Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Null viib hotell Wironia sissepääsu juurde. Teil tuleb minna teisele korrusele, sisenedes vaadake otse asuvat külmkappi. Aardekirst on selle peal(pilt lisatud). Aarde leidmiseks ei ole vaja kellegi käest midagi küsida. Astu külmkapile julgelt ligi, personal on aardest teadlik. Sealsamas on diivanid ja lauad, kus mugavalt tegutseda. Kõrval asub kohvik, allkorrusel on veel pubi. Olge siis karbikesega hellad. Hotell on avatud ööpäevaringselt, kuid viisakas oleks aaret otsida kella kaheksast hommikul kella kaheksani õhtul.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (7), lahe_teostus (6), kellaajaline_juurdepääs (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7RTEY
Logiteadete statistika: 97 (98,0%) 2 3 0 1 1 0 Kokku: 104
Karbike keeldub korralikult töötamast. Palun arhiveerida.
Olime valmistunud keeruliseks ülesandeks. Aga võt näpust. Kui meile karbik ulatati, öeldi kohe “slomalis”. Tellitud kohvile ja koogile jäi rohkem aega, kuna karp avanes ilma pingutuseta ja panime logi kirja. Kahju kohe, et nii lihtsalt läks. Tänud peitjale!
Leitud. Mudisime karpi. Puhkasime jalgu ja matkasime edasi.
Olin juba valmis, et siin läheb tükk aega. Võtsin aga karbi sõbraliku töötaja pilgu all autosse kaasa, kuid tegelikult oleks võinud kohe avamist proovida. Wironia pagarite toodanguga jäime igati rahule ning soovitame ka teistele. Aitäh! EVEJ
Oli vahva aare! Aitäh! Algul tundus võimatu avada, aga kui karbikese hingeelu uurida, siis sai selle kenasti lahti.
Siin oleks järgmine mitteleid tulnud kui ma poleks kunagi “õigel ajal, õiges kohas “ olnud. Ise oma peaga istuks siiani hotelli sohval. Tänud, Einar-Tiia, tore meenutus!
Tegime parajasti all olevas pubis tegime hilise lõunasöögi ja selle kõrvale edasist plaani. Plaani tegemise käigus märkasime, et samas majas paiknevas hotellis asub aare. Ettekandja küll aardest midagi ei teadnud, aga vähemalt juhatas õige ukseni, sest ise oleksime pubi poolt vaadates valest uksest üritanud siseneda. Hotelli personal võttis meid lahkelt vastu ja juhatas koos karbikesega mugavalt istuma. Mälu sopis tundus üsna tuttav karbike olevata, kuid siiani ei mäleta, kus ma seda varem olen näinud. Vahest isegi peitjate käes või tõesti kusagil mujal asuvas aardes.Vähemalt Annel oli kindel teooria, kuidas logiraamat karbikesest kätte saada. Seekord kõik toimis ja võisime oma nimed kirja panna. Aitäh!
Karp jäi lukku. Guugliga pole ka sõber, nii et abi ei kusagilt :(
Suundusime kohe üles ja teenindaja sai kohe aru et aaa te otsite seda asja :D :D väga äge karbike aga niipalju kannatust ei olnud et välja nuputada..Youtube oli seekord abiks :D Kiirused peitjale !
Kaups läks alla kohvikusse maitsvaid roogi ostma, ma läksin karbikesega tutvuma. Minu puhul see tutvumiseks jäigi, Kaupo oli see, kes karbi lahti muukis.
Appi! Õnneks olid teenindajad kuhugi toimetama jäänud ja saime jupp aega segamatult jõutrikke teha. Siis halastati ja anti vihje logile ligipääsuks. Kinnipanek tahtis jälle hellemat kätt. Aitäh!
Marssisime kolmekesi sisse ja küsisime leti taga oleva neiu käest, et kas me oleme õiges kohas. Olime küll. Vaatasin esimese hooga, et selle karbi avamisega ei tohiks küll probleeme olla. Aga välimise karbi sees oli sisemine karp, millega oli probleeme. Siiski mitte kauaks. Aavo kindlate käte vahel avanes karp üsna kiiresti ja saime nimed kirja. Kuna neiu oli läinud vahepeal kuhugi mujale midagi muud toimetama, siis panin karbi kapi otsa tagasi ja lahkusime vaikselt.
Kuna kommentaaridest oli näha, et karbi kallal tuleb veidi vaeva näha, siis polnud alguses üldse kindlad kas hakkame sinna minema. Aga mõtlesime, et vähemalt proovime. Lohutavaks ei olnud ka asjaolu kui teenindaja mainis, et eelmine inimene seda lahti ei saanud. Pusisime veidi omapead, siis lugesime logisid ja sõber youtube aitas lõpuks meid ka hädast välja ;) Väga kift teostus ja meile väga meeldis!
Karpi pidime ikka viisakalt küsima, kuidas sa küsiva näoga vastu tulnud teenindajatest ikka külma kõhuga mööda marsid. Karbi avamine läks kiiremini kui sulgemine. Aitäh.
Seda ust olen vähemalt korra või paar kraapimas käinud. Seega täna oli kohe teada, kuhu suunduda. Karp üllatas, aga kuna olin sellist näinud, siis värskendasin kiiresti oma mälu ja edasi oli juba võimalik nimi raamatusse kirja panna. Aitäh.
Tutvusime järjekordselt uue asjandusega. Vaatasin videot ja sain aru. Aitäh!
Aarde kirjeltuses oli kiras et kellegaki rääkima ei pea, aga ma ootasin ära millal müüja tuleb ja siis küsisin karbi, aitäh kutsumast Jõhvi
Tänan aarde eest!
Eelmine leidja oli jätnud karbi korralikult sulgemata.
Valisime söögikohaks karbikese kodupubi. Tellisime toidu ja tõin ooteajaks karbi lauda. Vaatasin ja keerutasin seda veidi, siis andsin pojale edasi. Järgmisel hetkel avanes karbike iseenesest nagu seesam, poetades kaane koos logiraamatuga lauale. Et siis nii lihtne oligi või on sealt mingi jupstükk kaotsi läinud? Igatahes tänud aarde eest. Armeenia šašlõkk oli ka maitsev ja alkoholivaba kokteil kosutav.
Kuigi kirjelduses mainitakse, et kellegagi suhtlema ei pea, siis meile tundus siiski viisakas olevat leti taga olevale neiule oma külastuse eesmärki tutvustada. Lahkelt ulatas ta karbi ja hakkasime seda diivanil näperdama. Tegelikult tegi Salme kohe õige liigutuse ja oligi logiraamat näpus. Sel ajal tuli ka vastuvõtu neiu meiega rääkima, sest teda huvitas väga, mis mängu me mängime. Tegime siis kiire sissejuhatuse Geopeitusesse, suunasime ta kodukale lisainfot hankima. Talle tundus asi igati põnev olevat ja loodame, et saame varsti ühe uue geopeituri.
Aitäh laheda aarde eest!
Ilmselt ilma youtube'ta oleksimegi me sinna jäänud. Katsetusi jagus, kuid avatud see karbike sai, aitäh! :)
Seda olen ma nüüd küll ikka päris kaua edasi lükanud, sest tundus kuidagi narr minna ja tulla tühjade kätega, sest ei oska lahti teha. Kohapeal läks aga kiiremini kui lootnud olime. Alguses muidu sai siit ja sealt seda näpitud ja patsutatud, kuid kiire googeldamine andis video, mille järgi sai avatud. Avamine tuli Evelil, ning tegelikult lõpuni ei saanud me kumbki pihta, kuidas see siis avatud sai, oh meid naisi küll... Aitäh aarde eest! Väga lahe teostus
Kohale jõudes tädi ootas, et mis soovite, näitasin laegast ja ta lahkus. Olin üksi seal ja kedagi polnud segamas, kunagi analoogset olen juba näinud kuid ikka läks siin jupp jagu aega, aitäh :)
Algul tundus kerge aare aga kui karpi nägin oli küll lühis kuni youtube video näitas triki ära ja karp lahti :) aitäh peitjale
Alguses arvasin, et olin sellist karbikest varemgi näinud, kuid mu taktika ei viinud sihile. Mõne aja pärast märkasin ühte asja ning sain aru, et olin ühte teistsugust karbikest sarnase "konksuga" varem avanud. Seejärel läks veel paar hetke ja saimegi nimed kirja panna. Aitäh!
Pimeduse saabudes muutuvad linnakad ka toredateks. Saime karbi kätte ja püüdsime hellalt läheneda, kuid ei midagi. Mingi hetk Marko märkas huvitavat detaili ja teadis kohe, mida teha. Karbi kinni panemine tundus lõpuks isegi keerulisem. Tänan peitmast.
Seda karbikest olen natuke ignoreerinud sest järsku jään hätta või läheb ebanormaalselt kaua või lõhun ära jne. Seekord julgelt kohale, abijõud Youtube´st. Kõige keerulisem oli hoopis selle kinnipanek, mitte lahtivõtmine. Aga logi sain kirja ja algse olukorra taastatud.
Läksime meie kohale ja küsisime viisakalt omale karpi. Tädi vaatas suurte silmadega otsa ja küsis, millist karpi. Kuna ma juba nägin mida me tahame, siis näitasime kapi otsa. Hiljem seletasime prouale, et mida me teeme ja mis mängu mängime. Kui aarde karbikese kätte sain, tuli kohe meelde enda aare. Õnneks natuke nuputamist ja aare avanes võluväel. Suured tänud aarde eest.
Nina telefonis nokkivaid inimesi nähes tõusis teenindaja käsi lausa ilma küsimata karbi järele. Tänasime viisakalt ja võtsime istet. Sai seda vidinat igast küljest vaadatud ja logistatud. Mul oli juba peas idee olemas, milline mehhanism siin sees on, aga lahti va sindrinahk ikka ei tulnud. Lõpuks tegime sohki ja vaatasime juutuubist järgi. Idee oligi õige, aga üks piiiisike detail oli ideest vajaka jäänud. Täname.
Kui karbi kätte saime, siis oli enam-vähem selge, mis nõks kinni hoiab. Seda aga, kuidas täpselt blokker eemaldada, esialgu välje ei mõelnud, tuli natuke teabeavarustega konsulteerida. Youtubes muide on väga põnev videokanal selliste lahenduste kohta. :)
Pisukese rattamatka esimene leid. Jäin rattavalvesse ja Liisa pani nimed kirja. Aitäh!
Oli see alles karbike. Meeldis mulle nii väga, et tahaks omalegi osta. Aga see avamine. Nuputasin seal 20min. Küsisin ka adminilt abi, aga tema ka ei teadnud :D koputasin, raputasin ja väänasin. Üks hetk käis krõks ja sain logima! Suur äitah selle laheda elamuse eest :)
Päev oli juba õhtusse jõudnud ja viimane aeg oli keha kinnitada. Seega valisime järgmiseks selle aarde. Võtsime karbikese näppu ja läksime esimesele korrusele praadi tellima. Enne kui ettekandja jõudis tulla oli Leelol juba karp lahti. Tuli välja, et ta oli sellise karbi avamist juba varem harjutada saanud. Söögikoht oli ka väga hea, praed suured ja maitsvad, võib siia teine kordki tulla. Tänud.
Jõudsime juhuslikult mõned minutid enne 20 ja vajasime veidi geofoni abi
Pisut imelik oli sisse marssida kiiver peas ja jalad põlvedeni porised. Küsisin, kas ma võin selle karbikese sealt võtta. Mulle langesid üsna segadust tekitavad pilgud ja eesti keel polnud just kõikse targem valik aga karbi ma siiski kätte sain. Peale paart pilku sellele asjale otsustasin nii ülbe olla, et sellega õue rataste juures valvet pidava Ahto kätte viia. Kes sai antud ülesandega väga hästi hakkama ja mul oli hea meel, et just nii läks, kuna enne ma ei saanud luba Ahto nime logiraamatusse kirjutada :) Aitäh!
Mina selliste aarete fänn ei ole. Aga lahke kaaslane nõudis aarde välja tõi karbi lausa tänavale. Meenus miski video sellise asja kohta ja pooleldi koba peale sain logiraamatu kätte. Oli huvitav karbike küll. Pärast läksime siia sööma ka. Aitäh.
- "Karbike, karbike kapi peal, kes on kavalaim kogu maal?"
- "Geopeitur tunk, sa oled küll kavalaim siin, kuid kolleegid seitsme versta ja sülla taga on tuhat korda kavalamad veel!"
Mhh :o) Piisavalt pikalt pidin pisikest karbikest pihus keerutama ikka. Ligemale tund aega vist küll. Google'i variant jooksis peast läbi kah, aga jätsin meelega kasutamata, sest kuhugi kiiret polnud ja ma tulin siia ju ikkagi kvaliteetselt meelt lahutama. Georadadel pisut katki tehtud pükste pärast muidu suurt ei põdenud, aga kui kõrvalsaalis juubelipidu lõppes ja sealt järsku ülikondades inimesi hakkas välja voolama, tõmbusin igaks juhuks teise diivaninurka rohkem varju :P Õige võluliigutuse ära tabamiseks läks tarvis analüütilist mõtlemist, head kõrvakuulmist, peent näputunnetust ning pisut julgustki. Aitäh, kindlasti üks raskemaid ja seetõttu ka põnevamaid omataoliste hulgas!
Omajagu oli ikka mässamist sellega. Kui karbike kogemata avanes, siis selgus, et olime ennegi korduvat õiget asja teinud, aga ilmselt mitte piisavalt põhjalikult. Vahva karbike. Kui nimed kirjas, siis läksime korrus allapoole keha kinnitama. Aitäh peitjale.
Sai siis vaadatud, et hea lihtne aare. Oli ta jeee. Esiteks oli majas ümberkorraldusi tehtud ja aare oli asukohta muutnud. Ei olnud suurem probleem. Administraator oli abivalmis ja andis karbikese kätte. Esimene emotsioon oli äge. Mul ju kodus sama karp. Aga jah. Ilmselgelt oli see liiga lihtne, et tõsi olla. Selle karbi sees oli karp, mida mul kodus ei olnud. Oi blin. Seda pusimist, mudimist ja näperdamist oli rohkem kui rubla eest. Ja siis kui mina ära väsisin, siis hakkas Mann seda mudima. No ja nii see karbike käis käest kätte kuni ükskord ta ikkagi avanes ja saime oma nimed sinna kirja. Ja siis hakkasime seda kinni mudima. Õnneks see läks kiiremini. Tänud põneva aarde eest :)
Noortega Jõhvi sattudes, tegime kiire vahepeatuse Wironia hotellis, et seegi täpike roheliseks saada. Otsisime mõnda aega nõutud objekti ja karbikest, kuid ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Teenindaja poole pöördudes saime teada põhjuse ja kui võluväel ilmus välja ka karbike. Hoolimata mitmest osavast kätepaarist ja ajude ragistamisest ei tahtnud karbike ennast kuidagi avada. Appi sai võetud ka nutimaailm ja kõikvõimas google, kuid ikkagi tundus, et jääb järgmiseks korraks või osavamatele näppudele. Seltskonna noorim ei andnud aga alla ja täiesti ootamatult karbike lahti "hüppas" :) Saime oma logid kirja ja tagastasime karbikese teenindajale. Olukord on pisut muutunud ja erineb natuke kirjeldusest. Aarde omanikku teavitatud. Lisan manusena ka uue vihjepildi.
Kaupo käis välja idee siia lõunat sööma tulla. Et siin on head toidud ja veel paremad aarded. Kaupol küll see juba leitud aga mulle oli see plaan mokka mööda. Tellisime söögid ära ning ma suundusin teisele korrusele karbikest otsima. Otsimisega kaua ei läinud, vihjepilt oli abiks. Ütlesin adminnile, et lähen kasutan seda karbikest all prae kõrvale ja lubasin pärast tagasi tuua. Ootuspäraselt tuli karbikesest välja teine karbike, millist ma polnud varem näinud. Kaupo muheles. Tudeerisin siis seda asjandust. Nagu ikka, sai esialgu proovitud niisama lahti nihutada seda asja. Ei õnnestunud. Tabasin ära, et siin on mingi konks aga milline, ei tea. Ühel hetkel tegin või ütlesin midagi, mille peale Kaupo arvas, et sellest ei piisa ja see pani mõtte õiges suunas liikuma. Sealt enam pikalt ei läinud, kui karbike pooleks läks. Siis tulid ka praed, võtsin suure Armeenia šhaslõki, hirmus hea ja mahlane oli, soovitan. Tänud meelelahutuse eest :)
Mulle meeldis see karbike, mis sest et tegime natuke sobi :P Õde patsutas aardekarpi nii kaua kuni karbike avanes.
Parkisin auto maja ette ja mäletasin täpselt, et tuleb toas otsida. Astusime siis sisse ja tutvustasime end administraatorile, no ja ütlesime ka, miks tulime. Mõnusast muigest ei osanud kohe midagi välja lugeda.
Saskia leidis karbi kätte ja olin juba valmis pastakat soojaks kütma, kui tuli üllatus. Ahh seda see adminnineiu muigas siis. No studeerisime siis karpi veidike. Kasutasime kõikvõimsa google abi ja õnnestuski. Päris äge karbike, thanks hariduse eest ja laheda aarde eest
Täitsa tuttav karbike, natuke tuli siiski nikerdada enna, kui raamatule ligi sain. Tänud peitjale!
Nägin geopeituse kaardil seda aaret ja mõtlesime, et võiks seda logima minna, kuid kirjeldust lugedes sai selgeks, et me oleme seda juba logimas käinud. Järgnes üpriski keeruline mälumäng. Me leidsime selle siis, kui ööbisime Jõhvis.. mäletasin, et käidime eelnevalt mänguväljakul ja järsku hakkas sadama ning nii me hotelli vihma eest peitu läksimegi. Mõistatuse võti seisnes selles, et Maire oli kaasas ja Erki ei olnud - järelikult pidi see olema tol Ida-Viru tuuril, mil Erki rongiga Ekstra Narva sõitis, et õhtul daamidega Kremli ööbikut vaatamas käia ja järgmine hommik rongiga linna tagasi läks. Õnneks on mu emal hobi kavasud koguda ja võin täie kindlusega öelda, et käisime logimas 15.08.2019.
Daamid karbi avamisel ei osalenud ja nii pidime Josteniga ise hakkama saama. Väga kaua ka just ei läinud. Saju lõpuks olid nimed kirjas. Aare oli äge, sest mäletan seda momenti siiani. Aitäh!
Puhkuse esimese osa kuueteistkümnes aare. See oli eelmise aasta mõttelageduse parandus. Käisin pubis kõhtu täitmas ja mõtteid selitamas, haarasin ka spikerdamise õlekõrrest. Lahti sain, kinni mitte. Kõrvallaua mugude tõttu ei tahtnud väga rabistada, seega jõin oma kohvi lõpuni, tegin uuesti paar vajalikku liigutust ja võtsin suuna uutele aaretele.
Kohale jõudes olin juba ära unustanud, et see on just see karbike ning olin valmis juba aknaplekkide aluseid läbi kammima. Õnneks taipasin siiski esmalt kirjelduse läbi lugeda ja siis tuli kohe meelde, et olin avaldumisel sellele tubasele karbile pilgu peale pannud. Esmalt hullasime lastega pikalt üle tee mänguväljakul ja kui Kaupoga korraks me päevaplaanid taas ristusid, siis tulime tegime sellele kambaka. Lastel oli koha alguses huvitav seda kirstu avada. Erines see ju tavalisest toidukarbist märkimisväärselt. Ka sisu osutus parajaks pähkliks nende jaoks. Ma olin aga juba analoogse aardega üsna hiljuti korra juba trehvanud, seega oli mul täiesti selge kuidas asjad käivad. Sellegipoolest võttis avamine nati aega ja sulgemine nati rohkem kui avamine.
Tänud vahva karbikese eest.
Vahepeal oli meie teed lahku läinud ja siin said jälle kokku. Ma polnud seda mõistatust varem lahendanud, õnneks Silveril oli asi käpas, sest konteiner pisut streikis.
Koht paistis broneeritud olema, aga proovisime siiski õnne. Vedasime oma porised kered mugavatesse tugitoolidesse ja vaatasime nõutult karbikest. Õigemini mina vaatasin, Rudolf tegi mingit mõistmatut tšikibrikit ja järsku oli karp lahti. Geokarmavõlg kasvab, aga tore oli ikkagi. Aitäh!
Selle aarde kirjeldus ei tõotanud head: minge sisse, kellelegi midagi ütlema ei pea, võtke karp ja pange nimed kirja. Natuke imelik on sedasi, seepärast me ütlesime alguses ikka "Tere". Et no me ikkagi pealinnast ja nii on kombeks. Neiud naeratasid ja said aru, mis meil plaanis. Võtsime karbi ja asusime nuputama. Tõtt-öelda minu jaoks oli see pilt kohe selge, kuna nädal tagasi olin sellist karpi juba kohanud. Lasin siis Annal seda veidi uurida ja seejärel andsin talle mõne vihje. Klõpsaski siis karp lahti ja saime nimed kirja panna. Karpi tagasi asetades saime ühelt neiult komplimendi, et meil käis see küll päris kiirelt, mõnel pidavat ikka kaua aega minema. Eks siis muidugi oli hea oma tarkust ja osavust kiita :)
Täname aarde eest!
Tulime siia vihmavarju. Administraator ütles meile, et ta teab küll, kuidas karbike lahti käib ning et tuubis on sellekohane video ka. Eks pidimegi selle abi kasutama, minu mälestus ühest Muinastulede ööst oli juba tuhmunud. :)
Mõnusa prazdniku saatel nokitsesime karbikese kallal ning lõpuks saime nimed kirja! Enne kui päris diskoks oleks läinud, saime tulema. Tänud vahva aarde eest!
Ääretult tore aare. Kõigepealt tervitas meid viisakas hotelli administraator, kes sündsalt kohe kadus kui sai aru mis asju me ajame. Karbi sisu oli juba ühest kodulähedasest aardest tuttav - seega ülemäära kaua siin sellele aega ei pidanud kulutama :) teostus super vahva :)
Kõndisime ümber naabermaja kuni taipasime kirjeldust vaadata. Siis astusime uksest sisse, läbisime "signaalkoridori" , astusime sisse teisestki uksest ja suundusime inimtühjas toas otse karbini. Kui seda uurisime siis avastasime, et üks diivan oli teistest veidi erinevalt säetud. Justkui logimiseks teistpidi. Kuna tõotas minna kauemalt kui arvasime võtsime istet. Miski hetk ilmus kuskilt ka administraator välja. Vahetasime hommikutervitused, tema muigas ja pistis nina leti taga oma arvutisse. Me vaatasime ilmaimet ja .... ikka vaatasime. Kuni üks hetk avasime poisi soovitusel joutoru. Esimene liikuv pilt reetis karbi saladuse. Tal ei olnud enam pääsu meie templi ja pliiatsi eest. Täname vigurvidina eest!
Nojah, ma midagi sarnast kartsin. On endalgi selline kiuslik mõtte peas mõlkunud. Teenindaja kindel seisukoht ja Meie pehme istekoht, tekitas isu kabike avada. Ja mingi 20 minutiga olid meil nimed kirjas. Suured tänud aarde eest peitjatele.
Karp käes istusime diivanile ja hakkasime pusima.Mõtteid ei olnud,olime nõutud.Kui aga tuluke põlema läks siis tuli lahendus ruttu.Aitäh toreda karbi eest.
Ohsapoiss milline kõva vene pidu käis seal aarde kõrval. Võtsime siis karbikese ja istusime diivanile.
Abi ei küsinud kellegilt ja vihjeid polnud ka kuskilt võtta. Täitsa ise pidime hakkama saama.
Kui me olime seal mingi aja juba pusinud, siis tuli kaugel nurgas istunud eesti mees ja küsis kas ta tohib küsida, mis mäng see on. Ütlesime talle, et see on geopeitus ja infot selle kohta saab geopeitus.ee lehelt.
Meesterahvas lahkus ja me pusisime edasi.
Niikaua pusisime kuni lahti saime.
No oma 15 minutit läks. Tänud!
Tagasiteel Sillamäelt Pärnusse lootsime kiirelt karbikesega ühele poole saada, kuid ilma omaniku vihjeta ei oleks vast hakkama saanud. Tore teostus. Tänud
Siis kui teised tuhamäel suuskadega lustisid, vaatasime meie Piiaga lollide nägudega karpi, mida jõuta lahti nagu kuidagi ei oska teha. Jõudu kasutada ei taha, küsisime siis nõu ja peagi saabuski link. Ja seejärel hopsti ongi karbike avatud ja nimed logiraamatus.
Päike säras ja õues oli sooja nagu tavalisel Jaanipäeval. Läksime ja täitsime endaga lähedalasuva pingi ja tegime pikniku.
Kell oli tiksunud tunde ja aeg oli suunduda tagasi sündmusaarde juurde. Aftekas oli ju just algamas ja see on alati suusreiside vahvaim osa.
Tegime väikese sutsaka Jõhvi. Võtsime mõnusasti istet ja...
Õnneks on olemas laps. Ja kui ema on hädas siis ta ikka aitab mind :)
Oma tubase istumise vahetasime päikeselise õue vastu ja tegime veel väikese pikniku pargipingil.
Täname!
Olin küll samasugust karpi varem näinud, aga lahti tegid ikka Laur ja Timmu. Selle aardega sai Ida-Virumaa geotuur lõpetatud. Aitäh!
Näppisin küll mitut moodi kuid logimiseni ei jõudnud. Õnneks oli kambas kaks poissi kes aitasid hädast välja. :)
Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Jäi seekord meie viimaseks karbiks ida tuuril. Me Timmuga teadsime kuidas asi käib ja seetõttu esialgu lasime teistel lahendada. Kui nad loobusid, siis tegime karbi lahti ja panime nimed kirja. Mõnus asi, suht õel :D Tänud peitjatele!
Tunnistan ausalt üles, et tegin sohki. Lugesin karbi põhja alt juhendit ja aitasin piinlevad tüdrukud hädast välja. Tänud peitjale.
Olin avamise juures publikuks. Kristjan ja Maire, kes samal ajal pubis oma õhtusööki lõpetamas olid, tulid samuti meie logimist vaatama.
Eelmisel päeval ei saanud kahjuks karbikesest jagu, Priit isegi kasutas enam-vähem õiget võtet. Sündmusel käidud ja tiba targemaks saadud, läks täna juba lihtsamalt, sips ja lahti. Tänud peitjale.
Meie seekordne Narva tuur sai lõppakordi siin ja selle aardega. Mõned olid juba selleks valmistunud ning olid teinud eeltööd. Ja nii läkski, et kui meil ei õnnestunud, siis Lauril ja Timmul õnnestus karbike avada. Tore aare, aitäh!
Ajastasime karbikese lahenduse selliselt, et saame ka kõhud täis süüa. Õnneks väga kaua ei läinud, kuni saime pihta mida teha on vaja.
Õrnalt sai karbikesega ümber käidud ja nuputatud, kuniks tekkinud "aga" ka lahenduse sai. Tänud peitjale.
Me ei jõudnud ka loodetud jahimaale, enne jõudis teenindaja meile pakkuda mida iganes. Ma siis soovisin karbikest külmikult, mille kõrvale seisma just jõudnud olime.
Lahendamisega läks nii, et tegime õigeid asju küll, aga oleks pidanud neid südamest tegema. Me tegime hiilides. See sihile ei viinud. Aga kaua sa ikka mõtled, kui kõik nagu ära mõeldud ning proovitud on, aga lahendust ei paista. Tõmbad taskust abivahendi ja leiad sealt õige koha. Siis ütled: "Ähh, ma tegin ju nii!" Ja teed uuesti. Ja kurja! Siis see töötab, mis enne ei töötanud. Igatahes saime ise hakkama ja see oli väga rõõmustav.
Suur tänu!
Olin vist väga segaduses näoga seal ning sain küsimuse "kas otsite midagi" osaliseks. See hetk märkasin ka külmkappi ning sain vastata, et jah, seda karbikest otsin. Aare avanes hetkega (koba peale??) ning sain nime kirja panna. Aitäh!
Kimasime kohale ja mis me näeme? Karbikese all olev pirukapood on laupäeviti kinni. Napilt oli juba päev pekkis ja pere nälgas. Õnneks polnud me ainukesed, kellele pirukapoe kinni olek üllatusena tuli. Sellal kui me pikast sõidust selga sirutasime, jõudsid päris mitmed kohalikud poe ust logistamas käia. Suletust olekust teavitav silt vaateaknal on ilmselt välismaalastele. Kohalikud sellest välja ei teinud.
Vantsisime siis retšeptsionisse ja nõudsime karpi. Kuna olime kogemata ka logisid lugenud, siis tellisime kohe ka kohvid, sest tõotas tulla pikem hommik kvaliteetaardega. Enne kui kohvid jõudsid oli aga süsteemi loogika peaaegu selge. Kogemata lahenes ka see viimane AGA. Panime siis nimed kirja ja hakkasime kohvi nautima. Täitsa huvitav aardeleid.
Selle vidinaga mul vedas.. nimelt olin miskil veidral kombel sattunud samasugust vidinat internetis nägema ja mõtlesin juba siis, et selline oleks täitsa hea geopeituses ära kasutada. Seega teadsin kohe, mis sellega peale hakata. Aga ega see menetlemine nüüd liiga lihtsalt ei läinud... pidin seda õiget asja ikka päris mitmeid mitmeid kordi tegema, enne kui õnnestus. Pärast ei tahtnud karbike enam kokku tagasi minna... peale mõningast toimetamist sain siiski asjad nii tagasi nagu nad olema peavad. Aitüma!
Käisime pubis söömas ning Aigar kosutas end pealegi pooleliitrise õllega, kuna lootis siis aardeotsimisest pääseda (olevat liiga purjus). :) Vedasin ta siiski teisele korrusele, kus Aigar minu tegutsemist 5 minutit muigvel suuga pealt vaatas. Siiski tõsines ta üsna kiiresti, kui karbi talle andsin, et tema kui targem võiks selle lahti saada. Läks veel 5 minutit - leti taga asuval teenindajal oli juba päris lõbus. Siis lugesime logisid ning kui olin Aigarile Palangu logi ette lugenud, tegutsesime samamoodi. Siis läks muidugi vaid mõni sekund, et logiraamatule nimed kirja panna. Pärast katsetas Aigar oma lõbuks veel karbi avamist-sulgemist ning siis soovisime rõõmsa näoga teenindajale head päeva ja tulime tulema. Vahva, tänud.
Maeitea, minu arvates polnud karbi välimusel häda midagi. Või on sealt kaduma läinud osad, mille puudumine ei tekita olulist kahju.
Olen julge ja aus ja panen ka mitteleiu logi kirja. Põnev karbike. Kui järgmisel korral Jõhvi satun, teen sim-sala-bim ära, täna Seesam, ei avane!. Kohalik preili oskas öelda, et proovijaid ikka käib. Üks härras olevat lausa kaks tundi kätt harjutanud. Kaks kildu puudu, kardetavasti ilma vihjelogideta lendab nurki veelgi.
Et on karbike nii pikuke sul
Ja sellest ainult geopeitur teab
Üpris pikuke see karbike mall
kuid kõigest uhkem Virumaa peal
Ei silmanud küll erilisi kulumise märke või suuri kahjustusi. Pärast sõime all pubis korralikud hommikusöögid. Oli mekkiv. Aitäh peitjaile kutsumast ja vahvat vidinat peitmast! Tervitused ja soovitused.
Ma olin sarnast asja varem kohanud ning seetõttu sain kiirelt hakkama. Karbike hakkab juba väsimuse märke näitama - olge ikka hoolivamad :)
Novot. Ometi üks aare, kus lakk-king ja pikk kleit on oluliselt sobivamad kui metsaroobad. Tundsime oma lühkaritest ja T-särkides end seal suisa ebamugavalt, kui kõrval lipsustatud härrasmees oma Daami moosis. Aga ei karda raskusi bioneer, hankisime karbi ja asusime tööle. Kui jõuga ei saanud, proovisime nõuga, ja nii nagu kod Janukovõtš sai omal ajal abi Gogolilt, saime meie ka. No ja edasi oli nagu teises anekdoodis - kolakas 1 eur, teadmine - 9999. Mats ja valma. Ja siis selgus, et pastakat pole kaasas, ikka tuli daame düütama minna. Nimed kirjas, vaja karp kinni panna, aga sellega saime ka nii hakkama, et vähemalt kohe ta uuesti lahti ei tulnud. Ja siis allkorruse kokkasid kiusama - täitsa kobedat süüa anti, tuleb tunnistada. Ja karbi eest olgu peitjad tänatud!
Jõhvi jõudes oli vaja tunnike parajaks teha, et saaks tänasesse ööbimisse check-in ära teha. Jätta läppar ja nii mõnigi kaasa tassitud telliskivi ootama minu tagasi saabumist. Jõhvis oli sobivalt üks leidmata aare veel, mida pärast pilku lahendamist külastada. Astusin hotelli, teretasin ja andsin teada oma soovidest. Ei, sinna ma ööbima ei plaaninud minna vaid nõukastiilis Nele Hostelisse. Hakkasin karbikese kallal pusima. Minutid lendasid ja tulemus puudus täielikult. Pärast 20 minutit koljusisest higistamist küsisin retseptsioonist vihjet. Nemad ka ei teadnud kuidas see avaneb aga jagasid lahkelt infot kuidas kõik eelmised on lõpuks leiuni jõudnud. 6 minutit hiljem oligi mul logi kirjas. Aitäh peitjale pähkli eest ja retseptsiooni naisterahvastele väärt nõu eest!
Edasi veeresingi oma ööbimiskohta. Lootsin leida võimalikult 70-80ndate stiilis aegunud ebamugavustega tuba. Pildid seda vähemalt lubasid. Anti aga Euroremondi läbinud tuba normaalse voodiga :( :( Nii kahju. Nüüd aitab lebotamisest ja ees ootavad kilomeetrid ja aarded.
Aare juba mitmendat päeva üleval, aga ühtegi logi veel ei paistnud. Läksime lootuses, et äkki oleme esimesed, aga kus sa sellega. Hoopis kolmandad olime. Aarde lahendus oli väga huvitav, selliseid karpe võiks rohkem olla. Hotelli personal oli ka väga sõbralik. Aarde juurde jõudes saime sõbraliku muige osaliseks ning vahepeal käidi küsimas, kas saime ilusti logitud. Tänud aarde eest. :)
Plaanisime Jõhvi kaudu Peipsi äärde peesitama minna ja enne muidugi hotellis, mis aaret peidab, väike peatus teha. Istusime laua taha, vahelduvalt karbikesega pusides ja uurides. Avamine õnnestuski. Kinnipanek oli isegi nõksa raskem. Tore oli. Tänud peitmast.
Suur kahtlus oli, et meie, kui kõige lähemal elavad peiturid, jõuame sündmuskohale esimestena. Kirst oli seal, kus lubatud...Töötajad sõbralikud-naeratavad. Esmalt kontrollisime karbi sisu ja seejärel otsustasime kohvi ka võtta. Kohvi lauale tuues öeldi veel, et tema teab küll, mismoodi see avanema peaks, aga ise ta seda lahti sellegipoolest ei olnud saanud. Ega see meilgi väga kergelt ei läinud, aga lõpuks ikka õnnestus. FTF meile ja aitäh peitjatele.