Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kumna mõis asutati 17. sajandi algul. Esimene omanik oli Johann Knopius (1624.a)
Pisut lisalugemist ajaloost: http://www.kumnamanor.eu/et/kumna-moisa-ajalugu.html
Aare on peidetud mõisast eemale.
EI ole vaja ronida!!!!! Oksi palun mitte murda. Kordinaadid määratud maa-ameti kaardilt.
Vihje: Põõsas ja umbes 1.5m maapinnast.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (3), lumega_leitav (2), drive-in (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7X81A
Logiteadete statistika: 149 (95,5%) 7 6 3 2 0 0 Kokku: 167
Leitud teisel katsel. See oli minu esimene aare, mida ma ca aasta tagasi otsima läksin. Esimesel korral otsisin ikka täiesti valesti. Harjutamine annab teadmisi ja sel korral lähenesin õige nurga alt ja otsisin hoopis teise pilguga. Tänud aarde eest!
Mitu korda oleme tee-otsast mööda sõites mõelnud sisse keerata. Lõpuks siis kohal. Miljoon parti olid rivistunud aardevalvesse ja kui nad siis kõik korraga parinal lendu panid - väga uhke. Aitäh mõisa näitamast.
Sellise lumega oli võimatu aaret otsida sealt. Ootab kevadeni.
Siin juba hakkasin keset otsimist mõtlema, et ah las jääb midagi ka järgmiseks korraks, kuid siis kohe jäi ka see vägagi keskkonda sulanduv tops silma. Peitjale tänud!
Ilus koht ja vahva peidukas. Paraku tops katki ja logirull märg. Ei oleks seda lõhkumata sealt kätte saanud, nii et nimi jäi kirjutamata.
Leid tuli nobedalt, aga kuna logirull oli niiskuses pundunud, oli raskem osa see konteinerist kätte saada. Tänud mõisa tutvustamast, üllatavalt kaua pole siin logitud!
Täna oli Harjumaa aaret meil vaja ning Mail oli vaja Laagris käia. Läksime siis ringiga koju ja tulime siia logima. Aitäh!
Lähistel kulgedes tekkis äkiline mõte siia korraks sisse põigata. Saime kaasa rohelise lõhna. Tänud peitjale.
Aare oli täpselt seal, kus lubatud. Eemalt paistis mõis ka kenasti kätte.
Tänan peitmast.
Kolmas kord siin aaret otsida, nüüd lõpuks oli ta kodus ka. :)
Paar tiiru oli vaja ikka ümber aarde teha enne kui silma hakkas. Aitäh!
Ükspäev sai siin üksi käidud ja ei leidnud aaret. Nüüd oli abivägi kaasas ja leid tuli kiirelt.
Väga ilus mõis, peale fotosessiooni suundusime aaret otsima. Sellest lokkavast rohelusest andis otsida aga nime saime lõpuks kirja. Laps oli mures, et ega emme vette kuku.
Sellest mõisast polnud varem kuulnud ega siin käinud. Ilus hoone vaatas vastu. Aarde jaoks tuli pisut silma teritada, aga üles leidsime ja nimed sai logisse kirja. Aitäh peitjale!
Päevase õppimisplaaniga sain üllatavalt varakult valmis, nii et ajasin Kaupole jalad alla ja vedasin värsket õhku hingama. Valituks sai Keila ümbrus, sest see on mul aaretest nii lookas, et lõppu ei näe kuidagi tulevat. See oli esimene peatus, kui GPS koostööaltiks muutus, tuli ka leid kiiresti. Aitäh!
Tuuline ilm ei kutsunud tegelikult üldse õue, aga üks tavaline aare vajas logimist. Kunagi sai siin käidud juba, aga aaret eelmisest peidikust ei leidnud. Nüüd oli kõik lihtne. Tänan!
Aardele oli raske läheneda, sest terve maa oli õitsvaid lilli täis. Tore tops, aitäh!
Tänud huvitavasse kohta juhatamise eest. Leid tuli lihtsalt.
Tore, et see aare siin taastatud sai. Ei pidanudki taas Keilasse sõitma. Väga kena mõis on. Lahendus ise jah juba tuttav. Pärast aarde võtmist vaatasime, millega pardid tegelevad. Toredad tegelased ikka. Aitäh kutsumast.
Vastukaaluks eilsele füüsilisele pingutusele tulime täna miskit madalama maastikuastmega aaret logima. Uurisime põõsastiku ühest ja teisest küljest ning Märtenile jäi seekord esimesena silma. Lahendus juba tuttav. Uudistasime ka mõisa ning jälgisime pardiperesid, kes tiigil aega surnuks lõid. Aitüma peitmast!
Mõtlesin, et tulen ja vaatan, mis Sven kokku on meisterdanud. Aga kuigi näpud on pikad, jäin veel üikemate näppudega sel korral. Mõis on ilus, aitäh.
Teist korda siin ja ikka ebaõnn. Vaatame, kas kolmas kord ehk veab. Mõis oli pimedas ilus muidugi.
Kodule küllalt lähedal, kuid varasemalt täitsa märkamatuks jäänud mõis. Aitäh juhatamast!
Leitud ja logitud. Sain täitsa ilma abivahendita hakkama. Tänud!
Kodule kõige lähim aare. Hea,et koos tütrega läksin. Oli keda kukile võtta. Aitähh peitjale.
Ei olnud lihtne otsimine, lõpuks saime näpud taha :) Huvitav mõisa koht, tänud tutvustamast.
Geopäeva esimene aare. Mõisa juurde jõudes pidime ootama, kuni fotograafiahuviline proua edasi liigub. Seni hakkasin juba ka logiteateid lugema. Ja kummalisel kombel puges mingi hirm sisse, et äkki jälle lühemate inimeste narritamise aare. Mina oleksin hätta jäänud ilmselt tõesti, kuid Tõnisele oli see vaid väike sirutus.
Ei olnud selle mõisa juurde varem sattunud. Ajaloos mainitud minnalaskmismeeleolu oli ka tänasel päeval seal täitsa tajutav.
Tänud siia juhatamast.
Ikka abivahenditega leitud. Kättesaamine oli lihtsam, tagasi asetamine veidi keerulisem. Aitäh mõisa juurde kutsumast!
Mõisaga olime juba varem tutvust teinud, seekord oli eesmärgiks vormistada aardeleid! Tänud peitjatele!
Tundus väga kena mõis olevat, leid tuli kiiresti, kui mugupaar lõpuks mööda jõudis. Tänud aarde eest!
Kõigepealt viskasime pilgu peale mõisahoonele, kus avastasime, et olime aardest tuimalt mööda läinud. Seejärel harisime natukene ennast ja registreerisime külaskäigu. Aitäh!
Natuke poleerimist aga õnneks ilumutas aare ennast meie ühele õige pikkusega lapsele kergelt. Kui keegi jääb leiuga hätta, siis saab ise mõistatada, kas see oli meie 1,2m või 1,8m pikkune pesamuna ;)
Mina näitasin näpuga, Tanel näppis, jäi varsti näppu. Tänud.
Esimesel katsel miskipärast ei jäänud midagi näppu, aga kui esimesena kontrollitud kohta uuesti kontrollisin, siis jäid näpud aardele taha küll. Mingi Schrödingeri aare vist ;) Aitäh.
Maastik, 3.0 hirmutas aga otsustasime piiluda. Kohapeal panin autotuled kangemaks ja aru ei saanud, kus see 3.0 peaks olema. Minu jaoks imelihtne sutsakas. Tänud kutsumast, mõis oli tulede valgel ilus!
Kartsime hullemat aga päris kiirelt saime nimed logiraamatusse. Aitäh.
Ükskord pimedas mõõda sõites jätsime selle aarde vahele, sest kartsime midagi raskemat. Tegelikult tasus valges tulla juba seepärast, et näha kaunist ümbrust ja neid paljusid parte, kes tiikides elutsesid. Aardega kõik hästi.
Aare korras ja täitsa seal kus ta olema peaks. Kergitasin pisut raskusastet.
Küll siinkandis on ikka ägedad teed rattaga sõitmiseks. Aardele lähenedes nägin heinapallide peal mängivaid lapsi ja see oli armas vaatepilt. Aitäh!
Peale tankimis pausi jätkasime väikese inimese soovide täitmist. Kombineerisin autos olnud asjadest abivahendi. Kaaslane vaatas silmad suured peas, mida veel selt masinast välja ilmub. Tänud aarde eest peitjale.
Minu parameetrite juures oli natuke abi vaja. Õigesse kohta pidi ikka mitu korda vaatama, enne kui näppu jäi. Aitäh!
Kunagi talvel pimedas otsitud ja mitteleitud aare. Ilmselgelt ma olin natuke naiivsem aarde peiduka osas. Täna oli hirm, et kui natukene kõvemini kinni hoian siis kogu krempel kukub pikali ja mõisa omanik peaks "ajalugu" taastama. Õnneks minust jäi siiski "ajalugu" püsti.
Olime kodu poole teel, kui Romet küsis, kas aaret otsime. Kiire pilk kaardile ja see täpp sobis. Romet näitas koha kätte ja koos saime topsi kätte :) aitäh!
Kohapeal läks lihtsalt - natuke silmadega ringi vaatamist ja seejärel näppudega. Esimesest proovitud kohast jäi aare näppu. Tagantjärgi luges Marilyn, et aaret vahest raske kätte saada. Vedas vist. Aitäh! Mõisa valgustus pimedas päris ilus.
Käisime Keilas natuke nostalgitsemas ning noppisime pärast selle lihtsakese.
Vahepeal paar plaanitud aaret vahele jäetud ja selle asemel Keilas kõhud pitsat täis topitud, hakkasime siin uuesti pihta. Partide rõõmuks käis üsna kiirelt - nad on siin tõesti kuidagi kole närvilised. Aitäh.
Siit-sealt uurimist ja ainuke loogiline peidukas jäi silma. Aitäh. Kohalikud pardid sai korralikult närvi aetud muidugi oma toimetamisega!
Kena draivinn aare, aga otsimisele kulus vist pool tundi. Ei olnud just palju peidukohti, aga igale poole ei näe ja näpud on mul tömbid ja lühikesed. Tänud peitjale.
Möödasõidul kiire leid. Ma olin ju korra enne seda juba piilumas käinud.
Ohpühajumalissand. Mul on küll peenikesed sõrmed, aga sellisest urust aarde kättesaamine nõudis ikka väga pingutust, kannatust ja vahepeal ka soojendamist. Uhh, tehtud.
Veidi piilumist, veidi upitamist ja käes ta oligi. Me täname!
No see peab siin olema, ütlesin ma. Ei ole mõtet otsinguala laiendada, vaatame ikka veel. Õnneks see, mida ei tundunud näpud nägid pisikese piiga silmad. Aitäh aarde eest.
Leitud. Nojah maastik minu jaoks ikka punkti võrra kõrgem kui lubatud.
Uudistasime ringi. Oli teisigi uudistajaid, mistõttu tuli viisakalt end üleval pidada. Kinnituse saamiseks sirvisime logisid ja mul süvenes aina rohkem see, mida alguses juba silmasin. Nüüd siis lihtsalt võtsin end käsile ja tegin ilusaid ja kindlaid liigutusi, et Helbe saaks nimed logiraamatusse kirja panna. Head 2018 aasta lõppu!
Õhtupimeduses ja tulede säras oli mõis väga kaunis! Aga pikalt seda imetleda ei saanud, sest eesmärk oli teine. Võimalik peidukas hakkas kohe silma ja kasutades oma eelist ära oli leidmine kiire.
Tükk aega tiirutasime ümber ajaloo enne, kui topsi kätte sain. Tänan
Tänane tee viis siit mööda ning seetõttu sai siin ka kiire peatus tehtud. Logirull on tõesti tuugalt paigas. Külmade näppudega polegi see tagasitoppimise protseduur nii lihtne midagi. Siiski sai kenasti tagasi paika. Täname!
Juba 2x varem olen ma planeerinud seda aaret möödasõidul noppima tulla. Aga mõlemal korral olin ma selle õige teeotsa juures autopiloodil olnud ja tuimalt mööda sõitnud. Seekord tulin navi juhendamisel kindlalt kohale. Pime olin ka, lõpuni välja ei näinud ma midagi. Aga kuna potensiaalseid kohti palju olla ei saanud, siis ega ta leidmata ka saanud jääda.
Tänud.
Kui juba kohale sai tuldud, siis panime ka uue raamatu lisaks. Jätsime ka vana raamatu sinna, aga nüüd käib asi väga tuugalt konteinerisse. Loodame, et omanik võtab ise vana raamatu ära.
Tegime poisiga väikse tiiru ja kaesime selle kauni mõisa üle. Konteiner oli oma pesa põhja pugenud ja et teda kätte saada, pidin kasutusele võtma väikse abivahendi. Aga kätte ma ta sain ja nimed said ka ilusti uude raamatusse kirja. Tänud.
Leitud umbes kella 04:30 paiku. Logimisruum paberirullil on otsa saanud. Kirjutasin enda logi paberi serva.
Polnud sellest kohast varem teadlik. Kõige rohkem meeldis parditiik.
Läks ikka veits aega selle aardega. Algul sai ajalugu uuritud, ringi vaadatud. Siis sai lambil jaks otsa, väike akuvahetus ja lõpuks loogilisest kohast aare ka leidus. Tänud peitjale, üks mõis jälle roheline.
Ikka üksjagu aega vahtisin valesid kohtasid läbi, enne kui vidin kätte jäi. Aitüma!
Leitud geopäeva lõpetuseks. Aare kuiv ja korras. Täname
Tartust tagasi j6udes ja Keilas koormat kergendades jäis see just ilusti kodumarsuudile. Tegin muidugi kassi kombel mitu ringi ymber pudrukausi kuni nägijaks sain. M&is oli taamal tuledevalguses muidugi v6imas vaatepilt. Tänud peitjale
Kätte sain. Aitäh! Mõisa juures olin esimest korda, kuigi ta paikneb mu sünnivallas.
Kah täitsa kena mõis ära peidetud metsa taha. Ega maanteelt ära keeramata seda kohta ei kohta ja leida ei tea. Aare oli oma kodus olemas - suht loogiline pesa, ainult et puhtalt vaatlemise teel seda hetkel küll ei leia. No võibolla ei peagi. Abivahend leidus õnneks paari meetri raadiuses :) Aitähh Huvitav kas ta nüüd on siis originaalpesas või mõnes teises "loogilises kohas" ? (#27)
Konteiner vedeles maas, ehk tormi töö... Panin ta suht loogilisse kohta, kuna ôiget kohta ei teadnud. ;)
Minul oli öine valve seljataga, ometi oli soov testida metsade seenerohkust. Oma võiriisikate leiukohast saime piisava koguse, lisaks veel hämarduva metsa alt muidki. Ning juba päris pimeduse eelselt siis mina ka aardeliu. (Piial oli siin juba varem lustimas käidud)
Hiilisime kottpimedas, heledat lampi ei olnud tahtmist sisselülitada, siis oleksime nagu eriti silma torganud. Kasutasime hämaramat valgust ja saingi logi kirja. Tänud peitjale! Mõisaga tasub ka lähedamalt tutvust teha, väga kena koht ja lahke pererahvas.
Mia ja Oliver tegelesid partide jälgimisega ja mina logisin samal ajal aardeleiu.
Kui ma mõisa väravasse jõudsin oli Allanil logi kirjas. Ma siis otsisin ka topsi üles ja panin nime kirja. Tänud!
Sama siin,et mööda suurt trassi on elus ikka kordi mööda kulgetud,kuid siia uudistama polegi varem sattunud.
Suts ja valmis ütleksid klassikud :) Pärast ootasin veel Ingridi ära kellel polnud samuti probleeme totsiku kättesaamisega.Aitüma tutvustamast!
Ei näinud mitte ühegi nurga alt. Seepeale võtsin abivahendi ja sain aarde peidukast kätte nagu niuhti. Aitäh!
Eesootavat geoduuri meeles pidades tõstsime paku ka autosse.
Tänu sohvri teadmistele oli meil lähenemistee teada ja nii veeresime vaikselt kohale. Õnneks täna siin neid sakilisi voolikuid polnud (kontrollitud ja ettekantud) ja A julges ka autost väljuda. Tänud!
Topsi võimaliku asukoha tuvastamisega läks kiirelt, aga kuna nulli lähedal oli teerullimees ametis tee rullimisega ja ülejäänud teetöölised veetsid samal ajal aega teeristis hängides, siis tuli oma veerand tunnikest mõisa ümber aega parajaks teha enne kui labidamehed nuka taha kadusid ja sain nime raamatusse kanda. Tänud peitjale!
Oli küll teeremont, aga milleks sõidetavat lähenemisteed otsida? Kas 300 ja mõned meetrid peale on siis palju käia? Minu jaoks ei ole, isegi mitte pimedas ja vihmas. Aitäh, aarde eest, mõisa juurde põikan teine kord ka valges. Lausa piinlik, et olenemata sellest, et ma terve elu siit maanteelt ikka väga tihti mööda sõidan, pole kordagi siia sisse keeranud.
Pagan, kui keeruline oli seda head lähenemisteed otsida. Edasine oli lihtne leid ja logimine. Tagasiteel hakkas korralikult välgutama ning sain sellise paduka kaela, et 90 alas ei kannatanud üle 40 sõita. Mõnus!
Et miks autoga lähedale vaja saada? Sest mul oli redel kaasas ja seda rasket redelit ei viitsi tõesti 300+300m öösel külavahel tassida.
Et miks redel kaasas? Logidest lugesin, et lühemad inimesed on korra leiuta jäänud, kuna "näeb aga kätte ei saa". Ja kuna mul ei olnud õrna aimugi, mis kohapeal ees ootab, siis võtsin redeli varakult kaasa-ehk läheb vaja. Küll näinud neid ronimisega ära lõhutud objekte ning mina ei taha olla see, kes samuti oma panuse annab mingi objekti hävimisse. Võimalus on ju tulla tagasi redeliga, aga see oleks tähendanud 300+300+300redeliga+300 redeliga. Valisin lähenemistee otsimise ja objekti säästmise. Vot nii :)
Mõtlesin töölt tulles kiire draivinni teha, aga selgus, et mõisaümbrus on teetööliste poolt sisse piiratud. Lõpuks, peale erinevate teede kaudu üritamist leidsin ainsa ligipääsu Kumna-Vääna tee poolt. Kohapeal läks suht ruttu ja selgus, et olen sentimeetripealt õigesti kasvatatud. :D Tänud peitjale ilusa koha tutvustamise eest!
Mitme korraga lõpuks leitud, ei olnud tegelikult midagi keerulist. Tänud peitjale.
Eelmisel päeval Jasperiga mitteleidsime, või noh, leidsime ja nägime konteinerit, kuid logi kirja ei saanud. Madis abivahendina toimis küll ja koheselt. Aitäh aarde eest!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Olime teel Türisalu raketibaasi ja tulime ka siit läbi, et nimed kirja panna. Kaval peidukas on leitud aga aare tuli õnneks kohe välja sealt ning kaua ei pidanud otsima. Aitäh!
Ei saanud ju minemata jätta, kui nii lähedale uus aare ilmus. Käisime suvel siin unustatud mõisade külastusmängu raames avatud uste päeval ja mis seal salata, sai isegi peitmismõtteid mõlgutatud. Uus härrastemaja on igatahes vahva ja heades kätes. Kohe kõrval asuv vana hoone näeb aga üsna nukker välja. Minu jaoks oli maastika raskem kui 2, aga abivahendiga sain 10:36 [FTF] nime kirja. Aitäh!
Siin läks vaid loetud sekundid kui aare näppu jäi.
Kuuldes, et alles mõne tunni eest oli siis (sadades) kordades kauem aega läinud, polnud mul erilist soovi sinna minna. Aare kodule nii lähedal, et oleks mõni teine kord parem tulnud. Plaan oli kiiremini Peetri juurde jõuda, et siis kunagi hiljem siia tulla tahvlit silitama.
Aga õnneks eksisin :) Aare nii uus, et igati vinks-vonks korras. Ja mis siis, et kodu lähedal. Ikkagi pole ma kordagi siia jõudnud.
Täname kutsumast!
Õhtul oli Keilasse asja, et sõbrants kaasa haarata. Lootsime tema värskele pilgule ja heale õnnele. Ja nii läinudki - nüüd väljus aare kohe esimesest kohast, mida katsusime. Ei kulunud kuut sekunditki! Täiesti ulme, kus krt see siis enne oli, kelle käes.. Vastus jääb ilmselt igavesti teada saamata.
Aitäh, et seda mõisa nüüd aare tutvustab! Oleme meiegi siinset mõisa peitja pilguga piilumas käinud, paviljonis ja sillakesel erinevaid ideid läbi mänginud. Hea, et endal enam ei kibele :-)
P.S. Kollaseid plastjullasid pole vaja lahti kangutada! ;-)
Kuhugi oli vaja sõita ja keerasime siis juba uue aarde juurest ka läbi. Kirjeldus, raskused, vihje, Marianni logi ja kõik muu viitasid ühele ainsale peidupaigale (või kahele). Korrektse peiduka vaatasin teisena läbi - nagu hiljem selgus - aga kuna seal aaret polnud, siis otsisime veel vist pea terve tund aega. Otsisime normaalsetest ja ebanormaalsetest peidupaikadest, nullist ja kuni 20 meetrit eemalt. Hakkasime juba kõiges ja kõigis kahtlema. Samas ei tihanud Mariannile ka helistada. Kodukandi aare, küll tuleme taas. Tulimegi, samal õhtul koos värske pilguga :-)