Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
AASTA AARE 2018
PALUN ÄRGE OTSIGE AARET VIHMAGA. Korralik akupank kaasa.
Antud aardele pikka iga ei ennusta, aga kui tahta, siis jõuab kindlasti kohal ära käia. Antud aarde idee oli mul juba ammu, kuid ei osanud seda teostada. Silver küsis oma aardele Loogilist abi ning pakkus välja, et teeme kahe peale ühe aarde. Ideed arenesid kuni lõpuks tegime kahe peale kaks aaret. Kogemusi on juurde tulnud ning suutsin oma kunagise idee teostada, aga ilma Silveri liikuvate mehaaniliste vidinadeta poleks see aare nii palju üle võlli keeratud nagu ta hetkel on. Garanteeritud on kõigile logide lugejatele kohapeal 50% lahjemat emotsiooni.
Tegemist on salajase aardega. Kui sõidate parkla poole, siis jälgige, et keegi teid ei jälitaks. Parklas vaadake rahulikult ringi, et kedagi näha poleks. Hiilige vaikselt nulli, kontrollides oma seljatagust. Kui lähete mitmekesi, siis proovige sosistades hakkama saada, parem kui suhtlete viipekeeles. Lahendage mõistatus ära ning kirjutage vaikselt nimi logiraamatusse. Kui nimi on kirjutatud ning kõik omale kohale tagasi pandud võite akupanga eemaldada. Nulli lähistel on okastraataed, olge ettevaatlikud.
Kaitseväe harjutusaladel kehtivad liikumispiirangud ajal, mil seal toimub väljaõpe. Kui väljaõpet ei toimu, ei takista kaitsevägi harjutusaladel liikumist. Õppuste ajad.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp(täpne) | Lõpp-punkt | Geokontroll 15/10 |
Parkla | Parkla | 59° 21.1201' 24° 41.4300' |
Aarde sildid: lahe_teostus (33), soovitan (30), 2018_aasta_aarde_kandidaat (25), välimõistatus (2), lumega_leitav (2), aasta_aare (1), lühem_matk (1), lastesõbralik (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7Z3CE
Logiteadete statistika: 82 (98,8%) 1 13 1 0 1 0 Kokku: 98
Aare rikkis ja niisama kergelt korda ei saa. Tõin kasti ära ja panen arhiivi. Aitäh otsijatele ja tunnustajatele.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ekraan ei võta pilti ette. Eks näis, kas saab korda või läheb arhiivi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Keskmine nupp töötab, aga tahab tugevalt surumist. Kuna aastas käib 4-5 tiimi otsimas, siis suurt remonti ei taha ette võtta.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Hooaeg läbi, kevadel tagasi.
Vajalik asjandus oli kotis ja tulime kaema. Suutsin jalanõust okastraadi läbi astuda, õnneks on ogad suht lühikesed ja jalg ise jäi terveks. Mõnda numbrit sai mitu korda katsetatud , nii äge aare oli. Mis vaikselt, terve mets laulis kaasa ju... Tänud
See metsatukk sai täna ette võetud, sest mitmed loogilised olid kõigil kolmel (mina, Kärt, Loona) logimata. Lõppes asi sellega, et vaene Loona ei saanud ühtegi leidu, kuid rõõmsalt oli nõus meie emotsioone jälgima, kui seda logisime. No on ikka asi kokku meisterdatud - lihtsalt fantastiline. Sai naerda, sai nutta (kui parm tükikese Kärdist minema viis) ning sai maasikaid söödud. FP + aitäh!
Super äge aare. Ja super lõbus aare. Tasus külastada. Aitäh!
Aare tagasi metsas. Nagu kevadeti ikka, on võsa hõre ja paistab hästi läbi. Seepärast palun olla vaiksed, kui mugud läheduses.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Oktoobri algus jõudis kätte, võtsin aarde koju talvituma. Kevadel tagasi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Paar päeva tagasi potsatas postkasti väga üllatav kiri Kaupolt, kes utsitas meid protot lahendama, enne kui selleks hooajaks kokku korjab. Pidi olema hästi lihtne ja igaüks kel akupank, saab selle tehtud ja muud taolised meelitused mis sealt tulid :D No igatahes natuke seedisime ja võtsimegi täna õhtuks plaani.
Alguses ei saanud vidin akupangaga hästi ühendust, kuid veidike katsetamist ja võiski pihta hakata. Mulle väga meeldis ka integreeritud riiul, tegi asja palju mugavamaks ;) Pusisime ja pusisime, vahepeal pingutasime ka kõvasti üle, aga lõpuks oligi aeg sealmaal, et võis logimisega tegelema hakata... Või vähemalt nii me arvasime. Mul oli juba enne metsa minekut jube vetsukas, aga peale karbi avanemist mõtlesin ausalt et lasen püksid täis, pidin isegi logiraamatu hetkeks käest panema. Tükk aega lõbutsesime seal ja mul olid silmad täitsa pisarais ning hing kinni. Lõpuks pingutasin endast paar sügavat hingetõmmet välja ja panin nimed kirja. Väga vahva teostus, aitäh!
Hämmastav mida kõike sellesse aardesse pandud lisaks teadmistele ja oskustele. Õnneks olid endal ka mõned teadmised kõrva taha pandud ja need aitasid natukene kiiremini logiraamatuni pääseda. Seda aga mis lõpus ees ootas, poleks osanud küll oodata. Selle peale tuli üks sokuvärvi aare meelde :) Suurepärane teostus, aitäh!
Hehee, mis kanavinge aare :D
Esimene rõõm oli akupanga hoidiku leidmine. Ja muidugi need paar kohe tulistatud õiget vastust ning peale suuremat nokkimist ülejäänud. Emotsioone oli lahendamise käigus igat masti, kuid positiivsed võitsid kaalukalt. Lõpuks läks lausa peoks kätte ära ja peale nimede kirja panemist oli naerulihastes tunda seda põhilist emotsiooni. Väga vahva värgindus siia peidetud. Tänan.
Kuna eelmistel aastatel on aare hooaja lõpuks rikki läinud ja vajanud paar tundi remonti, siis probleemide ennetamiseks korjan ta tänavu oktoobri algul ära.
Tänane plaan oligi minna erinevaid loogilisi vaatama, aga kuna mina udupeana unustasin endale patarei hankida, siis pidin mitmed kohe vahele jätta. Akupank oli mul aga kaasas ning nii ma siia suundusingi. Rohkem ei saa ma vist siia kirjutada aarde enda kohta (et järgmiste rõõm oleks suurem), kui et nii lahe ja lihtsalt väga-väga äge asi. Absoluutselt lemmik, mis tollel nädalavahetusel leitud sai, ning täiesti oma tunnustust väärt. Sain tunda üllatust, pettumust, rõõmu, tüdimust, rõõmu, tarkust ja kindlasti veel mitut-mitut emotsiooni. Suur aitäh! Kui oskaks siis kiidaks veelgi.
Eks jah. Kui Kaupo märkas, et ma olen siinkandis ühte teist aaret näppimas käinud, siis viskas ta mulle ka kondi hambusse selle aarde näol, et mine purema. Nimi oli kuskil ajusagarate vahel juba olemas, et selline aare on. Aga jah, Nõmmel alles hiljuti käima hakanud ja pea üldse veel polnud siin aardeid võtnud. Nii nagu soovitati siis ei ühtki loetud logi, ega rikutud emotsiooni. Täitsa ausalt kohale. Eneli oli oma 5.päeva juba palavikus (koroonat pole, testitud) ja tal kodus istumisest nii villand, et tulime sellele aardele kanakarja-kambakat tegema. Ja voilaa, ei pidanud pettuma. Ma ise ei suudaks kunagi sellist aaret valmis vorpida - juba sellist asja valmis programmeerida, mida põrgut! Aga seda lahedam see on. Ja mis kõige tähtsam, sai googeldamata ja täitsa kohapeal lahendada. Aga no see tillikas, et sosistage ja ärge lärmi tehke, no tänks :D tegime ka ise korraliku tibutantsu seal ära. Oli tõeliselt äge, kindel lemmik. Ja nagu Eneli ütles, siis ta tahaks siia oma sõpru kes küll geopeiturid pole, tuua. Sest see aare ise on juba turismiatraktsioon ja mitte kehvem, kui Vana Toomas. Jee, meie kummardame.
Aare oli täna erilise valve all, pidevalt möödusid läheduses sõdurite grupid. Õnneks aare ise oli veidi vajulises kohas aga pärast see lõugamine võis küll nendeni välja kosta. Lahendamine ise oli nagu Ameerika mägedel. Korra hakkasin paanikas akupanka kontrollima, et ..... nüüd just sai tühjaks. Selle aarde juures kanad ruulivad. Aitäh!
Kunagi seal lähedal olime, aga ei läinud nulli, sest puudus akupank. Täna spetsiaalselt selle aarde pärast Männiku metsa ja akupank kaasa. Päris vahva oli. Esimesele ja kolmandale küsimusele teadsin vastust, teistega oli vaja vaeva näha. Igasuguseid ootamatusi oli ka. Muigama pani vastusevariant lepalind ja küsimus - võttis munad jahedaks? Kusjuures võttiski :-))) . Sekundeid õnneks ei pidanud lõpuni ootama. See lõugamine kannustas kiiresti logiraamatut täitma, sest läheduses toimus sõdurirännak. Nii sinna minnes, kui pärast lahkudes nägime jagusid täisvarustuses. Ei teagi, kas keegi kuulis ja mida võis arvata. Oli naljakas, aitäh!
Mulle meeldis see hoiatus, et logisid ei tasu lugeda ja seega jätsime logide lugemise sel korral vahele ja - oh boy!!! Selline sigavinge (või peaks ütlema kanavinge?) kaadervärk siin pärapõrgus. Mehhanism toimis kenasti ning kõik tillikad neelasime alla. Peale aju- ja sõrmegümnastikat saime kenasti ka lõpus nimed kirja. Hea, et kedagi kuuldeulatuses ei olnud! Tänud ja paluks veel!
Vau-vau-vau! Aupaugud, lillesülemid ja kestvad ovatsioonid meistrile!
Männiku metsarajad on juba üsna koduseks saanud. Oli sealkandis täna muidki asjatoimetusi ja plaanisime ka seda araet külastada. Lähemale jõudes käis korraks läbi ka mõte, et kas tahame seal võsas ikka sääski sööta ja mingit protot näppida. Kohapeal olid kõik putukad ja muud mõtted ununenud, sest aare köitis jäägitult meie tähelepanu. Emotsioonid olid laes algusest lõpuni, mõnusas tempos kulgesime leiuni. Selliseid meistriteosi näpiks kasvõi iga päev, aga õnneks saab nii häid asju harva. Siis oskamegi paremini nende väärtust hinnata. Jätsime aardesse rändur Felixi.
köndisime kikivarvul aardeni, varjasime end iga inimese eest ja tundsime end justkui ninjadena. löpp aga vöttis vägagi ootamatu pöörde meie jaoks :P suured tänud! väga lahe!
Jalutasin kohale ja muidugi meenus, et akupank jäi autosse. Õnneks polnud auto kaugel, tõin ära ja sain mängima hakata. Väga lahe kombo taaskord kokku keeratud. Aitäh peitjale.
Mõlema aasta lõpus on probleeme olnud ning aare vajanud paar tundi remonti. Hetkel veel kõik töötab nagu peab, aga eluaegne see aare pole. Häid emotsioone, mis on selle aarde peamine eesmärk.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kevadel tagasi
Eile ununes loogilise karastuse lahendamiseks toiteallikas maha. Täna enam sellist viga ei teinud ja võtsin kaasa ka abijõud. Emotsioone jagus; oot, oot..., no mis nüüd..., ei ole..., kas tõesti..., ei või olla..., uhh ja nimed said kirja. Kiitused, väga lahe aare ja kindlasti tiitlit väärt.
Kasutasin juhust, et Carolysi akupank on minu käes ja läksin ka seda imevidinat uurima. Tegelikult oli Carolys mu siia juba ühe korra vedanud, aga ilmselt oli siis õues liiga vähe soojakraade, sest tekst ekraanil muutus iga sammuga aina rohkem hiina keeleks. Täna oli sobivalt ilus ilm, et siia lapsega tulla. Ühe üllatuse peale Silver küll korralikult ehmatas, aga selle eest lõpp pani ta lausa tantsima. Me väga täname!!
Läksime minu Suvespartakiaadi jaoks Männikule discgolfi harjutama (oli kasu, jäin võistlustulemusega päris rahule) ja tagasi tulles oli plaanis ka see aare üle vaadata. Isegi ettevalmistused olid tehtud, akupank kaasas ja puha. Lahendamise ajal kartsin kõige rohkem seda, et akupank saab enne õiget aega tühjaks (õnnestus seda kiiruga vaid 10% peale laadida) aga vedas - ei saanudki :D See oli mul esimene prototüüp ja lahendamine oli väga lõbus ning finaal oli eriti vägev! Tänud valmistajatele ja peitjatele, aare on oma tiitlit väärt!
Naersin kõvasti. Nokkisin vähe, see-eest sain vist kõigi vaheergutuste tekstidega tutvuda. On siia ikka aega ja ressurssi panustatud, au ja kiitus meistritele!
Otseselt logisid polnud lugenud aga oli eelarvamus, et on vaja pikkasid pükse ja Exega pole siin midagi teha. Kuna mul võpsis läks omajagu aega, siis Taavi ikkagist otsustas ka sekka tulla. Täitsa uskumatu, et siin oli üks prototüüp, millega ma oleks ka täiesti üksi hakkama saanud! :D Väga äge teostus! Jäin isegi sellega rahule et nõgesed olid eest juba ära tallatud. Super!
Kui aasta aare, siis tuleb kõrvenõgeseid ignoreerida ja võssa sukelduda. Tasus ära :) Aitäh!
Leitud. Väga keeruline polnud, kuigi google ei nõustunud kõigi vastustega. Ja kuna paremaid ei leidnud, siis tuli lihtsalt katsetada. Aga hullumeelselt vinge asi on ikka kokku ehitatud küll, pole sõnu
Igati tiitlivääriline kogemus ja seni kindlasti kõige meeldejäävam aardeleid. Suur aitäh!
Oli see vast kogemus. Maksimaalselt hea teostus! Sai ikka päris palju naerda ja kontraptsiooni imetleda. Meeldis täiega, kindlalt oma tiitli vääriline. Täname!
Algul oli küll selline tunne, et miks aasta aare sellises võssis on. Aga tore asi on, nalja sai lahendamise juures omajagu ja logida püüdsin võimalikult kiiresti, sest seda asja on teisel pool linna ka kuulda :D Aitäh!
Jube palav oli. Lootsin, et sääskedele see ei meeldi. Vale ootus. Neid oli nii palju, et ma ei vaevunud isegi plaksutama. Aare oli muidugi megalahe - medaleid ja tiitleid väärt! Oh seda lepalindu, ma ei teadnudki, et tal selline huvi on. Lase edasi! Tahaks veel toredatele küsimustele vastata! Aitäh! +TB, mis otsis ägedaid aardeid.
Need loogilised vist tekitavad minus allergiat. Igatahes pole paljude nende juurde jõudnud. Kuid Aasta Aarde juures tuleb ikka ära käia. Viimasel ajal on siit Hennyga mitmeid kordi lähedalt mööda joostud, kõnnitud, kuid vaatamast olen hoidunud. Nüüd siis spetsiaalselt. Ka-ka-ka-kaunis! Äge ja supervahva. Kindlasti oleks ka minult hääle saanud. Jõudu ja huvitavaid mõtteid peitjatele edasiseks!
Kui aare avaldus, siis mingit kohale tormamise tunnet ei tekkinud. Need loogilised tekitavad juba kergelt allergiat oma vilkuvate ja sähvivate tulukestega. Iga kord on mingi ikaldus. Vahepeal juhtus aga nii, et aare sai pärjatud kõrgeima tiitliga. Uudishimu sai lõpuks võitu. Valisime keskmisest veidi jahedama ja tuulisema ilma, et ei peaks liialt lendava massiga tegelema. Autot parkides oli küll veidi nõutus: Mida võsa!? Saime siis kasti tööle ja kohe kukkus muna kana õpetama. Loomulikult käisime läbi kõik tünnid ja valed vastused, enne kui lubati jalalabavalssi keerutada ja ennast mõnusast aardeleiust õnnelikuna tunda. Täitsa arusaadav, miks see lustikummut sellisesse kohta pandud on. AA läks õigesse kohta. Peaaegu saab peitja andeks ka mõned sügelevad sääsepunnid. Aare parimas korras ja röögib täiega!
Pärast seda, kui olime Laagri kohvikutepäeval kõhud täis söönud, oli aeg ratta selga hüpata ning Pääsküla rabas paar tiiru teha. Lõpuks mulle tundus, et saime kilomeetreid vähemalt 20 kokku. Päris paras tiir oli.
Olime ette valmistunud ning akupank kaasas. Selleks, mida me kohapealt leidsime, polnud me sugugi ette valmistunud. :D Mis ma oskan öelda, ilma et midagi paljastaks... Aasta Aare, mis Aasta Aare. Logimisel lendas üle meie peade madalalt helikopter, mõtlesime, et tullakse juba järgi. :D
Aitäh, poisid teadmiste ja hea emotsiooni eest!
Oli see vast aare. Helena pelgas algusest peale ja kutsus seda asukoha tõttu "pommiaardeks", kuid ärgitasin teda ikka kaasa tulema. Kohapeal hiilisime ja sosistasime nii vaikselt kui saime. Nii salajast aaret polnud juba ammu näinud! Üritasime pinisevaid sääski, kes olid meie aardeleiu tunnistajateks, viipekeeles vaikima sundida ja aarde asukohta mitte reetma, aga no kes neid teab! Helena igatahes sai endale uue peaaegu lemmikaarde ja meile meeldis ka, lisaks saime vastuse nii mõnelegi eksistentsiaalsele küsimusele! Aitäh peitjale vaeva nägemast ja vahva lahendusega üllatamast, selliseid aardeid otsida - ja leida - on lausa lust!
Esimene kord käisin mingiaeg aga akupanka polnud kaasas. Seekord akupangaga ja väga lahedalt tehtud ja üllatusi jagus, hea, et enne pool purki sääsetõrhe vahendit sai kahe peale ära lahendatud :D Aga pidu oli vägev, tänud :)
Kui Loog-inimene ja Proto-tüüp juba koostööna aarde loovad, siis ega sealt palju alla AA kandidaadi vist välja tulla saagi :o) Olin enda lemmikute valikul selle kõige magusama lahtri targu tühjaks jätnud, arvates, et küllap sinna kuulub antud aare. Aga ega arvamisest üksi ei piisa, loomulikult pidin enne mai lõppu ikka oma silmaga veenduma :o)
Kirjelduses nimetatud korraliku akupanga nõuet ignoreerisin täiega - selle asemel võtsin kaasa hiina ime nimega Emergency Charger, mis suudab kahest AA-st välja imeda napilt piisava energiakoguse mõne õhema telefoni koomast 5% peale äratamiseks :P Algul ei saanud arugi, et midagi valesti oleks, kõik sujus kenasti. Tegelikult ka pärastpoole ei saanud otse aru, asi justkui toimis ning logi sai täitsa ette nähtud viisil kirja. Alles hiljem, kui Laur jagas videot kellade ja viledega täisversioonist, mõistsin - jah, see on tõesti Aasta aare 2018! :o)
Tulen kindlasti uuesti, kindlasti korraliku akupangaga ja soovitan sama teistelegi. Arvestades emotsiooni vahet, võibolla tasuks peitjatel isegi kaaluda mingi voolukontrolli lisamist, et liiga nõrga võimuga üldse jutule ei võetaks? Igatahes suur tänu superaarde eest, olen täielik fänn :o)
Mul oli see aare juba aa tabelisse sisse pandud, sest no juba siltide järgi võis kindel olla, et see ka võidab...aga no pidime ikka enne tabeli lukku minekut selle üle ka vaatama. Kohapeale jõudes oli Esko oma toimetusi lõpetamas ja nii saime logi igaksjuhuks kirja ära :D Esko lahkus ja meie siis alustasime uue ringiga. Igate vahva asjandus kokku välja mõeldud. Ja kuna meil oli voolu vähe rohkem kaasas, siis ka lõpus oli show hoopis teine, kui esimesel ringil. Suured tänud Kaupole ja Silverile igate uhke asja eest ja jaksu edaspidiste projektide ellu viimisel!
Enne AA valimist pidime siin ikka ära käima. Ja kohtusime Tunkiga, kes sama plaaniga tol õhtul aardekarpi väisas :). Tegime koos Eskoga temal parasjagu poolelioleva ringi lõpuni ja siis teise täie veel, paljalt funi pärast peale ka. Tasus ära, sest teiseks korraks oli kogu sisu ennast maksimumvormi saputanud ning kõik, mis nüüd kuulda ja näha sai, vähemalt kaks korda võimsam kui esimene… :D.
Väga lahe värk, veab ikka, et meil on oskajaid, kes selliseid aardeid meile leidmiseks metsa kokku nikerdavad :). Suured tänud Kaupole ja Silverile, ootame järgmisi AA aardeid.
Päris andekas vidin. Me saime ikka lõuatäie naerda ja kuulasime tükk aega seda kuke kiremist siin metsa all. Igati pluss punkte väärt! Tänan.
See aare oli midagi täiesti ootamatut. Kui kogu see Baskini huumoripreemiat vääriv show läbi sai, siis ma olin nii rabatud, et Kaupole jäi tunne, et mulle ei meeldinud. Aga oh ei, täiesti vastupidi, midagi nii geniaalset ma poleks eales osanud ette kujutada ja seetõttu olin täiesti sõnatu ja üritasin aru saada, et mis just juhtus. Umbes nagu see hetk, kui tunned, et kogu maailm jääb seisma, sest mingi mega elamus on olnud.
Geopeitusest enda tutvusringkonnale rääkides, olen tavaliselt toonud näiteks mõne eredama aardeleiu või teostuse ja nüüd hakkab selleks näiteks olema loogiline prototüüp. Esiteks juba idee - no püha põhiseadus, kes see üldse tuleb SELLISE asja peale :D ja kuidas see muudkui ketras ja ketras kulminatsioonini. Kuigi minu jaoks oli vist kulminatsioon Kaupo väiksed tantsusammud :D
Veel, kuidagi nii huvitav on see, et mõtled, et vaikselt tead ja tunned küll mõnda inimest ja siis ta lihtsalt üllatab ja üllatab ja veelkord alati heas mõttes üllatab. Ja seda veel nendel teemadel, mida justkui on nagu küll ja veel puudutatud. Lihtsalt imeline!
Tartu geotripi ajal uuris mult Kaupo, et kas seiklen veel ja millal ma koju plaanin minna. Lõppes see sellega, et ta sai küüti Tartust Tallinnasse. Linna jõudes kadus ära ka huvi paariks tunniks koju sõitmise vastu. Nii sai ette võetud plaan teha aega parajaks. Kaupo pakkus kohe välja, et nüüd sobilik aeg loogiline prototüüp üle vaadata. Nõustusin, sest kohustus ennem mai lõppu aare üle vaadata, ilm oli samuti hea, akupank laetud, igaks juhuks ka peitja olemas kui abi tarvis.
Metsast leitu oli välisel vaatlusel juba senistest kõige uhkem. Lahendades sai päris palju huumorit kui ka tarkusi. Ja kui see kast avanes.. haha! Kurat sellist asja poleks elu ilmas osanud oodata :D Väga vinge teostus, oma silte 100% väärt. Aitäh!
Kevadel hakkasin aaret tagasi panema kuid nupud ei tahtnud enam normaalselt funktsioneerida. Sai lammutatud ning uued nupud kuid siis pilt ekraanilt kadunud. Lõpuks sai kogu ees paistev elektroonika 10 tunniga välja vahetatud ning kopp ees. Üritan aaret sügiseni hoida, aga arvatavasti läheb veel mõnda "väikest" remonti vahepeal vaja.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "ajutiliselt kättesaadav".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ilmad on külmaks läinud. Aprillis tagasi.
Lõunapausin kiire kõrvalpõige. Kohapeal jõudis päris külm hakata enne kui luugi lahti sain. Päris nüri tegevus on seal seda külmunud LCD ekraani oodata. Lahe asi on valmis tehtud.
Leppisime tegelikult Kaupoga kokku, et lähme kogume tunki pusle jaoks vajalikud numbrid kokku ja panin end siis vastavalt jalutuskäigule linnas ka linnariietesse. Seal jäime aga ajahätta ja Kaupo pakkus välja minna hoopis viimast Loogilist vaatama. Väljas oli paar miinuskraadi, peitja näitas taskulambiga ees teed nulli läbi õrnalt härmas metsa ja mina järgnesin pimeduses ettevaatlikult oma linnasaabastega mäest alla. Kaupo küsis, kas julged ise algusest peale läbi teha. Mõtlesin, et mis siin julgeda, loogiline ju :) Nulli jõudes ütles Kaupo, et ta on nüüd mu selja taga, aga et noh...teda pole mu selja taga. Selge pilt, hakkasin siis vaikselt pihta. Esimesest etapist ei saanud kohe edasi, ilmselgelt tahtsin nagu pisut juurde keevitada, aga ei õnnestunud. Edasi juhtus midagi kummalist... Mingi hääl metsast ütles, et ükskõik kuidas sa neid nuppe vajutad, ära karda, sa ei lõhu midagi ära. Oh neid maagilisi Männiku metsi küll :) Edasi tuli juba julgus sisse ning sai oma veerand tundi nii enda kui peitja huumori üle südamest ja pisarateni naerdud, mõnusalt irooniline nagu mulle meeldib. Kõige suurem naer tuli muidugi lõpus, ma ei tea, kust sellel mehel need ideed tulevad :) Tahaks siia veel niipalju kirjutada, aga peitja juba sai minult kõige ehedama emotsiooni ja vastu sain väikse tagasihoidliku kokkuvõtte, mismoodi sellised asjad valmivad. Teised minge vaadake ise, saate kindlasti ka :) Tulemus on küll kõike muud kui tagasihoidlik, pikemalt mõtlemata kõige vingem loogiline, mida näinud olen. Ja kõige loogilisem ka! :)
Aitäh-aitäh-aitäh! :)
Ilmad lähevad külmaks, aare on plaanis 3. detsembril ära tuua. Kevadel läheb sügavamale võssa, sest praegune koht on liiga avalik.
Selle päeva peaeesmärk. Täidetud. Kiidame!!!
Väga äge aare! Kindlasti üks lemmikuid ja teostusega on uhkelt vaeva nähtud. Soovitan kõigile vaatama minna, eriti karvastel ja sulelistel ning koos lastega! Aitäh Silver ja Kaupo suurepärase aarde eest! Olete lahedad!
Tallinn, lauamängu üritus, plaan võibolla üks drive-in. Aga sattusime pimedal reede hilisõhtul hoopis Männikule... Ei saa jätta märkimata, et omale on seatud plaan igal pealinna külastusel otsida üks, või äärmisel juhul kaks Silveri aaret - need lihtsalt on mulle ja piiratud väljalasete tõttu ei tohi ju priisata. Aga vot üritusel sattusin kuidagimoodi Kaupoga korraks mõne sõna vahetama ja ta soovitas ikka seda Loogilist Prototüüpi kaeda. Siis tuli Silver sama jutuga ja kuigi riietus polnud just vastav, nõudsin mina perelt Loogilist Prototüüpi. Peab tunnistama, et ega Männiku karjääri jutu peale just hästi ei vaadatud, aga kui Silver ise uuesti ligi astus, et võiks koos minna, siis ei saanud enam keegi ei öelda. Liikuma hakates tuli ka Karin punti ja peale väikest konsultatsiooni kaartidega panime Männikule. Ja nullis.. wow, mis töö ikka tehtud. Ma olen ikka vahel aardemõtteid omale üles kirjutanud, aga noh nüüd vist võib kõik maha tõmmata - vaja taset tõsta :D. Ma pidin veel Annet veenma, et ta ikka ei korjaks oma aardeid ära - tahtis ka midagi nii uhket asemele. Aga jahm, vinge asi ikka valmis meisterdatud. Nüüd igal Tallinna käigul plaanis lisaks Silveri kirssidele ka hakata Kaupo maasikaid korjama. Aitäh teile!
Nii tore, et mind sellisele aardejahile kaasa võeti. See aare läheb kindlasti kirja minu lemmikaarete nimekirja. Aitäh tegijatele selle ägeda teostuse eest! Iga vidin oli vahva ja lõbus. Aga siia ei saa ju eriti midagi kirjutada :) Kes tahab näha, peab ise kiirelt seal ära käima.
Otsetutundus päädis kokkuvõttes jalustrabamisega. Isadepäeval sai lapsed ritta pandud ja metsa käsutatud. Kasti juures kõigepealt huumori kool ja muud peitja naljad ning siis vägev etendus tulevärgiga. Oeh, nagu unistuste pood. Sellise teostuse juures oleks isegi huvitav asukoht vastupidiselt tavalisele segav olnud. Sügav kummardus kannatlikuse ja heade ideede eest. Ka Mops tõmbas aukartusest saba jalge vahele ja me hiilisime aupaklikult minema. Vinge värk.
Täna otsustasime teha perega sportliku päeva ja selle käigus otsida üles ühe aare. Liina võttis ratta, mina panin jalga oma rulluisud (saan alla korra aastas Tartu maratoni ajaks) ja Johannes oma isikliku limusiini (vanker). Nii me siis kulgesime tasakesi Saku suunas. Ühel hetkel keeras Liina nina kodu poole, sest tal oli vaja mõned asjatoimetused kodus ära teha ja meie jätkasime sõitu aarde suunas. Seni kuni sai kergliiklusteel sõita oli asi ok, aga nii kui keerasime nina metsateele, pidin ära vahetama rullikad tossude vastu. Esimesed sada meetrit kulgesin käruga aegluubis, kuna tee oli siin õudukas ja iga kivike, mis ratta alla jäi, äratas last üles. Kui ma niimoodi edasi oleks liikunud, oleks ma vist kohale jõudnud homme hommikuks. Nüüd oli vaja otsustada, kas loobuda ja minna tagasi või valida liikluseks mingi teine moodus. Haarasin lapse sülle ja liikumine läks kohe tunduvalt kiiremaks. Ega sa ikka last ühel käel hoides ja teise käega vankrit tõugates eriti kaua vastu pea. Peagi seda maad oli 1,5 km. Õnneks muutus teeäär paremaks ja sain lapse ilusti vankrisse tagasi panna. Sellist norm kulgemist ikka lõpuni ei olnud. Kui tee paremale ära keeras, läks asi jälle hulluks. Proovisin sõita kahel rattal ühel küljel, aga see polnud ka eriti hea, käed võttis täiesti läbi. Enne veel kui päris aarde juurde keerasin, haarasin vankri sülle ja tõstsin kuti endale lähemale, nii on endal süda rahul ja poisil silm peal. Kohapeal leidsin huipu laheda aarde. Nu sellega on ikka vaeva nähtud. Lõpuks, kui olin logi kirja saanud, haarasin vankri kaenlasse ja ronisin tagasi teele. Nüüd tuli otsustada, kas vasakule või paremale. Kumbki ei tundunud hea varjant olevat. Seega haarasin vankri uuesti kaenlasse, läksin otse ja ronisin mäest üles. Seal ootas mind päris norm tee. Leidsin, et palju parem on liikuda käruga, kui sõita tagumiste rataste peal ja kogu rappumine läheb hoopis minu kätesse. Selle uue võttega jõudsin kolm korda kiiremin asfaldini. Edasi oli vaja panna rullid uuesti jalagaja ja hullu kiirusega kodu poole kimada. Kohe kohe on poisil söömaaeg. Suured tänud osavatele meistritele, kes sellise püssi asja valmis tegid.
Üksi selliste peitjate vaimusünnituste peale tulla pole küll minusugusel asja. Käivitasin üle-eestilise operatsiooni.
Minu poolt oli kuldne akupank ja asi algas. Juba esimeses käis kerest läbi "möh" ja vastus nõuab pikemat arutelu. Edasi läks nagu teistel, et eestlane on liialt tagasihoidlik. Proovisime kõik ja järjest naljakamaks asi läks. Lõpus oli meil Kleonega mehi rohkem niiet tibu-tantsu oleks saand küll teha.
Lahkusin siit segaste tunnetega, sest nüüd virutati latt küll nii kõrgele teostusega, et ma sõidan oma nelikveoga siit alt juba läbi. Oma peidus olevad aarded tuleb nüüd küll üle vaadata...
Kui siiani oli mul Ahto Murka Aasta-aare, siis sorry, nüüd pean kuidagi mõlemad etteotsa ära mahutama.
Aitäh peitjad, et ärgitasite siia tulema ja et täiesti uuut ja geniaalset taset näitasite!
Kui on vaba laupäev ja kutsutakse Tallinna aardeid otsima ja veel selliseid kus minu loogiline mõistus all annab, siis miks mitte. Mitmekesi koos oli lõbus tegutsemine. Kui viimaks karbi lahti saime, lõid jalad iseenesest tantsu. Tegin aardest lühikese videolõigu kuid kahjuks jagada ei saa. Aitäh.
Anne andis miski aeg teada, et plaanis minna geokolleegidega seda kasti ründama. Ajasin ennast ka kohale ja õnneks jõudsin üsna menetluse alguseks kohale. Isegi veidi sain abiks olla seejuures. Igati äge ja mõnus vidinas. Aplaus ja kummardused peitjale, tõesti superluks teostusega asi!
Postile tegi märkamatult joonistused Mia, samal ajal kui mina mõistatust lahendasin :)
Pärast 200 aardekuu väljakutse leidu, sõitsime siia edasi. Ei jõudnud me veel aardenigi, kui juba hirmsaks naerulaginaks läks :D Peeter võttis järsku võsas breigiasendi sisse ning seisis käte peal, keha ja jalad maast lahti. Lähemal vaatlusel selgus, et ta kasutas abivahendit, aga 10 meetri pealt tundus paras mustkunstitükk :D Harutasime ta Piiaga koos täbarast puntrast välja ja tundsime muret, kas riided ikka terved. Tema enda terviseseisundi kohta ei taibanud kohe huvi tundagi. Sõbrad võid asjad ;)
Siis saime ka aaret leidma hakata. Väga äge vidin, ülivõimas! Panin parimad sildid kohe külge ära. Nalja oli juba enne avamist, aga kui lõpuks lahti läks, pääses ka naerulagin ja tants valla. Vahepeal möödusid Airi ja Helbe tiimid, kelsee aare juba leitud. Nende antud loogikavihje pärast saime aaret veel teistki korda lahendada :D Ah, oligi toredam. Vargsi ja vaikselt lõpuks metsas logides hoidsime hinge kinni, et meid tee peale kuulda poleks. See meil "kindlasti" ka õnnestus ;-)
Tubli töö peitjatelt! Igati AA kandidaadi vääriline. Aare parimas korras, isegi meie ajupingustustele vaatamata. Soovitame soojalt! Aga kes oma lapse käega nahkhiire ja südamepostile joonistanud on..
Keha ja mõistus eelmise öö valvest veel tuimad, võtsin ette kõndides targutada. Kiitsin Marjele Locuse äppi ja soovisin näidata, kuidas see otse ja kadudeta kohale viib. Loomulikult siis kui vaatad ekraani, ei näe reaalsust. Sedasi olingi ühel hetkel mahaniidetud ja hõljusin õhus kantuna vöökohalt okastraatide poolt. Oli väga naljakas. Kõigepealt naersin ise täi hooga, siis nägin ja kuulsin muidugi Piiat lõkerdamas. Loomulikult oli tal abistamise asemel tarvis kõigepealt hetk jäädvustada. Tuli mul kohe meelde, kuidas ta naeris siis, kui ma Kalevipoja kivi retkel teist korda sama päeva jooksul läbi jää vajusin. Ja siis tuleb lõpuks Marje oma hoiatussõnadega... See põhjustas uue naermise ja loomulikult venitas see nii minu enda vabanemise üritusi kui ka teiste abikäte saabumist. Aga reaalkogemus oli see, et üksi poleks sellest traatidekimbust riideid ja keha korralikult purustamata pääsenudki. Niigi on hetkel jalad korralikult kriimustatud, aga oleks võinud ka halvemini minna.
Kiikudes seal traatide küljes meenusid dok kaadrid I MS-st, kus sõdurid elutuna okastraatides kõlkusid. Mul läks seega paremini. Sain näidata oma teadmisi ja seda, et mehed (ennekõike ikka ma ise) mune ikka õigesse kohta panna ei oska.
Väga vahva aare, kõike kiidupunkte väärt!
Juba mõnda aega oli plaan, et sel päeval teeme geootsimise päeva. Kes oli eelneva nädala olnud töölähetusel, kes läheb järgneval nädalal puhkelähetusele... Koos miskit teha oligi vaid ühel päeval võimalik. Kõik olid kohal aga ilmataat va kuirivaim mängis mäkra :( Mõnda aega sai seda ka talutud aga mitte pikalt.
Kulgedes aarde suunas valis igaüks oma rajakese. Mõni aga unustas, et me ei kulge mööda siledat maanteed, et võiks ikka nina ette ka vaadata... Nagu saakloom, kes ootamatult püünisesse oli astunud, jalad kusagil õhus totaalselt okastraati mässituna, ukerdas Peeter murdosa sekundi möödudes peale uhket lendu :D :D :D No mina ja Paavo küll naeru pidada ei jõudnud. Ja siis ilmub kusagilt võsast Marje oma vanaemaliku hoiatusega: "Olge ettevaatlikud, siin võib okastraati olla!" Hilja juba :D
Päästsime saaklooma lahti ja asusime loogilist mõistatust lahendama. Kui ühel juhul oli abi vaja siis ülejäänu tuli loomulikult. Ju siis on eelnevalt kokkupuuteid ;) Ja siis tuli takistus... "Juhuslikud möödujad" soovitasid asjale loogiliselt läheneda. Nojah, mehed ja loogika ei käi alati käsikäes (ise nad loomulikult eitavad seda). Igatahes lõppes see sellega, mis valesti see uuesti. Ja kui munad on naistel peos on asi kontrolli all ja saab ka lõpptulemust nautida ;)
Ja siis läks pidu lahti. Tegime seda nii vaikselt kui vähegi saime :D Peo käigus jätsime külalisteraamatusse oma nimed ja kulgesime lõbusas meeleolus naabrite manu, kus aga lõbus peomelu üsna ruttu läbi sai...
Täname, väga lahe oli!
Käisime vailkselt aarde juures ära ja panime tasakesi nimekesed kirja. Oli ülilahe, ja targemaks saime ka! Aitäh!!!
Lisateadmised kuluvad alati ära, eriti, kui need Sind mingil moel puudutavad ja kenasti humoorikal viisil kandikul ette kantakse. Kiidame ja täname. Oli tore tantsu lüüa ja logida.
Pisut hiljem, kui olime suuna võtnud geoparkla poole jäi see aare meile taaskord teele ja õnnestus järgmist geoseltskonda aardega pusimas näha. Tervitused!
Aardejahi kaheteistkümnes aare.
Päeva nael!
Peitja kirjutab, et kui logisid loed, on kohapeal 50% lahjem emotsioon garanteeritud. Me ei lugenud logisid. Aga seda logi siin võib lugeda küll, mina ei garanteeri midagi.
Peitja kirjutab, et tuleb hiilida. Me hiilisime.
Peitja kirjutab, et nulli lähistel on okastraat. Jah oli küll, haakis ennast külge :)
Peitja kirjutab, et lahendage mõistatus ja kirjutage vaikselt oma nimi raamatusse. Noh, mõistatuse pool oli lihtne, aga no vaikselt logi kirjutamisest ei tulnud küll mitte midagi välja. Liisi, kes logi kirjutamise oma ülesandeks sai, ei suutnud seda mitte teha, sest ta naeris nii tugevalt, et pidi kükakil asendist pikali kukkuma. Mina aga üritasin kõht kõveras seda pulli filmida.
Vat see on aare mida logiks veel ja veel…
Hullupööra siga-lahe vidin. Kaupo ja Silver, suured tänud selle eest!
Leitud ja logitud.
Väga lahe aare, soovitan teistelegi- eriti lastele. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Olen suur loogiliste austaja ning selle loogilise juurdegi tulin suure aukartusega. Olin ka mõttes valmistunud mitmeks külastuseks, poleks seegi esimene kord, kui loogilisi mitu korda vaatamas peab käima. Seekord aga läks kõik väga loogiliselt. Natuke kirvest ja natuke googlet ning nii see loogika kuju võtma hakkas. Hästi tore aare, mõnulesime lahtise karbi juures ikka üsna tükk aega. Aitäh, soovitan ja luban, et hääletan ka, kui see aeg kätte tuleb.
Aarde kirjeldust ja kommentaare lugeds olid ootused kõrged. Tuleb tunnistada, et ei pidanud pettuma. Teostus oli veel vingem kui oskasime oodata.
Kui EKS aarded leitud väsis tütar ära ja saigi mindud koju ja tehtud lapsevahetus :) Tütar koju, poiss kaasa. Ja ta ei pidanud pettuma. Super äge teostus. TFTC!
Suurepärane aare laupäevaõhtu veetmiseks :) Kambaga äge, aga täitsa leitav ka üksinda. Soovitan. Suur-suur tänu peitjatele!
Selline teostus võtab suisa sõnatuks. Mõistatuse osa oli inimlik kuna kõik eksimused antakse andeks. Minu poolt kindel aasta 2018 aare, ületrumpamiseks peaks aarde vist Kuu peale viima. Laupäeval tulin siia Miaga tagasi, et ka talle seda imevigurit näidata.
Joonistame siia ikka siniseid nägusi kah.
Ruleerisin auto nii lähedale kui võimalik ja sukeldusin võssi. Hoolimatta maskeeringust paistis laegas kaugele ja väga otsima ei pidanud. Kohapeal aga selgus, et kaasavõetud elektrianum on vahepeal tühjaks jooksnud ja seda saab kasutada ainult raskuseks mõne paberi peale. Tuleb teinekord uuesti proovida.
Ah et selline jupstükk siis valmis meisterdatud?! Ütleme nii, et alguses ei osanud väga midagi arvata, aga mida edasi, seda enam nägu naerule kiskus :) Selgus, et (meistri)meestel on päris omapärane ja õel huumorimeel. Aga meile sobis! Suur tänu pimedasse õhtusse valguskiir toomise eest!
Teel aardeni kohtasime Tralls'i tiimi ning koostöös tuli leid kusagil kuupäeva vahetamise paiku kiirelt. Pagan, kui hea asi, soovitan!
Selle aardega sai nalja, mina suutsin kaks korda vahetult enne lõppu aku panga tagant ära vusserdada, Miki veel kommenteeris, et ja-jaa teed meelega, sest sul ju homset päeva vaja:) Aga õnneks vastused olid peas ja saime kolmanda korraga logid kirja. Tegelikkuses oli meid rohkem, aga minul ja Mikil oli vaja just tänast kuupäeva, otsing saigi planeeritud sellepärast just nii. Teised said logid kirja paar minutit enne kahtteist ja meie siis minud pärast südaööd. Väga lahe aare, nautisime muusikat lausa 3 korda, ise mõtlesime, et ei tea kui keegi siin metsas on, mis mõelda võib. Suured tänud peitjale.
Autost väljudes kohtasime Mairet, Ethelit, Kristjanit ja Mikit, kes samuti enne keskööd aarde poole suundusid. Väga vahva aare ja sellise seltskonnaga oli meil seal eriti lõbus. Logi saime kirja mõned minutid enne südaööd ja siis lasime aardel end veel mõned korrad lõbustada. No lihtsalt, et veel seda toredust kogeda :) Tänud!
Peale kerget pusimist tuli karp nähtavale ja sai nimed kirja panna, tänud.
Aare avaldus kui olin nullist u 10 min kaugusel. Pärast väga pikka kaalutlemist ei hakanud pimedas FTF jahile minema. Loogiline kah veel, mine tea kui kaua seal läheb. Hommikuks ei olnud aga huvi veel kadunud ja kuna eilne tööpäev läks pikemalt, siis võtsin endale selle väikese aja ja keerasin siit hommikul läbi. Mis siis öelda, ma ei osanudki midagi oodata, aga midagi sellist kindlasti mitte, põnev :D Eriti siis kui keset mõistatamist äkki enda arvates autoust paukumas kuulen. Siis venisid need viimased trikid veel eriti pikalt. Parklasse jõudes muidugi avastasin, et polnud seal kedagi :) Tänud!
Väga lõbus aare oli. Peitjaid on palju vaeva näinud ja nalja saime kõik küllaga. Suured tänud meistritele!
Samal ajal kui s6itsin koju kiiret autovahetust tegema et yhte 5.0 vormistama minna tuli teavitus, 6igemini lausa 2 teavitust. Kiire pilk ja sama kiirelt sain ka selgeks et tuleb geokott kaasa v6tta, kuna 6htu venib vast nati pikemakski. Tolgendise juures saime kokku ja suht kiirelt sai ka selgeks et k6ik on huvitatud selle uue 2 packi kylastamisest. Eskorditi siis meid ilusti parkimiskohani ja sealt edasi hakkasime siis siksakitama aarde poole. Ei tahtnud ju kohe georada sisse trampida hehehe. Tegelt lihtsalt geps nac streikis. Koha peal oli kohe ära tunda nac m6lema peitja käekirja. Nac yhele poole, nac teisele poole aga l6puks saime teha v6idutantsu. Ei teagi kes rohkem naerda sai kas peitjad meie selja taga v6i meie ise. Igastahes väga lahe vigur siia valmis meisterdatud. Ja kui veel kuulsime kui palju aega ja vaeva selle sisse kulutatud oli, siis myts maha ja respect mehed! Kummardus ja kraaps peitjatele
Oli arvata,et Kaupo ja Silveri koostöös valminud toode saab olema midagi head. Müts maha ja suurimad kummardused. See on lihtsalt geopeituse kvaliteetmeelelahutus oma parimas võtmes!
Oli mõnus rahulik õhtu, kuni... JÄLLE uus aare. Madis ütles, et uus aare asub meie tänavas :D Milline petuskeem. Igatahes olin nutikas, et kõhukoti kaasa võtsin, nii saime koos aaret lahendada. Eks need loogilised on alati lahedad olnud, aga erilise elamuse jättis viimati metsas toimunud pidu. Ei tea, kas peitja sai meie logidest inspiratsiooni, aga sama stsenaarium kordus taas :D Vägev! Ainult Jasper ei olnud üllataval kombel üldse vaimustatud...
Tagantjärgi selgus, et tegu oli hoopis minu 200. FTFi auks korraldatud peoga! Aitäh!
Õhtune võimlemine tolgendise aarde juures tehtud, oli väga loogiline, et geoõhtu jätkub ajude ragistamisega ehk protoloogilistega:). Ka peitjad ei jätnud kasutama võimalust seltskonna pusimist jälgima (ja muigama?) tulla, nii võtsimegi mõnusa kambaga suuna Männikule.
Esimese muige saime peitjate näole juba oma läbi võsa siksakitava marsruudi eest, naersime küll, et ilmselt aardeni otse läbi põõsaste surudes ja tagasi saame ehk mööda kaunist matkarada, aga jätkasime ikka otse..või noh, mööda kõverat.
Kohalejõudes said aga juba otsijate näod omale laia naeratuse ette. Pimedas õnneks ei näinud, kuidas Kaupo ja Silver ilmselt mõnuga muigavad, ega me selja taha ei vaadanud ka, sest silme ees oli meil palju põnevamat jälgida.
Ootusärevus ja põnevus oli kogu aeg laes. Meie üle naerdi, meie naersime, väga lõbus oli. Oli meeldivat hämmingut stiilis “ja nüüd?” ja maksimaalset rahulolu stiilis “ah nii?”. Lõbutsesime, nautisime, lõpuks lõime võidutantsu ja ahhetasime meistrimeeste järjekordse põneva teose üle.
Superlahe töö! Aplaus! Siiras respekt jälle selliste peitjate ees, kes meile sarnaseid elamusi pakuvad. Eriti kuuldes, kui pikk ja põhjalik protsess sellise aarde valmimine on.
Pimedas on lahe! Minge öösel või hämaras. Sellise aarde juures võiks kohe mitu korda käia, mina olen küll kindel, et tulen siia veel:).
Mina tänan! Hinne 5+ ja kiituskiri.
Pärast Tolgendise aarde logimist tulime koju. Sõime kõhud täis ning ladusin mustad nõud nõudepesumasinasse, kui järsku Erko küsib, et kas oleme juba Männikul. Alguses ei saanud midagi aru ning pärast GC lehe vaatamist samuti mitte. Siis aga taipasin GP lehte vaadata ning sealt vaatas vastu see aare. Asukoht oli väga soodne ning kuna esialgne plaan nägi ette pärast õhtusööki jalutama minemist, siis otsustasime minna uut aaret otsima.
Kui kolisime Kasekodusse, siis teadsin, et üks päev tuleb see hetk, kui Lepalinnu uus aare avaldub Männikul ning selleks puhuks olin sinnasõidu tee üle vaadanud. Suvel sai päris mitu korda Järvelt jala koju tuldud ning seda just Männiku kaudu. Kevadel tegime ka enda praeguse autoga seal sirge peal proovisõitu, seega olud olid hästi teada. Škoda oleks ammu seal maha jätnud või põhja peale kõlkuma jäänud, aga RAV4 läks vaikselt läbi ning ei tekkinud hetkeksi mingit kahtlust.
Autoga päris nulli ei trüginud, jätsime ta umbes siia ning jalutasime sealt edasi. Jasper läks kõhukotti ning saime rahulikult koos lahendada. Minu arvates täpselt sobiv raskusaste, polnud liiga kerge ega ka liiga raske. No ja kui siis lõpuks lahendatud sai, oli seal metsa all meeletus koguses huumorit. Isegi jalgrattaga mööda sõitvad mugud tahtsin sinnapoole tulema hakata. Mõtlesid äkki, et hullumaja avas puhveti seal metsa vahel :D
Esimene logi sai kirja kell 20:00 ning tulime korralike muietega sealt ära. Lepalind ikka oskab! Sildid külge minu poolt ning palun veel selliseid ägedaid asju!