sõjas aga näed, eksisin ja nüüd olen taas targem ja parem inimene. Infot lugedes meenus minuarust üks parim lühikokkuvõte vabadussõja kohta - Vabadussõjas sõdis eesti mees venelastega, sest ta pidi sõdima, sakslastega sõditi sellepärast, et taheti. Imelik, läks veidi üle 20 aasta ja kõik oli teistpidi.
Aarde juures liitus meiega Tanel. Tegime näo nagu otsime seeni ja ei tunne mingit huvi aardekarpide vastu. Vaatamata sellele suutsin mina end korralikult vaiguga kokku mökerdada. Oh seda aegade muutumist küll. Omal ajal astusid poisid Keisririigi või siis Kommuna vastu. Mina ei suuda metsa all vigastusteta liikudagi.
Parkisime auto ja tutvusime koha ajalooga. Seejärel aarde poole minnes tekkis küll kahtlus, et ega saemees pole aarde kallal käinud. Õnneks mitte!
Vahepeal peatunud mobiil oli ka täiesti võõras. Sellest tuli aga välja täitsa tuttav Tanel. Koos toimetades olime "kavalad" ja lasime Tanelil musta (loe: kleepuva) töö ära teha ja nii sai nimed kenasti kirja pandud :)
Saime Tanelilt ka head nõu ja läksime mõneks ajaks laiali, et Muinastule ääres taas kokku saada.
Täname!
Parkisin auto ja märkasin, et keegi liigub kahtlaselt sihikindlalt aarde suunas. Tegin sama. Lähemal vaatlusel osutusid need tegelased Piiaks ja Peetriks. Panime sõbralikult nimed kirja, ajasime veidi geojuttu ja liikusime järgmise aarete poole edasi. Aitäh peitjale.
Juba infotahvli juurde parkides oli näha, et metsaalust oli kõvasti harvendatud. Sama seis oli ka aarde juures. Esimese hooga kartsin kõige hullemat, et aare on tööde käigus hävitatud. Aga siiski kui igaks juhuks ka vihjet uurisn, leidsin sobiva peiduka kiirelt üles. Täitsa alles on. Tagasiteel viisin ennast veel infotahvlil pakutavaga kurssi ning jätkasin teekonda.
Tänud.
Aastaid tähendas Punapargi minu jaoks teeviidal olevat kohanime. Aitäh aarde eest!
Nime järgi ei taibanud tegelikult kohe ajalootundi oodatagi. Siis kui kirjeldust kiigates ajalugu koitma hakkas, ei taibanud seda jälle kohe õigesti tõlgendada. Aarde (ja asukoha) nimi ikka segas nagu. "Puna" kõla tuleb siin küll ära unustada. Võibolla põlvkonna eelarvamuse probleem, aga tegelikult oleks viisakas ajalugu lähemalt uurida ning olulisem meelde jätta. Nõnda valus nagu ta siis parasjagu ongi. Peitjale tänud harimast!
Taavi jäi lugema samal ajal kui Exega aardele lähenesime. Korralik rada, mille lõpus ka aare end kaua ei peitnud. Aitäh! EVEJ
Kui juba Kiling-Nõmme asja oli ja tagasi koju jõudmisega kiiret polnud, siis saime lõpuks Punapargis mälestuskivi ja aarde juures ära käia. Aarde endaga läks täpselt nii kaua kuniks lõpuks meelde tuli, mis oli vihjes kirjas. Aitäh.
Punapargi lahingu mälestuskivi juures tegin mõned aastad tagasi peatuse ja võtsin aja maha. Toona tutvusin ajalooga ja pidasin väikese lõuna. Täna sai selle võrra kiiremini aaret minna otsima. Võsa ei kohanud, parklast viis ilus sissekäidud rada aardeni. Kõik ideaalses korras, aitäh!
Peitjale tänud siia juhatamast! Veidi ragistamist ja käes ta oligi; vihje tundus algul küll masendav (kui metsas eksleva GPS-i järgi liikuda) kuid tegelikult väga täpne :)
Lugu algas sellest, et umbes kuu aega varem jäin ühele kursavennale teist aaret otsides haledalt vahele. Kuna ühtegi mõistlikku seletust, miks ma kuskil kuursaali juures suvalises põõsas rõõmsalt aega veedan, pähe ei tulnud, siis kutsusin ta endaga tuurile kaasa :) Esialgu oli plaan Surjus kaks aaret võtta, aga sõitsime õigest teeristist kogemata mööda. Kilingi-Nõmmes oli üks lahendamata raamatuaare, seega järgmisest teeristist sõitsime juba nimelt üle ja siis jõudsimegi Tihemetsa välja. Esimeseks leitud aardeks sai Punapargi, kus maadlesime pisut jooksutava gpsiga, aga leid tuli siiski mõistliku aja jooksul. Aitäh! :)
Jällegi ühe tükikese ajalootundmise võrra targem. Aitäh juhatamast!
Pläts pläts pläts sai mööda lombikesi kohale tatsatud. Ei teagi nüüd kas valisime vale tee lähenemiseks.
Aarde otsimine oli päris aeganõudev. Vihje ei tulnud ju ka ennem meelde, kui karp juba näpus oli.
Logiraamatust lugesime ka esmaleidja memuaare. Väga tore!
Loomulikult ei saanud prantslane aru, et ftf läinud oli kuna see polnud tavapärane ftf logimine.
Ma oleks nii tahtnud, et see karbike oleks olnud punase korstna juures. Oleks olnud põhjust kolama minna. Aga seekord siis mitte.
Õues hakkas juba hämarduma. Nii kahju.
Tänud!
Aasta esimene. Kodust läbi metsade tulles olid ikka supermegavinged jääteed, täelik kaif! Edasi Nõmme sõitsime otse mööda raudteetammi, polnudki enne sellise nurga all lähenenud. Aitähh!
Kui aasta algab paduvihmaga ja kõik metsateed on paksu ja sileda jääga kaetud, siis on muidugi õige aeg minna sõitma just kruusateede ja vanade raudteetammide peale :) Aitäh peitjale ja head uut geoaastat!
Mööda rada astusime kohale. Pärast lugesime infotahvleid. Tänud peitjale.
Sellest kohast polnud mul aimugi. Tänud kutsumast!
See otsimine jäi juba pimeda peale. Siiski sai aare leitud. Tänud!
Väga palju matkajaid oli kivi juures, nii et monumenti ja infot uurimas ei käinud, aga aarde juurde läksin. Tänud!
Kuigi suund oli Saaremaale, lubasin endale tee peal mõned aardeotsimispausid. Hea, et tugev georada juba ees oli, pidin niigi ära eksima. Kuidas küll seda aaret lihtsalt lõhna järgi leida sai, ei kujuta ette :) Aitäh kutsumast!
vist sai siia ikka sama kuupäev mis raamatusse.Logitud ja kohalikuga seente üle aru peetud ja luba küsitud, et kas võib neid sealt metsast kaasa võtta :-). Ja neid puravikke ikka jagus. Tänud juhatamast.
Ohssaa, kus oli puravikke- seenemikke, terve ämber väikse ajaga. Aarde leidsime ka ;)
Varaööks jõudsin Kilingi-Nõmme lähistele RMK platsile. Sõin, jõin, vaatasin tuld. Ja siis autosse magama, kuna öö tõotas tulla vihmane. Krabistas mõnusasti ja hommik venis pikaks. Lõpuks ajasin ennast välja ja peale kerget kehakinnitust oli siinne aare ootamas. Lugesin infotahvleid, mille tekst mõnes osas vastuoluline. Seejärel läksin ja otsisin aarde üles. No on ikka nina mõnel, kes avaldamata aarde leiab metsast, päris kaugelt nimiobjektist! Aitäh sündmust tutvustamast, jälle targem!
Koht oli huvitav aga oleks soovinud, et aare oleks lähemal teele olnud. Rada oli olemas aga jäi arusaamatuks kuhu see läheb, midagi erilist peale kolme kuuse ei kohanud. Ma polnud vihjet vaadanud ja läksin gpsi nulli. Seal sai mõnda aega otsitud ja siis suuremaid tiire tegema hakates leidsin aarde.
Vurasin autoga parklasse ja jäin salongi vihma lõppu ootama. Kuivõrd ikkagi kärsitus sai võitu, viskasin keebi üle pea ning läksin lugesin sildilt infot. Tuli välja, et täitsa tuttav info, kunagi olin sellega interneti vahendusel tutvunud. Kui silt läbi töötatud, oli ka vihm otsa saanud. Tänu vihjele jäi aare kohe näppu, kuigi minu GPS soovis kangesti veel 14 meetrit edasi minna. Aga jäägu see tema südametunnistusele. Aitüma!
Ei mina aru saa, mis paha vaim esmaleidja siia kohale ajas ja mis seeni ta sööb, et õige asja üles leidis. Meie kasutasime georada ja leidsime pea otsimata. Kohalik peremees ajas oma koera taga, ma arvasin et meiega riidleb :D. Tänud!
Ei kujuta küll ette, kuidas on seda aaret võimalik kuskilt võsast kirvega leida. Koht ise tore. Tänud peitjale.
Tutvusime mälestuskivi ning infotahvlitega, käisime otsisime aarde ja pidasime pingil väikse pikniku. Suur tänu siia juhatamast!
Leitud teel igasuvisele Suveseiklusele. Viljandist startides keerasime Võrumaale jõudmiseks otsa Pärnumaale nagu geopeituritele kohane ;-) Siinne Bonapart oli meile eelmisest Suveseiklusest tuttav. Mõisa ees valvavad lõvide näod on ikka meeles.
Müttasime natukene metsas ja leidsime aarde. Ma lugesin aardes olevaid kaarte, täitsa vahva nänn. Aitäh Lembitule Bonapardi aarde eest! Kõik kombes.
9 leitud teel Pärnust Tartusse. Hakkas hämarduma, otsisin lühemat teed autost aardeni, seega sõitsin raudtee tammile. Leidsin georaja, mis suundus õiges suunas. Esimese hooga panin mööda, tagasi tulles sattusin aardele peale. Logisin juba taskulambi valgel.
Monumendi juures sääski ei olnud, aga nii, kui sai mindud aaret otsima, tuli hakata sääskedega võitlema. Jätsin ränduri. Aitäh!
Vahva pesa sellel aardel. Enne aardele suundumist ei raiska keegi ometi aega mälestuskividele (ikka alles siis, kui logi kirjas) ja sellepärast lootsin siin rohkem parki näha. Oma viga, loodan kunagi siiski ka lugemise selgeks saada. Tänud
Aare on alles mõni nädal vana, kuid igavesti vahva lugu on tal enda kohta juba rääkida. Kõigepealt oli huvitav lugeda [pekadripi] seikluseid peidukoha otsingul ja mis jama selle FTF-ga oli? Kas hr prantslane tõepoolest aru ei saanud, et tal oli STF, mitte FTF?
No ja meie pere aarde juurde jõudmine oli ka selline väike pooljuhuslik seiklus. Kuna kimasime mööda Valga-Uulu maanteed ruttu kodu poole, kus me polnud mõned päevad viibinud, siis mingit aardeotsimise tahtmist täna õhtul nagu polnudki. Kuid kui mingil hetkel kaasa arvas, et võiksin telefonist ikkagi Punapargi aarde koordinaadid välja otsida, siis ega ma seda kahte korda küll omale öelda ei lasknud. Nii me selle kõrvalpõike siia mälestuskivi juurde tegimegi. Siin oli kõik huvitav, me ei teadnud sellest paigast varem midagi, infotahvlit lugesin tähelepanelikult ning see koht sai hetkega hoopis teise tähenduse. Metsavahel tuuseldasime mitu minutit sääskedega võidu, kuid sihtpunktini me jõudsime. Suured tänud sellist ajaloolist kohta ka geopeituse rahvale näitamast. EVEJ.
Enne ei saanud ikka kodu poole keerata, kui Punapargi külastatud. Pagan, mis kell juba on? Ja kus pärapõrgus me oleme peaaegu südaööl? Tegelikult mõnus informatiivne seljasirutus, tänan peitjat juhatamast!
Koduteel pea teele jääv uus aare. Seda ei saa ju nii jätta. Aitäh!
Väga hästi aru ei saanud, mis toimus aga kaasas ma olin, ju siis leitud. Tänan.
Vihma sadas sel jaanipäeval. Taevas oli hallimast hallim ja polnud lootustki helgemale hetkele. Istun oma teise puhkusepäeva hommikul kui unine porikärbes, omamata mingisugustki entusiasmi kuskile minna... Samas on igal aastal jaanipäeval mingi tiir teha saanud, kuidas siis traditsioone murda? Ideid aga pole, sest tahe on null. Joon hommikukohvi tugevalt pärastlõunasel ajal ja lappan geopeituse lehte ning sirvin logisid. Mõnda loen, mõnda mitte, kuid Jäärja mõisa nimi tundub huvitav. Piisavas kauguse ja läheduse suhtes, et silm peale visata.. Ja mida ma näen?
Lembitu logis on saatust muutvad sõnad: "Pärast Punapargi aarde peitmist suunasin auto nina Jäärja mõisa poole"
PUNAPARGI AARE??? Pole ju mingit Punapargi aaret veel? Kontrollin siit ja sealt, vaikivad selles osas nii GP kui ka GC.
Ah, vat see on alles väljakutse. Minna otsima mingit aaret, millest mitte midagi ei tea. Ei tunne ei peitjat ega ka kohalikke olusid. Umbkaudne aimdus Punapargist oli olemas, aga täpsemalt ei midagi. Kerge guugeldus ja Vabadussõja mälestusmärgi leid andis oletuse. Kuhu siis veel, enne jaanipäeva?
Igastahes said botikud ja kilejoped autosse pandud ja teele asutud. Vihm järjest süvenes...
Punapargis vaatasime põgusalt siia ja sinna ja kui kerge ülevaatus tulemust ei andnud, hakkasin mõtlema, et kuhu ma ise peidaks, kui objektile endale pähe peita ei tahaks? Seadsin sammud üle tee. Leidsin raja, mis sukeldus metsa. Sukeldus rada, mina ka... Otsisin midagi, mida arvasin sinna sobivat. Ei leidnud.. Kaugus tundus ka juba ebamõistlik, keerasin ümber ja eksisin ära. Rada oli kadunud... Kuskilt kostsid hääled. Tsaariaegses raudteeülema majas oli elu. ;)
Märg oli nii talla all, kui pea kohal. Kummikud olid ju loomulikult autos. Otsisin paremat teed ja sattusin eiteakuhu. Kuni kogemata vaatasin aardega tõtt. Oli see vast joppamine. Eikuskilt, otsida teadmata mida, leidagi otsitav... Vahel ei õnnestu see ka täiusliku info korral ju..
Igastahes panin esilehele hariliku pliiatsiga kirja, et seal olid Kadri ja Peep, 24.06.2018, kell 16.25 (vist ikka oli kell nii :D ) ja et vahel tasub lugeda teiste aarete juurest logisid. Et vihje uuest aardest leidsin Jäärja mõisa aarde logidest...
Seega FTF? :D
Murdsin end metsast välja ja ütlesin Peebule, et missioon on täidetud. Tema hämmeldunud nägu ütles kõik, et ma olen ikka päris lollakas. :D Tegime uue metsatiiru ja ma leidsin isegi õige koha uuesti üles. Tagasiteel korjasin paar prügi hulka kvalifitseeruvat pudelit kah üles.
Oi, aga ma olin rahul selle leiuga. Võit iseenda üle oli see eelkõige...
Aitäh selle toreda väljakutse eest, Lembitu! See oli vahva!
Ei võtnud ega jätnud, rändur oli ja jäi aardesse, kuulikest kah...
Ja parafraseerides Lembitut- "Peale Punapargi aarde leidmist keerasime autonina Jäärja mõisa poole..."