Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ilus liivane rannaala. Ujumisvõimalus. Aare ise on täiesti “Drive in”, aga ilma nelikveota soovitan ettevaatlik olla. Aarde nimi tuleb sellest, et rannaga paralleelselt kulgeb pikalt tee, mis on puhas liiv. Soovi korral saab seal oma masina võimeid pisut proovida, ilma et ta pärast räigelt porine oleks.
PS. Kui õnnestubki kuskil kinni jääda- näiteks ronisite sinna ühesillaveolisega- siis palun ärge jätke välja aitamiseks kasutatud roikaid rajale, vaid visake nats eemale. Teele jättes võivad need teisi autosid lõhkuda! Tõusevad ratta all püsti ja jäävad kuskile taha...
Vihje: Näpp silma või tiritamm
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Mina lähenen siitkaudu | Raja algus | 59° 29.8105' 25° 12.1590' |
Aarde sildid: lahe_teostus (6), soovitan (6), drive-in (4), maasturiga_huvitav (4), ujumiskoht (3), ronimine (3), ilus_vaade (2), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), seened (1), marjad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7Y3DG
Logiteadete statistika: 92 (100,0%) 0 2 2 0 0 0 Kokku: 96
Meie 4x4 jäi kaugemale ja saime pisikese jalutuskäigu. Tänud!
Huvi nii kaunisse kohta autoga nulli saada puudub. Jätsin oma sõbra kaugele asfalteeritud parklasse ning kulgesin leiuni rattaga. Tänan kutsumast.
Kuna minul maasturit pole, siis valisin lähenemiseks paralleelse linnamaasturi tee. See oli meile sobilik 80 meetri peale jõudmiseks. Puu oli peaaegu ronitav isegi minusugusele mitteronijale, aga kuna mul ranne ikka täiega veel haige,siis ronisin aga üles ja ronisin jälle alla elu üle järele mõtlema. Kogusin jõudu, eriti tahtejõudu ja läksin aga uuesti. No kurja, ei saa seda saadana kasti lahti niimoodi hammastega end puu küljes kinni hoides ja vaid ühe käega taieldes. Istusin aga jälle kõige alumise oksa peal ja peaaegu olin juba valmis lahkuma, aga no ei saa ju ometi alla anda. See ponnistus nüüd oli edukas, saigi logiraamatu näppude vahele ja viimane käik maapinnale logi kirjutama. On ikka keeruline see poolsandi elu. Autoni tagasi jõudes ja juba ta ringi ka keerates hakkas vihma sadama ja mitte vähe. Tõeliselt täpne ajastatus. Tänud peitjale siia toredasse kohta juhatamast ja aaret peitmast
Aitäh peitjale!
Ei ole mul viitsimist oma esiveolist ferrarit välja tõmbama hakata kuskilt ja tulin siia jalutades. Pidin ikka natuke pusima, et oma nime siia kirja saada.
Sealkandis olime varemgi uidanud, seekord sai aaret ka otsitud. Kõik korras, ilm ilus, rand soe, tee liivane.
Leitud ! Sai jalutatud mööda ilusat metsa ,kus marju eriti polnud ja mööda mereranda kus vedelesid meduusid.
Drive inni ei hakanud tegema. Ilm oli jalutamiseks sobiv. Aardega kõik korras. Aitäh!
Keegi oli konteineri kaane jätnud tagasi panemata. Õnneks oli see alles.
Mets ja kogu rand olid mõnusalt lumealla mattunud. Rannani tulime 4veoga aga kuna maa polnud alt külmunud siis liivapeale lustima ei läinud. Parkisime masina ja tegime väikese jalutuskäigu aardeni. Sirtuasime end aarde järgi ja juba olidki nimed kirjas :)
Pimedas jõudsime oma nelikveolisega täiesti drive-ini teha. Aitäh, maasturiga põnev ja polnud siia sattunud.
Minu õnneks me vist selle kirjelduses mainitud liivatee peale ei jõudnud. Ja ega pole ka vaja autoga igale poole ronida, olgu see siis kas või maastur. Drive in-i sai aga teha küll ja kohale jõudes selgus, et taas kaaslase soolo. Õpetasin siis vähemalt maapinnalt, mismoodi konteinerit avada. Männimetsane koht on alati mõnus. Aitäh!
Nelivedu tuleks küll ka siia puu alla välja, aga fatbike oli metsarajal etem ja kiirem. Korralik vormistus, kuiv, korras, tänud peitjale.
Ei hakanud drive-in’i tegema, tegime väikse matka ja nautisime kevadist udust mereranda. Täname!
Ise ja üksi käisin otsimas, ise ronisin ja ise panin oma nime vihikusse.
Dr Mang on mulle küll igavese ronimiskeelu peale pannud, aga kuna nüüd jäi ta autosse jalga puhkama, siis oli sobilik hetk kottpimedas ronima minna. Kohale jõudes tegin esmalt lambihoidmissistemi ja edasi kütsin üles. Hää mõnus oli ronida üle pikema aja, kuid pole see enam midagi niihappyhappyhappytrallalalaaa minek nagu varem. Ikka mõtlen, et äkki käib kuskilt mingi krõks, aga sain üles, sain karbi lahti, veendusin. et valgustamissistem sai väga hea ja läksin tagasi. Ilus mõnus jalutus. Aitäh!
Kuulsad pildid ja seiklusjutud antud aarde logides sundisid mind oma tubli ühesillaveolist ja madalakõhulist suksut hellitusnimega "Maastur" seekord ikkagi eemale jätma. Vastasel juhul oleksin keskmisest suurema tõenäosusega temaga liiva kinni jooksnud ning võimekamaid päästjaid ootama jäänud. Loomakaitsjate rahustamiseks - suksu jäi ootele siiski vaid 700 meetri kaugusele. Kui ta sealt oleks täie kõriga appi hüüdnud, oleksin kuulnud küll :o)
Aardeteostus täitsa taxulikult üle keskmise teostusega, alati rõõm jälle midagi uut näha, suur aitäh!
Jalutasime järjekordselt mereni. Saime aarde logitud ja nägime (ATV) maastureid ka mööda tuhisemas Found it: (4066) 19.Dec.2020 14:28 Maasturi.
Täna oli eesmärk vabas õhus liikuda, seepärast jätsime auto kaugemale. Ja no meil ei olnud sobiv auto ka drive in'i jaoks:) Aare korras, lahe teostus!
See aare, oli üks meie tänase päeva eesmärke. See on üks väheseid normaalse suurusega aardeid, mis mul siit võtmata. 800 meetrit enne aaret otsutasin auto ära parkida. Kuigi kuklas vasardas, et läheks ikka veel natuke edasi. Kui ma aga juba jala liivale panin, sain aru, et otsus oli parim. Ei oleks tahtnud ennast siit välja kaevata. Teepeal pugisime sisse hunnikute viisi mustikaid. Küll olid hääd. Kohapeal mängisin ise oravat, viskasin tirelit ja saigi logi kirja. See nüüd on küll midagi uut, sellist aaret pole ma veel varem kohanud. Väga äge. Tagasi jalutades ei saanud me vastu panna mustikatele ja jätkasime nende õgimist. Suured tänud toreda aarde eest.
Auto ilusti liiva sisse kinni, natuke nikerdamist ja uuesti liivast välja. Ja et uuesti mitte kinni jääda siis kondimootoriga edasi. Leid ise tuli kiirelt:)
Alguses oli mõte, et prooviks siia drive-in teha. Siis aga meenus Tarmo logi ning meenutasin, kuidas ma tema eeskujul ennast Puuseene juures kinni kaevasin. Seega jätsin auto linnulennult 600 meetri peale ja tegime väikese jalutuskäigu. Jasper nosis marju ning mina käisin aarde juures logimas. Täitsa vinge värgendus on ka siia ehitatud, rõõm on selliseid aardeid leida. Aitäh peitjale!
Reede õhtul sai sõbrale auk pähe räägitud, et tema kõrge autoga võiks mõned sõidud teha...metsas ja liivas ja võibolla asfaldil ka... Soov oli võtta siit kandist veel paar aaret,kuhu madala autoga ei tuleks Siin kogutud ja edasi puhkusele kõrbesse... Tänud
Tuleb välja, et jalgratas on hea "maastur" küll, saab igalt poolt läbi ja kui jääbki kinni, siis välja lükkamiseks pole vaja abi kutsuda. Aare oli ka kena drive in, nagu lubatud. Ainult karbi välja saamisega ja tagasi panemisega sain üksjagu pusida. Koba vist või ei saanud ma aru, kuidas see asi seal avanema peaks. Mõnus ronipuu. Aitäh!
Maasturit polnud, aga ilmselt oleks ka selle olemasolul pigem jalutanud mööda metsa aardeni. Aare korras. Tänud!
Üleval oli tore, all oli parem... Lasin all logida ja üles visata :D
Ei läinud oma tojotsi võimeid proovile panema ja ega tegelikult poleks ka kuidagi välja mänginud. Igatahes mitte sellel teel, mille me välja valisime, sest seal olid ka metsatraktorid otsinud varuteid oma varuteedele, mis viiksid ümber nende sopasupimülgaste, mis nad ise sinna radadele sisse kündnud olid. Aga no kui randa jõudsime, siis ikka oli kena nagu rannas ikka. Aitäh.
Meie käiseime ilma autota siin merd vaatamas. Järjekordselt kvaliteetaarde otsa komistades olime meeldivalt üllatunud. Nii lahe koht aardele leitud, et olekski aarde juurde mõnulema jäänud. Karbiga sai ka uurimist ja nalja. Väga vinks-vonks leiutis! Suur tänu nii mõnusa aardekoha ja leiutise eest!
Vahva nipiga aare superilusas kohas, kättesaamine nõuab head tasakaalu ????.
Väga tore maasturi-elamus, täname! ;) Leid ise tuli kiirelt.
Kuna mul maasturit ei ole, siis jalgsi oli ka täitsa huvitav. Tänan.
Kui juba maastur sai kaasa võetud, siis sõitsin nulli ja panin ka oma nime kirja. Aitäh.
Päris pikalt pole enam geopeitunud, täna suurepärase ilmaga parandasime vea 6/10. Tänud!
Auto kaugemale jätmise korvasime jalgade abil. Ei jäänudki kinni. Aitäh peitjale!
Teel aarde juurde nägime jälle neid linnamaasturitüüpe, kes seekord olid päriselt ka silmini mutta kinni jäänud. Meie jätsime auto aardest 700 meetri kaugusele ja jalutasime aardeni. Poolel teel, kui aarde kirjeldust ja logisid uurima hakkasime tekkis kahtlus, et kas üldse saame kätte. Kohale jõudes selgus, et saame küll. Karp sai paar õhulendu, kuna meid oli kaks ja alati on mugavam logida kindla maa peal. Karpi puges ka üks ninja rändur. Kui aarde juurest lahkuma hakkasime, kihutasid meist mööda veel kolm maasturit. Miks neid täna seal nii palju oli ei tea. Muide, kes sügisel marjule ei jõudnud, siis praegu on ka metsa alune pohli täis.
Leitud, logitud. Pisikese toyotsiga ei hakanud ligidale sõitma vaid valisime mõnusa jalutuskäigu hoopis. Ja õigesti tegime!
Isegi tänase paduvihmaga olid seenelised metsas. Viimase pool kilomeetrit jalutasime. Aitäh!
Ega siis nädalavahetusel saa Tallinna aaret otsida... Auto jäi 700 meetri peale, kust sai edasi abivahendi ja kondimootori jõul jalutatud. Ilm oli ilus, kuigi Tallinna 22 kraadist oli saanud mereäärne 17. (142)
Üks korralik tee viis ilusti aardeni. Nulli täitsa ei trüginud. Mõned seenelised ja marjulised olid oma maanteemuhkudega metsa all.
Frankensteini pesa poolt tulles on se maastik päris hea. Aga ei midagi keerulist. Polnud isegi nelivedu vaja sisse lülitada.
Leid kiire- kättesaamine võttis ikka veidi aega.
Ma ei näinud mingit põhjust, miks peaks autoga võimalikult nulli lähedale trügima. Jalutamine oli oluliselt meeldivam.
Leidsin teel Neeme sadamast Kaberneeme sadamasse. "Maasturiks" oli kokkupandav linnaratas.
Maasturit mul jah kahjuks (veel) tagataskust võtta polnud. Kes sellisesse kohta nii ronib? Täiskasvanu kes käib metsas toidukarpe otsimas? Ega geopeitur ei olegi ju päris tavaline inimene ;) Geopeitus ongi ju üks suur seiklus, kus igaüks valib ise millist rada/teed pidi oma teekonda minna. Kes vee pealt, kes vee alt, kes mööda radasid, kes läbi võsa, kes mööda mägesid, kes .... ja kes autoga just mööda selliseid metsateid :) Aga ka poolveoline võib olla täitsa eeskujuliku läbivusega. Ega siin kehtib ju ka rusikareegel et mida parema läbivusega masin on, seda kaugemale peab traktor järgi tulema ;) Prussidest rääkides olid nad liiva alla mattunud ja esimese hooga ma just nende otsa ennast kinni sõitsingi. Kodus hiljem avastasin, et arvatavasti lõhkusin seal ka ühe mootori padja ära, aga eks ta oligi vana ja tahtis väljavahetamist. Olin üsna kindel et pean pärast tuldud teed tagasi minema ja sellepärast jätsin ka prussid rööbastesse. Pärast aga leidsime teise pääsetee sorry.
Auto baasvarustusest rääkides leiab minu geomobiili tagaruumist nac rohkemat kui tõkkiskingad ja vihmavari. Kõige esimesena tuli baasvarustusse rehvipump vist juba paarkümmend aastat tagasi. Ysna ruttu sai selgeks et talviti ja vahel ka suvel on kasulik omada zapõõrikat. Esimese automaadiga lisandusid sinna täkujuhtmed. Korralikust puksiirrihmast ma ei hakka rääkimagi. Üheks viimaseks lisaks on nüüd püsivalt kaasas käsivints. Seda just tänu geopeitusele. Kunagi ei või teada kuhu sa sattuda võid ja parem olla valmis, kui et kusagil karu p#@$s mõelda kellele nüüd helistada. Õnnex seda viimast on vaid paar korda vaja läinud. Enamasti on ikka muud moodi hakkama saanud, või keegi juhtunud mõõda sõitma ja abistanud.
Käisin viskasin pilgu peale nii aardele, kui teedele. Lähenesime seekord Kaberneeme poolt, kuna polnud sealt enne tulnud. Lasin enne liivale ronimist rehvides rõhu 1,3 peale ja kulgesin vaikselt aarde suunas. Mõnede sügavate roobastega liivaaugu ees tekkisid küll korraks kõhklused, aga tegelikult osutusid ainsaks probleemiks need samad teele veetud päästmisoksad, mis paaris kohas vastu põhja kolistasid. Loodan, et midagi olulist ei tabanud... Ehk et peale oma õnnelikku pääsemist oleks õigem kasutatud oksad tee kõrvale visata, kust neid järgmised vajadusel võtta saaks. Pidevalt teele jättes võivad nad autosid lõhkuda.
Jõudsime seekord ka kodanik Cavemani mainitud oja äärde. Kuna meenus too logi ja et minul vintsi pole, siis targu sinna ronima ei hakanud :) Tagurdasime aga heaga eelmise hargnemiseni ja läksime seda kaudu, kust muidu käime. Ega sealgi on ühes kohas korralik mudaauk ees. Sealt küll ümbersõit ka, aga ega seegi oli päris hull. Õnneks vedas kenasti läbi...
Igatahes, mina küll ette ei kujuta, kuidas minna sellisesse kohta ühesillaveolisega, kui just tõeline adrenaliiniotsija pole ja auto välja kaevamine käibki plaanide sisse. Vähemalt olgu siis tõesti Tarmo eeskujul kohe vintsimisvahendid kaasas.
Niipalju panin veel tähele, et minu meelest on liivaaugud sügavamaks kulunud, võrreldes ajaga, kui selle aarde tegin. Ehk et aarde külastamine annab end tunda.
Oh jahh. Kui Leanne käis täna kodus veksli välja et v6iks kuhugi väljas6idu teha ntx Jumindale. Siis mina sirvisin juba kaarti et mis sinna tee peale ja vahele jääb. S6nakestki lausumata t6stsin auto peale veel igaks juhuks paar koormarihma. Kui Jumindaga saime yhele poole tulime järjest m66da merekallast edasi. Kaberneemes käisime meres ujumas ja siis Leanne ytles et kui juba siis juba v6iks ju Neemes ka ära käia. Siis on k6ik siinsed poolsaared kylastatud. Kaarti aga lugesin ma ise ja kui asfaldteelt jälle metsavahele keerasin kysiti ainult et sa ikka leiad neid otseteid. See läheb ikka Neemele? Eem jah ikka ikka liigume järjest Neeme poole. Tegelikult ei olnud kellegil teisel peale minu aimu mis tegelikult ees ootab, v6i siis lihtsalt solidaarsusest keegi ei näidanud välja. Pange pange aaretele lahedaid nimesid. Mägironijat yritad ilma ronimisvarustuseta ja veealuseid ilma sukeldumisvarustuseta. Ja nii ma siin nyyd olin suundumas maasturi aarde poole ilma maasturita 8P. Mingi maani olid teed täitsa ok aga siis kui oli veel ca 700m minna oli selline korralik pikk liivap6ld. V6tsin kll pisut hoogu aga mitte piisavalt ja paarkymmend meetrit ennem l6ppu hoog rauges ja auto mattus liivapilve. Mina olin juba kodust välja s6ites sellega arvestanud et vbl see drivein on rohkem dive IN. Näoilmetest oli näha igasugu ahastuse märke aga mina teadsin et seiklused alles algavad. Geojaanilt saunast jäid Karuonu kuldsed s6nad meelde. Kui planeerid väljas6itu ja k6ik läheb plaanipäraselt, siis tegelikult on see nagu eba6nnestunud väljas6it. Aga nii kui hakkab midagi pekki vedama ja kas keegi saab märjaks v6i on vaja ntx autot kusagilt välja vintsida, siis need on need seiklused mis jäävad pikalt meelde ja on hiljemgi hea meenutada. Puhas kuld, 100% n6us. respect. Ei ärge nyyd minust valesti aru saage et ma oma peret kuhugi metsa meelega vangi jätta tahtsin. Olin k6igega arvestanud väikese seikluse nimel. Nii siis käisidki pagasnikust välja zap66rikas, rihmad ja käsivints. Kaevet66de käigus avastasin et tegu vist populaarse parkimispaigaga, kuna liiva alt tulid välja korralikud prussid, millest sai siis sillutatud pääsetee. K6ige pealt yritasin mina vintsida ja Leanne roolida. Aga liiva sees automaat ja ilma aeglustita ei ole yldse efektiivne. Ainuke efekt oli kaarega yle auto lendav liivapilv. Kaevasime prussid veelgi sygavamale auto alla ja hyppasin ise kettasse. Kui pole aeglustit siis tuleb improviseerida. Nii lylitasingi sisse talvereziimi, mis tundus täitsa m6nusasti toimivat. Krissu vintsis peale ja varsti olimegi r66bastel tagasi. Viimased 180m aardeni oli ainult lahtine liiv ja otsustasin et säästan peret. Sealt edasi siis juba jalastusime. Koha peal läx k6ige pealt Krissu objektile ja siis ise nac aja pärast järgi. Ega läx endalgi pisut aega vigurile pihta saamisega ;) Tagasi minnes aga vaatasime kaarti ja neljast kaks lähenemisteed olid kindlalt ainult vintsiga läbitavad. Vähemalt minu geomobiili jaoks. Nii siis hakkasime katsetama et ehk saame ikka kuidagi kergemini nyyd minema. Esimese valikuga oli nii et suur tee juba paistis kui.... siin oleks vist juba traktorit vaja läinud et edasi minna :D. Egas muud kui et jälle ots ringi ja seda viimast teed katsetama. Nii m6negi kurvi peal sai autost välja tuldud olukorda hindama ja siis kas tasakesi v6i just hooga läbis6idetud. Mingi ime läbi igastahes me l6puks sealt metsast välja saime täitsa ilma k6rvalise abita. Kui esialgu vaadati mind ikka vääga pika pilguga et ei teagi kohe mis juhtuma hakkab. Siis juba paar tunnikest hiljem pakkus see seiklus Leannel hoopis nalja. Ytles veel et järgmine kord varu vähemalt lastele rohkem snäkke kaasa kui midagi sellist tegema hakkad :D:D no ma ytlen Puhas kuld ;) Taimole aga kaks kraapsu ja kolm kniksu väljakutse ja seikluse eest ;)
Jälle üks kena koht kuhu pole enne sattunud. Jätsime auto siiski kaugemale ja tegime ühe jalutuskäigu. Aitäh!
Sõitsime eelmise, 500 km väljakutse juurest otse siia kohale. Otsaesine endiselt ronimisest niiske. Teekond oli isegi mittemaasturile igati jõukohane. Olgu etteruttavalt öeldud, et pinevaks läks alles Kivistu aarde manu B-) Lõpuks olime 80 meetri kaugusel paralleeltee peal ja otsustasime viimased sammud ikka jalgsi teha. Pärast eelmise aarde ennast ületavat ja väljakutsuvat ronimist oli siia üles saamine - nagu Piretilgi - hõlbus jalutuskäik pargis. Väga mõnus aare ja metsateekesed siin. Just siis, kui olin üleval puhkamas, helistas Carolina, et kaugel oleme - pidime peagi kohtuma, et ühiselt uut matkaaaret otsima suunduda. Kujutan ette, kuidas nägin välja nagu vanasti Tele2 väljasõidu osaline levialas - mobiil demonstratiivselt kõrva ääres, käsi küünarnukist välja sirutatud ja ise kõrgel puu otsas - et levi oleks ikka :D
Taimole suured tänud vahva kasti ja kena koha eest! Soovitan. Aare parimas korras, evej.
Sellest leiust sain täna küll kõige positiivsema emotsiooni :) Mis siis, et ma kasti ukse alla kukutasin ning pidin kaks korda ronima. See oli puhas lust, sest puu selleks oli ideaalne. Jalutuskäigul nulli nägin ka esimest liblikat, kollane. Tänud :)
Kui nüüd algusest kõik ausalt ära rääkida, siis viimasest aardeotsingust on möödunud 2 aastat. Ilus pühapäev ja tekkis mõte teha väike matk metsas. Aga kuna niisama sihitult on igav jalutada, siis meenus kunagine hobi ja vaatasin mis uusi aardeid põhjarannikul leidub.
Liiga palju otsida ei saanud ja sattusin Maasturi aardele. Kohe läks jalutamise isu üle ja kuna maastur polnud samuti ammu kasutust saanud, siis läksime kahekesi. Ma ei tundnud huvi, kus soovitatud alguspunkt oli, aga minu valitud teekond oli kindlasti kõige õigem. Kohe sattusin väikesele veetakistusele. Paikvaatluse tulemusel tundus 10 cm vett ka kõva liivapõhi. Tulemus on näha pildil.
Kuna ise olen 4x4help, siis abistasin ennast ise ja õnneks leidus teisel pool oja ka sõbralik känd kuhu vintsitross kinnitada. Ülejäänud teekond aardeni kulges mööda mõnusaid metsateid.
Karbis puudus kirjutusvahend. Õnneks leidus autos üks selline. Karpi ta ei mahtunud ja jätsin ta karbi kõrvale.
Tänan aarde eest!
Säästsin autot liivas ukerdamisest :) Mõnusa jalutuskäigu sain boonuseks.Tänud
Aarde nimi hirmutas mind tükiks ajaks eemale. Täna otsustasin, et on viimane aeg järgmise nädalavahetuse geotuuri ettevalmistuseks üks rattasõit teha. Rattaga lähenedes tundus palju meeldivam selle aardeni jõuda. Mööda mereäärt lähenedes oleks ilmselt veel nauditavam olnud. Metsast, risti rannajoonega tulles, sain kogeda ka mudaseid rööpaid, no ei mõista mina ikka seda maasturite või atv-dega poris sonkimise maailma. Aare oli vahva, tänud toreda konteineri eest, kuigi mulle tundus, et miski vist ei olnud seal nii nagu peitja on mõelnud (väliselt kast korras). Aitäh.
Ei hakanud ka ise sinna autoga suruma ja sai see teekond jala ette võetud. Kuna ilm oli supper hea siis selline rahulik jalutuskäik mere äärde oli väga tore. Logigime vajas veidi pingutamist aga oli ka see puhas rõõm, seega suured tänud laheda koha ja laheda aarde eest, lahe :D
Veel üks ilus päev ja vaba aega jalaga segada. Kas minna täna ka väiksele tuurile? Loomulikult! Maasturit mul pole ja ilmselt ka lähiajal ei tule. Seega pressisin nii kaugele kuni madalapõhjalisega kannatas. 700m linnulennult jäi veel aardeni. Ja just linnulennult otse läbi metsa ma nulli ka suundusin. Päris palju märkasin seda, mida viimasel ajal ka teiste logides olen tähele pannud. Lumevaba mets,kollased liblikad, eelmise hooaja pohlad jne. Huvitav tähelepanek oli ka see, et mida rohkem metsateele lähemal olla, seda rohkem radu on korilased metsa alla tallanud. Aardele lähemale jõudes, hajusid ka need rajad. Järgi jäid ainult maasturite omad ja mõne segase omad ka kes oma madalapõhjalise on võimekamaks mõelnud. Olles aarde leidnud, tekkisid väikesed kõhklused. Kuidas see kast siis toimima peaks kui sinna ka asukad sisse kolivad? Veel oli rahulik ja ülemäärast tegevust ei märganud. Kui just enda oma välja jätta. Oma lollusesest sain viimaseid meetreid mitu korda edasi-tagasi läbida. Seni kuni käed- jalad terved, polnud mul selle tegevuse vastu midagi.
Mõnus pooltund oli.
Tänud.
Meie otsustasime liiva rehvide asemel saabastega mõõta. Tänud taas Jürgeni Kaubaveole väikekaubikuga varustamise eest.
Maasturit meil polnud, aga nii umbes neljasaja meetri peale sai olemasoleva vahendiga ka. Tänud juhatamast!
Kuna mu enda aare on kunagi olnud enamvähem seal samas, siis olin oludega tuttav ja teadsin mis ees ootab. Olin ka kindel, et nulli jõudmine mitte mingit probleemi seal ei tekita. Täpselt nii ka läks. Kõige sügavamaid oksi täis auke küll vältisin aga mujalt sai kenasti läbi. Logi kirja ja edasi. Mõnusad teed parketimaasturile :)
Nu me vist nägime siin täna neid Karli ja Siku/Herki maasturijälgi :). Minu õnneks ise me täna kuskile kinni ei jäänud ja sisse ei vajunud aga Laur oli küll pigem sellise näoga, et väike mudaralli rikastaks päeva... :D
Tänase päeva aardeks oli plaanitud midagi lihtsat ja kodulähedast. Selleks sobis ilusti Nehatu Tamm. Leppisime kokku, et kohtume Herkiga Peterburi teel ja lähme koos logima.
Saime nimed kirja ja jalutasime auto poole, kui helises mu telefon. Vastasin. Helistajaks oli Karl [zdrk]. Rääkis oma mure ära ja esimene reaktsioon oli mul, et ma ise ei jõua aga saadan Herki. Arutasime Herkiga, talle sobis. Herki hakkas köisi minu autost ümber tõstma enda autosse. Aga siis vaatasime kella ja tundus, et jõuaks koos ära käia. Täpselt 2 ja pool tundi oli aega hetkeni kui auto pidi mulle koju järgi tulema, et minna kruiisile. Ok, lähme koos.
Viisime Herki auto lähimasse CirkleKsse parkima ja võtsime suunaks Kaberneeme. Helistasin Karlile, et ta saadaks mulle koordinaadid. Sõit läks kiirelt. Tee peal vaatasin GP kaarti, et aru saada, mis võis olla Karli sihtpunkt. Arvasin, et äkki ta oli sihikule võtnud Maasturi ja mul oligi õigus.
Irooniline on see, et aastal 2016 oleme käinud täpselt samast kohast autot juba välja tõmbamas ja ikka Geopeituse pärast
Karli auto irdus august mängleva kerglusega. Ja siis tagurdas ta tee kõrvale auku, et tee vabastada ja kõik koos Maasturi juurde minna.
Leidmine ja logimine käis nii nagu Karl kirjutas.
Mul oli siis aega täpselt 1,5 tundi, et jõuda koju. Käia pesus, riietuda, soeng teha ja nägu pähe joonistada. Seda tundus ikka liiga vähe olevat. Aga kõik läks hästi ja jõudsin õigeaegselt oma kruiisile!
Oleks Karl 10 min varem helistanud, oleks nehatu tamm logimata ja see aare oleks täitnud 11 kuupäeva aarde koha. Aga nii paraku ei olnud.
Üks heategu päevas hoiab tervise korras. Või oli see hoopis, et üks aare päevas hoiab tervise korras?
PS 4x4 kaudu oli see esimene kõne sel hooajal.
PPS Karl, mõlemad telefoni numbrid on minu omad. 1 telefon oli lihtsalt helistamise ajal autos.
Tänud peitjale! Tänud ka Karlile, et metsa kutsusid! Oli tore ja teinekord tead ka kuhu hädas olles helistada!
Olin enda arust juba ammu ära tõestanud, et mu auto on kui maastur. Järeldus - sobib sellega siis ju vastava nimega aarde nulli ka sõita. Kulgesin mööda ilusat männimetsa vahelist teerada kus oli mõne päeva vanune jälg ees. Üks hetk silm seletas, et rööpa sügavus võib mu kliirensile natukene liig olla ja võtsin rööpast välja. Paar sekundit hiljem hoog rauges ja auto jäi lume all oleva liiva sisse kinni. Iga katsetus kaevas ennast ainult sügavamale. Tassisin ratta alla kõiksugu metsasaadusi aga tolku ei midagi. Proovisin isegi toore jõuga ühe peenikese palgi abil autot välja tõsta. Lõpuks jõudis kohale, et seis on lootusetu ja oma jõududega sealt välja ei saa.
Sisenesin esimest korda 4x4help veebilehele, et abi saada. Kuna see veebileht on nakatunud pahavaraga, siis tegeles mu telefon abi saamise asemel viiruste vastu võitlemisega. Kuidagi sain üks hetk rahu ja pääsesin kontaktide lehele. Sobivat abipakkujat välja valides jäi silma tuttav nimi ja ka auto. Nii saigi helistatud just Sigridile. Ja mul läks lausa nii hästi, et kohale jõudmiseks pakuti 25 minutit. Mäletan aegu kui Tallinna vanalinnas ei saanud isegi taksot nii kiiresti. Välja päästmise protsess käis kiiresti ja siis pakuti välja, et käime maasturiga ka aarde juures ära. Kuna mu masin oli aga jalus, siis pidin vabatahtlikult ennast veel sügavamasse kohta kinni sõitma :D Loodetavasti see aasta nüüd piirdub kahe kinnijäämisega.
Kinnijäämiskohast teel nulli oli üks koht, kust ma oma autoga kohe kindlasti läbi poleks enam sõitnud. Maastur oli selle jaoks aga perfektne. Õige puu juures pakkusin välja, et võin ise üles ronida. Minu mõistus seda teostust koheselt läbi ei hammustanud ja sain kätte vaid pliiatsi. Järgmiseks läks aarde juurde Herki ja tal läks juba oluliselt ladusamalt. Sigrid pani meie nimed kirja ja suundusime siis tagasi mu auto juurde, et see uuesti välja sikutada. Suured, suured tänud teile nii kiire ja kvaliteetse abi eest! Peitjale samuti aitäh aarde eest! :)
Meile oli teine kord kohale tulla. Geolambrole on isegi need teed, mida maasturi mehed siinkandis igavateks peavad, liiga rasked läbida. Seega jäi mõlemal korral must nool suurema raja äärde ja meie saime kulgeda jala. Seekord võtsime ka redeli kaasa. Eelmisel korra skoor oli 1 murtud küüs ja 0 logimist. Seekord oli soov seda muuta. Redel ulatus vaid osaliselt, aga aitas meil ülesse ja alla liikumist, ja seda läks vaja korduvalt, Lõpuks saime logitud aga kuidas see eluks seal täpselt töötab ja mida tuleb teha vihjega, seda ei mõista siiani
Helduri osava juhtimisega sai linnaautoga kenasti nulli, mis nii viga aardeid otsida! Aitäh!
Arutasime Veikoga, kas talvel saab maasturita aarde juurde. Veiko arvas, et saab, mina siiski ei julgenud väga kihla vedada. Kuskil 300m aardest vaatasime, et tee läheb siiski juba liiga pehmeks isegi talve kohta, nii et jätsime auto maha.
Kes jalutas seal lastega, kes koertega, kes redeliga. Need viimased olime siiski meie. Õnneks karjakaupa taolisi metsas ikka ringi veel ei kõnni, muidu oleks kõhe.
Aardeni jõudes arvas Veiko, et nüüd võiksin mina aarde juures ära käia, kuid olin sellele rangelt vastu. Minu poolest oleks see võinud ka suveni oodata, kui Veiko poleks otsustanud siiski oma võimeid proovile panna.
Olin endiselt täiesti kindlalt ronimise vastu, seega läksime kompromissile: redeliga poolele maale ja siis vaatab edasi. Õnneks edasi väga kaua vaadata ei tulnudki - peatselt oli Veikol kast käes. Kuigi ma olin alguses lahkelt pakkunud oma abi redeli kinnihoidmisel, siis Veiko arvas siiski, et võiksin asja parem eemalt jälgida, kuna oli oht, et lammutustööde käigus võib mulle midagi pähe sadada. Nii ma olin siis rohkem moraalseks toeks, kuna redelit tassis ka Veiko. :)
Suvel lähen kontrollin, kas mu nimi sai ikka sinna kirja. Praegu tuleb Veikot uskuda. Tänud.
Siin metsa vahel oli täna päris tihe liiklus: koerajalutaid tuli paarikaupa igast ilmakaarest, pärast auto poole liikudes nägin veel ka kitse. Kuna auto jätsime eemale siis haarasin jalutuskäigule abivahendi ka igaks juhuks kaasa. Inga tuvastas peiduka, lasime mugud mööda ja ma läksin objektile. Võib öelda, et siin harjusin töötingimusega päris kiirelt ära. :) Tänud.
Nomaeitea. Meie pargimaastur on kindlasti solvunud. Ei tõmband ketsigi ringi. Aardega, aga on vaeva nähtud. Ei pidanud pettuma. Veidi "raamidest" väljas. Kuna kõrgustes aardega pusimine ja logimine ei ole just lihtsaim tegevus, siis juhtuski see, mis juhtuma pidi. Ühel hetkel oli maa kaetud kõigega, mida karp sisaldas. Kuidagi vähe tundus neid asju seal sees. Seetõttu lisasime sinna veel hulga pudinaid, et järgmistel oleks ka, mida maast kokku korjata. Täname peitjat huvitavasse kohta juhatamast!
Päris nulli ei trüginud kuna teeotsa mida mööda lähenesime läbis kraavikohta mida ei soovinud autoga ületama hakata. Uut teed ei viitsinud hakata otsima ja me ei pidanud paljuks jalutada aardeni 80m. Vihjest aru ei saanud, logisime ilma seda kasutamata.
Aitäh toreda elamuse eest! Midagi oli mulle ja midagi Mardile. Tänud! EVEJ
Seda aaret nähes tekkis tahtmine enda väikse "maasturiga" kohale tulla, aga ilmad olid juba jahedad, pimedad ja päevad muid plaane täis. Täna oli üle ootuse ilus päev ning kohe kutsus sõitma. Maanteel oli küll külm, aga kui asfaldilt maha sain siis läks põnevaks. Ootamatult sõitsin ka mööda punkrist, mille juures sai tehtud enda esimene leid, varsti on sellest 4 aastat möödas. Sõitsin 6 meetri peale ja valisin teid, et seda õrna sammalt ei hävitaks, loodetavasti õnnestus.
Siin sai Priit tanki pandud, sai ronida. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Saime autoga umbes 100 meetri kaugusele. Keset ööd ja sellisel aastaajal ujumisvõimalust otsima ei hakanud, see jääb teiseks korraks. Tänud!
Kuna Kristi vajas tuulutamist ja krants jalutamist, siis jätsime auto u 1,7 km kaugusele ja jalutasime mööda mõnusat metsateed aardeni. Kohapeal veidi leiutamist ja saimegi logi kirja panna. Aitähhid!
Nice drive in! Seeni oli ka metsikult! Georingi teine leid pääle õe pulmapidu. TFTC!
Vastik vihmane sügispäev. Passisime kaua kodus, kuid lõunapaiku sai jaks otsa, sest vaim ja keha vajasid turgutust. Auto jäi kilti kaugusele aga kõndisime rohkemgi. No mõni meist küll jooksis. :) Mõnus männimets ja merehõng. Parasjagu oli ka vihmapaus. Seega nautisime ja päev läks täiega rõõmsamaks. Aardega oli veits pusimist, et kõigest aru saada. Aitäh!
Ei hakanud oma autot maasturiks mõtlema, kuigi guugel tahtis treppi viia. Parkisin kuhugi 700m peale, panin kilekoti ja noa tasku ning jalutasin metsateed pidi mere poole. Kasti juures pillasin sealse pliiatsi maha, otsisin siis seda väheke ja askeldasin taas karbi juures. Tagasi jalutades täitsin koti männiriisikatega. Tänud seenemetsa kutsumast!
Juba kolmas päev oli aare olemas ja mitte ühtegi logi kirjas. Tundus kummaline. Vahetasin siis maasturil õli ja jahutusvedeliku, tee peal tankisin paagi täis. Tõotas tulla pikk ja põnev retk.
Aardele lähenedes oli tee ääres seenelisi, nii maasturiga kui ka ilma. Me ei lasknud neist end segada, siht oli silme ees. Siis veel viimane sirge, paar kurvi ja... kohal olimegi. Ei jõudnud veel põnevaks minnagi, ei jõudnud veel nelivedugi sisse lülitada.
Ja noh, meie ftfjahist ei tulnud ka midagi välja, tervelt kuus rida oli juba täidetud. Ebaõnn, ma ütlen. Tänud aarde eest!
Kuna minul oli olemas leid eelmisest päevast ja teistel oli mõistlik tekitada veel üks leid järgmisse päeva, siis ronisime kohale täpselt kuupäeva vahetumise ajaks. Logisime minutipealt hetkel, kui kuupäev vahetus nii, et sama seltskond, kuid üks leidis lihtsalt 10 sek varem, kui teised ning mitte juriidiliselt korrektselt vaid reaalselt oligi nii ;). Kõikusime siis tuule käes ning logisime ööpimeduses nagu varesed kaseladvas. Ujumisvõimalust ei kasutanud. Aitäh!
Mõnus hommikune jalutuskäik koeraga. Sai enne trenni kenasti soojendus tehtud. Täname peitjat.