Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Carmeliita, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Piibe kivisild ehitati aastal 1875. See tahutud graniitkivist sild teenis rahvast rohkem kui pool sajandit, enne kui hävines teise maailmasõja käigus.
Aare asub koordinaatidel:
N58 56.ABC
E026 11.XXX
Aarde leidmiseks mine nulli kust leiad metallist detaili mille kolm numbrit paiguta XXX asemele. Järgnevalt loe üle mitu ümmargust kiviposti on neljakandiliste postide vahel ja saad A. Sellele arvule liida säilinud silla võlvide arv ja saad B. Eelnevalt sa juba lugesid mitu neljakandilist posti on sillal ja see arv paiguta C asemele. Aardeni viib korralik metsarada ja sinna jõudmiseks ei ole vaja läbi põllu tallata. Head otsimist.
Vihje: pole
Lingid: https://www.vanadpildid.net/piibe-kivisild-1931
Aarde sildid: lahe_teostus (7), soovitan (7), välimõistatus (4), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7R691
Logiteadete statistika: 79 (96,3%) 3 7 1 1 1 0 Kokku: 92
Eelmine aasta mingil hetkel möödasõidul märkasin aarde lõpppunktis olulisi muutusi ja hiljem tagasisõidul kohale minnes leidsin purustatud peiduka ja isegi vist mingid konteineri jäänused.Teatasin ka sellest peitjale ja Carmen otsustas peale seda aarde arhiivi kanda.Tegelikult oli veel mingi õhkõrn võimalus, et saaks veel midagi mängijate jaoks päästa, aga nüüd selgub, et ikkagi ei õnnestu.Kohalik peremees teadis rääkida, et ega midagi head siin loota pole ja vähe sellest, et metsa tööd käivad, siis välja on ilmunud ka "võsarüütlid" :) Nende tööviljad jäävad silma kohe kui Põltsamaa sillast üle sõidad, sest ette on võetud mastaapsed alad kus ühtegi puud enam ei kasva.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Sõitsin laupäeval Jõgevale ja äkki märkasin, et aarde lõppu ei tunne enam äragi.Tagasitulles sõitsin kohe ligi ja veendusin, et nii kahjuks ka oli.Harvester ja forwarder oli maastiku tundmatuseni muutnud, ning peidikust ja aardest polnud enam haisugi.Andsin sellest ka peitjale teada ja ta lubas aarde staatuse kättesaamatuks muuta.
Mitte meeldimine algas juba sellest, et sai lähenetud Karl Ernsti sünnikoha kaudu ja auto jäetud lauda juurde. Kohe oli platsis kastikaga nõudlik peremees, kes uuris, et mis meil siia asja. Turistitamise jutu peale ta õnneks lahkus. Jalutasime silla juurde ning seal tekitas segadust metallist detail, millel neli numbrit. Kas see on õige? Kolme numbriga metalldetaili ei õnnestunud leida. Kuna aardel geokontrolli pole, siis otsustasime loobuda. Auto poole tagasi suundudes märkasin kõrvaloleva talu juures olevaid (mõne arvates humoorikaid) mahalaskmist ähvardavaid eravalduse silte. Lahkusime segaste tunnetega.
Aitäh aarde eest!
Kõik andmed olid silla juures olemas, nende abil õnnestus piisavalt tõenäoline punkt kaardile saada. Algkoordinaatidel kohatud külamees oli aardest teadlik ja kinnitas ka üle, et tegu on õige kohaga.
Päeva viimaseks aardeks jäi silla saladuse uurimine. Silla vaatluse juurde tuli kohalik külamees meiega jutustama ja saime päris kena ülevaate silla ja lähikonna ajaloost ning tänapäevast. Lõpuks vaatlesime veel kalade mängugi. Siis aga oli aeg lõppu liikuda ja nimed kirja panna.
Tänan peitmast.
Mingil päeval mainiti, et hooldusteade ikka üleval ja käisin täna õhtul möödasõidul kohe vaatamas. Selle niinimetatud pooldunud katte ühendasin uuesti kaasas olnud vahenditega ja sai esialgu hea.Läheduses on RMK kevadel ka metsatöid teostanud, aga õnneks aardest pole üle sõidetud.Oksahunnikud ootavad veel tee äärde kokkuvedamist ja annaks jumal, et selle käigus peidukohta ei hävitata.
Carmen kurtis, et miskit on vist valesti ja täna käisin kohe vaatamas, et mis värk on.Õnneks aardega kõik korras, aga maskeering on tõesti otsustanud poolduda.Carmeni eemaloleku ja enda kiirete toimetuste tõttu jääb tuuning aja puudusel hetkel ootele.
Lõpuks sai ka mul vana silla saladus lahendatud. Sillal olin kuu aega tagasi ja suutsin valesti arvutada. Nüüd sain oma veast aru ja käisin logimas. Läheduses oli palju mesitarusid, kuid õnneks ei olnud aare neile väga lähedal. Aarde peidik vajaks veidi parandustööd !
Vana silla saladus lahendatud saime minna aaret otsima.Peale väikest jalutuskäiku kohalikku metsatukka leidsime vahva aarde.Lahtisaamine oli veidi tülikas,kuid ei miskit hullu.Natuke talveniiskust kõrvetasime samuti konteinerist välja ja liikusime oma tuuriga edasi.Aitüma
Vanale sillale lähenedes tekkis kartus, et kas ikka leiame otsitava, sest seal mingid ehitustööd pooleli. Lähemal vaatlusel tundus, et see poolikus sealt pikalt kestev ja numbrid endiselt ilusti olemas. Ka kõik postid ja muud asjad saime ilusti kirja ja aarde koordinaadid leitud. Metsateel tegime väikese jalutuskäigu, kuigi oleks ka autoga treppi saanud sõita. Aarde peidukat märkasime kiirelt, muljetavaldav tükk. Aitäh toreda teostuse eest!
See päeva viimane aare oli ikka üks paras ameerika raudtee. Kõigepealt see metallist detail. Oleks ma teadnud, mida ma otsin, ma oleks selle sekunditega leidnud, sest olen selliseid asju ennemgi vahtinud. Aga mingil põhjusel ma otsisin ikka hoopis midagi muud ja no ei näinud. Vaatasin, et viimasest leidmisest omajagu möödas ka ja sillal paistis aktiivse ehitustegevuse jälgi, seega kartsin, et kadunud ning loobusin. Lugesin siis muud asjad kokku ja sain mingi orientiiri, kuhu kirvest visata. Viskasin. Vaatasin, et rada ka läheb nagu, ja läksin vaatama. Kaugele ei jõudnud, rada sai otsa. Tulin tagasi ja sahmerdasin autos, kui akna peale keski koputas. Tuli välja, et maaomanik ise - Põrgupõhja talu peremees. Kurtsin siis talle oma dilemmat ja ta kohe mul kratist kinni ning viis ja pistis mu nina vastu metallist detaili. Oi mul oli hea meel. Lisaks sain veel pika ning huvitava jutu koha ajaloost ja peremehe plaanidest. Peremees tänatud panin numbrid ritta ja läksin lõppu. Kaugelt paistis sobilik koht, aga no ei ole. Ikka väga proovisin sealt midagi välja võluda, kuid võta näpust, ei miskit. Kondasin siis hämarduvas metsaaluses ringi ning katsusin alternatiive, kuni lõpuks algse kahtlusaluse juurde tagasi jõudsin. Oli see nüüd pikast külastatamatusest või ilma vingerpussidest, aga no üldse ei tahtnud end kätte anda. Kuid geopeitur on visa ja kiusamine ajab vihale. Vihaga sain kätte. Muidu väga kena teostus ja mulle selline meeldib. Igal juhul tänud peitjale ning jõudu jaksu Põrgupõhja peremehele, kelle abita oleks asi leidmata jäänud.
Eveli leidis metallilt numbrid, lugesime postid üle ja läksime saadud koordinaatidele. Eveli kõndis esiteks õigest kohast mööda, kuigi oli seda peitmisviisi näinud. Mina siis tulin tema järel ja asusin kohe logima, sest vaadates kaugelt objekti, sain aru, et siin ta asub. Aitäh väga vinge peiduka eest.
Selliseid mõistatusi on alati tore lahendada. Metallist detailil olevate numbrite otsing sujus edukalt, eks eelnevate leidude pagas aitas ka mõtlemisele kaasa ning juba eeldasin mida otsima peab :) koordinaat käes, liikusime aarde suunda. Õige koht tekitas kohe kahtlust, (sarnast peitmisviisi juba mõned korrad kohanud) kuid millegi pärast oli vaja siiski veel ümbrust igaksjuhuks uurida, ümber keerates tegeles Kaido juba logimisega, kiire leid ning vahva teostus, aitäh! :)
Vana silda ennast käisime kaemas, patsutamas, mõõtmas ja kaardistamas juba paar(?) aastat tagasi. Mäletan, et maaomanik käis meiega sotsialiseerumas ehk küsimas meie tuleku põhjust ning tutvustas ka põgusalt silla ning ka umbkaudse lõpp-punkti minevikku. Loomulikult ei paljastanud ta meile aarde asukohta puudutavat infot, kuigi näis sellest nii mõndagi teadvat. Mingil hetkel saabusid vastaskaldale kogenumad geopeiturid ning jätsid meile kustumatu mulje :-) Jõeületustehnikaga nimelt.
Kuna aeg oli juba hiline, siis loobusime tol korral lõpu külastamisest.
No igatahes täna otsustasime selle mõistatuse logi ära vormistada. Eksisime ära, vaatasime oma andmed üle, konsulteerisime Girltiga, kes oli ka meiega koos silda vaatlemas käinud ning saime oma veast aru. Marssisime kenasti õigesse kohta ning saimegi logiraamatule küüned taha. Logiraamat oli kuiv ja korras. Aitäh!
Oi kui kaua aega tagasi saime algusest minema, aga pimedas ei hakanud lõppu trügima. Täna oli lõpuks aega lõppu jalutada ja aare ära logida. Aitäh!
Täna sai siis aarde lõpp-punkt külastatud ja vahva aarde konteiner leitud. Sinililli nägime ka juba õitsemas. Aitäh.
Ei leidnud metallist detaili, nii et jäi pooleli. Tuleme varsti tagasi.
Täitsa kena sillake, loendamisega läks ladusalt, ainult selle va metallobjekti otsimisega läks sutsu aega. Lõpus läks juba kiirelt. Tore peidukas, tänud aarde eest!
Pisut turnimist ja loendamist ning peagi saime juba nimed logiraamatusse kantud. Aitäh aarde eest!
Korra oleme siin varem käinud. Nüüd sai see siis tehtud! Ja sellega lugesime lõppenuks ka oma 3 päevase geotuuri. Tänud!
Ma juba jõudsin hakata vinguma, et ei taha mahajäetud majja minna, kui Kristjan ütles, et koordinaat näitab teisele poole teed. Natuke kahtlesime, aga seal see aare tõesti oligi. Aitäh!
Leitud. Muidugi aitas ka meid lahke peremees järge peale selle raudse esemega. Lisapunktid aarde nime eest, see kohe kutsub seda saladust lahti muukima.
Ühelt poolt on äge, et juba olemas olevaid esemeid kasutatakse arvutuste tegemiseks. Arvutused olid sellised, et veidi kahtlesin selles lõpu osas, aga sain täitsa õigesse kohta ja siis vaevlesin, et kaas lahti keerata - eelmine leidja oli vinti peale keeranud.
Nii nagu üldse vanad ehitised, on ka vanad sillad omajagu põnevad. Selline korralik käsitöö ning tehtud kestma. Kui just sõda pole sillast üle käinud ja seetõttu seda lammutatud, siis sellised kestavad veel kaua-kaua. Vaatasime meiegi siin selga, korjasime infot, tegime arvutused ja võisimegi logima minna. Jõudsime täitsa õigesse kohta ja saime nimed kirja. Täname!
Olin seda aaret tänase väljasõidu jaoks piilunud ja siia me siis ka sattusime. Tegime tööjaotuse, mina lugesin poste ja kaasa otsis metalli. Postid sain kokku, aga õiget metalli ei leitud. Teinekord tuleb ikka ise ka vaadata. Neli silma on ikka neli silma. Kuna õigeid numbreid ei olnud, siis minu "prügi" kirves andis väga imelikku kohta lõpu. Tegin geokõne sõbrale ja sain teada, mida ma veel ei teadnud. Nüüd, kui sain kätte ka õiged nubrid õigest kohast, tuli ka lõpp õigesse kohta. Edasi võis jalutuskäigu ette võtta kevadisel rajal. Ees olid värsked auto jäljed, need viisid mesitarudeni. Aare oli väga häsiti tehtud. Suured tänud peitjale.
Leitud, logitud ja sinililledega kaetud metsaalust imetletud. #naudiloodust
Leitud, logitud. Siia poleks osanud tullagi muidu. Tänud peitjale!
Leitud. Sild jälle väga põnev avastus. Nulli minekul esitas loodus takistuse - teele oli lagenud pirakas kuusk. Nullis tuli aare ruttu kätte. Aitäh peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Mõistatuse lahendas ära Priit. Tänud peitjale.
Jagasime ülesanded ja uudistasime silda. "Kus sa lähed" põrutati peale, no kuidas ma muidu info kätte saan. Numbrid loetud, võtsime suuna lõppu. Mõnus jalutuskäik ja tore aare. Aitäh.
Kes lugeda ei oska, see geokontrolli roheliseks ei saa. Eks alguses võttis jahedaks küll kui suur koer kiirendas auto kõrvale. Tahaks loota, et loomad ikka ratastest eemale hoiavad aga minul seda kindlust küll ei ole. Parkisin ära ja ka koer läks koju tagasi, õnneks teda rohkem ei kohanud. Jalutasin siis ja kogusin andmed tšekile kirja. Kontrolli aga roheliseks ei saanud. Proovisin ja proovisin ja siis läksin kirjelduse juurde tagasi. Ahaa liita ka vaja ja saingi lõpu klappima. Veel oli õues valge ja seadsin mööda juba sissetrambitud rada nulli pole teele. Lõpukandis võib vist suvel nõelatagi saada? Aare end kaua ei peitnud, panin nime kirja ja ruttu tagasi autosse ja autonina sündmuse poole. (324) Aitäh! EVEJ
Huvitav, et mul seda aaret kaardil pole, imestasin. No ja selge see, et ei ole, kui ma ainult Järvamaa/Tartumaa/Jõgevamaa/Viljandimaa aarded Oruxisse panin. Ootamatult olime jõudnud hoopistükkis Lääne-Virumaale.
Sillaga oli nii, et Mare luges ja Martti luges ja ma otsisin metalli. Aga ka metalli leidis Martti, seega minu rolliks jäi arvutada ja uus punkt paika panna. Siis juba väike sutsakas autoga ja mööda rada aarde poole jalutama. Küll see lumi oli siin ikka sügav ja ühtegi sammu polnud ka enne keegi teinud. Kohale jõudes avanes väga toreda teostusega aare. Mulle sellised väga meeldivad, nagu on loodus aga nagu ei ole ka.
Ära minnes seisis keset rada üks valge, mustade põlevate silmadega elukas. Küll ma ehmatasin, kuid siis selgus, et see oli "Lumekoer", kelle Sven on vahepeal valmis meisterdanud. Aitäh toreda aarde eest, see oli meie tänase päeva pikim jalutuskäik :)
Möödaminnes sai ka see saladus lahendatud ja nimed kirja. Aitäh peitjale.
Siin ootasin ma mingipärast ikka normaalset maanteesilda. Mul võis olla ikka päris totakas näoilme, kui üht-äkki lõppes tee ja silla kohal oli kenasti niidetud muru. Tulin autost välja seda imet silmitsema, kui minu tagant küsis meeshääl, mida ma siin teen. Selgus, et tegu oli sealsamas asuva Põrgupõhja talu peremehega, kes muretses, et tema koer võõrale liiga ei teeks. Selgitasin, et tulin silda vaatama. Selgus, et olen sügavalt eramaal. Siiski oli meeldiv tõdeda, et seda Eramaa ja Eraõhk silti kusagil ees ei olnud. Peremees osutus väga meeldivaks inimeseks ja jutustas mulle oma sillast nii mõndagi. Tal on sillaga põnevad plaanid tehtud. Kunagi oli seal ka vesiveski olnud, paraku on ajahammas oma töö teinud ja seda enam ei ole. Selgus, et peremees on kuulnud üht-teist ka geopeitusest ja saab aru, miks inimesed silda uurima tulevad. Ainult see ei meeldinud talle, et tullakse ka öösel ja siis ajab majavalvur koer kogu majarahva jalule. Loendasime koos vajalikke poste ja peremees teadis kohe, kust tuleb otsida kolme numbriga metallist detaili. Tal oli ka selge, kus lõppaare end peidab. Ainult hoiatas, et üle põldude ei ole vaja minna, sest lõppu saab ka mööda teekest. Peremees oli väga meeldiv jutukaaslane, kuid käituge ikka ise ka viisakalt. Lõppu ma siiski seekord veel ei läinud otsima, kuna aeg kippus juba hiliseks ja mul oli koduni veel pikk tee sõita. Küll järgmine kord saab otsima minna. Tänud vahvale Põrgupõhja talu peremehele.
Ei tundunud ju kirjelduse järgi raske. Läksime nulliga, otsisime seda metallist detaili. Ei leidnud. Tegelikult leidsime metallist solgipange ja grilli. Postidelt leidsime ka metalli aga midagi, mida XXX asemel panna, mitte. Eks tuleb teine kord tagasi tulla.
Andmed leidsime kiiresti, aga lõpp kaardil tekitas küsimusi. Õnneks oli kõik õige ja aare kaunis lopsakuses täiesti olemas. Aitäh!
Proovisime lahendada ja saime logitud. Enne veel kui nullis andmed koos, tuli omanik ligi ja sai ka temalt mõne teadmise kergema vaevaga kätte. Saime lühikese ülevaate mis siin olnud, tehtud, pooleli ja mis siin on. Siis läksime edasi õigesse nulli, ka siin asuvast asjast oli meil eelmisest kohast, lahkelt peremehelt saadud info olemas. Vaid ühte asja ta ei teadnud, selle saime ise teada. Tänud peitjale aarde eest.
Andmete kogumine aega ei võtnud eriti. Kui lahkuma asusime, astus ligi maaomanik kellega sai tükk aega juttu aetud. Tore mees tahab silla korda teha, hetkel asi kraana taga kinni. Lõpus käisime kah ära. Tänud peitjale
Eelmisel suvel said koordinaadid komplekteeritud ja täna logi kirja.Tänud aarde eest!
Koordinaadid saime juba talvel tänu Mihkli abiga kätte. Täna logisime ära.
Tänasele päevale omaselt ei saanud ka selle aarde juures vahejuhtumiteta. Seadsin end ilusti silla poole sõitma. Jõudsin peaaegu kohale. Kuid enne silda tuli peatus, sest mind tervitas suur lõugav koer. Ta oli täpselt minu ja silla vahel. Õnneks oli läheduses ka perenaine, kes palus mul akna alla lasta ja ütles, et ma võin edasi sõita. Aga mul polnud tarvis edasi sõita. Mul oli vaja minna täpselt sinna kus oli see lõukoer. Seega tuli teisaldada koer :) okei, veidikese aja pärast sain autost väljuda ning asusin toimetama teate küll neid geopeiturite kummalisi liigutusi. Käisin, loendasin, tegin märkmeid, pugesin silla alla ja siis nägin . . eemalt tuli peremees. Küsis mis ametist ma olen ja mis pahandused neile nüüd minuga saabusid :) Püüdsin naeratada ja seletada, et pole ametist vaid hoopis loodushuviline. Siis sain väikse loengu ajaloost ja ka noorpere muredest. Läksime rõõmsalt lahku ja siis said nii peremees kui perenaine suuri silmi imestada kuhu see loodushuviline veel ronima peab ehk siis aarde alguspunkti. Õnneks koordinaat koos uskusin peitjat, et aardeni viib rada. Hakkasin rõõmsalt rada mööda astuma, aga minu punkt kisub 200 m võssa. No lubati ju rada. Jätkan ikka rajal, aga midagi nagu paremaks ei muutu. Punkt ikka võsas ja rada läheb hoopis teises suunas. Proovisin siis väikest restarti ja näe hüppaski punkt võsast raja kõrvale :) kõik nii nagu lubatud. Lõpus järjekordne äge Carmeliita aare. Aitäh ägedate elamuste eest!
Oli juba peaaegu südaöö. Taskulambivalgel kogusin tarvilikud andmed ja läksin autosse numbreid kokku lööma. Ühel hetkel ilmus akna taha toasussides kohalik ning tundis huvi, millega tegelen. Rääkisin, et käisin silda vaatamas. Õnneks seda isegi imelikuks ei peetud. Küll aga mainiti (rahulikul sõbralikul toonil), et tegemist ikkagi eramaaga ja pärast päevavalget siia külalisi ei soovita. Vabandasin, tegelikult olingi parasjagu valmis lõppkoordinaatide suunas lahkuma. Lihtsalt tulevastele otsijatele vihjeks - parem tulla päevasel ajal.
Lõppu sõitmine mõjus pimedas eriti lahedalt - nagu roheline elav tunnel. Küllalt mitmeti positiivset emotsiooni pakkuv aare, muljetavaldavalt kapitaalne teostus ka, suur tänu peitjale!
Oi kui tore koht. See, et me vana silla peal olime tuli numbreid otsides selgeks. Kohapeal aga käivad tööd "uue silla" tegemiseks või tundus see mulle ainult nii. Numbrid saime ja lõpp tundus ka selline, et tasus vaatama minna. Tore tatsamine väga vahva aardeni. Täname. Oli korras.
Parkisime päris silla lähedale ja lugesime üleloetava üle. Vahepeal tibitas vihma aga see ei vähendanud meie otsimisindu. Numrid käes läksime teisele etapile. Koerad nautisid, meie ka. Lõpus oli keegi keegi naaberpuud uuristanud. Tagantjärele ei oska isegi looma pakkuda. Kobras keset metsa? Karu mesimummi taga ajamas? Edit: Raivo pakkus, et musträhn. Loogiline. Aga miks otse maapinnale (pesa teha). Suurest toksimisest natuke vale otsus. Tänud kutsumast!
Ei teadnud sellisest sillast varem midagi. Sai see üle vaadatud ja numbrid kirja. Lõpp-punktis ootas ees vahva aardeleid. Aitäh peitjale.
Uudistasime silda, nii seda, mis vanast alles ja seda, mis kerkimas, loendamisega probleeme ei tekkinud ning saimegi loa ka lõpulahendust uurima minna. Täname.
Kambaga sai vajalik info päris kiirelt kokku korjatud. Ja ega Merle rehkendusegagi pikalt ei läinud. Peagi saime saladusele jälile ja võis ka lõppu uurima minna. Põllu pärast me ei muretsenud, ei me suutnud täna talle kahju teha, seega kasutasime otseteed. Vähemalt sellel päeval veel oli mõnus lume kohal hõljuda.
Tänud.
Päeva 14. aare. Vägev sild, oli huvitav uurimine ning lõpp võttis küll pisut nõutuks, aga GC geokontroll kinnitas seda ning läksime kohale. Lahedalt peidetud aare, nii head antud peitmisviisi pole vist varem näinudki.
Tänase matkadepäeva viimane aare. Pärast Seljamäe matkaraja läbimist käisime nullis infot hankimas. Olen siin silla pea peal kunagi juba käinud, kui läheduses olevat Piibe mõisa ja kuulsa geograafi (muu hulgas) Karl Ernst von Baeri sünnikohta külastasime. Kodus olin tegelikult kirjelduse ja eelmise logi piltide põhjal aarde umbmäärase asukoha kaardilt välja peilinud. Saime koordinaadid kätte ning asukoht klappis. Sõitsime geomobiiliga mööda soovitatud metsarada nulli lähedale. No mida, null näitab üsna täpselt põllule kohe selle uhke kuuse kõrvale. Otsisime siis kõik ümbruskonna peidukad läbi, ei midagi. Kätlin läks autosse koordinaate uuesti arvutama, me Andrekuga suurendasime raadiust ja hakkasime kaugemaid objekte läbi kammima. Kätlinilt tuli teade, et rahvusvahelisel lehel on geokontroll. Ma siis hakkasin seda katsetama, kui Kätlin juba teatas, et tal on ühed lubavad koordinaadid. Ei hakanud neid geokontrollima vaid tormasime kõik päriskontrollima. Kätlin oli ka see, kes kahtlase objekti avastas. Päeva vingeim teostus kohe pika puuga. Kell hakkas 18 saama ning väljas hakkas hämarduma. Logi kirja ning lahkuminek, Andrek suundus Tartusse, meie aga telkimiskohta otsima Sinijärve äärde.
Kusjuures siiani ei saa aru, mismoodi me oleks pidanud neid silla võlve lugema või millise silla võlve tuleb lugeda?
Milline imeline ilm lumes päikesepaiste nautimiseks! Kondasime tükk aega silla juures suhtlemisvaeguses ringi, aga keegi ei tulnud... Lõppu jõudes saime enne logimist veel mõnuga jalutada, sest jää oli konteinerile ligipääsu sulgenud ja sumpasime teele tagasi autost abivahendeid otsima. Leidsime ja oligi abiks. Leidsime veel linna keskväljaku-väärilise kuuse, agronoomidena lõhna peale vana väetisesara ja põlluservas sula-külma tulemusel tekkinud jääs sillerdavad puud. Võrratu! Suurepärane väljasõit, uus teadmine vanast sillast ja väga lahe aare! Aitäh!
Üllatuslikult õnnestus matemaatika esimese korraga. Lõpus oli ka selline "tõsine" tükk.
Loomulikult oli suhelda sooviv maainimene väljas ja suhelda ta sai. Olin kohe täitsa huviline, kuidas need palgid sinna 12,9m laiuse augu peale said. Ja kuidas sillad enne olid. Siis saabusid droonilendajad noored ja sain rahulikult üksi ümbruses ringi vaadata. Kuna kõik, mida loendama pidi, oli üheselt mõistetav, siis sain kenasti lõpp-koordinaadile pihta ja aardeleid tuli rõõmuga. Aitäh!
Kõik vajali sai kenasti leitud, loetud ja lõppu suundutud. Auto jätsin rohkem kui 400 m kaugusele ja jalutasin aardeni. Arvata oli, et siin vahva teostus ees ootamas. Aitäh, tore leid!
Selle aarde lahendamine toimus nii ammu aega tagasi, et ma polnud tegelikult koordinaatides üldse kindel. Mis ehk selgitab seda, miks ma lõppu minnes juhatasin teised nullist võimalikult kaugele ja siis kaebasime kõik, et midagi ei leia. Lõpuks pärast 15 minutilist kohapealset püherdamist, kus Aigar ja Andreas olid juba loobunud ja puhusid rohukõrtest kakofooniat välja, teatasin, et nüüd võiks tegelikult minu arvutatud lõppu minna. Sellepeale oli muidugi Aigar õigustatud hämmeldunud, et miks me sinna kohe ei läinud ja kui nullis suur konteiner vastu vaatas, silmitseti mind pikalt sellise pilguga, et pidasin paremaks pärast logimist teist teed pidi võsast välja ronida. Tänud, mõnus aare tegelt.
Koordinaat tuli kiiresti kokku, kuid lõppu nähes tekkis kahtlus. Õnneks on GC lehel geokontroll - see ütles, et võib logima minna küll. Mulle meeldis see teostus, suht mugu- ja vandaalikindel. Aitäh!
Näedsasiis, asjad ikka arenevad ka. Karli peaaegusillast on saanud selline sild, mida Mamm vaatas ja teatas jalamaid, et seda mööda tema küll üle ei lähe. No hea küll, ei lähe, siis ei lähe. Kogusime tasakesi andmeid - üks kalamees püüdis seal kangesti, ei tahtnud teda väga segada - kui andmed koos, tegime ühe geokontrolli ja läksime logima.
Lõpp - kuulge, see ON hea firma! Head käsitööoskused pluss koduväljakueelisest tulenev kohatundmine annab tõeliselt hea tulemuse. Nüüd tuleb muidugi endal kodutöö korralikult järele teha. Tänud juhatamast, meile meeldis.
Rõõm tõdeda, et maalesõiduteele aga muudkui aardeid juurde sigineb, eriti veel selliseid, mis mõnda huvitavat ajaloolist objekti ka tutvustavad. See jäi tänase päeva viimaseks. Kahjuks peremehelt ajalooekskursiooni ei saanud ja pidime ise hakkama saama. Silla ulatus tekitas mingil hetkel natuke segadust, aga üllatuseks saime kohe tule roheliseks ja logima minna. Enne seda otsustas üks neljajalgne ka valjult oma arvamust avaldada meie sealoleku suhtes. Lõpus läksime esmalt valet objekti kaema, aga polnud seal miskit huvitavat, ülivänge hais vaid. Tegelik lõpp oli märksa meeldivam, üllatas kohe toredalt. Selliseid aardeid on tore otsida. Aitäh peitjale!
Pärast Äntu järves ulpimist oli ka aju natukene alajahtunud. Selleks andsid oletust minu ebaõnnestumised siin aarde juures. Esmalt otsustasin eirata navigeerimise programmi ja sõitsin valele poole jõge. Korrektuurid ja ringiga siis õigesse kohta. Andmete kogumine tundus lihtne ja loogiline, kuid hiljem selgus, et tegin midagi väga valesti. Kohta kus ma omadega jõudsin oli ainult väga palju puuke ja võsa. Siiski proovisin päris pikalt otsida. Lõpuks pidasin targemaks järele uurida kas olen ikka õige kohas. Aga muidugi ei olnud. Õigetel koordinaatidel leidsin laheda teostuse, aitäh!
Sellel vanal sillal on minu georadadele suundumisel täitsa kindel koht. Nimelt trügisin kajaliisidega kaasa ühele nende veegeoretkele, mis viis Nava aarde juurde. Siin tutvusin esimest korda ka Alexi ja Merikesega. Edasist olete kõik juba kuulnud, lugenud. :)
Nullis sain numbrid kiirelt paika ja lõppteostus oli ka tore. Aitäh!
Meie ei näinud kedagi. lugesime nõutud asjad kokku ja siis olime veidi ise ka nõutud, sest me ei oska kirjeldust lugeda. :) Saime siiski sellest ka üle ning leidsime ägeda lõppaarde. Peitja on ikka hea betooniga ümber käija, vaatan ma. :)
Kohtusin samuti kohalikega. Teretasime viisakalt, mina ei öelnud mis ma seal uurin ja nemad ei küsinud. Küll hoiatati mind, et ei tasu nii silla ääre peal käia, ikkagi vana struktuur. Aarde peidukas oli muidugi võimas ja igavene. Lahe, tänud!
Lugesin siinseid logisi ja märkasin, et Anne logis on mainitud mingit muna.Rahvale teadmiseks, et seal kõrval asuvas Piibe mõisas on sündinud maailmakuulus loodus- ja arstiteadlane Karl Ernst von Baer.
Sealt pargist algab Baeri Piibe ajatee, mille pikkus on 13,75 miljardit aastat. Tegin ühe talvise kalalkäigu ajal sellest munast ka pildi.
See oli ikka täitsa tuttav koht kuhu see aare meid tõi. Aastaid tagasi algas siit meie kuulsusrikas kanuutripp Nava saarele. Parkisime oma kiirabi tuttavasse pessa ja siis lähenes meile üks lõbus karvakera, kes vaatamata peremehe kutsele seda eiras ja minu ette selili keeras, et süga ometi. Muidugi tuli peremees asja kaema ja tänu sellele saime mõnusa ekskursiooni ajaloos. Andmed saime kätte ja lõpus oli karp täitsa olemas. Tänud!
Lihtsalt tulime ja vaatasime. Oli mõnus jalutada kohtades, kus polnud varem käinud. Aitäh aarde peitjale!
Vot selline loendamine kus on puust ette ja punaseks tehtud, mulle sobib. Ei pea umbes mingeid samme, minu tibusammud tuleb ju 1,5ga läbi korrtuada ja siis läeb alati lappama ega trepiastmeid mõõtma, kus pole teada kas trepimadem on ka aste või mitte. Välja ilmus ka kõrvalt talu peremees, kes tegi ka meile ajalootundi. Metsas pidi mingi huvitav muna olema.
Lõpus tip top teostus, väga vinge, kestab kaua, tänud!
Joonelt metsarajale, natuke astumist ja peagi juba oligi logidest loetud teostus ka nähtud. Tänud peitjale.
Kohapeal kogusime vajalikud andmed kokku ja enne lõpu poole jugama panemist saime ka kohalikult peremehelt veidi ajalootundi. Lõpp oli ka hoole ja armastusega tehtud, aitähhid kohta tutvustamast!
Pärast Aravete keskpuntis tankimist ja nädalavahetuse avapauku tegime siin sillal teise pausi. Jõudsime napilt vajalike algandmete loendused ära teha, kui meieni jõudis kohalik taat, kes sõbralikult kontakti asus ja abigi pakkus. Mine tea, kas oli meie tegevusest teadlik või pigem lihtsalt suhtlusvaeguses elav keskeestlane. Lisaks üliägedale lõpp-aardele ja ka saladuslikule sillale oligi härra meie selle aarde parim osa. Tundis huvi, kust tuleme ja kuhu läheme, tundis meie kodukantigi. Lõpuks tuli temalt ka üle pika aja üks hittlause: "Eks maainimene taha ka inimesi näha", mida meenutame veel pikalt :D
Kui siis lõppu jalutasime ja seal päris põhjalikult tehtud aarde leidsime, tõusis arvamus seni tundmatust Carmeliitast ikka pilvedeni. Vinge algus me Käojaani nädalavahetusele. Aitäh peitjale! Sutsu sodi (pudelid, purgid, traat) sai ka metsatee äärest välja veetud.
Uudistasime nullis silda ja tegime arvutusi, kui kohale saabus heas meelelolus härrasmees, kes võimalik, et aimas meie tegemisi, võimalik, et sai kohe aru meie headest kavatsustest. Temapoolsed meenutused olid huvitavad ja harivad. Kui selgus, et ka meie oleme pigem Tallinna tagant, või siis Vääna eeslinnast pärit, tekkis arutelu, kus olime peaaegu juba ühiseid mälestusi meenutamas. Lahkumisel temapoolt öeldud lause "eks maainimene tahab ka inimesi näha" muutus meie nädalavahetuse üheks tunnuslauseks.
Milliseid iidseid ja uudseid saladusi üks sild endas ikka varjata võib? Kõik osutus väga emotsionaalseks aardeleiuks. Täname!
Selle aardega läks küll toredasti. Nullis saime peremehelt väga põneva ajalootunni ja lõpus leidsime aarde, mis kestab ilmselt mitmeid põlvi.
Suured tänud Põrgupõjhale kutsumast!
Tänase pilvise ilmaga siis uuesti siin silla juures.Mitte sellepärast, et varem ei leidnud, vaid varem ei olnud aaret siin veel olemas. Olen siin küll ja küll käinud, aga mõningaid detaile lihtsalt pole tähele pannud. Olen varemgi selle silla ajalugu uurinud, ning kunagi oli see üks tähtsamaid ja valvatavamaid sildu sellel Piibe trassil. Nüüd Tallinn-Tartu maanteel kulgejad ei oska aimatagi, et varem läks tee kõrvalt kaarega.
Aarde konteiner samuti väga omapärase teostusega. Aitäh.