Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Hardo Kriisa on kolmanda põlve orelimeister kelle töökojaga on võimalik selle sündmuse käigus tutvuda. Kriisad on oreleid ehitanud, taastanud ja hooldanud aastast 1886. Orelitöökoda asub kunagises Rakvere mõisa viljaaidas. Need on võlvitud ruumid, endised viljasalved, mis on muudetud tööruumideks. Juurde on ehitatud montaažisaal. Ainsana Eestis valmistatakse kõik vajalikud detailid kohapeal (tinatorud, puit-, metall- ja keelregistrid, elektrilised traktuurid koos tänapäevaste mäluseadmetega).
Hardo vanaisa Tannil Kriisa, sündinud 1866. aastal Haanjamaal Vihtla järve ääres Kokõmäe külas, ehitas oma esimese suurema oreli 1886. aastal. See orel on alles Misso palvelas ja on restaureeritud Hardo poolt 2014. aastal. Kui varem töötas Tannil koos oma vendade Juhani ja Jakobiga, igaüks omas talus, siis alates 1924. aastast liitusid orelitööga pojad Rudolf, Harry, Eduard ja Aksel. Kogu orelitöö koondus nüüd Kokõmäele. Vaatamata kitsastele tööruumidele ehitati Eesti kirikutesse üle paarikümne uue oreli. Kahjuks hävinesid viimases sõjakeerises Põltsamaa, Märjamaa ja Narva-Peetri kirikute orelid. Paisati laiali ka orelite ehitamine Kokõmäel. 24. veebruaril 1940 suri Tannil Kriisa. Harry Kriisa sattus sõjakeerises USA-sse, kus ta ehitas aastate jooksul 18 orelit. Eduard Kriisa (1902-1968) – õppinud Tartu kõrgemas muusikakoolis viiulit, orelit ja kompositsiooni, sai organisti koha Rakvere vastvalminud Pauluse kirikusse. Ta oli ühtlasi Rakvere Lastemuusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetaja (seega ka Arvo Pärdi esimene muusika-teooria õpetaja). Samas tegeles elu lõpuni orelite hooldamisega nii Eestis kui ka NSV Liidu ulatuses. Aksel Kriisa õppis Tartu Ülikoolis teoloogiks, oli kirikuõpetajaks Saaremaa. Sealt küüditati Siberisse, kus ka suri 1949. aastal. Rudolf Kriisa õppis Pallases maalikunstnikuks ja kujundas mitmete meie orelite prospektid (Urvaste, Rapla, Narva-Peetri). Olles põhimõtteline sõja vastane, jäi ta 1944. aastal teadmata kadunuks. Nüüd jäi kogu orelite hooldamine ja taastamine Eduard Kriisa õlule. Kuna peres kasvas poeg Hardo, siis rakendati teda juba varakult orelitöödel abiks. Juba alates seitsmendast eluaastast tuli oreli häälestustöödel vajutada klahve. Ja nii see läks. 1976. aastal kasvas sellest välja Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere orelitöökoda, mis asub siiani Rakvere äärelinnas Moonakülas.
Huvilistel on võimalik tulla ja külastada töökoda. Kohtume 22.09 kell 15:00. Kõigepealt saab teha töökoja ruumides väikese ringkäigu koos meistriga. Seejärel saame istuda ja lobiseda montaažisaalis, kus saab kindlasti veel küsida küsimusi ja proovida ka mõnda pilli. Kaasa võiks võtta midagi laua peale panekuks. Logiraamat on avatud vähemalt kella viieni.
Vihje: pole
Lingid: https://kriisaorel.blogspot.com/
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7WZWK
Logiteadete statistika:
21 (95,5%)
1
4
0
0
1
11
Kokku: 38
Näed, mis tagantjärgi logide välja tuleb - see sündmus suisa logimata jäänud! Igatahes väga vahva oli, suur aitäh korraldamast!
Ravisin oma harimatust oreliteemadel. Huvitav oli kuulda ja näha kuidas valmivad pillide kuninga tähtsaimad osad. Lisaks oli tore kohata palju tuttavaid nägusid. Aitäh külalislahkele pererahvale, kes meile oma töökoja uksed avas ja samuti Laurile, kes sellise omamoodi põneva sündmuse korraldas!
Huvitav oli näha ja kuulda, orelite elust rohkem teada saada. Tänud kutsumast ja toredale pererahvale vastuvõtmast!
Oli kunagi jah selline lugu, et tuttav tegi usinasti peentinutustöid Pärnu Eliisabeti kiriku orelile, aga minu tuttavad on Hanno ja Pille. Väidetavalt selle sama kiriku tõttu tekkis ka avar kõrge kõrvalhoone, kuhu me seekord kogunesime. Tänud Laurile ja Marisele, et saime nii unikaalse eskursiooni orelitöökojas, väga peen käsitöö algusest lõpuni.
Jälle üks täiesti teistmoodi geopeitusega seotud sündmus. Huvitav oli kuulata ja vaadata, et nii need viled sünnivadki ja traditsioon peres juba põlvest põlve. Tänud kutsujale-korraldajale!
Mulle meeldib see koht väga, olen neil seal korduvalt külas käinud ja pikalt ka geosündmust sinna mõelnud. Lõpuks sai siis tehtud ja tore oli teid kõiki näha. Suurimad tänud Pillele ja Hardole külalislahkuse eest :)
Väga hariv koosviibimine oli.Tänud korraldajatele ja vanameistrile.Kurb on see,et nii vähe teame sellistest inimestest.Oli suur au meistri kõrval seista.Aitäh!
Mulle meeldivad sellised mehed, kes suudavad kõik vajaliku oma kätega valmis ehitada. Viskab käraka tina sulama ja varsti on sellest orelivile valmis. Tinavile. Ning siis suudab sellele vilele ka oreli ümber ehitada. Tänapäeval selliseid enam juurde ei sünni, viimastel aastatel sünnivad vaid "äpinäpud" :)
Aitäh!
40 4/7 ja ühtlasi 47 järjestikune päev aardeid leida.
Paistab, et huvitavad kohad peituritele tutvustamiseks välja otsida on Lauri leivanumber :). Minule meeldis siin samuti väga, lahkele pererahvale aitäh meile oma tööd tuvustamast ja meid kõiki rõõmuga võõrustamast.
Nüüd on küll see koht, kus muusikaõpetajatel tuleb kooliraha tagasi maksta! Muusika on alati olnud minu lemmik, kuid, et kooliajal sellest nii ülejala lastud on, oli praegu päris piinlik. Meie oma Maarjamaalt pärit andekas inimene ja no nii vähe teame. Õnneks ei olnud ma ainuke kes seisis juhmi näoga, mokk töllakil ja kuulas kui vanameister rääkis.
Mul on hea meel, et Järvamaa kirikuorelid on hooldatud hr. Kriisa poolt. Eelmine päev oli just Türi kirikusse asja, oli korras küll, aitäh!
Sellised üritused mulle meeldivad, kus me midagi teeme või saame mõnest asjast targemaks. Suur suur aitäh Maris-Laur kutsumast ja nii mõnusa lobalaua orgunni eest. Ringi-singi-leib oli üleprahi asi ja nagu alati tõin kaasa täis seenepurgi, et siis tühi tagasi viia. Hästi õdus ja kodune sündmus oli, minu poolt soovitussilt!
Ega iga asi peab ka väikse miinuse saama. Nimelt pole ma harjunud, et tasuta asjad on olemas. Mu rahakotis oli vaba 5-ekas ja hiljem selgus, et ka mu teistel kaaslastel oli ürituse tarvis raha arvestatud. Aga kohapeal ma kuskil ei näinud kuhu seda pudistada. Kui igaüks oleks natski panustanud... Panustasime siis seekord selle raha mu auto rookimisse, sest see automark ja kruusateed kohe üldse kokku ei sobi, tagaklaas ei paistnud ka pärast geotuuri välja.
Väga huvitav ja hariv! Ma varem arvasin, et orelimeistritest ja Kriisadest rääkimine on lihtsalt ajaloo tuulutamine. Aga see kõik on tegelikkuses olemas, ja valmistataksegi kõik käsitsi ... Vapustav!
Kerge hilinemisega jõudsime ka siia kohale. Taaskord üks huvitav sündmus, tänud.
Kuna Poruni aarded võtsid omajagu aega ja ega seal kiirustamine olekski pigem patt, siis jõudsin üritusele siis, kui ekskursioon juba läbi oli. Samas oli õnneks tuttavaid nägusid veel täitsa alles, samuti oli võimalik veel ka lauapealt head-paremat põske pista. Kuna krants oli autos ootamas, siis seekord tegin sellise kiiremat sorti sutsaka. Aitüma korraldajatele, teinekord üritan õigeks ajaks ka kohale jõuda.
Oli väga vahva ja hariv üritus. Hindan väga kõrgelt selliseid oma ala absoluutseid proffe, kes oma tööd armastavad. Kurb on kuulda, et sic transit gloria mundi. Tean nüüd rohkem orelite ja nende ehitamise kohta, töökoja ajalugu oli ka muljet avaldav. Enne, jooksul ja pärast on veel lisaks mõnus toredate inimestega juttu ajada ja nalja teha. Aitäh, Laur ja Maris, oli väga lahe!
Suured tänud Marisele-Laurile ürituse korraldamise eest!
Põnev oli, tore oli teada saada, et väikesel Eestimaal selline väärikas pereettevõte juba aastaid tegutseb. Loodetavasti saavad siiski veel mitmed põlvkonnad edasiantud oskusi rakendada ja väärikas töö hinnatud. Pojal olid silmad põnevil mitmes erinevas nurgas tööriistu uurides, sama uudishimulikke pilke võis märgata ka suuremate geopeiturite nägudes. Geosündmus oli laste jaoks veel lisaboonusega, kuna seekord oli lisaks koertele esindatud ka vahva kass.:)
Tore oli taas kohtuda ja mõnusat geojuttu ajada.
Täname!
Kuigi olen kohalik, polnud ma siia hoovi varem sattunud. Kuulnud olin küll, et selline koht linnas on, aga kus täpselt, ei teadnud. Samuti polnud ma tähele pannud, et siia kunagi sisse oleks saanud. Seepärast olingi väga rõõmus, nähes Lauri-Marise uut sündmusaaret niisuguses põnevas paigas. Samuti rõõmustas mind väga, et mu lapsele selline koht huvi pakkus ja ta kaasa tulla soovis.
Kohapeal oli väga põnev! Saime toreda tutvustava ekskursiooni hoonetest ja orelivilede valmistamisest kuni orelite ja harmooniumite kuulamiseni. Lisaks hulgaliselt saadud uutele teadmistele oli vahepeal põnev näha, kuidas geopeiturite silmad tina omadusi nähes põlema lõid - kindlasti osad neist kujutasid elavalt ette, kuidas sellest mõnus uusi aardeid treida oleks.
Ma väga loodan, et Eestimaa kirikud/omavalitsused/inimesed kohalike tööd väljamaa omadele eelistama hakkavad, nii et Kriisade dünastia oskused kestaks põlvest põlve edasi.
Aitäh toreda sündmusaarde eest!
Koordinaadid said natuke valed kogemata :D Hoov on küll õige aga hoone on kõrval natuke.
Plaanidesse tekkisid viimasel hetkel korrektuurid ja tundub, et saan homme auto nina sinna poole sättida küll. Ilmselt seekord õnnestub mitte liiga pikaks jääda, kuna krants ka kantseldada ja sel hakkab autos muidu igav.
Suure tõenäosusega satume laupäeval Rakvere kanti, võtame plaani tulla ka uusi teadmisi saama.
Mina liigun Tartust ja saan autoga ka haake teha, kui see aitab kaasgeopeotureid sihini jõuda.
Kahjuks puudub transport, seega kohale ei pääse :(, kui just...?
Sündmusaare tuleb koju kätte ja ma sõidan sealt lähedalt ka läbi, aga.... Kell 11 algab Haljala Kultuurimaja eest avalik sündmus-tõukerattarännak, mis kulgeb mööda kergliiklusteid Haljala-Veltsi-Rakvere-Lepna-Pajusti-Viru-Jaagupi ja tagasi Haljalasse. Kokku 70 km. Tundub, et sündmusaarde lähistele jõuan ühel korral liiga vara ja tagasi tulles lootusetult hilja. Aga eks näis. :) Plaanis on tõukerattaga lausa üle 80 km sel päeval sõita. :) Ja orelimeistri kohta ei teagi lugu ega kohta.
Tundub lahe ja hariv. Kui plaanid ei muutu, proovime ka tulla.