Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur laskur, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Uljaste järve kaldad on järsud, liivased ja kruusased. Järve pindala on 60 ha, sügavuse 5-6 m. Uljaste järv on kollase kuni rohekaskollase veega umbjärv, kus vee läbipaistvus on üsna väike (1,5-1,8 m). Tegemist on eutrofeerunud järvega- eutrofeerumise on põhjustanud minevikus liigne väetiste kasutamine. Kalafauna on suhteliselt liigirikas (ahven, särg, linask, koger, haug, latikas jt.).
PS: Kuna aare asub järsul nõlval, siis palun lähenege aardele ettevaatlikult!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkimiskoht | Parkla | 59° 21.5051' 26° 46.9490' |
Aarde sildid: ujumiskoht (1), rmk_matkateed (1), matkarada (1), lumega_raske (1), lühem_matk (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7T6MD
Logiteadete statistika: 96 (98,0%) 2 3 0 0 0 0 Kokku: 101
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kadunud. Ei soovi taastada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kadunud vist, pole mõtet aega raisata.
Sai ronitud mitu korda üles-alla aga seekord silma midagi ei jäänud. Eks teinekord, koht ise on kena.
Oma pea iga-aastasel retkel Ida-Virumaale peatusime seekord Uljaste järve ääres. Muuhulgas sai aare kah logitud, aitäh!
Selle suve esimene ujumine Uljaste järves tehtud ja nüüd tundus õige aeg ka aare logida. Aitäh peitjale!
Leitud. Uljaste järve ääres polnudki varem käinud, kena koht!
Väiksma järve äärest tulles kõndisime mööda järve kallast ja leidsime mitmeid tunnistusi kunagisest kadunud hiilusest siin kandis.
Tänan peitmast.
Meie georeisi viimane päev algas Uljaste järve äärest.
Telkida sai veidi eemal RMK lõkkekohas, peale asjade kokku pakkimist käisime ka siit läbi. Peitjale tänud!
Selline järv!!! Keskmisemast Eestist tulnuna polnud varem ei kuulnud, näinud ega ujumas käinud. Varasest kevadest ja varustuse puudumisest hoolimata on nüüd kõik tehtud...uljus sai võitu!:) Aitäh peitjale!
Pere jäi mäestlaskuma, mina tegin uue aasta tervituseks pisikese aadeotsituuri. Lund oli rohkesti, õnneks aardepaik lumevaba ja karp lehvitas juba laskumise pealt. Aitäh!
Tore koht muidu, suvel oli raskusi parkimis koha leidmisega aga see kord oli see lihtne, aitäh kohta tutvustamast :)
Siin lähenesime karbile selgelt valelt poolt ja õige rada jäi leidmata. Kui tulla valelt poolt, siis korralik maantee viib õige topsini. Kehtib vana geopeituse vanasõna - kõik pole aardepeidik, kus kõvasti on songitud.
Väga ilus koht ja järv. Stella sai aardeks ühe pisikese mänguasja ja jättis asemele juukseklambri.
Läksime järve äärde matkama ja kohe alguses vormistasime selle kiire leiu. Konteineri külje sees on väike auk, kuid paistab, et sisu püsib veel kuivana. Aitäh!
Teiselt poolt oleks olnud aardele küll targem läheneda, aga tegelikult polnud midagi väikese ekstreemsused vastu. Koht ise oli tuttav ja matkarada mõni aeg tagasi läbitud.
Matkateel matkamise VIII päev. Kodutöö oli seekord tegemata, nii olid kõik tee peal näppu jäänud aarded meeldiv üllatus. Nii ka siin. Aitäh.
Veel üks aare millest korduvalt viie meetri pealt mööda käidud. Avaldamise järel kirjeldusest loetud viide järsule nõlvale tekitas kohe sisetunde et see ei ole minu jaoks – akrobaatika ei ole kunagi mu tugev külg olnud. Ja nii sealkandis liikudes enamasti isegi ei meenunud, et see aare seal kusagil on. Täna oli mõte Uljastel lihtsalt üks jalutuskäik teha. Peale eilset kohtumist (Martini) siiliga oli entusiasm keskmisest kõrgem ja mõtlesin et vaatan üle, mida see nõlvak siis endast kujutab. Silma järgi tundus võetav, tänu külmale tuulele olid värske õhu nautijad oosil matkarajal ja järve kallas tühi, seega ei olnud ka karta et potentsiaalse alla veeremise keegi kohe Youtubi postitaks :) .
Jalatsid just kõige sobivamad ei olnud, aga ei olnudki väga hull see ettevõtmine. Aardekonteiner hakkas juba kaugemalt silma, sättisin end aardele nime andnud objektile istuma, nautisin järvevaadet, lugesin et metsasjalutaja oli juba täna seal olnud ja panin ka ennast kirja. Tänud.
Leitud. Aitäh. Siin on ikka veel suured hanged ja järv jääs.
Viimasel ajal olen hädas aaretega 1,5 - 1,5. Selle aarde puhul veits kõrgemad hinnangud ja teadsin, et tuleb kergem otsing. Nii läkski, leid tuli kiiresti. Mujal Eestis on juba kevad, siin ikka veel talv. Aitäh!
Üles ronimine, aarde leidmine, liu laskmine. Aitäh.
Tava tossudega oli mega libe aga sain hakkama ja nimed kirjas
Eelmine õhtu läks küll nii, et oma lemmikust metsaonnist saadeti meid minema, kuid õnneks tegi Silveri tädi meie mornid näod nii rõõmsaks, kui saime täielikus luksuses ööbida. Ei ühtegi männiokast, sipelgat, kummalist auku ja seenevihma. Hommikul ajasime kargud alla ja läksim tuuri viimasele päevale reipalt vastu. Minu esimeseks aardeks oli männijuurekas. GPS oli hommikul veel unine ja liigutas mind ringi nagu kuutõbist. Sellest hoolimata aare peitu ei jäänud ja päev sai rohelise näoga alguse.
Taevasse ajas halle ähvardavaid sajupilvi, kuid neist hoolimata asusime matkarajale. Õigel hetkel märkasin geomaanteed ja käisime panime kiirelt nimed logiraamatusse kirja. Edasi matkasime erinevaid tasandeid vahetades, kukekaid silmates ja vaikust nautides. Täname.
Uljaste järve äärde polnudki ammu sattunud. Veel vähem teadsin ma, et seal on täitsa ametlik RMK matkarada. Matka kõrvalt otsustasin siis huvi pärast piiluda, kas sealkandis mõnda aaret ka leidub. Ja täitsa leiduski. Leid ise tuli nii kiiresti, et teised polnud veel mäest alla tulema hakanudki kui minul juba aare käes oli. Aga koht ise on endiselt väga ilus :)
Jaanipäeval vana tuttava Uljaste järve ääres. Aare leitud mitte päris esimese kahtlustatava männi juurest. Sattusime nägema ka veeõnnetust. Tänud peitjale.
Kuna päev algas juba kell seitse, siis olime Uljaste järve ääres nii varakult, et ujuma veel ei kippunud. Hakkasime Mädajärve poole astuma ning juurikas jäi ette. Karuonu totsatas juurika peale istuma, et näe kui hea logimise koht siin. No kui on hea, eks logi siis ise. :)
Super ümbrus. Sõidame siit läbi aastas mitu korda. Kui geopuhkust ei oleks olnud, siis juba enne teadnud.
Oma sünnipäeva puhul tegime perega ümber Uljaste järve matka. Kuna oli mõni aasta paus aarete jahil, aga hing ikka kripeldas, mõtlesin, et vaatan, kas on mõni aare kodukandis. Oligi. Leitud. Me küll Google mapsi abiga täna otsisime, päris täpselt kohale ei juhatanud, aga loogiliselt oli aare kohe leitav. Laps sai ka nüüd ehk maigu suhu ;)
Kohale jõudes tuli koht kole tuttav ette, aga koht on piisavalt kena, et siin korduvalt käia. Aare jäi loogiliselt kohast kiirelt silma. Aitäh peitjale.
Siin järve ääres on saanud juba varemgi aardeid otsimas käia. Väga kena koht. Tore oli taas siia tulla ja nautida kaunist loodust. Saime nimed kenasti kirja. Aitäh peitjale!
Gepsunäitu päris täpseks ei saanud ning seetõttu jäi teatav kõhklus, millise männi juures just Männijuure aaret otsima peaks. Vaatasin lambiga natuke ringi ja läksin lambist üht loogilisemat lähemalt kontrollima. Kohe tuli jackpot kah. Uljaste järve äärde polnud seni veel kunagi sattunud ja niipalju võis aduda küll, et koht väärib tegelikult päevavalgel külastamist.
Kaunis vaade ja see järv on üks mu lemmikuid juba lapsepõlvest peale, kuid kahjuks ei oska inimesed loodust hoida ja teel aardeni juba vedeles maas purukskistud prügikott. Leid ise kiire ja loogilises kohas.
Koduteel Kiviõli Seikluspargist tegime ujumispeatuse. Aare oli lihtsalt leitav. Aitäh.
Ilus järv. Käisime ujumas ja seejärel otsisime üles nii aarde kui ka Suveseikluse punkti. Tänud!
Olime sel aastal Ida-Virumaal suveseiklemas. Üks punkt, mis leidmist vajas, oli Uljaste matkaraja algus. Ilm oli kuum, järveäär paksult inimesi täis ning teeääred autosid täis. Raske oli parkimiskohta leida ning kuna sobivat ei leidnudki, siis ujuma ei saanudki. Aga koht on ilus, kunagi varem oleme siin ujumas käinud. Aitäh aarde eest!
Meie Ida-Virumaa tripi esimene telkimiskoht. Pakkus väga palju kauneid vaateid. Telklat külastas ka kaunis noor rebane.
Võiks öelda, et minu juured pärinevad siit. Kuigi jah, oma esimene eluaasta sai ainult Sondas elatud aga vanaema juures ja Uljastel ujumas sai veel kümmekond aastat pärast sedagi palju kordi käidud. Tegime seekordki siin väikese ringi järve ääres ja tutvustasin oma lastele oma lapsepõlve mälestusi.
Tänud aarde eest ja vanu aegu meenutamast.
Tore aare ilusa järve ääres, meeldis see koht väga. Kui siia kanti tulles ööbismiskohta vaja, siis tulen siia veel.
Suured tänud peitjale väga ilusasse kohta juhatamast. Kena järv ja jalutuskäik.
Männiga muret polnud, küll aga oli männi lähistel kaks tütarlast, kes seal parajasti mobiilifotosessiooni tegid. Nii sai jälle natuke passida enne kui juure alla pääsesin. Tänud peitjale!
Siinkandis oleme me juba mingitel asjaoludel varem olnud. Igavesti lahe kant. Nagu välismaal, tee järve ääres ja ... Piknikulised meid ei seganud. Sipelgad olid ka veel veidi unised. Seega saime ise julgemad olla. Karbike tuli välja ja lasi ka sissekande teha. Täname. Oli vist OK korras.
Vaatasin kõik männijuured läbi, aga aare jäi leidmata. Proovin teinekord uuesti.
Kui aare juba arhiveeritakse siis tuleb ju vana logivõlg ka likvideerida ;)
Tänud aarde eest!
Polegi Uljaste järve ääres talvel käinud. Järv hakkas juba jääga kattuma, aga kuna kalamehi järvejääl polnud, siis ei julgenud ka linnud jääle laskuda.
Esimene leid teel Narva, kuldne klassika.
Esimene aare tiksudes vaikselt Narva poole. Koht oli kaunis ja aaret väärt. Kole külm tuul oli ainult otse peale.
Tänane plaan oli jõuda õhtuks Narva sündmusele. See aare oli esimene peatus teel itta. Hommikul vara oli logiraamatus juba üks tänane logi olemas. Lisasime teise. Tänud peitjale!
Tuttav koht, kus geps seekord üldse ei tahtnud koostööd teha ja tuli aarde nime järgi orienteeruda. Polnudki raske ja taktika viis peagi võiduni, aitäh!
Tavaliselt käin siin orienteerumas ja ujumas. Täna sai topsi pärast tuldud. Ilus oli. Aitäh!
Uljaste juurde olen varemalt korduvalt sattunud, küll geopeitusega seoses ja küll niisama telkinud. Aga kalale pole siia veel kordagi jõudnud. Võimalik, et kunagi siiski proovin ära. Aitüma!
Aitäh vahvasse kohta juhatamast! Möödunud talvel sai üle selle järve sileda jää koos noortega kõnnitud! Tänud aarde eest!
Georada viis kohale ja leitud. Tänud peitjale.
Uljaste järve ääres oleme juba jõudnud nii telkida kui piknikku pidada. Täna ei teinud kumbagi, aga paar aaret otsisime ikkagi üles. Selle leidis Marje, mul oli geokõne pooleli. Vaade aarde juurest oli ilus. Tuli kohe üks meeldiv kord ja tegevus meelde, mis siinsamas tehtud sai. Olid ajad, olid ajad.
Aare oli korras, evej. Nüüd lugesin kirjelduse ka läbi ja sain selleski osas targemaks. Ikka on tore, kui aardeid juurde tuleb ja nende koht külastamist väärt on. Aitäh peitjale! Tere tulemast ka GP lehele.
Uljaste järve ääres meenusid mälestused täpselt 4 aasta tagusest ajast kui tegin oma esimest pikemat rattatuuri. Tookord olin siin oma 6. päeval. Koperdasin sama teedpidi mäest üles nagu tookord. Nulliga risti olles viis georada aarde juurde. Otsisin õigest kohast aga mitte piisava hoolega. Teisel ringil samasse kohta jõudes tuli karp välja. Aardest järve poole on georada muutunud lausa trepiks. Pole viga nii. Nautisin vaated ära ja suundusin edasi. Aitäh!
Päris arvestatav georada viib nulli, gepsu võis juba jupp maad eemal taskusse susata. Korralik vanakooli juureaare. Aitäh!
Tänaku rallivõit nähtud liikusin edasi. Sain vihmapilve alt välja sõidetud, kuid kui leiu olin ära jõudnud logida, sai ta mind jälle kätte. Nii kestis see põgenemine/tagaajamine veel pool päeva.
Jõudsime kohale, Mihkel käis alustuseks koos sinivetikatega ujuma, panime telgi püsti ja einestasime natuke, seejärel läksime aardejahil. Leid tuli kiirelt. Õnneks viitsisime aarde õhtul ära otsida, sest hommikul oli seal läheduses 40-pealine pensionäride kamp turistireisil. Aitäh peitjale!
Matka esimene leid. Sõitsime päeva viimase puupüsti täis rongiga Sondasse ja lõime Uljaste järve kaldal laagri üles. Öö hakul käisime aarde juures ära. Aitäh!
Leitud jah. Ja ei ole see kallak jah hull midagi, aga lagunema kipub, kui seal sedasi turnitakse. Aga muidu - ujuma seekord minema ei hakanud, parkisime auto tee äärde ja ajasime asja kähku joonde. Karmimad objektid alles ootasid ees. Tänud karbi eest ja pikka iga talle!
Valisime tänaseks ujumiskohaks Uljaste järve. Vesi oli kollakasrohelist ollust täis, ilmselt mingi vetikas. Aga ellu me jäime. Peale ujumist vaatasime aarde üle. Ega seal abivahendeid vaja olegi, geoerosiooni järgi jõuab õigesse kohta. Aitäh taas siiakanti kutsumast!