Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare kutsub sind jalutama imeilusale rannaalale. Võta aega ja naudi.
Aga aare ise . . võib tunduda lihtne, kuid ei pruugi olla nii nagu kaugemalt vaadates näib. Nimekiri abivahenditest, mida võib aarde juures vaja olla: ujumismask, kõrvatropid, lumepuhur, täikamm, pikad kummikindad, palju teipi ja soovitavalt kala hammaste vahele, et vajadusel oleks hea hammustada. Valik on Sinu! Õnne ja edu teel aardeni!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (3), lahe_teostus (3), ilus_vaade (3), lumega_leitav (2), matkarada (1), lühem_matk (1), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7TENY
Logiteadete statistika: 158 (100,0%) 0 1 1 0 0 0 Kokku: 160
Imesid juhtub. Nii sai mul see aaregi logitud. Aitäh peitmast! Ja aitäh kena värske logiraamatu eest!
Keibu skv liivaraja lähistel tuletati meelde, et neljapäev on kalapäev. Miks kala küll lendama on pandud, sellele ei saanud ma pihta, aga hea, et niipidi, oktoobris ujuda poleks ju parem olnud. Siiski ka lennata või ronida ma ei tahtnud, aga Tiidu abiga saime aardetopsi üsna kergesti kätte ja logid kirjas. Aitäh peitjale, päris tore pala see kala!
Logiraamatus olid logid juba kaanel. Panin uue logiraamatu, kiletatud juhendi, topsile GP/GC kleepsu ja teritasin pliiatsi.
Siinkohal Keibu liivaraja seerjalt kaldusime kõrvale ja mina sain altpoolt mängu jälgida, topsi ja pliiatsit tagasi üles visata ja allatulemisel gps-i mängida. Aitäh kalase aarde eest!
Ega ei pannud kohe tähele, et seeria väline aare. Tore vaheldus. Mina nägin ilusat vaadet aga kätel hakkas ka kole külm. Aega läks ka kõige peale aga saime ikkagi logitud. Aitäh peitjale!
Väike vahepala Keibu skv. seeriast. Tore teostus, tänud!
Ega ma kohe vaadanudki, et tegemist on seeriavälise aardega, seega konteinerit hoidev lahe ümbris sai loogilise selgituse tagasi maapinnal olles. Täna on küll esmaspäev aga natuke enne siia jõudmist helistas just tuttav külamees kes pakkus värsket kala ja õhtul sain esmakordselt fileerimist harjutada. Nii, et tänasesse päeva väga teemakohane aare. Tänud.
Oli küll juba reede, aga õnneks jagus kala ka selleks päevaks.Aitäh!
Enda teada olen selle juba ühekorra loginud, aga netis ei ole logi kirjas. Ju unustsun logida:( Seepärast sai siis täna uuesti logitud nii logiraamatus kui veebis:)
Keibu liivarada läbides otsisime ühtlasi ka selle aarde üles. Üsna kiire leid kui õigest kohast vaadata :)
Meil on tôesti kalapäev, nii hommikul kui ōhtul. Seelikuga üles ronimine on päris lōbus tegevus! Aitäh peitjale!
Keibu ringi vahele üks kõrvalpõige, Liis käis ronimas!
Viimased sipelgad sain vist autos kätte. Muidu mõnusalt ronitav puu. Aitäh!
Siin oli Anne-Mari kord ronida. Tema muidugi läks läbi suure okastekogumiku ja keerulist moodi üles, suutis teine isegi oma särgi natuke katki tõmmata. Aga aare oli vahva, paistab, et kaladel on neljapäevad logiraamatute söömise päevad. Aitäh!
Meil läks leidmiseks vaja ujumismaski ja täikammi. Jumal tänatud, et need juhuslikult kaasas olid! :D
Leitud. Kahjuks ma kõige suurem kalasõber pole. Aga sellisel kujul võttis muige suule. Aitäh!
Maastik osutus lihtsamaks, kui numbri järgi oletasin. Paistab, et kala siinkandis leidub. Aitäh!
Lumepuhurist oli abi :D okok./ Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Keibu ringile jäi ka mõni seeriast väljaspool olev aare väga mugavalt, ega siis ka neid niisama jätta saanud. Panime ikka kalale järgi, väga vahva "konteiner" ;) Aitäh!
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Olles suurema kambaga Keibu liivarada tegemas jäi see muidugi ka teele. Siin läks juba laste vahel natuke kismaks, kes ...
Leitud neljapäeval, mõnus jõukohane ronimine. Aitäh! :)
Kuna olime Keibu SKV liivarajale tulnud, siis mõtlesime, et vaatame selle aarde ka üle, et äkki näkkab või siis oleme järgmine kord targemad. Aga läks õnneks ja saime nimed kirja.
Keibu traili vahel selline tore väike sirutus. Poiste jaoks liiga lihtne, seega käisin kala ise puhastamas :) Aitäh, tore aare! :)
Olin juba valmis aardele märkmeid lisama, et mis abivahendiga on vaja tagasi tulla. Sain siiski hakkama. Aitäh! EVEJ
Hei Sven, tule vaata, see pole PET pudel, hõikasin oma kaasat, kellele meeldib küll minuga jalutada kuid kellel on teatav allergia pet-pudelite vastu. Aga ei miskit, seega pidin ise oma koivad kõhu alt välja võtma ja kalale minema. Nimi kirjas, suur hulk sipelgaid krae vahelt välja raputatud, jalutasin juba eemale, kui märkasin, et kaasa ikka salamahti aaret piilumas käis. Ju siis tekitasin pisut põnevust, aitäh aarde eest.
Kala ei saanud aga seeeest kohtasime palju sipelgaid
Piusa pannkoogihommikul olin Janari käest kuulnud, et siin oli mega palju sipelgaid ning üldse ei saanud selle pärast normaalselt otsida. Õnneks olid pooled vist magama keeranud, sest puu all sai isegi koha peal seista. Mõned siblisid aarde juures ka, aga ei midagi hullu. Mõnus vaheldus skoorirajale. Aitäh!
Siia puu otsa oli minu kord ronida, Loona ergutas alt.Sipelgaid oli ikka veel üksjagu Tänud
Oh, mis tore aare :) Kohtasime ka valvur-sipelgaid, tuli kiire olla. Võtsime: kristalli ja panime: sipelga ;)
Leidmine oli kerge, samuti ka kättesaamine ja logimine, tänu abiväele. Tänud kaaslastele. Tänud aarde eest.
Esimene pilk aardele pani kohe muigama, lahe. Tundus sobilik koht, et isegi mina võiks proovida logima minna. Uskumatu, kui palju sipelgaid. Kõik ümberkaudsed vist olid sellel puul, sest maas neid eriti ei olnud. Pärast sai ikka nokitud neid ära riiete pealt ja riiete alt.
Aga muidu tore, aitäh :D
Jõudes rahumeeli aardeni, lendas korralik sipelgaarmee peale, isegi kõrvus oli kuulda nende sõjahüüdu kuidas tuleb iga hinnaga sissetungija ja nende rahu rikkuja eemaldada pildilt. Hinge kinni hoides sai logitud ja korra ka vaadet kiigatud kuid helikiirusel pidi päkad tegema kuna see sipelgaterror pidi ometi lõppema. Kniks peitjale!
Kus on siis minu raja neljas punkt? Neljanda punkti asemel sattusin hoopis Nelajpäevase vobla peale. Aare tundus olevat eriti kerge saaka. Aga kui läksin teda otsima, hakati mind äkki igalt poolt hammustama ja selle asemel, et aaret lahti pusida, potsatasin ma ilma aardeta alla. Nüüd siis uuele katsele, ise hoolikalt oksi valides, et mitte sattuda sipelkatega kaetud okstele. Nüüd läks õnneks. Peale logimist tagasi pannes sain ka hunniku hammustusi, enne kui puuotsast alla sain. Tänud aarde eest.
Maastiku raskusaste küll veidi hirmutas, aga tegelikult oli kõik lihtne. Kui sipelgad muidugi välja arvata.
Oh sa jeerum, küll oli siin alles sipelgaid! Ja kui kurjad veel! 5-aastane pani isa kukil piirkonnast plagama, kohevarsti ka 10-aastane. Mis mul siis üle jäi kui ise ronida. Kerge polnud, aga tehtus sai :)
Mõtlesin veidi aega, kas võtan selle aarde ära ja teen kande logiraamatusse või jätan vahele. Aga no ei saa ju võtmata jätta, kui juba kohale oled sõitnud ja selline kala püüdmist ootab. Sipelgad andsid endast kõik, et mul see ülesanne veelgi põnevam oleks ja et ma logida ei näeks, ronis nii mõnigi silma :) Aitäh peitjale, tore elamus oli:)
Demokraatliku arutelu tulemusena ronis teadagi kes. Õnneks uuel mudelil on ümbermõõt oluliselt varasemast väiksem ja mahtus okste vahelt läbi. Tehtud!
Kui neljapäev on kalapäev, siis ilmselt laupäev on sipelgate päev. Siinse aarde juures jäi kätest puudu, ühega hoidsid pliiatsit, teisega peletasid sipelgaid, kes lasid värskel lõunasöögil hea maitsta, kuidagi proovisid veel tasakaalu hoida ning lõpuks oli veel vaja logiraamatuga ka askeldada. Minu jaoks liiga palju sipelgaid, kuid krõnksud said raamatusse vere ja higi hinnaga (palav päev + teravad väikesed oksakesed). Aitäh!
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Mis rada see ilma ronimiseta on. Täiesti kala, mis kala Nüüd pühin vist nädal aega sipelgaid enda pealt maha.
Muidu oli tore, kuid sipelgaid oli veidi liiga palju :D Ja siis nad kleepusid kenasti käte külge, kuna oksad olid vähe vaigused. Nimed said vast enam-vähem loetava käekirjaga paberile. Noh, hammastega hoiad oksast end kinni, ühe käega hoiad logiraamatut ja topsi ja korki, teisega pliiatsit.. Peitjale tänud!
Liisa oli pettunud, et traili aaretel nii vähe ronimist oli, seega lasin tal üleval ära käia ja tema jutu järgi oli lahe aare :) Aitäh!
Täitsa kalane värk tõesti. Egas midagi kui aga kõrgustesse järele. Õnneks oli väga hästi ronitav puu. Pidasin läbirääkimisi aardevalvuritest sipelgatega ja sain lõpuks vajaliku kätte.
Oligi heeringas, va kurivaim, puu otsa roninud. Kahjuks ei olnud ta seal üksi, kuigi osa heeringa külalisi otsustas koos Herkiga alla afterpartyle tulla. Ei saanud maalilist vaadet nautidagi - nii kiire oli alla tulekuga, et see allatulek meenutas oma sujuvuselt Michael Jacksoni moonwalki. Väga voolav vaade igatahes. Häälitsused ka umbes samad. Väga MTV retro. Nägemiseni ja aitäh kala eest!
Eks ta on see geopeituri elu, vahel tuleb ka puu otsast kala püüda. Spinningamb oli küll autos, aga sai ka ilma hakkama. Aitäh peitjale.
Puu juurde jõudes kohtusime Sandri ja Afonjaga. Nemad olid juba kala märganud, seega meie enam otsima ei pidanud. Puu otsa ronimine jäi SalmeS kohustuseks. Kui maa pealt tundus, et siin sipelgaid pole, siis ülal sibis neid päris palju. Sellest hoolimata said nimed logiraamatusse kirja.
Vihje täiesti asjakohane. Oli vist kalastajal midagi spinningu otsast minema lennanud. Aitäh võimaluse eest selle hobiga (s.h vältimatu lahkamine) humaansemal viisil jõudu katsuda.
Nac olin ikka kaarti vaadanud ja teadsin et siin matkarajal on ikka kaks ronimisaaret ka. Kui eelmise juures oli koor alles märg ja libe ning kastanite toomine jäi minu kanda. Siis siin kõndisin nulli ja teadsin kohe et mul piisab vaid suuna kätte näitamisest. Aga ega kui üks orav ees, siis kohe teised ka järgi. Ka logi kirjutamine käis mõõda inim.. st oravredelit. Väga lahe värk. Taaskohtusime siin ka Trallsidega kes olid teistpidi ringiga siiani jõudnud :). Veel ennem metsavahele põikamist nägime veel kampa inimesi, aga kuna suund tundus nac vale siis ei pidanud neid geotajateks. Tänud peitjale
Algul tundus päeva raskeim aare, aga tegelikult oli täitsa tore :)
Kalaisu tuli nulli lähenedes peale. Toidu tõi puu otsast lauale kallis kaasa. On ikka mees mul, tõeline mees toob naisele kala puu otsast ka alla! :D Suured tänud huvitava aarde eest!
Keibu rajal olles pidi ju ka teised vanemad aarde ühe hooga üles otsima ja see sai siis esimeseks boonusaardeks. Ronimine vast polegi seal hull, aga sellise tuulega oli küll paras tivoli :D. Muidu mõnus sirutuspaus ja nagu vanarahvas öelnud - kui georingil ronida ei saa, siis pole see päris õige georing. Meie täname!
Täna sai siin päris pikalt jalutada ja loodust nautida. Kuna oli reede, siis kalasuppi ei teinud. Tänan.
Täna sipelgad magasid ja oli parim päev kala jahiks :D Täna peitmast.
Uue matkaraja kõrvalboonusena leitud tops. Pidi ikka kõva torm olema, et kala sellisesse kohta pidama jäi. :)
Õnneks juhtus täikamm kaasas olema, see päästis olukorra ja saime aarde logitud :) Kuna see oli tänane viimane aare, siis võtsime ka aja et mööda mereäärt jalutada. Väga mõnus rahulik koht. Ja võrdlemisi vähe prügi. Mõned makrofleksi ja õlle purgid ainult. Korjasime need leitud kilekotti ja jätsime RMK telkimisplatsi ääres prügikasti. Tänud peitjale :)
Tee aardeni oli vaheldusrikas ja huvitav. Abivahendeid kaasas polnud, sai ka ilma hakkama. Aitäh!
Täna oli küll laupäev, kuid kala saime ikkagi. Mitte küll nii lihtsalt, kui oleks soovinud, kuid kätte saime ikkagi. Vaade oli ilus ja tuul kõigutas.
Tavalise Keibu aarde juurest jalutasime ka siia kui juba siinkandis olime. Kohapeal väike pingutus ja oligi karp käes ning nimed kirjas. Aitäh.
Sõitsime lõkkekohani ja tegime väikese jalutuskäigu. Nüüd sai ka neljajalgse sõbra kaasa võtta, sest siin ei olnud ühtki hingelist. Kohapeal selgus, et olin seda aaret sügisel ikkagi võtmas käinud. Topelt ei kärise ja nii said nimed uuesti kirja. Tagasi lõkkekohal olid juba üks seltskond end sisse seadnud aga õnneks oli piisavas kauguses veel üks istumise koht. Tegime tule üles ja kaasa võetud söögid söödud, liikusime edasi. tagant järgi tarkusena avastasin kodus, et olime ühe aarde jälle vahele jätnud, eks tuleb uuesti tagasi tulla. Aitäh.
Tore. 3598. Found it: 14.Mar.2020 Neljapäev on kalapäev / On Thursdays we eat fish. Ärevad ajad riigis. Võtsime ette looduse päevad. llm oli ilus kuid tuuline. Jalutasime eelmise aarde juurest, ronisime, logisime ning läksime mööda tuulist mereranda tagasi. Siis ei saanud üle jõe, kuigi nad meil siin nii pisikesed. Veidi tuli minna tagasi, et saada edasi. Aare oli vist korras. Täname!
Väike Nõva kandi tuur värskes õhus sel äreval ajal. Ilm oli ilus ja meil hea jalutada. Praegu vaatan, et eelmised leiud siin kõik olnud 14.-ndamal kuupäeval, nii ka meil. :) Kui parv lapsi on kaasas, siis saavad vanad geopeiturid lihtsamalt. Edasi jalutasime mere äärde, kus tuul tahtis kõrvad peast viia. Aitäh siia kutsumast!
Laupäev on vist sipelgate päev, terve puu kubises neist. Aga kätte ja tehtud :)
Reede on ka kalapäev. Sellist nomenklatuuri abivahendeid ei olnud kaasa võtta, pidin tavavarustuses hakkama saama. Pärast sai jopet ja juukseid ikka pikalt soputada.
Koostöös sipelgatega logitud. Pärast andis neid veel kaua maha pühkida. Aitäh.
Sellest sai geopäeva kõige pikem matk, kuigi liikusin aardeni suht linnulennult mööda rada ja läbitud sai vaevu kilomeeter. Eks mõni teine päev korvan oma tegemata sammud. Aga see jalutus kulus marjaks ära. Nimelt eelmise aarde juures toimunud intsident, ärritas mind päris korralikult ja oli vaja välja mõelda kuidas ma oma vihmarehvidega siit liivast tagasi välja murran, ilma et autole rohkem kahju tekitaks.
Metsaalune oli ropult kuiv, lausa anus paari vihmapiisa järele. Loodame et varsti saab ka. Nulli jõudes oli peagi selge, et ma pole ainuke kes kalast huvitatud on. Sipelgad olid vallutanud aardevalvuri ja tegid olemise üsnagi huvitavaks. Proovisin küll teha kähku aga eks see logimine võttis ikka natuke aega. Need sipelgad aga olid kiired ja selle ajaga jõudsid nad pugeda igale poole. Kätele, jalgadele, püksi, suhu jne. Seega kindlal pinnal tagasi olles sai üks korralik sõjatants ette võetud. Mõnele kõrvalseisjale oleks see ilmselt vägagi veider vaatepilt olnud. Vähemalt lõpetas see omavoliliselt alustatud sipelgateraapia. Jäi veel üle tagasi naasta. Ka liivaväljad oli vaja taas ületada. Kuna parklas seis kõrval üks maastur, siis ma väga enam ei muretsenud ja proovisin lihtsalt vähe rahulikumate tuuridega. Õnnestuski , ja kadunud jubina leidsin ka üles. Seega lõpp hea, kõik hea.
Tänud.
No kus oli teel aardeni ikka sipelgaid. Iseenesest oli mõnus kerge trenn rada sumbates ja sipelgaid jalgadelt minema pühkides. Kohapeal polnud aarde asukohas kahtlust. Olin kindel, et mina kui pükstes ja tossudes, olen see, kes logi kirja paneb, aga kuna kleidiga Heike oli kiirem, siis ei hakanud ta entusiasmi peatama ja olin igaks juhuks vait.
Naljakas, et see kala nüüd sinna sai. Kui tal sellised huvid on las siis olla. Aitäh toreda jalutuskäigu eest!
Sipelgaid küll oli natuke, aga õnneks polnud nad veel väga aktiivsed. Üldiselt läks hästi, kuigi võhma võttis välja küll. Tänud.
Täna on Rahvusvaheline Päästekoerte päev ning tähistasime seda ühise Geopeituse jalutuskäiguga. 0sales 7 inimest ja 13 koera :) Tänud peitjale!
Mõnus jalutuskäik. Seekord siis teist korda siin.
Täname.
No täna polnud küll neljapäev aga tundus, et siiski sobilik päev kalapäeva aadreks. Nagu noormeestel ikka kombeks lasti neiul kiirelt ja kärmelt logima sibada :) ..õnneks oli nii üles, kui ka allatulek pigem meeldivad :)
Leidsin kala kuivama riputatult. Ei olnud veel valmis, jätsin edasi rippuma.
Aarde juures on tuttav liivane RMK matkarada, kus viimati neljakesi Aegviidu poole matkakottidega rattaid läbi liiva nügisime. Raivo oli siin usin logija. Tänud peitjatele.
Sai nauditud looduse ilu teel aardeni.Aarde juures nägi Raivo kõige rohkem vaeva aga me kõik olime truult kohe valmis appi minema.... Aitäh!
Jajaa, mina olin see kes koti kaasa tassis. Ja aardel järel käis. Aitäh!
Neljapäev ei olnud. Aga kalapäev oli. Osmussaares oli mõnusa hõrgutava kalasupi päev. Niimoodi ei saanud seda kala-aaret kahe silma vahele jätta. Hakkasime endid siia sättima ja kõige tublim meist tassis kohale terve kotitäie abivahendeid. Ülejäänud panustasid veidi vähem. Kokku saime siiski aukartust äratava hulga abivahendeid. Täide puudumise tõttu jäi täikamm maha. Õnneks sai kohapeal konstrueerida okastest asendusvahendi. Ja nüüd polnudki enam muud, kui nimed kirja panna. Suur tänu!
Lgp Aardeomanik. Pange oma koduloomad lühema keti otsa! Jube, kui tüütud need valvurid on. Jagus teisi veel pooleks päevaks jänest sõitma.
Neljapäeva ootama ei hakanud, kaks päeva olime vaadanud ,kuidas lestasid merest välja meelitati ja oma kaks lesta suutsin imekähku pintslisse pista. Vaiksel pühapäevasel päeval jalutasime tugevdatud jõududega liivas ja üritasime aru saada, kus see suur psea on, mis neid ringisebivaid tegelasi laiali saadab. No ja siis saime aru küll, kui nulli jõudsime ja rahutu maanooruk kala kabistades joppima hakkas. Tundub senitundamata liik, igatahes...õnneks pääsesime, enne kui meie kondid oleks paljaks lutsutatud. Tänud!
Kalapäev oli sel nädalal laupäev. Aga ajaloole otse vaadates oleks huvitav näha kuidas toimiks see, et neljapäeviti saab ainult kala süüa. Mulle kala maitseb ja oleksin poolt. Ma ei tea kuidas need sipelgad ainult kalapäevaga seotud on. Õnneks olid eelmiste päevade Muinastulede öö külastajad enamus sipelgaid endaga koju viinud. Meile oli jäetud ainult näputäis. Aaret logimas käis Paavo. Aitäh!
Kui eile saigi vaid üks aare leitud, siis täna tuli teised Muinastulede boonusaarded üle vaadata. Jätsime kolm tranduletti Keibu parklasse ning panime kand ja varvas minema. Raudruunad jäänud lolli näoga järgi vahtima. Liivane tee ning üleeilane ja eilane pikk pidu nõudsid õite peenikest kümnist, aga muhedas jutuvadas ei pannud neid nelja koma ühte kilomeetrit nagu tähelegi. Eriti seda, mis naastes võsase metsa vahele keeratud sai :-P
Nullis selgus, et kirjeldus puha lugemata - ainult täikamm oligi vanast tarkusest taskus. Õnneks tegi see töö kenasti ära ja karvased kreeka eed said logiraamatusse kirja. Pärast oli tükk tegu, et valvuritest lahti saada.
Suur aitäh Marisele temaatilise aarde eest ja peitmast Muinastulede sündmusele boonuseid! Aare kenas korras, valvurid samuti.
Ujumismaski unustasin autost kaasa võtta, lumepuhurit poleks olnud kusagilt võtta, kindad jäid samuti maha.. otsustasin siiski paljakäsi järgi uurida, mis krutski siin ees ootab.. Segajad üritasid kõvasti logimist takistada, aga panin sellest hoolimata nime kirja. Aitäh! Väga tore koht siin, oleks meeleldi pikemalt aega veetnud (mitte just aarde kõrval, aga mere ääres küll), kuid üks pikem matk Pakri saartel oli veel ees.
Täiesti ronitav puu ja roogitav räim. Boonuseks sipelgad, kellega sai sisustatud pool koduteedki. Viimase neist viskasin kodu ukse all autost välja. Aitäh.
Madis lubas, et teekond aareteni on edasi-tagasi 1 km, aga tuli välja, et 2.5 :D Asi oli okei seni, kuni Madise karjumine lapse üles ajas ja siis oli juba lapsel vaja karjuma hakata, mistõttu võtsin ta sülle ja tagasitee nägi välja selline, et korjasin lapse riiete pealt sipelgaid, samal ajal üritades neid mööda oma jalgu üles ronimast takistada, ikka väga hull värk. Aitäh aarde eest!
Karjusin puu otsas sipelgate tõttu nii valjusti, et laps ärkas üles. Uhh, paras võitlus oli nendega aga kuidagi sai logi kirja pandud ning pärast korjasin veel tükk aega sipelgaid ära pluusi seest. Aitäh peitmast!
Vat neljapäev täna ei olnud. Niisiis, nagu soovitatud, panin igaks juhuks ujumismaski ette ning võtsin lumepuhuri ühes, et saaks ikka kindla peale pühapäevast ka kalapäeva. Sai-sai :P Vaikselt vedas tuult üles ja merelaine hakkas vahtu tõmbama. Praegu veel päike paistis, kuid õhtuks võis sadu oodata. Nullis tahtis lausa lumepuhuri käest ära puhuda! Sihile ma siiski jõudsin ja kala sain ka. Poole kilomeetri kaugusel tagasiteel avastasin veel ühe kala - geps ununes nulli rippuma. Ega muud kui natuke rohkem jalutada :o) Pühapäev on kalapäev, aitäh!
Keibu tavalise juurest tulin, vihma ladinal kallas. Tundub uskumatu, peale 3 kuud põuda. Ja kohapeal ei tundunud küll, et maastiku raskusaste 3.5 oleks. Sest no pärast sai mindud lähedaloleva Ristna aarde juurde, mille maastiku raskusaste on 3 ja Kala sai võetud, Ristna hiljem mitte. Aitäh.
Keibu tavalise juurest jalutasime otse siia edasi. Krants otsis pidevalt viludaid paiku, kus vahepeal küllili visata. Kohapeal oli valvureid hulgim, kuid saime nendega üsna ilusti jutule. Ei süganud ka Andres ega ka krants ennast üleliia, nii et ju läks ka neil rahulikult. Aitüma!
Kalapüük jätab mind neutraalseks, vist selletõttu, et kunagi pole õnnestunud. Aga eks ole veel võimalusi proovida. Siin läks aga kergelt, saak oli pirakas. Sipelgaid oli palju aga keegi meile liiga ei teinud, lihtsalt ronisid ringi.
Auto parklasse, Karlile vanker välja ja jalutuskäigule. Hea, et meil sportkäru oli, mis liiva sees liikus täitsa hästi. Aarde juurde jõudes, oli selline tunne, et sipelgad tahavad meid ära süüa. Ja eriti hull oli see seal puu peal, kus aare oli. Head valvurid aardel:) Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
See on ju suur sipelgsäga! Hirmus elukas, paneb neljapäeviti ujumismaski ette ja lendab lumepuhuriga lapsi hirmutama. Tegelt peaks seal lisavarustuse nimekirjas olema ka kaks sipelgakaru, aga kuna neid poldud pandud, siis meil neid kaasas ka polnud. Ajasime täikammiga hingamistoru sipelgaid täis ja puhusime need sägale püksi. Ja kuni säga seal sibeles, sai rahulikult logi kirja panna. Tänud, ja nüüd mere äärde udusid vaatlema.
Paganvõtaks, kui kurjad sipelgad. Neid tuli mu krae vahelt veel tund aega hiljem välja. Muidu oli mõnus lonkimine, aitäh!
Eeltöö oli kehva ja ühtegi abivahendit kaasas ei olnud. Mõtlesime ikka üle vaadata, et milleks neid seal täpselt vaja on. Kohapeal esialgu ei saanud midagi aru aga lõpuks jõudis kohale ja logi tuli ikka kiirelt kirja panna. Peale logimist jalutasime mööda randa tagasi RMK platsini. Tänud kutsumast mõnusale jalutuskäigule :)
Keibu luidetest jalutasime siia ka, ilma igasuguste abikateta aga Laur korraldas meile ikka koneineri kätte ja mina sain seejärel korralduse KÄHKU ära logida… :D. Polnud küll neljapäev, aga kala nägime ikka, aitäh Marisele meid Keibule jalutama toomast :).
Mõnus jalutuskäik. Tegime kindlaks, milline abivahend peale aardekülastust hädasti ära kuluks :) Tänud!
Mõnus koht. Kahjuks ei saanud me kauemaks jääda. Algselt oli plaanis randa minna ka rannamõnusid nautima, sest peale selle aarde logimist oleks üks värskendav suplus ära kulunud küll, aga oli vaja jõuda Murru etendusele, siis tuli kiirustada.
Oi jestas. Peale logimist tegime küll kiiret võidutantsu. Tänud peitmast.
Teel Haapsallu tegin kõvera sisse ning tulin Keibule jalutama ja uusi aardeid otsima.
Uue naaberaarde juurest oli loogiline käik tulla siia edasi uudistama.Paistis jah lihtne aare....jääb tõesti meelde,aitäh!
Jalutuskäik oli super, rand oli üllatavalt inimtühi. Aare tundus ka lihtne, kuid... Ütleme nii, et mul polnud aega isegi lugeda, kes siin enne meid kirjas oli. Kogu nimekirjas olev varustus ka puudus. Jääb meelde, tänud!
Jajah, liiva-sipelgad on teadagi agressiivsed. Kunagi sai neid Leedus Kura sääre liivikutel kirutud. Nüüd siin. Hammustada sain rohkem kui ühel korral ning otsa leidis neid veel suuremal hulgal (jalanõude sees siiski). Rannas oli muide tiibadega sipelgaid lausa massiliselt. Õnneks need ei hammustanud vähemalt. Tänud siia kutsumast. Logiraamatusse sai esimene kritseldus umbes kell 13.