Skärestain

Leitud

Esimene reaktsioon leides oli, et kuidas me küll kohe ei näinud.

Olin valmis raskemaks, aga siin sujus kõik lihtsalt. Suvalises kohas metsa pöörata pole vaja, aarde juurde viis üsna lai rada, millel isegi suunavidad, rattaga sõitmiseks pidasin küll ebasobivaks, selle jätsin tee äärde. Astuda tuli alla 500 sammu, pikemasammulistel veel vähem. Skärestain üle vaadatud, vaatasin ringi ja vihjeobjekt paistis. Mõeldes raskusatmele, pöörasin selle juures pilgu kohe õiges suunas. Jäi veel üle võtta logiraamat ja nimi kirja panna. Aitäh peitjale siia juhatamast ja juurdepääsu rajajatele suur tänu!!

Leitud. Tänud!

Lootsime enne tuppa taandumist kiirelt mõned aarded kirja saada, mistõttu venis iga minut, mis me siin tuulasime. Lõpuks sai vihjele truuks jäädes leiu Muhkel. Ma ikka veel otsiks.

Leidmisele kulus kümmekond minutit, õigel rindel vaatasime kaks korda. Siis aga pahvatus ja leid! Aitäh.

Natuke oli vaja ikka silmi pingutada aga ülemäära kaua aega ei läinud. Aitäh!

Mina jäin selle aarde juures ikka väga pimedaks. Tänud peitjale!

Sellel teekonnal täna oli kummik kohe väga suur sõber. Kohale sai ilusti tema abiga, aga seal enam lihtne polnud. Häbematult kaua kulus aega selle otsimise peale ikka. Koos täieliku nõutusega saabus ka leid, mille üle oli ikka tõeliselt hea meel. Tänud peitjale

Leitud. Aitäh peitjale!

Esimene stain meie jaoks siin Vormsil. Pärast nägime veel palju staine. Siia viis väga eeskujulik rada, arvestades sellega, et kevadel tundub kummik vajalik. Täna puhtalt sandaaliga tehtav. Lõpus kulus otsingule kõvasti aega.. Hiljem paljude aarete puhul sama lugu. Aga ma ju vaatasin sinna varem! Aitäh!

Sõitsime ratastega nii kaugele kui sai ja edasi jalgsi. Sai leitud, aitäh!

Skärestain jäigi mu seekordse Vormsi-tuuri viimaseks leiuks. Ligipääs ei olnud küll raske, aga kuskil sattusin siiski ootamatult ühtlaselt vesise koha peale, mida selle põuaga poleks oodanud. Matkatossuga jäi ikka varvas kuivaks, nii sügav see nüüd ka polnud. Geps hüpitas nulli metsa all ringi, vihje toel sain siiski tõenäolise peidukoha paika. Aarde nägemiseni kulus ikka kah mõni minut, ei mõistnud kohe õigesti vaadata :o) Aitüma.

Lisaks Tjukale oli see Kaupo teine leid Vormsil. Aga tõesti, jällegi koht, kuhu ilma geopeituseta vist eraldi sisse ei põikaks.

Logide järgi tundus võsane matk. Meil olid paksud riided seljas ning oli lihtne astumine. Mõni logi vihjas ka, kust kohast aare paremini silma hakkab ning nii tehes jäi tõesti hästi silma. Jälle üks rändrahn külastatud, mida ilma geopeituseta poleks kunagi teinud.

Näib, et neid suuremaid kive siin saarel jagub ja nii mõnigi neist on aardega tähistatud. Smen aare sai küll äsja arhiveeritud, kuid see siinne ootab geopeitureid endiselt. Saan aru, et mõnel teisel aastaajal on see ala siin päris märg, aga täna tõesti polnud näha veepoegagi. Enne retke panin küll tossud jalga, aga tegelikult oleks võinud ka täitsa plätudega tulla ja oleks edukalt hakkama saanud. See võss oli hullem takistus, aga samuti ei midagi hullu.

Sihtkohas aga ootasid meid kivid nagu lubatud ja aardetops täpselt niisamuti. Aitäh.

Kivi nagu muiste ja aarde manu minek nagu ikka. Veidi vandumist ja peitja kirumist ja siis äkitselt see kivi. Tiirutasime ka ikka mitu ringi, enne kui eelmiste leidjate logi lugesime. Tänu sellele saime nägijaks. Uudistasime veel kivi ja meenutasime sarnaseid aardeleide lõunanaabrite juures ning jõudsime järeldusele, et see siin ikka väga lihtne sutsakas. Hetkel maapind kuiv ja lakk-kingas leitav. Täname taaskord üht nurgatagust tutvustamast, kuhu muidu ükski turist ei satuks.

Mnjaa, see on nüüd küll vist koht, kuhu ükski kohalik kunagi ei tule. Ainult geopeitur viitsib sealt võsast seda kivimürakat otsida, sest karp ju vaja ka leida ;)
Õnneks peatasime auto sellises kohas, kust metsa poole läks aimatav jäljerida. Ei saanudki aru, oli see loomarada või georada, kuid üsna õiges suunas see sinka-vonka läks. Kummikutega oli rägastikus üsna muretu liikuda ja kraaviületuse tegime pikema hüppega. Kui läbi metsa hakkas kivi paistma, siis tuju natuke paranes, kuid aarde otsimisega läks veel jupp aega. Sääsed ja kärbsed ründasid halastamatult ja meie vehklesime seal nagu hullud. Lõpuks vaatas Salme olukorrale natuke teiselt tasandilt ja oligi karp märgatud.
Aitäh!

Mõnus rattasõit Vormsil.

Päeva esimene oli korralik ragistamine. Sukeldusime üsna õigesti ja pääsesime vaid ühe kraavi ületamisega. Lõpus otsisime palavat putru üsna kaua aga siiski logide lugemise ajal õnnestus tagaotsitav tabada. (759) Aitäh!

Tänud aarde eest!

Võidujooks ajaga, üle paksu ja vedela maastiku. Sai roo vahelt rada rajades kivini tuisatud. Natuke nõutust ja laiemalt vaadates otsitav sai ka leitud. Tänud kivi näitamast.

Leidsime nii suure kui ka väikse.Aitäh!

Lahe rahn. Lähenemine oli huvitav. Kohale me jõudsime ja aarde saime kätte kah. Tänan sohu meelitamast! Täitsa põnev oli :)

Mina panin taaskord oma ustavad ja mugavad kummikud jalga, Karl otsustas tossudega tulla. Minul oli väga mõnus seal soisel alal komberdada, Karlil aga märksa keerulisem. Manööverdasime ennast kohale. Imetlesime erineva suurusega kive. Aaret aga ei kusagil. Vaatasime veel ringi ja Karlil tuli kaval idee, kus aare olla võiks, õnneks seal oligi.

 3 

Tegelikult oli lootus, et see aasta pääseb autoga Vormsile üle merejää aga ainsad uudised jääteede teemal olid hoopis sellest kuidas ja miks jääteed merejääle see aasta ei tehta. Ei jäänud muud üle kui esialgse soovi asemel minna siis hoopis praamiga.

Kui mandril oleks nagu päris kevad olnud, siis Vormsil oli veel täitsa jääaeg ja veeuputus. Autoteed olid kohati sellised, et üle 30 ei julgenud sõita. Kitsa kiilasjäise tee kõrval oli samakõrgeks tõusnud üleujutatud metsaalune.

Siiski, siiski tundus hea mõte päeva esimest Vormsi aaret rünnata just tossudes?! Maire oli veidi kavalam ja lükkas kummikud jalga. Juba esimeste sammude järel, kus jalg vajus läbi sügava lume, nii et niiskus sisse pressis, tehti mulle kommentaar, et ma paneks ikka ka kummikud jalga. Põikpäiselt väitsin, et pole mul neid vaja. Mida edasi kivi poole, seda märjemaks kõik muutus. Mööda üksikuid taimetutte astudes suutsin siiski kuidagi kuiva jalaga kivideni jõuda. Täitsa korralik rahn vaatas meile sealt vastu. Natukene võttis otsimine aega. Üks hetk tekkis kaval mõte, mill järel niimoodi pooleldi kogemata leidsin ka aarde üles. Tagasi autoni ajasime taga oma enda jälgesid ja sama edukalt jõudsime autoni. Aitäh kive näitamast!

Koroona selfied

Kohustuslik turistikas

 1 

Kõigepealt leidsime kivi, siis väiksema kivi ja lõpuks ka aarde. Pärast leidsin juustest mitu põdrakärbest ka. Tänan.

Kõik vastas kirjeldusele nii suurem kivi kui väiksem ja ka aare.

No ei, kivi oli, väikevend oli, aga peale umbes kümmet tiiru ei näinud ma seal midagi ja kuna vanem generatsioon ootas tee peal, siis pidasin paremaks siinkohal otsingud pooleli jätta.

Saatsime ülejäänud seltskonna merd nautima ja ise asusime kolmekesi võsa vallutama. Ühtegi teed ei leidnud, kuigi tagasi minnes muidugi oli olemas pisut parem rada, kui me sinnaminekuks kasutasime. Kohapeal otsisin mina lumega raske kohast, kuniks Jaagup ütles, et see ju lumega leiav peaks olema. Peale seda leidis Stiina ka aarde üles. Uhke kivi siin, aitäh aarde eest!

Peale seda, kui terve öö oli vihma alla kallanud oli aarde juurde kuhu teed ei läinud või ma vähemalt ei leidnud seda, päris mõnus minna, sain korralikult märjaks. Aitäh Erko!

 1 

"Vormsit avastamas" teine aare. Teel aardeni tuli ette väike tormitakistus. Sikutasime selle teelt ära ja võisime oma tegemistega taas edasi minna. Tore kivike. Tänud peitjale!

Võsas müttamist oli, eriti teekonna esimene osa. Aga leitud ja logitud!

Oh jeerum, mis võsa. Vahepeal oli tunne, et keeraks tagasi ja jätaks otsimata. Samas olime niigi palju aardeid jätnud juba otsimata seega too võsas ragistamise tegime siiski lõpuni. Õnneks aardeleid tuli kiirelt.

 1 

Logitud ja korras. Väikevend ise aitas logida ka

Selle Vormsi reisi viimane aare. Leidsime kivid kuigi oli juba suhteliselt pime. Panime nimed kirja, kiire pilk veel ümbrusele ja sadamasse. Tänud!

Tänud.

 1 

Igal geotuuril peab ikka üks pikem matk ka olema. Kas see siin just pikem oli, aga selle päeva pikim metsakas küll, meeldis! Kanapime rebane sai jälle ühena viimastest nägijaks, uudistasime kivi üle ja suundusime edasi. Aitäh!

Vormsi, mis on üks mu lemmiksaar, oli viimasest külastusest mõne aarde võrra rikkamaks saanud ning praegu tundus just hea mõte olevat sügisene ring saarel teha, leidmata täppe külastada ning lihtsalt aeg maha võtta. Aitäh!

3513 Mikro metsas. Found it: 03.Nov.2019 10:07 Skärestain. Mul olid ennatlikult kummikud juba varavalges jalas, G-l ka. Teised arvasid et on hea tatsamise rada. O sai täiesti kuivade jalgadega hakkama, J ja D peavad veel pokudel käimist harjutama. Leidsime suure ja väikese. Mikro metsas lasi end veidi otsida kuid oli olemas. Kuiv ja korras. Täname. Nüüd vist kõik selle saare kivid vaadatud.

Gepsu peal justkui oli jalgrada, aga tegelikkuses seda küll polnud. Läksime mööda vonklevat loomarada ja möödusime nende pikutamiskohtadest, õnneks kedagi üles ei ajanud. Kivi juures saime tükk aega pimesikutada, enne kui tops silma jäi. Tänud kivi näitamast!

Üks hullemaid kohti, kus viimasel ajal aaretejahil käidud. Selle kivini ei vii justkui ükski rada. Isegi loomarajad kipuvad teise suunda juhatama. Ja siiski oli näha väga värskeid märgistusi, mida loomad siia jätnud on. Nende järgi võis mõned isendid ikka väga suureks elukaks liigitada. Õnneks meie teada karu Vormsil ei ela :) Topsik oli üsna silmapaistmatu ja hoidis end tagasihoidlikult varju. Ingridil õnnestus teda siiski silmata ja logi kirja panna.

Soovitan saarele rohkelt off i kaasa võtta :)

Ohh õudust mis asukoht... aga käidud sai

praeguse lume ja külmaga oli mõnus värskendav jalutuskäik. Selle kivini ei oskaks uneski ilma geopeituseta minna. Oma ilus ta kesk metsa seisab ja rõõm oli temaga kohtuda.

Leitud.

Leitud. Logitud

Huvitav maastik oli kohalejõudmiseks. Täname vahva jalutuskäigu eest!

Kes oleks arvanud, et hämaras ja peale vihma aardeni minek nii keeruline oleks. Riided said märjaks, aga õnneks olid kummikud jalas. Tänu lambile ja õnnele leidsime aarde kiirelt. Tänud peitjale!

Selgus, et iga vaatamisväärsuse juurde ei olegi trimmerdatud teed!

Müttasime läbi võsa kohale ja juba ta paistiski. Küll neid kivimürakaid ikka jagub igale poole Eestimaal. Tänan.

 4 

Pole midagi paremat kui öhtune rattasôit kaasa jooksvate kitsede,pôtrade, rebaste jne... saatel. Ja rabapeal saatvad pörakàrbsed, sààsed , kàrbsed jne, hoolitsevad selleeest et sa môttetult ei passiks ja ikka kiiremini edasi liiguksid. Tàitsa suur kivi on, Tànan juhatamast. FTF 20.58