Poruni looked

Didn't find it: 04.Jan.2025 12:49 Poruni looked, Lumi, väsinud, pikk tee. Atribuut küll lubas, et on lumega leitav kuid logide keel rääkis geokuhjadest ja maapinnast. Meie ei näinud nulli ümbruses midagi ilmselget.

Minu jaoks juba teistkordne Poruni matkaraja külastus. Vaadates Eesti kaarti, siis jääb see kant minust väga kaugele ja siia sõit vajab plaani. Mõtteid teistkordsest külastusest olen veeretanud Poruni loogete aarde ilmumise ajast, aga kiire plaan sai paika Aive poolt üleöö. Kui Tallinnas kallas vihma, siis siin lubas ilusat ilma. Ametlik matkarada meid ootamas ja eelnevad logid lubasid rajal uusi purdeid ning lõpus mõnusat puhkeplatsi. Jõe loogetega looklesime kaasa ning kaevikute läbimised lisasid rajale sügavusi ja tõuse. Eks need jää ja lumega raja raskusastet meie jaoks tõstsid. Ehk oli huvitav. Tänud rajale kutsumast!

Kulgesime vaikselt mööda matkarada.Aitäh!

Esimene lõik käib nüüd kõigi tänase nelja aarde kohta. Poruni rajale olen ammu tahtnud tulla, aga suviti on kuidagi hirmus olnud :) - no on sellised kogemused sääskedega siit lähedalt – lausa ära tahtsid süüa…. Ja lisaks kui see ürgmets rohelusse kasvab, siis kõrvalepõiked rajalt aarete juurde võivad ebamugavad olla (linnainimene nagu ma olen :D). Täna oli lootus et ei sääski ega võsa ei ole veel liiast. Ette rutates peab ütlema et enam-vähem piiri peal see olukord oligi. Ja üllataval kombel veidi eemal Jaama külas hoovi peal oli seis sääskedega lausa hull, seda isegi lauspäikse käes.

Matkarada on värskelt uuendatud, värsked sillad ja uhiuued metallpostid ja infostendide alused. Tõsi küll – info on veel vanadel stendidel ja uued on ilusad ja puhtad ja infota :) Praeguste ilmadega on kõik kena ja kuiv, aarde leidmine erilist akrobaatikat ei nõudnud. Geps veidi kõhkles aga andis lõpuks suuna kätte. Aare heas seisus, suur tänu peitjatele!

Poruni jõgi on tõesti väga käänuline ja looklev. Õnneks matkarada kõiki neid lookeid kaasa ei tee, muidu oleks teekond kordi pikem. Samas saab liikuda piisavalt jõe kallastel ja näha huvitavaid vaateid. Lisaks veevulina kuulamisele tõmbasid meie tähelepanu ka paar rähni, kes kuivanud puid ennastunustavalt toksisid. Muidu oli siin vaikne ja rahulik, ei ühtegi putukat, matkajat ega looma. Ainult meie ja loodus. Seda aaret oli libedal kallakul päris huvitav otsida, kui jalad märgadel puulehtedel pidevalt libisema hakkasid. Õnneks lõppes kõik leiuga ja midagi ega kedagi veevoogudesse ei pudistanud. Aitäh!

Leviga oli kehvasti, aga koba peale leitud. Siin mõtlesin, kas lähen lõpuni või lähen tagasi- otsustasin minna edasi, sest nii kenad vaated olid :)

 1 

Siinse matkaraja läbimiseks sai kaasa võetud ratas. Mingi kaardirakendus lubas rattarada. Nagu päriselt või. Ma pole juba ammu nii halvas seisus matkarajal käinud. Siin vist ei käida väga tihti ja seega ei viitsi keegi ka seda korrastada. Iga paarikümne meetri tagant oli puu risti tee peal. Sõita sai tunduvalt vähem kui ratast üle puude vedada. Lisaks olid siin kraavid ja mäed ja kuristikud. Ratta maha jätmine oli täiesti mõttes, aga äkki saab varsti siiski sõita, käis läbi pea. Selle aardeni sai ratas siiski kaasa veetud. Paadiga kalamehed püüdsid jõe peal kala. Eemal kaldal istus veel üks harrastaja. Tänud aarde eest

Lumi ei andnud armu. Sihtkohta jõudmine võttis rohkem kui kaks tundi aega. Aga see oli seda väärt! Kena koht ja suurepäärane aare! Tänud peitjale!

Looked on ikka toredad küll, kõnnid lainetades edasi ja naudid kulgu. Juba Kessu sai sellest aru eelistades kõveraid joonlaudu sirgetele

Alul jäi aardeotsimine tegemata, sest just selle aarde lähedal oli üks seltskond just piknikku tegemas. Tagasitulles aga saime oma nimed kirja. Puistasin karpi ka peotäie donatiiti, et niiskus liiga ei teeks.
Tänud!

Sel nädalavahetusel keskendusime kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Peamine eesmärk oligi Poruni matkarajal ära käia. Aega võttis see 3,5h ning matkasime ligi 9 km. Nägime ilusaid vaateid, Poruni ja Narva jõge. Aitäh kutsumast.
Siin otsisime veidi, kuigi koordinaadid olid päris täpsed. Küll see jõgi ikka lookleb.

Poruni matkarada on juba ammu mu käimist ootavate kohtade nimekirjas ja pettuma ei pidanud. Isegi edasi-tagasi käimine ei muserdanud tavapärasel moel. Minnes vahtisime ringi ja võtsime väga rahulikult, et siis tagasiteel kiirust arendada. Aarde leidsime kiiresti. Tänud peitjale!

Nii pika matka puhul Kaupo taktika isegi toimis. Et võtta kõigepealt raja kõige kaugem aare ja teised jätta tagasiteele noppimiseks. Oligi hea mitte enam kõige värskematele jalgadele vahepeal pause anda. Vahva rada, mulle meeldis.

Tänud.

Mõned käisid seda talvel võtmas, mina jõudsin alles nüüd. Suvel oli igati kerge astumine. Looked ise olid tõesti põnevad ja tore oli nende kulgemist jälgida.

Kuna Poruni metsades on mobiililevi üsna olematu, siis tegin kõik kolm Poruni aaret enne Permiskülas telefonis lahti, et ei peaks levist sõltuma ja see oli igati õige taktika. Rajal liikusin osaliselt joostes kuna muidu oleks parmud ja sääsed mind lihtsalt elusast peast nahka pannud.

Raja esimese otsa läbisin üksrattal, aga üsna pea muutus rada kehvasti sõidetavaks ja ka akunäidik hakkas langema. Ei tahtnud riskida selle tagasi tassimisega, jätsin ta tee äárde ja jätkasin jalgsi. Aarde leidmisega läks Õnneks kiirelt. KÄtega vehkides kiirelt nimi kirja, aare tagasi ja edasi lõpu poole. Aitäh peitjale.

Mööda sellist matkarada polegi kaua astunud. Ühtki inimhinge ei kohanud. Tänan.

Ikka sääsed ,sääsed.... Ei saa mahti plakateidki lugeda, kogu aeg peab liikuma. Rajal kohtasime ka ühte raudmeest, kes tuli meile palja ülakehaga vastu.

 2 

Puhatu rabamatka järel tulime osa seltskonnaga ka Poruni rajale. Küll see looklemine tundus täna siin pikk ja raske. Eks kümme kilomeetrit rabas sumpamist andsid tunda. Siin rajal oli küll lund vähem, aga kummikutega andis ikka sumpata. Tee aardeni tundus ilmatu pikk ja kuidagi ei tahtnud meetrid väheneda. Kaupo navigeeris vahemaad linnulennult, Marko mööda rada. Linnulennult kõlas palju paremini:), kahjuks tatsata tuli ikka mööda rada. Kohale me siiski tempokalt sammudes ja vahepeal pisut ohkides jõudsime. Õnneks aardega läks suhteliselt lihtsalt, kuigi olime saaanud hoiatusi, et lumega võib raske olla. Tagasitee polnud ka kõige kergem, samm oli raske, aga tore seltskond ja naljatamine aitasid tuju hoida ning motiveerisid ikka jalga jala ette tõstma. Oeh, kui tore oli hetk, mil jõudsime oma mahajäetud asjadeni, siit autoni oli ju kõigest 600 meetrit veel. Sumpasime edasi. Tehtud. Väsinud, aga rahul. Aitäh peitjale.

Puhatu+Poruni kokku 15,8 km matk võttis aega 5 tundi, pole ime, et tänaste oludega jalad pehmed olid. Lõpuks istuda oli mõnus. Aitäh kaaslastele!

 2 

Puhatust tulles tundus mõistlik kohe Poruni peale keerata, mitte parklasse varusid täiendama/puhkama minna. Üks ots oli 3,1km ja võttis see alles aega. Tegelikult oli tempo peal, aga väsimuse tõttu tundus see lõpmatu pikana. Jalad olid juba pehmed ja sääred, põlved, jalatallad andsid pehme kummikutalla tõttu tunda. Samas mu saabastes oleksid jalad niisked olnud ning ega seegi parem poleks. Kohale jõudsime, nimed said kirja ja autoni tagasi ka, elusalt. Aitäh seltskonna eest, üksinda siia karulaande poleks soovinud tulla.

Lõkkeplats

 4 

Puhatu rabast tulles, keerasime peale lumele sõnumi jätmist lõkkeplatsi juurest vasakule ning jalutasime ristmikuni. Seal jäid paar puud räätsadega ehituna meie tagasi jõudmist ootama.

Tumeda rabaveelise Poruni jõe looked olid kõrgelt nõlvalt kenad vaadata, kuid tekitasid ka pisut ohtliku tunde. Teele jäävad infotahvlid ning väike lõkkepaik mõjusid üsna meeldivate vahepunktidena, kust pisut infot piiluda ja raja jälgimisest pilku puhata. Kaupo küll korduvalt mainis palju veel aardeni maad on, kuid ikka tuli kohale jõudmine pisut ootamatult. Aarde juures selleks ajaks, kui mina lõpuks kindad kätte sain ning õigele kõrgusele laskusin oli Merlel aare juba leitud.

Tagasiteel mõjus suurima motivatsioonina ristmikule jäänud toidukott, kuid reaalsuses olid jalad juba nii pehmed, et lõkkepaik ja võimalus seistes koha legendi lugeda olid väga teretulnud. Lõpuks lükkasime end siiski liikuma, et peagi silmata räätsa puusid ja nende kõrval olevat silti 600m parklani. Automaatselt lihtsalt jaga jala ette tõstes kulgesin teiste taga selle viimase jupi ära, et autoni jõudes tunda täieliku rõõmu istumisest.. on ikka mõnus küll peale sellist matka.

Koos Puhatu raba vallutamisega sai kokku läbitud 15,8km ja aega kulus selleks 5:05h. Kauem poleks küll enam kuidagi jaksanud sammuda...

Oli väsitav, kuid siiski tore retk. Tänud kaaslastele ja peitjatele.

 2 

Pärast Varessaaret oli eesmärk Poruni matkarada, siis vahepeal aardeid ei otsinud. Omaette aare on aga Alajõel asub pood Nord, kust saab osta laias valikus erinevaid magustooteid ekleeridest šerpetini ja veel kaugele edasi. Ehk siis Poruni matkaks olime varustatud eesrindliku koguse kommide, küpsiste ja muude suhkrurikaste toodetega. Esmane eesmärk oli muidugi matkamine ja loodus ning aarde otsimine vaid minu lisaboonus. Kodanikud loodus- ja seeneteadlased tõmbasid kulgemise tempo üsna alla aga seevastu olid nad õnnelikud erinevate leidude üle, mida agaralt ja kohati ka ogaralt fotografeeriti, korallnarmik oligi vist päeva eredaim leid. Eelnevate logide ja kogemuste põhjal oli kodumaise levi puudumine teada, seega printisin välja mustvalge Regio kaardi, millele kandsin umbes-täpselt ristikese aarde asukohaga. Lugedes kaarti ja võrreldes seda maastikuga, sooritasin käesoleva aardeleiu puhtalt paberkaardiga, mille üle veidi uhkust tundsin. Loomulikult kõndisime raja lõpuni, jõime teed ja sõime singirulle ning laetuna uuest energiast võtsime suuna tagasi. Loodus oli kaunis, soovitan soojalt!

Väikest viisi traditsiooniks muutuvad suvised Ida-Virumaa käigud viivad iga kord natuke erinevasse kanti - kord pigem pankrannikule, kord pigem kaunitesse rabadesse, nüüd lõpuks Poruni.
Tahtsin Erkiga jagada seda muljet, kuidas sõidad põhimõtteliselt maailma lõppu ning jalutad sealt veel jupp maad päris serva peale välja. Kahjuks tuli alles Perimisküla kandis pähe, et lisaks RMK-le on ka geopeitus olemas ning maailma lõpus ei pruugi interneti levimisega just kõikse priimamad lood olla. Niisiis, kui me parklas veel arutasime, et Narva jõeni on viis kilomeetrit ja äkki me sellise palava ilmaga päris sinnani välja ikka ei kõmbi, siis muidugi kõmpisime - alles seal lubas naaberriigi mobiililevi meil loogete koordinaadid salvestada!
Aitäh!

8602.

Aare korras. Tänud!

Sai ette võetud mõnus matk permiskülast poruni matkaraja lõppu. loomulikult ei saanud ka aaret teel logimata jätta. Tänud, aare ilusti korras.

Tänud.

Tänase geopäeva põhieesmärk - Poruni täiesti käimata rajad. Laskmata end häirida matkaraja algusesse peidetud aarde mitteleiust, astusin aga edasi järgmise sihi poole. Keskmisest kõrgemaid jõekaldaid mööda matkata ja kõik looked läbi loogelda on mulle alati meeldinud. Siin on säärane liikumine kohe eriti mugavaks tehtud - hooldatud rada jookseb sinka-vonka, suuresti jõega paralleelselt. Väga nauditav retk, vahepeal otsisin aarde üles ning jätkasin siis ikka kuni Narva jõeni välja, sealt veel väike konks lõuna suunas tagasi kah. Aitäh lisamotivatsiooni eest!

Eks olen muidugi mõelnud, et peaks kunagi üle jõe otse Narva matkama... Ja tean ühte tubli meest, kes seda juba teinud on, respekt :o)

Poruni punane vesi

Vene luiged

 3 

Kui eelmise aarde juurde jalutades mõlkusid mul peas pidevad karu mõtted ja ninas oli ikka veel karu lõhn, siis siia tulles olin end ümber häälestanud. Karudelt jõe ületamisele. Kui alguses tundus, et jõgi on võimalik täiesti kuiva jalaga läbida, siis mida edasi see tõenäosus aina vähenes. Edasi jälgisin üle jõe kukkunud puid ja kui need ulatusid ainult poolde jõkke, siis unistasin mõnest kalamehest, kes mind üle vee viiks. Mingi hetk sain aru, et pole mõtet oma 20 kg kotti kaasa vedada ja viskasin selle raja äärde. Nii et viimane kolm nelisada meetrit läks kerge jalaga. Aare ilmutas end kiiresti. Logi kirjas oli vaja mööda mööda rada tagasi vantsida. Hoidsin jälle silmad lahti, et äkki ikka on mõni puu üle jõe. Vastu tuli üks kolakas kott, mis tuli jälle õlgadele visata. Ühel hetkel jäi ikka mulle silma üks puu. Ragistasin läbi heina ja jõudsin suure kaseni, mis viis ilusti üle jõe. Näha oli, et see on kohalike loomade seas päris kasutatav sild. Igatahes viisid teisel kaldal ilusad loomarajad kaldast üles. Proovisin vahepeal ühe teibaga, kui sügav vesi seal on. Ei oleks ikka tahtnud sealt läbi sumada, kuna vesi oli üle pooleteise meetri sügav. Edasi suundusin sihi peale, mis mulle ka lõpuks ette jäi, aga kui siht kuhugi ära kadus ajas see inimese aju mind vihale. Teadsin, et päike peab mulle seljataha jääma, aga mingi aja tagant suutis see ikka mulle ette tagasi keerata. Aga lõpuks mitme kruttimise peale sain tagasi jälle sihile ja ka teele. Suured tänud pererahvale.

See oli üks päris tugev sild.

 5 

Vahel ikka imestad kuidas asjad võivad viltu vedada ja seda kas sinust olenevatel või olenemata põhjustel. Või siis valede otsuste pärast.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean ütlema, et suveseikluse käigus oli meil vaja külastada siinset matkarada ning ka Poruni ja Narva jõe ristis olevat piiripunkti. Oli teada, et raja pikkus on ca 10 km ning sellega olin arvestanud. Asi hakkas aga kiiva kiskuma juba üsna raja algul. Oli teada, et matkarada siin on ning kui raske siis ikka saab olla selle läbimine. Aga saab. Nimelt alustasin matkamist/jooksmist otse mööda teed edasi kuni tuli RMK silt, mis näitas, et otse jääb Leivu vöö, paremale telkimise ja lõkke tegemise koht ning wc-d. Tõlgendasin seda nii, et matkarada siit veel ei alga ja küllap eespool tuleb silt, mis näitab suunda matkarajale. Jooksin edasi, esimene kilomeeter sai täis, ei midagi. Jooksin veel edasi, et peab ju tulema. Ikka ei midagi. Kui juba pea 2 kilomeetrit hakkas täis saama, siis mõtlesin, et see ei saa ikka õige asi olla. Püüdsin helistada ja uurida, kust see rada siis algama peaks, aga leviga ei ole ju piiri ääres lood kõige paremad. Küll kõne hakkis, küll katkes. Mitme kõne peale kokku sain aru, et olen ikka täitsa valesti asjadest aru saanud ja ära pidanuks pöörama ikka sealt, kus see silt suhteliselt raja alguses oli. Olgu siinkohal enda kaitseks öeldud, et täpselt samamoodi talitasid veel vähemalt kolm tiimi kuuest rajal käinust, kes jõudsid märgatavalt kaugemale enne kui said aru, et see ei ole ikka õige koht! Jõudsin uuesti sildi juurde tagasi ning pool tundi oli möödunud, pea märg, särk ihu küljes kinni. Väljas oli sooja umbes 27 kraadi.

Esimese vajaliku info sain esimeselt infotahvlilt ning edasi tuli hakata infot koguma rajal olevatelt tahvlitelt. Sellega läks asi üsna libedalt ja peagi olin ristmikul, mis näitas, et paremale on 600m parklani ja vasakule 4km Narva jõeni. Ei tundunud ahvatlev, aga kui peab, siis peab. Hakkasin jõe poole sörkima, ise järjest tunnen kuidas palavus kurnab, suu kuivab, parmud tahavad oma osa saada. Kõndida ei võinud, siis olidki kohe parmud kallal. Nii lasin sörki edasi. Suveseikluse jaoks ei olnud meil tegelikult vaja päris jõe äärde välja minnagi. Ülesandes oli kirjas, et vajaliku info leiab käimla ja infostendi vahelt tammepuul oleva kala küljest. Vast umbes 3km pärast jõudsingi õigesse kohta. Tegin kiire kontrolli, kuid tammepuud seal vahel ei olnud. Olin veidi segaduses, kuid arvasin, et ma olen veel piirist ju nii kaugel, see ei saa õige koht olla. Jooksin edasi. Jooksu ajal ise mõtlen, et äkki ikka oli õige koht. Miks siin peaks olema mitu käimlat ja infostendi?! Ning teadagi, suveseikluse korraldajad armastavad vimkasid visata ning vabalt võib see info olla ju näiteks tammelauaga kuusepuu külge kinnitatuna. See oleks väga JOKK-skeem ja üldse mitte võimatu.

Seega umbes 500m pärast, jõudes elektriliinide koridorini keerasin otsa ringi ja tagasi. Tegin topelt kontrolli. KÕIK kohad mis jäid käimla ja infostendi vahele, kontrollisin piinliku täpsusega üle. No ei ole kala. Krt Krt KRT! Võttis vanduma ja kiruma, aga seda eelkõige enda suunal. Kuidas saab inimene ikka nii loll olla, endas kahelda, siis tagasi pöörduda ja tõdeda, et esimene kord siin olles sai tegelt selgeks, et SIIN EI OLE KALA!

Nüüd oli kurk juba nii kuiv, et ma ei pidanud rohkem vastu ning läksin jõe äärde, lükkasin vee pealt kõik üleliigse minema ja jõin mitu head sõõmu ja kastsin pea märjaks. Oluliselt parem hakkas. Ja siis edasi, juba kaks korda läbitud teed kolmandat korda võtma.

Möödusin taas liinidest, mis elasid särinal oma elu. Peale seda uus metsatukk ja ennäe - seal olidki taas uus käimla ja infostend. Ja TAMM! Täitsa tammepuu kohe, ilma mingi trikita ning kala selle otsas. Kala oli küll puidust ja sellele põletusaparaadiga kirjutatud: Suveseikluse kala HAI. Mul oli vaja leida sellelt kõige lühem sõna. Saatsin vastuseks HAI ja sain teada, et mul oli õigus. Te vist ei kujuta ette kui õnnelik ma tol hetkel olin. Kuigi väsinud ja keel vestil, ei olnud ma siin vähemalt asjatult käinud. Missioon täidetud, hakkasin tagasi sörkima. Oli ju vaja veel ka aare leida. Mingit osa rajast läbisin juba neljandat korda ja ma ei olnud selle üle õnnelik. Jõudes taas esimese infostendini käisin jõe ääres taas vett joomas, ilma ei suutnud sealt mööduda. Paar sõõmu ja peakastmine ning edasi. Erinevalt äsja täidetud raskest ülesandest, läks aardega lihtsalt. Ei mingit probleemi.

Mida aeg edasi, seda töntsimaks jalg jäi. Kõiki tõuse enam joostes ei võtnud ja mõned lõigud läbisin juba käies. Siis aga olid kohe parmud kallal, seega sundisin end jooksma. Pealegi aeg on ju piiratud ressurss ja täna oli vaja veel palju teisi kohti külastada. Mida lähemale parklale jõudsin, seda paremaks meel läks. Kohe-kohe on kõik, kohe on see läbi ja ma pääsen. Veel viimane pingutus ja olingi parklas. Aega oli kulunud natuke üle 2h ning kell näitas, et olin läbinud 12,5km. Pärast kodus kontrollides selgus, et kell oli jätnud algusest paar km trackimata, seega võib siia umbes 2km veel juurde lisada.

Mnjah.. vahel teeb inimene ikka lolluseid küll. Tahame ikka kõige paremat, aga välja kukub... teisiti. Olgu mu lugu siis õpetuseks. Mulle endale ja ehk ka kellelegi teisele. Saab ka paremini! :)

Tänud aarde eest ja matkarajale kutsumast!

Süüdlane silt, mis eksitas

Kui aarde juurde oli sääskede saatel selline mõnus ürgne jalutus tehtud, siis jätkus seiklus telefoniga ehk siis Venemaa oli tunginud peale ja mina muidugi lubasin. Ja isegi järgmine päev kui juba otsaga Tallinnas olin, arvas operaator, et ma võiks oma Venemaa paketi kasutust jätkata. Õnneks saime kokkuleppele, päevapakett tühistati ja nüüd jälle piirialadel olles targem. Tänud!

 8 

Poruni matkarada oli väga mõnus. Eelmiste päevade vihmadest ja öisest kastmest said jalad küll päris märjaks aga sellest polnud hullu. Null jõudis nii kähku kohale, et otsustasin pärast lihtsat leidu veel Narva jõeni välja matkata. Tegelikult hakkas aarde juurest, vähemalt minu arvates, raja kõige ilusam osa. Mets muutus läbipaistvamaks, jõgi hakkas meenutama järve ja rajal asetsesid põnevamad infotahvlid. Rajal olid ka täitsa uhked RMK platsid. Narva jõe ääres, Poruni jõe suudmes, vist Venemaale lähim plats.

Kuna mul kulus Narva jõeni jõudmiseks lubatust 5km-st hoopis rohkem maad, siis tagasiteel mõõtsin ära kas vastab tõele. Kõrvalepõikeid ei teinud ja tuli 4,9km. Kokku suutsin seal radadel matkata lausa 12,7km. Enesetunne oli selline, et võinuks uuele ringile minna. Läksin hoopis Leivu vööd vaatama. Kaasa haarasin ka puhtad riided ja pesemistarvikud. Jões sai ennast jälle inimiseks tehtud. Olin nii räpane, et isegi sääsed ei tahtnud mind näppida. Kui olin jälle riides, siis ilmusid nad jälle välja.

Aitäh matka eest!

Vana kai koht

Särisev koridor

Venemaa poolseim puhkeplats

Pesumaja

Olime vist ainsad, kes eelgeoürituselt põhiüriteusele ei läinud. Seega võtsime hommikul rahulikult ja keha ning pea kosutuseks tulime hoopis siia matkama. Mõnus vaheldusrikas rada, mille algust oleme Hennyga ka läbinud, pimedas ja jäädes RMK platsile ööbima. Tänagi käisime vaid selle aardeni, kihk oli küll Narva jõge vaatama minna, kuid loodame, et meid siia veel kutsutakse. AitäH!

 3 

Jäime Kreenholmi eelõhtu RMK platsil hommikul viimasteks, sest meil kellelgi polnud plaani Kreenholmi minna ega kuhugi kiiret. Meile piisas ka eilasest linnuvaatlusest ja mõnusast sumisevast eelõhtustki :-) Korjasime siin kõik asjad ja rohkemgi prügi kokku, kui me siia jätsime (nii ongi kõigil järgmistel tulijatel puhtam olla). Ja siis veeresime Poruni loogete parklasse - piirivalvemasin tiksus meil sabas ja parkis end meie kõrvale.
Missugune mõnus 4 km kõmp mööda mahedat ja vaheldusrikast metsa. See matkarada on tõepolest niivõrd vahelduva keskkonnaga, et igav juba ei hakka - üles, alla, jõelooked, puud, taevas, linnulaul, vulin, sillad üle jõe, üksildane RMK lõkkekoht jpm. Nii ei jõudnud meil selle 4 km aardeni jalutamisega ei igav, nälg ega janu peale tulla. Aaret ennast saime ikka omajagu otsida, kuigi null ja vihje olid kenasti paigas. Lõpuks oli ka aare.
Edasi ei hakanud minema - kui tuleb aardeid, küll siis lähme kindlasti :-) Ja seegi küllap kindel, et sinna veel aardeid tuleb. Vast isegi enne juuli lõpus toimuvat Suveseiklust :-) Tagasitee valisime meiegi teise kui tuldu. Kaesime oma silmaga huvitava nimega veesilma üle, aga kasima end seal veel ei hakanud.
8 km ja 1.5 tundi jalutamist ning olimegi parklas tagasi. Piirivalve oli läinud, ju ka meie autod üle vaadanud, järele kontrollinud. Meie aga niisutasime huuli ning suundusime edasi Vasknarva. Geoseiklused jätkuvad! Aitäh kohalikele geokunnidele!

Sillaralli

Daam koerakesega

Kunagi aastate eest olen siin matkarajal käinud. Tookord võttis matkajuht Ingrid põõsast võtme, avas tõkkepuu ja sõitsime lõkkekohta. Kuni meie jõe ääres jalutasime keetis tema lõunasuppi. Seekord oli eesmärk aare. Aitäh kutsumast!

Minule täna kolmandat korda Porunis kulgeda, seekord siis lookleval rajal päikesepaistel. Mõmmikuid me ei kohanud. Tagasi parklasse jõudes leidsime keset teed Mihkli seismas. Selgus, et ootab matkakaaslasi. Tänud peitjale.

Otsustasime Narva sündmusele minnes Edega tiimid ühendada ning ka mõne "tee peale jääva aarde" ära noppida. See oli siis esimene, mis täpselt teele jäi :). Parklas uimerdades tulid rajalt juba Mari ja Krista ning andsid meile soovitusi jalanõude valikuks ning näpunäiteid, kus võiks ettevaatlik olla. Teekond aardeni möödus ikka valges, tagasiteel tabas meid lõpuks pimedus. Aitäh!

Leitud.

 1 

Ilm oli täitsa tore. Õnneks jätkus valgust algusest lõpuni. Vaated olid täitsa toredad. Aare asus kenasti koordinaatidel ja tagasi parklas olles kohtusime Miki ja Ede ja vahva geopõnniga. Loodetavasti said nemad meist kiiremini kõnnitud. Pimedas poleks see rada ilmaselt sama tore kui valges.
Aitäh!

See X ei märgista õiget kohta

 2 

Peale raja alguses olnud aarde logimist seadsin aga sammud edasi ja küll ikka osati kunagi neid lookeid tekitada.Ei saanudki aru miks peab üks jõgi nii käänuline olema. Juba kilomeeter enne aaret märkas minu terav silm metsa all kunagise sõja jälgi.Laskepesi ja tulepunkte oli ikka omajagu ja vahetult enne aaret tuli nähtavale igavesti pikk käänuline kaitsekraav. Kas siin ka lahinguid peeti, seda peab veel uurima. Vaikus rajal oli ikka totaalne ja igasugune tausta müra puudus.Paar korda ainult suur rähn trummeldas kuivanud kuuse ladvas. Arvan, et kevadel kõlab siin hoopis teine taust kui algab pesitsusaeg. Kahju, et selline võrratu koht asub nii kaugel muidu käiks siin kasvõi iga kuu. Näha oli, et tühjade kätega siit ei pea vist kunagi lahkuma.Metsa all oli veel hulgaliselt kukeseeni ja mustikavarsi samuti ohtralt. Aarde juures lõid kalad jões tantsu ja kindlasti oleks siingi näkanud. Aitäh siia kutsumast ja äkki mingil ajal tulen isegi tagasi.

Vaga vesi sügav põhi.

Vaenlast oodates kaevuti.

 1 

Matkaraja algusega tegime juba Käojaani aegu tutvust. Täname matkasime siis kaugemale. Lisaks aardeleiule ka mõned seened. Täitsa huvitav koht oli jalutamiseks.

Valge kärbseseen

Sinivärvik

Vennad

Siia jalutasime krantsiga matkaraja aarde juurest otse edasi. Mõnus sinka-vonka metsarada jõe ääres. Praegu oli maru õige aeg seal ukerdada. Ei olnud ei sääski ega muid sitikaid tüütamas... ei teagi, kas põdrakärbsed kõik teisele poole jõge seal pagenud... Aitüma mõnusa jalutuskäigu eest!

 3 

Kui aare eelmine pühapäev üles tuli, olime meie Moonaga Pannjärvel ujumas. Koduteel enne ristmikku kiskus mind küll naljeevasse, aga kuna Moona oli poolpaljas, siis tuli ikka kodu poole keerata. Siis käis korraks mõte peast läbi, et paneks siia teate üles, kes matkale minemas, siis võtku mind kaasa. Aga mõtteks see jäigi. Sai siis täna see retk ette võetud ja Kalevile geopeitust tutvustatud :) Aare ise oli esmaleiu eile kirja saanud.

Tänud peitjatele!

(raamatusse sai vist ekslikult 1.08 kirjutatud, järgmine leidja võib ära parandada :D )

Tegin logiraamatusee esimese sissekande kell 14:55. Peale seda läksin veel edasi Narva jõe äärde ja kolasin ka seal mõnda aega ringi. Väga mõnus matkamine oli, Suured tänud selle aarde eest!