Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tänase seisuga juba 13 aastat kolan ma mööda metsi ja linnu, avastan uusi maid ja kohti iseenda jaoks otsides karpe, ühesõnaga tegelen geopeitusega. Ronin puude otsas, rooman sildade all, kükitan kahtlastel kividel ja seiran silmadega kõiksugu poste, poen sinna kuhu on vaja ja kuhu ka mitte. Ühesõnaga mugude (isiklike kogemuste põhjal ka eri riikide politsei ) jaoks olen üks väga kummaline tegelane.
Nende 13 aasta jooksul olen leidnud väga vahvaid kohti, teostusi, lahedaid maastikke, ehitisi ja nii mõnigi koht on jätnud hinge tunde, et siia tahaks kindlasti tagasi tulla, mõnda paika olengi mitu korda sattuma pidanud, sest uus aare on peidetud vana aarde kadumisel sinna lähedusse.
Seegi aare ongi peidetud kohta, mis jättis mingi kustumatu tunde. Vana Kopra tare sai kahjuks tuleroaks ja nii kadus ka siin asunud aare. Nüüd on aga uus Kopra tare püsti ja soovijatel taaskord võimalus tulla ja olla. Tuld enam majas teha ei saa, samas lamamisasemed said testitud "kaalukat" arvamust avaldava võiva inimese poolt ja üldse ei ragisenud. Kes tahab tuleb siia esimest korda , mõni korduvalt nagu meie, koht näeb parem välja kui varem. Algse peitmise ajast on väga palju muutunud, seega ei hakanud vana aaret taastama vaid paika sai täitsa uus aare.
Kirjeldus jääb nagu oli, tingimused on muutunud seisuga 28.10. 2018. Uus tare kadunud, uued plaanid elavad. Aarde leidmiseks pole kirjeldus vajalik, piisab vihjest...p.s. maaameti kaart on ka muutustes, seega pilt ei pruugi ka sobida, lähtuge raskusastmetes pigem :) Kui uus ehitis paigal, saab ka kirjeldus muudetud vast. Koordinaat küll ei tohiks petta, kuna gps oli ühes kohas min 15 minutit.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala/12860
Aarde sildid: telkimiskoht (3), lõkkeplats (3), soovitan (2), piknikukoht (2), ilus_vaade (2), oandu-ikla (1), lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7W1ZG
Logiteadete statistika: 70 (98,6%) 1 8 0 0 0 0 Kokku: 79
Olime siin sel nädalavahetusel paarikümne noorega laagerdamas. Vihma ja udu saime küllaga, aga soe lõkketuli hoidis külma eemal. Logimiseks leidsime karbi ka, ideaalsed abivahendid selleks kohapeal olemas. Aitäh!
Sai silutud igast ilmakaarest seda objekti, kus Vaheri Vellot vaja teha, aga midagi kätte ei hakanud. Kõu ja vihm lähenes ja tõmbasin õlekõrre, mis andis kinnitust, et kuskilt kaugemalt pole vaja otsima hakata. Kohendasin konstruktsioone ja voliaa! Aitäh, vanas tarea sai päris mitu korda ööbitud. Aga Oandu-Iklal eelistasime Kilingi-Nõmme metsamaja.
Kopra tare paigas oleme täiesti esimest korda, lihtsalt ei ole me rännuteed meid siia toonud. Nii on ka kunagi tare meil nägemata jäänud. Vaatasime täna siis selle tagasihoidlikuma katusealuse üle ning panime aardesse nimed kirja. Aitäh.
Mäletan seda Kopra tare, miks ma ei mäleta. Sai jälle siin nüüd üle pika aja vaatamas käidud. Ja nimigi logiraamatusse kirja pandud. Tänud peitjale.
Meil on selle kohaga väga palju ilusaid mälestusi. Isegi pisar tuli silma. Tänud!
Kena koht, kommikarbi kättesaamisega oli päris tegu. Vaja Vello Vaheri akrobaadi oskuseid, muidu võib lääbakil maas lõpetada. Pole hullu, mõningaste võimlemis liigutusega sain ikka kätte ja nimegi kirja :) . Tänud kohta tutvustamast, lesila oli ka kena seest, magada vapsikute sumina saatel, viimased ehitavad seal katuse all usinasti pesa. Tänud aarde eest!
Tore ja mõnus puhkekoht. Alguses murdsime siia läbi metsatuka. Kohapeal abivahendeid jätkus. Kuigi me pole kindlad, et aare pidi ikka nii peidus olema. Jätsime veidi kergemini kättesaadavaks. Tänud!
Tee oli siia pikk ja tolmune ning mõtlesime hirmuga, et mis saab, kui puhkekoht hõivatud ja otsida ei saagi. Õnneks oli siin inimtühjus ja saime õige objekti ümber aega veeta. Abikat kaasas polnud, küll aga sai kohapealsest materjalist miskit meisterdatud. Abiks oli see igatahes ja peale teist ümbertõstmist sai ka aardekarp leitud. Aitäh Kopra tare juurde kutsumast, olime siin esimest korda.
Reedel vaatasin ilmateenistuse mudelprognoosi ning tundus, et Ikla ja selle lähiümbrus on suht ainuke koht, kus terve nädalavahetuse vältel vihma ei saja. Veel õhtul alustasin sõitu, kuid oli juba suht hämar ja uni tikkus ka silma. Vaatasin siis tee pealt miski RMK puhkekoha ja sõelale jäi kopratare. Kohale jõudes tundus igati lahe koht, sild jne. Samuti paistis, et keegi juba kasutab onni. Sättisin siis vaikselt autosse magama. Hommikul oli plats puhas ja vaatasin põhjalikumalt ringi. Huvitav koht, mõtlesin, ei tea kas siin ka geopeituse aare on? Kaart ette - jah, on küll. Leidsin, logisin ja jätkasin teed Ikla suunas. Etteruttavalt võib öelda, et Ikla ja lähiümbrus oligi suht vihma vaba.
Abivahendit meil kaasas ei olnud, aga õnneks seal olevatest asjadest sai paraja abivahendi teha ja käes ta oligi. Tänud peitjale.
Veel üks vol. 2. Mis värk siin nende põlemistega on? Muidu üks igavesti lahe saarekene ju!
Aaret otsisin ligemale 15 minutit, enne kuni eriti potentsiaalne paik koitma hakkas. Ja siis läks veel väheke aega. Mulle oli maastik natuke kangema kraadiga kui päises lubatud, kuid kohapealsete abivahendite toel sai leitud. Ootame-loodame, et siia millalgi uus tare kerkib. Veelgi rohkem ootame-loodame, et rohkem mingeid põlenguid ei tule! Aitäh.
Vaheldumisi päike ja vihm, ei kutsu kohe üldse pikalt matkama. Autoga metsas sõita oli palju ohutum. Eks jalutasime ikka natukene ka ja pistsime mustikaid-pohli suhu. Kohale jõudes rõõmustasime, et kedagi ees juba pole. Kõigepealt telefon näitas, et peaks veel 20 meetrit jalutama aga vihjele sobilik objekt oli juba käes. Jalutasime ka üle silla saarekesele ning tagasiteel võtsime aardeotsingu põhjalikumalt ette. Kolmandal korral abivahendit ümber tõstes, õnnestus aare tuvastada. (864) Aitäh! EVEJ
Veetsime siin oma tunni. Ei näe, ei tunne. Ometi peab siin olema ju. Saime kinnitust, kompasime veel ja käes oligi. Tänud
See tore puhkekoht oli täna ka täiesti muguvaba. Siin pikalt midagi mõelda polnud - abivahend autost välja ja oligi aare kiirelt näpus. Suur tänu peitjale seda kohta näitamast!
Alguses tegin abivahendiga luuret ja kui tundus, et vist miskit kontrollimist väärivat siin on, saigi aare leitud.
Tänan peitmast.
Kaks, kui mitte kolm, korda siin käidud. Teisel kaldal pidas seltskond pikniku, meid nad ei seganud. Aitäh.
Koht nagu piltide pealt tuttav. Asub ju siin juba teine aare. Aga kohale jõudsin esimest korda. Parkla poolsel kaldal oli väga mõnus päikese paistel end soojendada. Puhkeplatsil maapind lirtsus ja polnud pooltki nii mõnus. Siiski tegime peale karbi kätte saamist platsil väikese võileivapausi. Tänud kutsumast!
Nagu geopeiturile kohane - kõigepealt aare ja siis alles söögipaus. Õnneks läks kiirelt sest alustasin õigest nurgast. Aare korras.
Kohapeal oli täiesti kindel, kus aare asub. Selleks, et see kätte saada, tuli ringi vaadata. Esimest korda sai just selline abivahend kokku pandud, mida varem pole tulnudki pähe kasutada. Aitäh vahvaid emotsioone tekitanud aarde eest!
Üksi oleks pidanud omajagu nuputama, et kuidas see 3.0 kätte saada, Kaupol pole aga vahet, et kas 3.0 või 1.0, nii et siin oli puhas tema etteaste. Aitäh peitjale ilusat kohta tutvustamast!
On ikka uhked peatuspaigad matkajatele tehtud. Aitäh peitmast!
Tulime Maassaare aarde juurest. Põikasime korra Täpikese juurest ka läbi aga hakkas juba hämarduma ning jätsime selle teiseks korraks, kui aega rohkem. Teel siiapoole oli üks treiler risti kraavis ja kohapeal tometanud traktoristiga rääkides tuli välja, et õnnelik õnnetus, traktoril oli tagarehv lõhkenud ning treiler nii kraavi sattuski. Traktor, mis proovis treilerit kätte saada, meid nähes pööras end ringi ning silus kopaga teel olnud augud, et me saaksime mööda sõita. Aitäh neile! Loodame, et said treileri ka kraavist kätte. Siin oli leid kiire tulema ja Urve leidis seekord selle, ma olin teisel pool onnikest otsimas... Aitäh peitjale, et meid põnevasse kohta kutsus!
Olime terve Soomaa läbi sõitnud ja olime täiesti lootusetus seisus RMK platsidega. Viimane lootus oli kunagise Kopra tare koht. Otsustasime juba, et maksu mis maksab, kuhugi me oma telgi maha viskame. Ennustasin, et siin kohapeal on 1-2 matkabussi oma peredega. Kui parklasse keerasime, oli väga suur üllatus. Täiesti tühi! Juhhei! Mõlemad olime väga õnnelikud. Viskasime "high-five" ja parkisime auto ära. Kõigepealt jäädvustasime enda taaskordse külastuskäigu logiraamatusse ja suundusime asjatama. Siin platsil on iga kord midagi uut. RMK grill ja lavats peaaegu täiesti tutikad. Päeval olin Maire pehmeks rääkinud, et õhtul magame laavus aga niiske õhk ja putukate rohkus panid ta meelt muutma. Seega puhkuse geotuuri 8. öö möödus taaskord telgis. Grill ja chill. Öösel käis keegi krabistamas ja hommikul lammutas keegi ühe puu kallal. Muidu oli väga rahulik. Loodetavasti praeguses seisukorras keegi platsile enam tuld otsa ei pane. Aare oli heas seisukorras ja logisid mahub veel palju-palju.
Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 4. päev, aare nr 2.
Seda aaret natuke pelgasin maastik 3 märke pärast aga midagi rasket siin tegelikult polnudki. Pinge oli muidugi maas ka, hommikul tegin Kilingi-Nõmmel igaks juhuks paisjärve leiu samuti :D.
Äge koht, matkaplaanis oli variant siin ka peatuda ja ööbida aga kuna enesetundega oli seni meil mõlemal kõik hästi, pikendasime oma päeva-astumist Vardja taluni. Aitäh peitjatele aardega kohta ära märkimast, tasus vaatama tulla :).
Mulle meeldib selle aarde kirjeldus ja mulle meeldib see koht. Esmakordselt käisime siin, kui vana tare veel püsti oli, nii et saime ka sinna sisse piiluda, värvikat logiraamatut lugeda ja tookordse aardegi üles leida. Muu hulgas pärineb siit ka minu üks blondidest hetkedest, kus kaaslane mainis, et kütus hakab otsa saama, millele järgnes minu siiras reaktsioon: "Issand jumal, lähme siis ruttu minema." Seekord saabusin siia Oandu-Ikla matkatee jalgsimatka viimase lõigu kolmandal matkapäeval. Tavaliselt on ööbimiskohta saabudes esimene asi raske seljakott kindlale pinnale maha visata, jalad paljastada ja alles siis muudele asjadele mõtlema hakata. Seekord aga juhtus nii, et enne maha potsatamist oli aardes juba logi kirjas (siin oli õnneks pliiats ilusti olemas). Siis ei jäänudki muud teha kui suvitama hakata. Julgesin lõpuks ka kaasahaaratud Tolstoi "Vereimejase" lõpuni lugeda, sest teadsin, et kaks matkajat tulevad mulle veel õhtul seltsiks. Oli mõnus õhtu ja sügava unega öö. Kui matkatee edukalt nädalavahetusel Iklas lõpetatud, tulime ka laupäeval siia ööbima, nii et saime kaaslasega mõlemad nimed logiraamatusse kirja, kuigi erinevatel kuupäevadel. Aitäh!
No läks ikka aega et kätte saada. Algul arvasin, et eelmine leidja oli selle vist pannud natuke halvasti, aga tegelikult pidi see nii olema, nii, et palun panna järgmisel leidjal aare sügavamale. Võtsin ka oma esimese ränduri. Aitäh aarde eest!
Kas siis see aare oli sobivalt ööbimiskohta paigutatud või oli ööbimiskoht sobivalt aarde lähedale tekitatud :) Aitäh! Siin sain mõnda aega omaette aega veeta, kuni platsile saabus neljaliikmeline lapsepõlvesõpradest matkagrupp. Sai natukene seltskondlik oldud ja siis laavusse magama mindud.
Leitud logitud. Võtsime ahvikese ja jätsime juukseklambri. Nii ilus koht ja väga kahju, et keegi oli 2 korda lausa onnid ära põletanud :( meie ööbime telgis täna ja teeme lõket ikka õiges kohas :)
Telkimiskohta otsides suundusime alguses rae järve äärde. Seal olid aga kõik lõkkekohad juba hõivatud. Järgmiseksvalisime katku lõkkekoha mis oli täitsa vaba. Jätsin pere sinna maha ja tulin korraks igaks juhuks kopratare ka vaatama. See oli samuti vaba ja kuna see meeldis rohkem, heitsin siia mõned matkatoolid ja kotid petteks maha. Siis pere järgi ja panimegi laagri püsti. Sellest on tõesti kahju et see uus kopratare sai eksisteerida vad ca pool aastat. Hommikul ajasin rmk hooldusmehega juttu ja tuli välja et ka katku lõkkekohas oli olnud metsaonn mis tuleroaks läks. Väga karm. Onni asemele oli nüüd aga ehitatud hoopis lavats kus sääsevõrgu olemasolul oleks täitsa mõnus olla. Nautisime saarelolekut ja mõnusat ujumisvett. Tänud peitjale
Mälupilt oli hoopis midagi muud kui praegune tegelikkus. Korra käisime seal ka siis, kui teine onn püsti oli, aga siis ei saanud õigele objektile tähelepanu pöörata seal viibiva seltskonna tõttu. Täna oli õhk puhas ja aare kenasti kättesaadav. Aitäh!
Tiksusime vanu radu mööda Taali kandist ja mõtlesime uut onni kah kaeda. Lörtsisajus jõudsime kohale, kuidagi nukker koht.. Täname aarde eest!
Me olime siin vähem kui viis aastat tagasi. Täna sõitsime Pärnumaale väikesele georetkele ja otsustasime taaskord siia metsavahele sisse keerata. Aardega on kõik OK! Täname!
See juba vanast ajast tuttav paik. Olen siia üsna mitu korda sattunud. Vähemalt ühe korra varasemalt ka geopeitusega seoses. Matkateed kõndides oli kunagi plaan siia ööbima jääda. Kui aga vihma sadama hakkas ja selgus, et onni katus nagu sõel, siis loobumise plaanist ja kutsusime auto järele. Aitüma jälle siia kutsumast. Liiga kiiresti ei läinud, aga mõistliku ajaga saime topsile küüned taha.
Aare olemas ja korras. Järgmistele otsijatele palju õnne!
Aardesse lisasime ilusa silikonist landi.
See aardeleid on ikka igatpidi tähendusi täis. Esmakordselt käisime Piiaga siin muinastulede sündmuse eelsel kulgemisel. Siis oli ilus ja rahulik. Seisvalt voolav vesi kahekordistas oma peegeldusega looduse ilu, kõndisime ringi ja nautisime kõike, mõi tegi piltegi. Mingil põhjusel jäi aga just see külastus logimata, miks ei tea.... või noh küllap oli kuskil ikka viide et selle kohaga pole kõik veel lõppenud. Üsna pea siin taas olles, kaks korda suurema seltskonnaga tervitas meid väikse ussina sisistav esipastel. Mina proovisin asjas positiivset leida. Kõigepealt meenus, et just veidi aega tagasi sai ju poest ostetud pudel veini, esialgne rõõm sellest tuhmus aga Piia tõdemusega et pokaale ju pole. (mõttes vandusin et lollakas olen, ise tean et jahile veiniga ei minda ja georetkel ostan ikka selle kaasa). Õnneks leidus autos veel kastitäis analpoodseid purke. Sööki polnud loomulikult kaasas isegi mitte ühte võileiba. Seega jäi kogu eelpoolkirjeldatud lifti kinnijäämise romantika teostamata ja pumpamise - sõitmise teatejooksuna jõudsime lõpuks Pärnussegi välja. Ega see pimedas metsas puksiiriootamine teabmis romantiline aeg sigareitsuitsu valguses poleks olnud ka. Kuivadest puudest lõkketegemise peale poleks me nagunii tulnud.
Saabusime siia otse Kiusu pärast 3 juurest. Hetk enne endise tareni jõudmist andis Moorimassin rehvirõhu languse signaali. Kuna seda juhtus ka nädal tagasi ja tookord olid kõigis kenasti 2.2-2.3 atti sees, arvasin, et ju jälle valehäire. Seda suurem oli mu pahameel, kui aardeputka lähedal ringi keerates ja seisma jäädes kõrvalistujapoolne rehv visises. Seestpool külje peal lõige sees nagu noa otsaga. Just nagu minu autol eelmise aasta 9. septembril Pikslite aarde juures.
Marje hakkas kohe kindlustuse-autoabiga asju ajama. Mina otsisin ka aarde üles. Polnudki kõige lihtsam. Sain ilma abivahenditeta natukene pimedas kobada. Seejärel otsustasin katuse alt jalgealust toestada. See aitas ja tops sattuski kenasti pihku. Logi kirjas, kõik korras.
Nüüd, veebis logides lugesin ka armsa kirjelduse läbi. Jutukene ja peitmise põhjus on nii nunnud! Tore, kui teistegagi jagatakse oma seiklusi, muljeid ja mälestusi. Merike, pane edasi, oled alles poolel teel! :-)
P.S. Olgu öeldud, et saime oma autoga iga viie minuti tagant rehvi pumbates Pärnusse, kuhu samaks ajaks jõudnud puksiir meid kõigest paar km eemal asuvasse Maxxxima kõrval olevasse rehvitöökotta taris. Seal läks rehvi lappimine laupäeva õhtul kl 20 maksma 60 eurot. Päris kallis aardetuur.
See koht oli varasemast tuttav. Kõigepealt käisind aaret otsimas ja hiljem sai vanas Kopra tares ka öö veedetud. Oli talv, ja korralik talv. Külma oli oma 16 kraadi. Aga kui ikka plaan oli paika pandud, siis ei saanud sellest ju loobuda. Sees ju tulease olemas. Et soe välja ei pääseks, riputasime ka ühe vana teki ukse ette. Kütmine andis aga üllatavalt vähe efekti, ainus toimiv võimalus sooja saamiseks oli puude lõhkumine. See andis oluliselt parema tulemuse kui nende põletamine, miinuseks aga see, et mõjus ainult ühele inimesele. Mingil hetkel tekkis idee, et paneks küttekoldesse mõned kivid, hoiavad pikemalt sooja öösel. Paraku üks mürakas osutus betooniks, mis kuumenedes paukuma ja tükke pilduma hakkas. Jõudsime järeldusele, et kividega ikka ei saa ahju kütta. Omaette ooper oli selle kuumaks aetud müraka õue tagasi saamine, aga kuidagi õnnestus seegi. Ettenägelikult pugesin magamiskotti sukeldumisülikonna alusülikonnas, millest piisas, et jää all tunnike solberdada ilma, et jahegi hakkaks. No magamiskotis ju oluliselt jahedam ikka olla ei saa kui jää all. Selgus, et saab küll. Hommikul ärgates vaatasin, et õhtul maha läinud õlu oli põrandale ära külmunud. Lakke vaadates paistis valgus. Pole ime, et kütmisest kasu polnud - laelauad olid paarisentimeetriste vahedega. Kuna katus oli peal , siis õhtul pimedas ei paistnud probleem üldse välja, aga soe lasi sellegipoolest jalga. Nüüd muinastulede ööle sõits passis seo koht suurepäraselt esimeseks peatuseks. Uue aardega läks kiiresti, esimesest loogilisest kohast tuli karp välja. Aitäh peitjale.
Vana kopratare on vähemalt ära nähtud ja sissegi piilutud ukse vahelt. Kahjuks jäi mul vol 2 nägemata. Aardega läks lihtsalt, Henriko võttis ja pani tagasi ainult mina pidin teda väheke aitama. Aitäh.
Päeva viimaseks aardeks jäi Kopra puhkeplatsi taaskülastamine. Vaatepilt oli kurb. Niivõrd uhke metsaonn oli varem siin jõesaare peal. Vähemalt sain õigel ajal selle öömaja ära proovitud. Kuid loodan siiski, et aset leiaks veel üks taastamine. Koht väärib seda.
Mahapõlemise kohapealt - tegijail juhtub aga tuleb olla mees, tunnistada ja rääkida mis juhtus. Vigadest on alati midagi õppida, ka asjasse mittepuutuvatel isikutel.
Kohale jõudes otsisin kõigepealt aarde üles, millega ühtegi raskust ei esinenud. Seejärel jalutasin natukene saarel. Peale mõne linnukese ei olnud siin kedagi. Nimikangelased kopradki kuhugi ära kadunud. Lahkudes röövisin paar väikest pakku, et enda planeeritud ööbimiskohas kindla peale grilli teha. Jah, ma ei jäänudki siis ööbima, kuigi see oli minu päeva viimane aare.
Aitäh aarde eest ja loodetavasti tuleb lähiajal kolmas versioon metsaonnist, mis püsib tulest puutumatuna vähemalt terve sajandi.
Peale Manni sünnipäeva saunaõhtut ja vigastatuna ei olnud ma nõus enne koju haavu lakkuma minema kui mõni sealse kandi aare logitud saab. Me ei käinud kaklemas aga tegijal ikka juhtub ning meelde jääb see Manni 30 nüüd küll:D Õues oli meeletult külm, kottpime ning hommik hakkas lähenema aga ma oma põletatud käe ja Marko oma põrutuse ning sinikatega polnud nõus loobuma. Ei tahtnud see kopra tare end kätte anda aga pole ka mõni ime, et peidab end nii vilkalt kui hiljuti ta onn tuhaks põletati. Puidunott kontsa all abiks ja Marko vilkad vigastamata näpud tegid ka lõikavad külmas viimased pingutused, et me ilma ei jääks. Tänan peitjat ägeda koha tutvustamise ja aarde eest ning muidigi tervitame ka kohalikke kopraid!
Öine sõit peolt koju pidi ju viima vähemalt ühe aarde juurest läbi. Isegi ei morjendanud meid mõlema vigastused, mille sünnipäevalt kaasa võtsime :S. Aga seal me siis olime ja läbi valu poleerisime putkat. Topsi leidsin antud olukorra jaoks ikka väga halva koha pealt, aga ega jällegi see peatanud. Hambad risti läbi valu sai karbike kätte. Ma jäin taastuma ja Anne sai vaatamata vigastatud sõrmedele logimise "rõõmu" endale :D. Muidu tore koht, aga tollel hetkel oli küll tunne, et äkki mõnikord võiks aardeotsingud lihtsalt jätta järgmiseks korraks :S :D. Aitäh!
Juhtumisi õnnestus ka aarde esimest versiooni näha. Toona tuli leid tunduvalt kiiremini. Seekord tegime täiskoristuse. Korjasime kokku kõik ämblikuvõrgud ja pühkisime tolmu, sealt, kust võimalik. Koristuspäeva lõpuks õnnestus ka nimed kirja saada. Täname metsarahu näitamast.
Teel Tartust Pärnusse. Hommikuks oli lumevaip terve Eesti katnud, maanteed olid täna lund täis ja libedad ning lund tuli aina juurde. Suverehvidega autod liikusid maanteel 50ga, keegi mööda ka ei sõitnud. Kaks autot olid maanteelt välja sõitnud, õnneks inimestega oli kõik korras. Keerasime siis maanteelt metsa ära, et vähe pingevabamalt kulgeda. See metsane nurk Pärnu, Kilingi-Nõmme, Kõpu ja Soomaa vahel oli kunagi Pärnu Jalavepataljoni välilaagrite tallermaa ning oma 15 aastat tagasi tegevteenistuses olles sai siin omajagu ringi patseeritud. Aga geopeiturina pole siia veel sattunud. Aitäh kutsumast.
Terake jälgin seda värki ja Erko antud lingil on nüüd head uudised: RMK paneb ikkagi kah õla alla ja mingi katusealune siia ikkagi tuleb! On ta siis tavaline laavu, topelt laavu või mis iganes- Kopra tare värk elab!
Eelmine aare sai aastaid tagasi leitud. Seekord tõi päikeseline ja värviküllane sügisilm meid taas siia. Väga kena pikniku koht. Sel aastaajal ei tülita enam sääsed ka. Kurb, et seda matkamaja enam ei ole. Leid tuli abivahendiga esimesest uuritud kohast. Logi sai kirja geomündi võtsin edasi rändama. Kuna täis seenekorvid autos ootasid puhastamist, siis võtsime suuna kodupoole. Tänan.
Koht on tõesti aaret väärt. Eelmine kord logides oli hinges rõõm kena koha üle. Seekord aga nördimus ja lausa viha inimeste üle kes juba korduvalt on onni maatasa teinud. Kahju lihtsalt. Aga tänud uue aarde eest.
Esimene katse aaret leida logimiseni ei viinud,aga tare oli olemas.Peale väikest lisavihjet peitjalt sai seekord logi kirja,aga pole tarekest enam.Tänud peitjatele!
Leitud. Pimedas oli vaatepilt veelgi süngem vist... Kurb tõesti!
Ei jõudnudki mina uut onni näha, vähemalt aare on turvalises pesas. Tulekahju kuumus on elusad puud pooleldi söestanud, ime, et sellest suuremat metsapõlengut ei tekkinud :(
Lugesin hommikul samuti seda uudist ja ei mõista mis kurat küll inimeste peas toimub.Lihtsalt ei leia sõnu Milleks on vaja teiste inimeste kätetöö põlema panna ja juba teist korda ?
https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala/12860
Kas see tõesti on võimalik?!
See oli üks esimesi kohti mida kontrollisin aga kuna sealt ei leidnud siis sai pikalt ümber putka tiirutatud ja lõpuks ikkagi sealt leitud. Tore koht, nüüd tänu geopeitusele tean palju rohkem ööbimisvõimalusi kui varem. Ega varem eriti vaja läinudki Soomaal ööbida.
Ei tulnud jh siin leid kiirelt. Ei, ei mugusid ei olnud, täielik vaikus. Koht lahe, olen siin olnud aga mugude pärast eelmist aaret logida ei saanud. Tänud kutsumast, nii hästi lõhnas uus maja!
Pimedus oli saabumas. Lootsin oma tripil siit öömaja saada, kuid koht ühe jalgrattal matkaselli poolt hõivatud. Ei olnud tuju suhelda. Ei otsinud ka.
Hea, et siin jälle aare on. Leid ei tulnud väga kiirelt, kuna pidin ootama mugude lahkumist. Kui plats puhas, sain uues pesas ringi uudistada ja ka aarde rahus logida. Tänan, koht vääris aaret.
Ei olnud just kõige soojem õhtupoolik, kuid kui kohale jõudsime oli ikka üks auto platsis. Kui lähemale jõudsime oli kohe selge, et geopeiturid. Huvitav, mitmendad nad juba siis on? Alles esimesed. Kui oleksime veidi varem saabunud, oleks isegi esmaleiu saanud.
Täname peitjaid! ☺
Selle kohaga tuleb meelde üleeelmise aasta igasuvine rattamatk, olime kahe teise poisiga juba 80 km lausvihmas vändanud mööda RMK matkarada ja plaanisime siin ööbida. Tsuti enne meid oli kohale jõudnud paarike, kes vist lootis siin keset laant salaromantikaga tegelda