Poruni matkarada

Found it: 04.Jan.2025 13:43 Poruni matkarada/ Poruni hiking trail Korralik karp leitud lumele vaatamata viimaste logide järgi pesakesest. Täname! Üks kõrvake karbil on juba kadunud.

Selle jätsime viimaseks,kraav sai kenasti loodusliku purde abil ületatud.Aitäh toreda matkapäeva eest.

Mentaalne märge endale, et sinnakanti minnes oleks vaja end varustada aardekirjelduse ja mingi GPS-seadmega. Telefonilevile loota - lootusetu. Rada ise oli väga tore!

 1 

Esimene lõik käib nüüd kõigi tänase nelja aarde kohta. Poruni rajale olen ammu tahtnud tulla, aga suviti on kuidagi hirmus olnud :) - no on sellised kogemused sääskedega siit lähedalt – lausa ära tahtsid süüa…. Ja lisaks kui see ürgmets rohelusse kasvab, siis kõrvalepõiked rajalt aarete juurde võivad ebamugavad olla (linnainimene nagu ma olen :D). Täna oli lootus et ei sääski ega võsa ei ole veel liiast. Ette rutates peab ütlema et enam-vähem piiri peal see olukord oligi. Ja üllataval kombel veidi eemal Jaama külas hoovi peal oli seis sääskedega lausa hull, seda isegi lauspäikse käes.

Matkarada on uuendatud: sillad, metallpostid ja metallist infostendide alused. Tõsi küll – info on veel vanadel stendidel ja uued on ilusad ja puhtad ja infota :) Lõkkekohad-käimlad ka suht värsked ja korralikud. Kuna ma ilmselt sattusin rada läbima vales suunas, siis see sissejuhatav aare jäi viimaseks. Veidi kõhklema pani vajadus rajalt eemalduda, aga et rohelus ei ole veel rinnuni kasvada jõudnud siis üle jõu ei käinud. Vihje-gepsu abiga jäi juba tuttav lahendus üsna kiirelt silma, aare heas seisus, suur tänu peitjatele!

Tänase päeva peamine eesmärk oli Poruni matkaraja läbimine. Lootsime, et saab matkajalatsiga hakkama, aga parklast metsa poole vaadates said ikka kummikud jalga veetud ja tänu sellele pääsesime kuivade jalgadega. Umbes kümmekond minutit astumist ja olimegi aarde juures. Aardepesa oli kuiv ja tolmas, aardega kõik parimas korras. Aitäh!

Aare oli oma pesast mingi metslooma (ma eeldan) poolt välja kistud ja lahti näritud :D Nüüd sai aare kenasti tagasi :)

Mets on täis kaameraid. Kõik, mis teed filmitakse üles. Kohe autot parkides saabus piirivalve. Väike kontroll, fotoshuut ja sooviti head päeva. Tänud aarde eest

 1 

Sel nädalavahetusel keskendusime kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Peamine eesmärk oligi Poruni matkarajal ära käia. Aega võttis see 3,5h ning matkasime ligi 9 km. Nägime ilusaid vaateid, Poruni ja Narva jõge. Aitäh kutsumast.
Õõnsuses polnud enam kedagi ning praegu aeg matkaks ka parim, pole liiga palav ega mingeid soovimatuid putukaid. Puhas astumise rõõm.

 1 

Herilasi nägime ka meie, aga õnneks oli aastaaeg jõudnud juba sinnamaale, et tähelepanelik olles andis logida küll. Siiski tundus, et mida kauem me seal olime, seda aktiivsemaks tegevuseks läks. Tasub ettevaatlik olla.

Aarde õõnsuses on nõelavad valvurid. Loobusin.

Kus need jalad küll nii täpselt teavad millal pärast pikemat matka ära väsida! Just siin hakkaski tunduma, et võiks vahepeal tagumikku jälle autoistmele toetada ja miskit hamba alla otsida. Õnneks polnud lõpp enam kaugel. Mõnus matk oli siin rajal.

Tänud.

Mulle täitsa sobis, et ühe laksuga kolm aaret ära sai nopitud. Selle jätsime viimaseks ja läbi aarete oli teekond tõesti kiire. Nüüd jäi ainult Puhatu siia. Eks näis, mis siis sellest saab.

Kuna Poruni metsades on mobiililevi üsna olematu, siis tegin kõik kolm Poruni aaret enne Permiskülas telefonis lahti, et ei peaks levist sõltuma ja see oli igati õige taktika. Rajal liikusin osaliselt joostes kuna muidu oleks parmud ja sääsed mind lihtsalt elusast peast nahka pannud.

Autot parkides hakkas pihta tuttav krabin. Parmud taaskord. Seega tuli pidevalt liikumises püsida, sest see oli ainuke asi, mis neid natukenegi häiris, keemia neid küll ei huvitanud. Eks GPS trikitas omajagu metsavahel, aga ühel hetkel leidsin loogilise koha ja sealt ka topsi kirjaga "see pole prügi", mille sees oli vaid salvrätik, kuhu oli kirjutatud "27.06.21 riho476, tessicessica". Kõheldes panin oma nime ka sinna kirja, kui topsi tagasi hakkasin panema, siis avastasin paarikümne sentimeetri kauguselt ka õige aardekonteineri. Panin siis oma nime sinna ka kirja ja libakonteineri võtsin kaasa. Hoolimata eksitavast kirjast tundus siiski tegu prügiga olevat. Aitäh peitjale.

Vägev looduslik sild ja mõnus oli mööda georada kohale astuda. Tänan!

Õnneks ei pidanud väga kaua otsima ,muidu oleks sääsed nahka pistnud

Lõpust tagasi tulles sai ka siin väike põige tehtud ja sääskede rõõmuks logimas käidud.

Tänan peitmast.

Aitäh taastajatele! Aare oli täpselt seal kus eelmisel korral ka pärast pikka otsimist mitteleiuga pidin leppima.

 5 

Käisime oma aaret hooldamas ja ühtlasi seda ka taastamas. Leidsime algul kaane ja siis ka purgi enda. Logiraamatu on jah keegi pintslisse pistnud. Piirivalve hoiatas, et eile olla seal nähtud karu kolme pojaga, nii et autost sai kaasa rabatud matkakirves, ikkagi julgem. Otsingute käigus avastasime aardest 20 meetri kaugusel karukäimla. Korduvalt kasutatud ja värske. Veel jupp aega edasi minnes köhisime millegipärast kõvasti. Aare taastatud endisesse kohta, aga on lumega leitav. Vana karp jäi ka peidikusse, siis on kergem leida.

Karupeller

Otsisin pikalt oma silmade, kaamerasilmaga, kätega, aga ei leidnud mitte midagi aaret meenutavat ei kõige tõenäolisema puu ega ka teiste suuremate ja väiksemate lehtpuude alt, kõrvalt ega seest. Kas ikka on alles?

Tuhlasime mis me tuhlasime, lõpuks andsime alla...

Tänud.

Ma ei tea täpselt, mida sportlane seal mai lõpus leidis, igatahes ainus, mille mina nullist 5 m kaugusel erinevates kohtades tuvastada suutsin, oli üks näritud pliiats ja mingrip махххима kleepsudega. Arvasin, et mõni loom käis talvel suure näljaga liimi limpsimas ja krõmpsutas natuke grafiiti peale. See kõige magusam kraam koos logiraamatuga paistis aga puhta lännu olema. Pool tundi sonkimist igatahes skoorini ei viinud. Kas koordinaatidel eksisteerib konkreetne aare?

 2 

Perenaisega sain tuttavaks Pagarite juures, kus selgusid nende sugulussidemed. Täna mul siis matka teine päev. Astusin siia metsade vahele väikse värinaga, kuna enamikus inimesi kellelt olin mataka jaoks nõu küsinud, rääkisid karudest. Isegi viimasest majast enne metsa hoiatas peremees, et neid liigub siin päris palju ringi. Oli teine koertega jalutaas käinud ja kuulnud karu urisemist, kes vist oma saaki kaitses ja natuke hiljem hundiga kokku jooksnud. Nii ma siis alustasin maja juurest liikumist, olin vast äkki pool kilomeetrit edasi astunud, kui tundsin vastu puhuvas tuules karu lõhna. Ega ma suur looma tundja ei ole, aga loomaias tuntud lõhn, pole meelest läinud. Seda sama lõhna tundsin veel peale seda kahel korral. Nii et võin kinnitada, karud on siin tõesti liikvel. Enne veel, kui läksin matkarajale tegin lõuna ja nägin metsa minevaid seenelisi. Aarde lähedusse jõudes, tuletasin meelde perenaise sõnu, jälgi georada, aga see ei viinud kuhugi. Muidugi oli mul ainult kaardil punkt ja kogu kodutöö tegemata. Kõige nõmedam oli see, et siin olin ma ju Venemaa võrgus. Olin juba loobumas ja mõtlesin, et viimane võimalus on helistada Tiiale ja küsida vihjet. Õnneks jõudsin õigesse kohta enne, kui mu vihje küsimise mõte teoks sai. Suured tänud peitjale aarde eest.

Maasika lõhn leevendas natuke õhus hõljuvat karu lõhna.

Päris korralikud otsimisjäljed paistsid koha pealt silma. Üks lind põgenes ka ehmunult pealt, kes ütleb, et nad enam juunikuus ei pesitse on loll. Läheduses näidati meile nugisekakat. Ja kaugusest oli tunda Venemaa külma hingust.

Hundikaka

Mägrakaka

Karukaka

 1 

Puhkuse geotuuri 4. päev algas siin samas Poruni matkaraja alguses. Hommikul pikka põõnamist ei olnud, sest õues ei sadanudki vihma ja paistis hoopis päike. Sõin kõhu täis, tegin kaasa termosetäie kohvi ja suundusin rajale hommikusele jalutuskäigule.

Eile, ennem Venemaa levialasse jõudmist, suutsin mõlemad Poruni aarded endale ette kuvada. Kuna õhtul muud targemat teha ei olnud, siis tegin eeltööd logisid lugedes. Sain aru, et huvitavam oleks läheneda metsavahi lõkkeplatsi juurest. Nii ka tegin. Aardega risti jõudes lahutas mind aardest päris tükk maad ürgset võssi. Jätsin oma kohvitopsi infotahvli peale hoiule ja läksin rünnakule. Nulli jõudes pani koordinaat natukene hullu, hüppas siia-sinna. Õige puu juures sorkisin geokepikesega kõik läbi aga ei midagi. Seepeale tuhlasin raadiuses kõik ülejäänud puud läbi. Ringiga jõudsin tagasi algusesse ja lükkasin nüüd geokepi asemel oma kämbla sisse ja võtsin aarde välja. Aitäh aarde eest!

Lund oli oluliselt vähem. Mitte just kiire leid aga väga hull ka ei olnud. Aitäh! Keegi hiir või orav on topsipõhja veidi näksinud.

Liiga palju lund.

See aare tuli õnneks oma juure alt üsna hea meelega välja. Päike piilus ka veidi, nii oli täitsa tore siin kulgeda. Aitäh!

Täna tulin siia seoses nädala alguses peetud vestluse tõttu.Väideti, et see on virumaa parim matkarada. Olen siin kandis paar korda käinud seoses kalapüügiga Narva jõest, aga siia rajale pole sattunud. Nüüd võin öelda, et tulek tasus ära ja ei pea kahetsema. Aitäh.

Korilased on vist laisad olnud.

 2 

See siin oli koos naaberaadrega krantsi vaieldamatu lemmik. Siin sai ta ikka mõnda aega vabalt mööda metsa ringi joosta. Siiski nägime ka kahte seenelist ja üht matkasellide seltskonda. Kohapeal läks kiiresti. Kuna lootus orelimeistri juurde õigeks ajaks jõuda oli juba kustunud, siis väga siin ei kiirustanud... ja ega see poleks ka õige asi olnud. Siin ikka oli mõnus astumine ja vaated jõele olid ägedad. Kuigi kunagi ühe teise aardega seoses olen auto samasse parklasse jätnud, ei olnud siis enam jõudu ega lusti siia matkarajale tulla. Aitüma nüüd juhatamast!

 1 

Ütlesin Aigarile, et vaadaku oma telefonid ja tabletid üle ning hea oligi, kuna ta oli juba Venemaa võrku vaikselt hiilinud. Matkaraja algus oli üsna mudane ning ma juba kaalusin tagasiminekut, aga minu üllatuseks arvas seekord Aigar, et võiks ikka edasi vaadata ning pärast mudase koha ületamist võttiski vastu kena kuiv metsarada.
Nulli leidmine polnud õnneks väga suur probleem, kuna suur geokuhi jäi kiirelt silma. Samas polnud kuhja all mingit aaret, nii et mõtlesin juba, et keegi on mingi petteka sinna teinud. Õnneks aare oli siiski sealsamas.
Jõudsin just logima hakata kui kuulsin eemalt Aigari häält, et tehku ma kiiremini, kuna ta on sääserünnaku alla sattunud. Sättisin kõik nii nagu aarde leidsin ja läksin rajale tagasi, kust leidsin süngeilmselise ja vereplekilise Aigari, kes arvas, et kogu asi oli selliselt plaanitud.
Pooljoostes tormasime autosse, kust Aigar keeldus edaspidi metsa vahel välja tulemast. :) Tänud aarde eest, kaugemale ei hakanud seekord minema.

Juba raja alguses tervitas meid Venemaa ja Telia pakkus ülisoodsat reisikindlustust. Loobusime sellest ja otsisime parem aarde üles. Aitäh.

Läks nagu peitja hoiatas, enda mobla, töötelefon ja tahvel, kõik tervitasid rõõmsalt Venemaale sattumisest. Õnneks oli kõigil roamingnett kinni keeratud. Aarde leidmisega ei läinud kergelt, kuid selle võib ajada märja metsa ning uimase gepsu kraesse. Logimise ajal näitas, et olen täpselt nullis. Mõnus koht öösel üksi kolamiseks - iga raksatus võsas ajas turjakarvad turri ja tundus, et mingi mõmmik tuleb mind "logima". Järgmine kord peab mõne veel suurema jänese kaasa võtma, siis on endal julgem.

Kui koordinaat täpne, georada ees ja kambaga peale minna, siis jääb peidukoht ruttu silma. Ainult parmud olid segavaks faktoriks. Tänud.

 8 

Kell oli 19:45 kui Hennyl Pirtal koolitund lõppes ja saime lõpuks georetkele asuda. Ja minna tahtsime Eestimaa servale. Eks need pikad sõidud ja telkimised on treeninguks eelseisvaks pikemaks geotuuriks põhja, loodetavasti ikka nii põhja kui autoga saab.

Teel oli kavas küll ka üks aare leida aga jätsin selle vahele, muidu oleks ikka päris südaöösel saabunud. Kuid ka nüüd oli juba päris pime kui parklasse jõudsime. Henny pääses lõpuks vabadusse ja alustuseks tuiskas mööda kruusateed ennast tühjaks nii, et siin pimedusesgi oli tolmujutti taga näha. Mina kohmitsesin auto juures asjadega. Mõne aja pärast kostis metsas Henny ragistamist ja seejärel eemalt imelikke loomahääli. Ei saanudki aru, kes see täpselt oli, aga keegi kedagi nüüd hirmutas. Tundus siiski, et kokku nad ei saanud ja mõne aja pärast saabus kutsumise peale ka H sealt padrikust. Seljakott selga ja minekut. Mets on siin ürgne. Kui nüüd aardest endast rääkida siis peale selle, et ta siia maanurka kutsub ei tutvusta ta midagi. Suht mõtetus kohas. Palju neid geopeitureid on, kes siit edasi lähevad ja tõesti ka Poruni ürgorgu ja jõge näevad? Meie siiski läksime. Kunagi ammu, ammu olen, ühe esimestest 36h seiklusvõistluse raames, ka Poruni jõel veidi kanuutanud. Alustasime siis etapiga Vasknarvast ja jõudsime pea Narva alla välja. Siin jõel oli aga üks kontrollpunktidest, kuhu põikasime. Praegu aga selles kohas, kus täna jõe äärde jõudsime küll sõita poleks saanud, vesi oli ikka väga madalseisus, lisaks takistused. Vist nii kaugele tookord muidugi ei tulnud ka. Peale paari kilti mööda matkarada jõudsime puhkekohta, kus kavatsesime ööbida. See oli vana metsavahi koht ja täitsa asjalik. Lõke üles, telk paika, söök, jook ja tšill. Pikalt seda siiski polnud. Henny tahtis juba enne mind telki ronida ja oli veidi hapu näoga, eks sääsed kiusasid ka. Öö möödus rahulikult vihmasabina saatel, kuid hommikul ärgates oli sadu vaibunud ja saime peale hommikukohvi uuesti teele asuda. Aitäh siia kutsumast ja loodan, et siia rajale, kanti saab veel aardeid, ruumi on. :)

 1 

Jätsime oma kiirabi parklasse ja läksime sääski toitma. No neid verevõtjaid siin ikka leidus, samas täitsa mõnus oli kõmpida. Nulli lähedal olid suured maod ringi roomanud. Igatahes selline tunne jäi neid suuri lohasid vaadates, mis igasse ilmakaarde keerdusid. Sinna õigesse kohta viis ka õnneks üks loha, meie uusi usse juurde ei teinud ;). Tänud!

Geojaan peetud, piisavalt vara ärgatud, pidasime nõu, milliste aarete kaudu kodutee ette võtta. Mariselt tuli mõte kõigepealt hoopis kodust kaugemale minna. Otsustatud. Kes teab, millal muidu jälle Vasknarva satuks. Rõõmsad teele jäänud uue aarde juures tehtud ftf-i üle, võtsime sihi Porunile. Tänud siia juhatamast, põnev oli näha teel hoopis teistmoodi ümbrust. Telefoni oli vaja pisut seadistada, et ikka Eesti mobiilivõrgus püsiks, tahtis teine kangesti Venemaale minna. Aarde leidsime üsna ruttu. Aitäh!

 1 

Eks ta ole - tark ei torma! :)

Aaret tuleb minna otsima siis kui korrektsioonid on tehtud. Meie sattusimegi sel õigel ajal. Metsaalune puha jälgi täis paterdatud. Meiegi päris pikale matkale ei läinud, aga aarde leidsime hõlpsalt. See külaelu seal tee ääres oli ikka huvitav, lisaks sai ka üle jõe naaberriiki nähtud!

Täname aarde eest!

Koordinaat on muudetud õigeks.

 2 

Hommikul uue päeva plaane tegema hakates, tuli kaarti vaadates välja, et olime Marianniga teel geojaanile enamvähem minu poolt pühapäevaks märgitud täpid juba läbinud. Tuli teha uus plaan. Geojaanil ikka üks ja teine küsis, et kas Porunis käidud. Nii kujuneski mõte käia ära kauges idas. See kauge ida oli ju väga lähedale tulnud. Merle oli plaaniga päri ja nii me kahe autoga suuna Poruni poole võtsime. Et aare on üsna matkaraja alguses, siis rohkem jäid meelde Narva jõe äärsed külad ja majad, kui Poruni mets. Oi kui teistmoodi see elu siin Eestimaa nurgas käib. Tänud külla kutsumast! Aarde otsinguks kasutasime logidest leitud koordinaate, siis lihtne.

 2 

Kirjelduses soovitatakse kasutada GPS-i, hetkel siiski parem kasutada georadu ja kajaliisi logis toodud koordinaate, sest kirjelduse null on mujal.
Kes siia mitte ainult täpi pärast ei tulnud, siis palju parem koht matkarajale minna on Poruni puhkekohast, tõkkepuust 500m edasi.
59 10 28
27 47 50
Kes on Puhatu rabas käinud, teavad seda kohta küll.

Tänud aarde eest!

Leitud, aitäh.

 2 

Teel siia leidsin koha, kus müüdi suitsurääbiseid. Meenus kohe lapsepõlve suvepäevad Rannapungerja jõe ääres. Tihti pandi laeva mootor tööle ja sõideti Peipsile, kus siis viina rääbiste vastu vahetati. Õhtul mehed jõid õlut ja puhastasid ja suitsetasid rääbist. Lõhnad ja maitsed siiani meeles. Need rääbised olid küll külmutatud vist olnud, aga maitsesid geoparklas korraldatud pilnikul hästi. Olime informeeritud koordinaadid anomaaliad ja seega leidsime kiiresti. Tänud!

 1 

Väga huvitavast Kuningakülast ja veel ühest kohalikust külast sõitsime siia lähenedes läbi, uudistamist jagus. RMK parklas nägime lausa kolme autot. Geopeiturid, kes muu siia pärapõrgusse ikka tuleb? Ei saanud enne metsa astuda, kui Iisakust soetatud rääbised mugitud. Vahepeal jõudsid Krista ja Martin metsa suunduda, meil ikka suud rääbisesed. Lõpuks jõudsime meiegi matkarajale. Mõnus ürgmets, suured sõnajalad ja üsna puutumatu ümbrus. Leidsime nullis kõplavad geokolleegid. Ise suundusime vähe mujale, sest meil oli luureinfot, et aare peaks asuma omajagu eemal. Kui seal geokuhi end ilmutas, kutsusime kõik logima. Samas kasutasime juhust ning tegime Kristaga tutvust.
Lõpuks tuli vaid tõdeda, et kuhu küll need kolm autotäit inimesi kadunud on. Ürgmets, ürgsed kutsed, kõik on võimalik. Aitäh peitjale Venemaale matkama kutsumast - nagu mobiiltelefon rõõmsalt teatas. Reisikindlustus olla siin väga oluline :D

 2 

Kuna siia maanurka väga tihti ei satu, oli mul kindel huvi ka see aare üle vaadata. Teele jääv jõeäärne külaelu paistis päris huvitav, pärast metsa vahele keerates jäi mulje, et nüüd on tsivilisatsiooniga mõneks ajaks kõik. Oh üllatust siis, kui (geo)parklas vaatas vastu mitu autot ja seltskond tuttavaid nägusid.

Jätsime nad kala püüdma ja suundusime enne tsivilisatsioonist lahkumist mahasalvestatud punkti poole. "Nullis" jälgi oli, tegime juurde, laiendasime järjest otsinguala - ei midagi. Õnneks oli vahepeal liitunutel luureinfot, mis ka leiuni viis - muidu oleks vist varsti sääskedele alla vandunud. Aitäh otsingukaaslastele abi eest ja peitjale siia juhatamast!

Leitud teel Geojaanile,aitäh!

Müttasime omajagu,tegime kõne ja saime teada ,et raadius kust otsida on ca 35m.Lõpp hea-kõik hea!

 1 

Teekond siiani oli põnev, eriti viimased kilomeetrid, kui tekkis juba tunne, nagu olekski ''seal'' (ehk teiselpool jõge). Meie poolel püüti kala, teisel pool chillisid kohalikud ''ossid'' kohustuslikus varustuses, vana hea lada 110+ adi dressid. Telefon tervitas mind ka juba Venemaale saabumise puhul :p. Nojah, plaan oli kiiresti teha ja juba pealesuruvale geojaanile jõuda, aga reaalsuses läks vähe kauem. Samas, ka ilma leiuta oleks olnud sant lahkuda. Aitäh!

 2 

Tsehhist tüdrukud Lea ja Marketa ja meitelt Külli said matkarajale kutsutud, sest võib-olla me astumised suvel veel ristuvad, näis. Sõidul Porunisse kohtusime kruusateel Paavo teamiga, ju kimasid juba geojaanile. Parklas arvasime veel kohtumisi peituritega tulema, aga ei, oli kolme autoga matkajate seltskond, kes olid kohtunud jõe ääres väikse karuga. Paljukesi metsa all seda õiget otsides ja nullist otsimisala laiendades, leidis Lea meie õnneks üsnagi ruttu karbi kaugustest. Vasknarva, me juba tuleme. Tänud peitjale.

 1 

Sellist vanakooli geopeitust pole ammu harrastanud. Olime suhteliselt lootusetus olukorras, kus geojaan juba peal, aga me kaugel metsas. Lõppude lõpuks sai aare leitud. Nii kõvasti "LEITUD" pole vist varem hüüdnud, oli mida tähistada.

 2 

Meil oli Praha tudengitega plaanis tasa ja targu geojaanile jõuda, tee peal ehk vaid väike suitsukala ja Iisaku peatus teha. Vahetult enne starti tuli aga Krista ja Helduri telefonikutse ja siis läks hoopis hoogsamalt: lennuga Alajõe poe juurde, et sealt ühiselt Poruni suunas kulgeda. Parkimiskohas oli juba mitu autot ees...teadagi, geojaani lähistel on ikka massid aardeid vallutamas! Pärast selgus, et sugugi mitte - oli hoopis pesakond toredaid matkajaid, kes just olla jõe ääres karu joomas näinud ja temaga tõtt vaadanud. Meil jäi karu nägemata, küll aga nägime oli oi-kui-palju georadu. Ilmselt olekski neid mööda tatsama jäänud, sest uus koordinaat ja kaugus nullist oli märkamata. Õnneks oli nooruke tudeng superhea geoninaga ja hüüdis meist päris kaugel olles rõõmusõnumi.

Oli tõepoolest ürgne mets ja tore seiklus ning mõistagi võiks tagasi matkama tulla...kasvõi seepärast, et karu näha:) Aitäh Kristale ja Heldurile kaasa kutsumast ning eriline tänu peitjale!

 1 

Uhh. Oli see vast otsimine! Mets on võimas - ürgmets mis ürgmets - ja lopsakas, tallamisjälgi juba igal pool, aga mida pole, on aare. Lõpuks joppas, kvaliteetne keoguhi jäi silma kohas, kus geps näitas nullini kõigest 35 meetrit. Rõõmustasin, panin logi kirja - teine olin - ja kui püsti tõusin, nägin juba järgmisi nullis madistamas. Metsa säilimise huvides tegime sellele sahmimisele kiire lõpu.

Aga jah, koht on aus. Kui kunagi siit Puhatu rappa startisime, kibeles üks karbike kahtlaselt pagassis, aga kaine mõistus võitis - kesse siia hooldama viitsib tulla ...

Igatahes koht on aus, ja selle näitamise eest peitjale aitäh!

 2 

Leitud. Aitäh Hannesele, kes telefonitsi otsimisala vähendas.

 3 

Ega enne ei saanud parklast edasi kui suitsurääbistel ots peale tehtud.
Kui lõpuks aardeni jõudsime, päästsime ka ühed hädalised välja, kes aaret nullist otsisid. Meil oli info, et aare on mitukümmend meetrit eemal.
Täname matkarajale kutsumast!

 3 

Leidmise raskusaste ilmselt sellepärast nii kõrge, et koordinaadid oma 36 meetrit mööda. Õnneks oli mentor sobival ajal metsas, kes meid õigetele koordinaatidele juhatas. Sobilikud lõpud oleks 308 & 255.

Margus üritas mind hommikul jälle üksi rajale saata, aga seekord keeldusin ja jäin teda ka ootama. Mõtlesin veel, et kui Pagarid on selleks ajaks ette jõudnud, siis süüdistame korruptsioonis ;) Kohapeal midagi lihtsat ei olnud...tiirutasime ja tiirutasime, aga õige asja otsa ei komistanud. Geps näitas hoopis muud kohta, kui see õige. Päris tundi vist ei kulunud, kui aaret peitvat puuriita nägin. FTF ca kell 14.00

Aitäh!