Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna aarde lähedal tegutseti metsa langetamisega, siis on alust arvata, et Karuonu põgenes suure ragina peale. Ta jättis alles vaid mõned looduslikud trellid. Aarde koordinaat on koopa ees.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7T34J
Logiteadete statistika: 66 (97,1%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 69
Esialgu ma aardekirjeldust ei lugenud, nii et möllasin hoolega seal koopa ees nullis. Siis koopa peal ja sees ja taga ja kõrval. Essugi ei leidnud. Siis lugesin logisid ja võtsin juba suurema ringiga asja ette. Loodust oli ikka väga palju, nii et tulemuseks jäi ikkagi ümmargune null. Ja kuna koordinaadid ka selle koopa ette näitamisega just abiks polnud, siis jäi praegu nii.
Aitäh peitjale!
Kui kohapeal mõtlesin, et kasutaja kamardik on raudselt harvesterijuht, sest kuidas muidu ta selliseid kohti teab. Nüüd GP lehelt nime vaadates ei ole ma enam selles nii kindel. Aga hea leid ikkagi.
Otsisin ka mina nii pealt kui ka ümbert, aga lõpuks tuli kiire leid ikka õigest kohast.
Sellest aardest ka pool aastat möödas aga kohe tuleb silme ette, millega tegemist oli. Äge punker oli siin. Liisi küll ei soovinud siia sisse tulla, kuid mina käisin ära. Aitäh.
Sai sõita Kuremäe kloostri alla ja karuonu koobast otsitud. Tänan!
Oi taevake, küll siia oli raske jõuda. Kõigepealt tulin ma valesti otse Linnukünka juurest- porine tee ei olnud suurem asi. Siis suutsin ma sõita mingilt vanalt laudateelt (mulle tuli veel vastu ka rattaga tädi,kes ei jõudnud suurte silmadega ära imestada,miks ma seal sõidan) ja siis lõpus oli ka tee ikka vilets. Ja ma ei tea, kas ma olen kunagi varem nii kitsal teel oma autot ümber pööranud ja mitu manöövrit see võttis. Tagasi sain siis lõpuks õigelt teelt ja otse Kuremäe paneelikate juurde :) Ahjaa , aardest ka- ei meeldi mulle sellised pimedad kohad üldse!
Kahtlane koobas keset metsa. Hea, et kummikud jalas olid. Aitäh. Arvatavasti läks logiraamatusse kogemata vale kuupäev.
Kahjuks peaaegu aasta hiljem logides ei mäleta selle aarde kohta midagi. Olen kindel, et leidmisrõõm oli olemas ja olen peitjale tänulik. Aitäh!
Mõned nädalad tagasi olid meil üsna hirmutavad karukogemused metsas, seega mõtlesime, et kui hea mõte on ise lausa karukoopasse ronima hakata. Kui auto peatasime, siis lähedal asuva maja koer tegi kõvasti hääleharjutusi ja selle peale jookseks vist iga metsloom minema. Seega jalutasime koopa juurde ja olime üsna üllatunud, kui imeliku objekti metsast leidsime. Aardeleid oli kiire, sest kohe juhtusime õiges suunas vaatama. Küll aga jäi mõistatuseks, et mis kummaline koobas see ikkagi on. Aitäh!
Puudelt lehed langenud siis oli lausa lust siia jalutada, koopas on vägev. Tänud kohta näitamast :)
Õnneks me enne otsimist kirjeldust ei lugenud. Muidu vist oleks siiani seal.. Seega aare kiirelt leitud Tänud
Vahva elamine mõmmil talveunele jäämiseks. Kedagi kodus polnud ja saime aardetopsi kätte ja logid kirja. Aitäh!
Aarde kirjeldust tõlgendasime erinevalt ning osad meist sattusid segadusse. Kirjelduses on mõeldud, et aarde null asub koopa ees, kuid aare ise pisut eemal. Kulutasime omajagu aega, kuid leitud ta sai. Väga uhke koobas, aitäh! :)
Karuonu polnud kodus, ju tal oli juba kevad käes või kõht läks tühjaks. Trelle ei märganud. Margus leidis sealt nii mõndagi, ka aarde. Aitäh.
Oh jah. Mesiselt siin küll ei läinud. Lugesime kirjeldust ja vihejt ja tegime enda arvates loogilised järeldused. Olime juba üpris kindlad, et aare on kadunud ning tegime kontrollkõne. Selgus, et olimegi tuulanud vales kohas ja aare on mujal. Nojah, võib ka nii seda vihjet tõlgendada.
Meid ajas väga segadusse kirjelduse lause "aarde koordinaat on koopa ees". Koordinaat oli tõesti, aga aare küll mitte. Seetõttu läks palju aega ja vajasime abi, et tegelikult lihtsast kohast aare leida. Koobas iseenesest oli huvitav ning sellised kohti teavad küll ainult kohalikud.
Kevadel oli siin metsas täitsa tore koopani ragistada. Kõik oli roheliseks tärkamas ja maapind lilledega kaetud. Koobas ise nii väga sisenema ei kutsunud. Kaaslane sai lõpuks aarde näppu. Eelmise aarde juures pidamata jäänud lõunapausi pidasime siin metsavaikuses nüüd ära. Niimoodi nautides täitsa mõnus koht. Aitäh!
Kirjelduse viimane lause ajas segadusse, sest noh, tegemist ju ikkagi tavalise aardega. Otsisin siis tükk aega seal vale koha peal, alles 10 minuti pärast hakkasin mujalt vaatama. Siis muidugi sai suht kohe nime kirja panna.
Leidsime koopa üles. Päris sügav ja suur teine. Mõne aja pärast oli ka aare leitud ja nimed kirjas. Aitäh peitjale.
Teel aardeni sai mõeldud, et miks aardel selline nimi küll on. Kohapeal selgus, et ongi täitsa koobas. Kas just karu oma, aga koobas küll. Natuke vaatasime ringi ja jäi ka topsik pihku. Aitäh peitjale.
Sai nullis keerutatud nagu segane, higimull otsaees. Koopa inspekteerisime ka omaaarust piisava põhjalikkusega üle, kuid ju oli tabanud geopimedus, sest aaret ei leidnud. Eks jonn tuli ka peale, et miks kuhugi võssi peidetud aarde peale peab niimoodi aega raiskama.
Täitsa äge ehitis seal metsas. Loodetavasti lageraie jätab selle koha puutumata, muidu ei ole see miljöö enam sama. Karuonu küll ei kohanud - eks ta otsis mujal aardeid koos Caroga. Analoogseid ehitisi on metsades palju - mida kaugemal Tallinnast, seda rohkem. Tore, kui sellised üles leitakse ja aardega tähistatakse.
Ja nüüd läks kiireks - Kreenholmi üritus algab vähem, kui 1,5 tunni pärast.
Tänud!
Korraks kartsin, et aare võib olla varingu alla jäänud. Õnneks polnud muretsemiseks aga põhjust. Leitud ja logitud.
Ragistasime läbi võsa ja jõudsimegi küsimusi tekitava objektini. Tänud peitjale.
See, mille jaoks see punker rajatud on, jäi selgusetuks. Õnneks tuli aare ruttu välja. Valgust enam eriti polnud. Aitäh!
Veidi võsas tuhnimist päädiski koopa leidmisega. Ega ilma karbita poleks ilmselt sellisesse kohta kunagi kolama sattunud. Tänud tutvustamast!
Pärast seljankapausi oli vaja korraks jalgu uuesti sirutada. Tops olema, mõmmikut mitte.
Oli Poruni poole asja ja väike kõrvalpõige aarde juurde.Aitäh.
Nüüd ma tean, kus Karuonu salaurg on. Ilmselt oli ta kusagil georetkel, kodus teda igatahes ei olnud.
Võitlesime parmudega, õnneks koopas sai nendest rahu. Huvitav oli teel näha metsa sees üksikut hauaplatsi. Tänud.
Jätsime auto paarisaja m-i kaugusele. Tänase päeva esimese poole märksõna parmud jälitasid endiselt. Hea oli koopasse vajule pugeda, siia nad ei tulnud ja jahedust oli siin samuti.
See koobas annab meile teada et kunagi ammu laiusid siin avarad põllud kus usinad maaharijad kasvatasid igasuguseid söödavaid juurikaid. Aitäh kohta näitamast!
Jällegi olin eelnevalt aaret "eiranud" selle keerukuse tõttu. Tegelikult ei olnud hullu midagi. Nii öelda kättevõtmise asi. Leidsime koopa. Karuonu kodus ei olnud, panime kiirelt nimed kirja ja läksime oma teed.
Karu elab loomaaias, matsakas ja muidu maias Ja nii kõmbib tema aina umpa-umpa-umpa-umpa. Metsas karu pole näha, metsas on tal külm ja paha ja nii müttab tema aina müta-müta-müta-müta.
Loomaaeda tahan ma, karu kaissu tuduma, kahekesi sööks seal komme päeval-ööl.
Tule,tule,tule,tule,tule,tule,tule,tule sa Loomaaeda ühes minuga. Egas keegi karda karu, karul mitme mehe aru, jõudu, jaksu ülearu, ah-ha-ha-ha-ha-ha-haa.
Karu silmad on kui sulakuld, Neis lõõskab inimarmastuse tuld. Mõni peab koera ja mõni mees kassi, Mõni peab ahvi, kes elab tal sahvris. Mina ainult karu armastan ! Mõmm.
Karu ei näinud, tuli loomaaeda minna. Tänud aarde eest :)
On kaks vaadet. Üks on vaadata pimedasse koopasse, teadmata mis seal sees on (karu, madu, koll, prügi, või inimene) Teine asi on piiluda koopasuust väljapoole näha valgust ja kalleid geopeitureid.
Suur soov oli pannkookide järele aga kompromissina otsustasime spetsiaalselt sõita ennem koju minekut Kuremäele varem kogetud maitsvat seljankat mekkima. Kohale jõudes leidsime reklaamiohvrid, kes ei olnud pettunud, vaid pigem kiitsid meie maitset. Kõhud täis söödud oli mõistlik ka lähedusse tekkinud uus aare ära logida. Kuremäel kohatud geotiim sõitis vastu ja hoiatas, et tung karuonu koopasse on nii suur, et parkimisega võib probleeme tekkida. Teeotsas ootaski järjekordne geomasin, kuid leidsime endalegi koha. Meie külastusega laulupidu lõppes, sest kui olime aarde ära loginud, siis enam ühtegi teist geopeiturit ei kohanud. Edasi järgnes pikk ja väsitav sõit Tallinna suunal. Aitäh ka aarde eest!
Oli see vast koobas, õnneks oli karu metsa mustikale läinud, saime kiirelt logi kirja ja põgenesime ummisjalu ...
Alguses polnud üldse seda aaret plaanis, aga kuna Karli hingel olid mingid olematud hommikused pannkoogid, tuli kuskilt söögikoht leida. Kuremäel ootasid nii seljanka kui aare ja ajalugu kordama minnes kohtusime caro, toru ja karuonuga, kes olid samuti sinna meie üles kiidetud seljankat järele proovima tulnud. Hiljem kohtusime aarde juurest tulevate Erle ja Reinoga. Tundus tõesti nagu karuonu koobas, edu talvistele otsijatele! :)
Koopasse minnes kohtasime karuonu :),caro ja toru. Tänud kutsumast.
Pagan, eile oleks see meile paremini teele passinud. Aga ega's midagi, keerasime tänasegi kodutee siit kaudu kõveraks. Saime karuonu koopasse sisenetud, kui autouksed käima hakkasid. kuna mul ka auto lahti, siis mõtlesime, et karu läks nalja tegema. Õnneks leidus aare üsna nobedalt, kuigi olime koopa-aaret ilma ühegi lambita otsima saabunud.
Ja juba uurisidki meid Kaja ja Bruno silmad. Soovisime neile jaksu ja sõitsime ise Ulothrix Zonata juurde kondoome ja libestit koristama.
Kuigi alles eelmisel päeval sai siit lähedalt mööda sõidetud, tundus täiesti mõistlik ette võtta paarikümnekilomeetrine lisatiir, et uus aare üle vaadata. "Kohale" jõudes leidsin võsa vahelt ühe parkiva auto. Rammisin sinnasamma ühe pesa juurde ja asusin läbi tiheda taimestiku tungima. Null tuli aina lähemale, aga kedagi ei paistnud. Alles umbes viie meetri pealt nägin, et ees on lausa kolme auto jagu rahvast :)
Oli koobas, karuonu parasjagu ei paistnud, aare hakkas ka peagi näppu. Tagasi sai mindud teist georada mööda, mis minu jaoks täitsa vales suunas. Vaimari näidatud rist oli huvitav lisaleid. Aitäh!
Logiraamat oli juba mitu kirjet saanud, tegime rea juurde. Tagasiteel lehvitasime kolmele saabuvale seltskonnale. Aitäh!
Kuigi geojaani õhtul sahistati jutte võimalikest uutest aaretest, olime me teadmatuses selle juhtumisest kuni parklas lehvitamise juurde Paavo ja Peeter neid mainisid..Esimeses peatuses Simsalapõmmi juures otsustasin siiski pilgu gp lehele heita ja muigega tuvastasime, et karuonu koobas jääb ju täitsa sobivalt meie teele.. Nii me siia rahulikult kulgesime, sumpasime läbi võsa kohale ja leidsime eest üllatuslikult tühja logiraamatu! :) Jee! Ei olnud eesmärk, aga väga rõõmsad olime oma FTF-i üle kell 10:50. Auto juures tagasi kohtusime juba järgmistega. Aitäh!
Karuonu koopani ei läinud mitte üks, vaid vähemalt kolm erinevat rada. Ma valisin õnnetul kombel selle, mis viis katusele. Väga kaua õnneks ei läinud, kui juba logida võisime. Aitäh ;)
Peale logimist katsetasin ka ära karu eest puu otsa põgenemise. Tegelikult oli nii, et kui jaanilõket maal lepikus tegime, siis mõtlematult rääkisin Jostenile, et kunagi sai teha lepasõitu. Ta oli kohe hakkamist täis, kuid paraku on sealsed lepad kasvanud selleks meelelahutuseks liiga suureks/jämedaks. Nüüd on tal kinnisideeks lepasõit. Siin aarde juures olid puud veel veidi noored ja liiga tihedalt, aga proovima ju pidi.. :D
See koobas oli nagu palverännu sihtpunkt sel pühapäeva hommikul: Carolina ja Karuonu just lahkumas, pärast meid saabusid Karl ja Merilin. Tänud kutsumast.
Aarest jõudsin ainult koordinaatidega tutvuda, mille navisse panin. Üle rea lugesin, et koordinaadid leian koopa väravast. Oh seda lugemisoskust. Parkinud aarde lähedusse, haarasin autost kaasa vaid pastaka ja GPS'i. Viimast küll vaja ei läinud, sest rada läks ees. Koopa ette jõudnuna tekkis kahetsus, et valgusallikat kaasa ei võtnud. Samas paistis piisavalt välisvalgust koopasse ja sukeldusin sinna. Korra piilusin trelle koopa ees, et äkki on seal kusagil koordinaadid peidus aga siis tuli meelde, et tegemist ikka tavalise aardega. Järgmisena jäi silma karuoti serviis, mis koopas laiali vedeles. Mis aga aarde leidu puutub, siis see läks lihtsalt. Mõtlesin end karuotiks ja mööda eelmiste leidjate jälgi minnes sain topsile näpud pihta. Aitäh.
Sellise nimega aarde lihtsalt pidime üles otsima. :) Meie lähenedes lahkus geokiirabi, meie lahkudes saabusid errvee ja polaar, nagu laulupidu.
каруону был здесь.
Eesti metsad peidavad ikka igasuguseid ehitisi. Ei oska kõige peale tullagi. Nii ka selle koopaga siin. Rada oli ees, nii oli lihtne kohale tatsata ja nimed kirja panna. Täname!
Karuonu oli koopas pidu pidanud ja kõik ripakile jätnud. Mitmekesi otsime ja rahvast lisandus veelgi. Kambapeale saime logi kirja.
Ahhaa, aga hilistel lahkujatel peab ju ka mingi kompu olema :) FTF. ja hetk hiljem, auto juures kohtusime juba järgmise ekipaaziga. Läks napilt. Täname peitjat!
Viimase sõja ajal tunti sellist ehitist ilmselt hundikoopa nime all. Ühe vuntsitega mehe kindluse järgi. Pugesime aga urgu ja panime nimed kirja. Mõnus sääseparadiis.
Porunist koju poole sõites märkasin uut aaret. Natuke õelalt pandud avaldamine nende jaoks, kes juba koduteel. Minul täpselt tee peal ees. Nulli jõudes toimetas seal üks pere (kahjuks ei jäänud ühtki nime meelde). Tundus, et juba mõnda aega. Minul palju aega ei kulunud ja alustasime perepojaga leidjate rivi. Okste ragistades saabus ka matu, kes ülejäänute piinad lõpetas.
Koopa lähedalt leidsin ühe lenduri haua. Küünlad ja lilled tõendasid, et haual käiakse.