Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Vääna koprarada on ööaare, mille leidmiseks on vajalik taskulamp. Palun olge ettevaatlikud, nõlv on mudane ja libe. Viimane punkt on teistest veidi erinev. Sellest kohast liigu 17 m suunal 244 ja otsi aare üles.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Vääna jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
o o o o o o o o o o
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
o o o o o o o o o
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ööaare (5), taskulamp (5), soovitan (4), lahe_teostus (3), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), kalakaitse (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7YXBT
Logiteadete statistika: 52 (98,1%) 1 3 1 1 0 0 Kokku: 58
Mõnes kohas läks lappama, siis oli vaja loogika appi võtta. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh!
Ammu plaanis olnud käik Koprarajale sai ka täna teoks :). Mariann taastas vahepunktid, mina proovisin enne vanad üles leida, nii palju kui neid seal alles oli (tegelikult olid umbes pooled, lõpu poole kohe päris tihedalt) ning kui kõik uuesti paika sätitud sai, tegime otsa ka ühe kontrollringi. Kõik toimis ilusti aga et see aare on sinna meile peidetud kalade kaitseks ja röövpüüdjatel võimalikult kaua ebamugavalt jalus olemiseks, siis järgmistele minejatele võin öelda, et ärge hõlpleidu lootke :D, saate nii võssi kui pehmet viltust kallast ning korraliku taskulambita võite pigem pigisse jääda. Kummar oli samuti siin väga mugavaks abiks ning soojalt soovitan aaret otsima minna siis, kui kaladel päriselt ka kudemisaeg & pahalased liikvel (ehk lehevaesemal ajal) ;).
Tore geopeituse kaasamine kalakaitsjate poolt väärt eesmärki, minu poolt ideele ja teostusele pöial ning Mariannile tänud aarde eest.
Sel ajal, kui teised olid rajal, vaatlesin mina nahkhiiri. Õhtuhämaruses heleda taeva taustal olid tumedad laperdavad hiired väga hästi näha. Algul lendasid kaks väiksemat kõrgelt, siis tuli üks suurem üsna madalalt nagu pikeerides pea kohale. Lõpuks hakkasin nad mulle tunduma juba vanade tuttavatena. Oskasin juba aimata, et kui lendavad ühes suunas, siis varsti tulevad teiselt poolt tagasi. Kaks tükki, need olid ka suuremat sorti, lendasid paaris, hästi lähestikku, nagu kudrutavad sõbrannad, kes parajasti kolmandast tagaselja juttu vestavad. Õhtuvaikuses oli justkui kuulda ka nahkhiirte tiivalööke ja häälitsusi. Ma ei ole kunagi varem neid sellisel hulgal näinud. Vahel harva mõnda üksikut. Nii oligi hullult äge jälgida nende laperdamist. Tahtsin ka teistega seda jagada. Aga kas me olime liiga kärsitud, et ei maldand oodata või pelgasid siiski nahkhiired nii suurt inimhulka, aga peale paari üksiku kaugema lennu nad teistele end ei ilmutanud. Nii et kes soovib neid näha siis õhtuhämaruses vastu heledat taevast käib nahkhiirte lend.
Rada ootab kopraid, veidi on ekstreemsem kui algusaegadel, akrobaadioskused ja/või kummikud võivad kasuks tulla. Algsetest helkuritest oli kolm ajahambale vastu pidanud, nüüd on päris palju rohkem :)
Õnneks pole praegu vaja pimedat oodates poole ööni ülal passida ja juba pealelõunal saab ööaardeid otsida ;) Nii me seal nullis oma taskulampidega vehkisime, kuid peale teeviida külge kleebitud helkuri ei suutnud mitte midagi huvitavat märgata. Otsustasime siis lihtsalt mööda kallast jalutada, et äkki kuskil näeme midagi. Algul kõndisime ühele poole ja siis teisele poole. Ikka päris palju sai jalutatud ja hakkas juba tunduma, et kogu lõbu piirdubki pimedas metsas taskulampidega jalutamisega. Siis aga märkas ühel hetkel Salme midagi huvitavat ja mõni aeg hiljem mina veel midagi helkivat. Kahjuks ei suutnud me rohkem tuvastada ühtegi helkurit. Kuid mingi tunne tekkis, et äkki võiks kuskil just siin aaret otsida ja nii see kast leitud saigi. Aitäh!
See oli üks keeruline aare. Alguses ei näinud midagi, tiirutasime siia ja sinna, kaugemalt leidsime maha kukkunud puu küljest miskit, siis edasi veel paar märgist ja siis oli väga tükk maad mittemidagi. Lõpuks saime mingi nägemuse, et ehk olemegi lõppu jõudnud ja nii see oli, seal kast end peitiski. Tänud
Käisin minagi eelmisel aastal alguses ja ei jõudnud asjaga kuhugi. Täna olin targem ja küsisin natuke suuna kohta nõu. Kui olin oma poti ja panni kätte saanud, siis läks asi juba libedalt. Lõpp ilmutas ennast ka kiirelt. Suured tänud aarde eest.
Alanud on kolmas geoaasta kalakaitse rindel. Tulime oma väikest panust andma. Saanud logide järgi aru, et siin öisel ajal on pigem keeruline, sest vahepunktid on tormimurrule alla vandunud. Otsustasin siis pigem Mairet paluda, et ta teeks mulle Vääna kopraraja jalutuskäigu mälu järgi läbi.
Mõned mugud küll jalutasid aga siiski vaid autotee peal. Kalu ega röövpüüdjaid ei kohanud. Karpi ajasime päris pikalt taga. Horisontaalis olevat oksarisu oli väga palju. Karp ise oli pääsenud üleliigsetest okstest. Konteineri sisu oli aga väga tühjavõitu. Isegi puumündid otsa saanud. Panin nimed kirja ja lahkusime. Aitäh aarde eest!
Mul jäänud nüüd veel üks viimane kalakaitse aare otsida. See vajab paraku aga taastamist.
Õues oli sobivalt pime ja esimene märk naeratas kutsuvalt. Sealt edasi sain aga vaid tänu õige suuna ettenäitamisele ja loogikale, et ju rada samas suunas jätkub. Kuna lõpumärki samuti ei suutnud leida, siis paraja pimesikutamise peale, teades millist lõppu otsida, sai õige peiduka otsa koperdatud ja nimed kirja pandud. Pisut ohtlik ja natuke põnev teekond, kus kohapealsest toetusest oli kõvasti abi. Tänan.
Vaid esimene märk ja lõpp on korras. Vahepunktid vajavad taastamist või tormimurrust tagasi nähtavale toomist.
Algus läks vaevaliselt, teist teejuhatust kuidagi ei näinud ja kui lõpuks nägin siis edasi läks ludinal ning peagi paistis ka lõpp. Kalamehi ei kohanud. Aitäh.
Läbisime oma päevatööd ja ootasime kuni päike end horisondi taha peitu pani ja tulime siia proovima. Loodus oli vist üksjagu end muutnud aga kahepeale suutsime end arvatavasse lõppu liigutada. Siin oli korra nõutust aga peagi leidsime ka konteineri. Jah kallas oli mudane ja veidi ka libe, aga ei midagi üle mõistuse. Aitäh oli tore õhtune kulg
Imeilus õhtu! Nii ei raatsinud kuidagi peale tööpäeva toas istuda.
Kõik sujus kenasti aga lõpus kui veel aardelaegas polnud end ilmutanud, kuulsin kummalisi helisi lähenevat. Arvasin, et oleme kadunud kui märkasime koerajalutajat, kes peaaegu, et öises metsas oma kodust hunti jalutas. Uhhh, läks õnneks :D
Jätsime ka ränduri uut kaaslast ootama.
Täname!
Algul üritasime sillerdava päikese ajal, kuid jäime hätta. Otsustasime 1h jalutada, päike hakkas loojuma ning siis tuli leid kiirelt. Valgemal ajal on koprarada uskumatult nähtamatu, kuid samas täiesti nähtav. Jätsime ruubiku-kuubiku. Aitäh peitjale!
Siia polnud varem sattunud, sest pimedas sellist maastikku mööda üksi matkama minna polnud eriti soovi olnud. Nüüd tuli kaaslase olemasolu ära kasutada. Kuna tee viis mitte just kõige mugavamat rada mööda, siis jäi tema ülespoole moraalselt toetama. Lõpuks paistis ka lõpus otsitav kast. Nüüd kõik EKS-id käes :) Tänud!
Rada oli piisavalt hästi märgistatud ja kõik punktid nähtavad. Üks punkt võib talvel küll ilmselt jääda lume alla. Peidiku leidmine õigelt kauguselt läks päris kiirelt ja ees ootas juba tuttav EKS seeria konteiner.
Katse 2 algas juba tunduvalt paremini - vihma ei sadanud. Eelmine kord sain otsimisel nii märjaks, et jope kuivas üle päeva, koer sai õnneks kiiremini ennast auto istmesse ära kuivatatud, hoolimata minu vastu väidetest... Alustasime hoogsalt ka seekord ning märkasime kolmandat üsna kiiresti, peale seda kulgesime tempokalt kuni teistsuguseni ja siis kiilus täiesti kokku. Kõigepealt siis otsisime teistsuguse juurest, nii veerand tundi hiljem sai kirjeldust loetud ning siis hakkas see suund 244 niimoodi viskama, et ikka täisring sai enne leidmist tehtud. (243) Aitäh! EVEJ
Päris pime veel ei olnud, natukene/piisavalt hämar ainult. Raja läbimist ja märgistuse nägemist segas üks maha langenud kuusk, aga muidu oli üpris selge kuhu minema peab. Esimese helkuri juurest oli õiges suunas valgust näidates natukene järgmist helkurit näha. Aitäh!
Lisasin uue aastanumbriga münte. Helkuritega hetkel ei saanud tegelda, aga lisavihjeks ütlen, et rada viib vasakule
Esimene marker paistis juba parklast. Seega saab jällegi öelda, et sõitisn täitsa nulli. Edasistega oli natuke ikka pusimist enna kui järje peale sai. Ükks vedeles lausa maas kuna keegi on otsustanud just selle puu maha lõigata.
Lõpp näitas kah tegelikult natuke mööda ühe teise hea objekti peale aga seal mittemidagi leides sai vähe laiemalt vaadata ja peagi see kast käes oligi. Üllatavalt palju oli neid puumünte seal sees.
Kui kodunt sõitma hakkasime, oli ilm täitsa OK, kui väljaarvata see, et oli juba jõudnud täitsa pimedaks minna, mis ööaarde puhul on siiski positiivne omadus. Mida lähemale jõudsin, seda rohkem hakkas kallama. Leppisin kohe endaga kokku, et vaatan alguse üle ja kui maastik 3.0 libedaga välja ei vea, siis pole midagi teha. Väga kaugele ma kahjuks ei jõudnud. Mine tea, kas torm on olustikku muutnud või mulle tilkus liiga palju vett silma taevast, et õiget asja märgata ma ei suutnud. Kusjuures seda nalja juhtub ikka väga harva, et koer vabatahtlikult autosse ning oma transpordi puuri hüppab, ju siis polnud piisavat "koera ilm" vaid ikka "geopeituri ilm."
Kunagi tahtsime siia juba tulla, aga aarde kirjeldust lugedes sai selgeks, et peab ikka pimedas tulema. Sättisime oma käigud siis nii, et saame selle siin otsida tänasel päeval (või ööl) ja kõrvalasuva juba uues päevas.
Pimedas leitavad aarded on omamoodi põnevad. Taskulambiga metsas uut punkti otsida on põnev, aga alati see nii kergelt ei õnnestu. Praegu on puud lehes ja see takistas omajagu. Siiski leidsime kõik mis vaja. Pimedas liikudes varitseb muidugi ka igasugu ohte. Nii õnnestuski mul kaldast alla liikudes mingisse vett täis auku astuda nii, et varbad olid seepeale ikka korralikult märjad. Aga lõpp hea, kõik hea. Täname!
Plaan oli siia tulla aga kuna väljas oli veel nii valge siis sai lähikandist veel aardeid nopitud. Kohale jõudes hakkas hämarduma aga ikka oli veel valge. Veidi aega surnuks lüües sai uuesti mindud piiluma ja teerada hakkas ennast avama. Peale veidi jalutamist olime nagu pimesi metsas aga tuli välja et olime vales suunas läinud. Teekonda veidi parandades hakkas asi jälle looma. Aga see teekond??? Enne oodates hämarust lugesin logisid, kus võeti lapsed ka kaasa... teel olles endamisi mõeldes, et krt ma ei saa ise endagagi siin hakkama. Teel pikali kunnunud puud, malts kohati kelladeni, alla vaadates ei näinud maad vaid ainult malts paistis. Seega iga samm oli tundmatusse kuna lihtsalt ei näinud kuhu astuda ja need ämblikuvõrgud... Aga õnneks oli väljas pime seega ülejäänud 40 liiku pututakid enam ei näinud. Teekond sai läbitud ja õnneks ka aare ilmutas ennast kiiresti. Kokku võttes meeldiv jalutuskäik metsas, tänud ;)
Väga tore ööaare oli. Lõpus natuke otsisime, kuna aare oli üllatavalt lähemal kui lubatud.
Heade lampidega kambakesi kulgesime karbini. Tänud peitjale.
Siin oli pikal pimedal detsembriõhtul täitsa tore sebida. Eelkõige tänu sellele, et ostsin üle-eelmisel suvel Soomest Siimule naastudega talvesaapad nr 46,5. Siim on neid vist paar korda jalga saanud, aga mina muudkui käin mööda jääd aardetuuridel ja olen üliõnnelik, et selline ost tehtud sai. Oma numbrit ma neid ei ostnud, (kuigi pakkuda oli küll), sest mul ju pole selliseid vaja.
Lõpus polnud meil kompassi vaja. Helduri nina suudab erinevaid ilmakaari määrata kompassi abita. Aitäh!
Kalamehi õnneks ei olnud. Seevastu oli suurepärane võimalus uute pealampide testimiseks. Aitäh!
Rada tundus sinna maani loogiline, kuniks otsa sai. Nagu oleks lõpp, aga karpi pole. Tuli siis kuskilt leida vajalik kirjeldus, mis karbini juhataks. Rada tõesti koprane.
Päeva viiimane tund oli alanud kui siia jõudsin. Veidi enne nulli juurde parkimist nägin jõe pool kolme pea-taskulampi liikumas. Ohohh, kes need siis on, kas ka geopeiturid? Või kalamehed? Läksin rajale ja ootasin kohtumist, kuid ei näinud enam hingelistki. Rada ise hästi tähistatud, kuid üllatas, et maru lühike. Veidi pusisin lõpu suunaga, kuna ei viitsinud tellurist vaadata. Leitud, ühtegi tänast logi ei olnud, loodame, et siis lihtsalt oldi õhtusel jalutuskäigul.
Esmalt käisime päevavalgel läbi, aga kui otsima hakates selgus, et tegemist pigem ööaardega, siis otsustasime pimeduse saabudes tagasi tulla. Küll jäid silma kaks õngemeest, kelle peale sai kohe kaevatud ka. No natuke ennatlikult, sest polnud kirjeldust piisava tähelepanuga läbi lugenud :D Varsti helistati tagasi ja öeldi, et inspektor kinnitas - praegu juba paar päeva tohib antud kohas kalapüügiga tegeleda. Vabandasin tüli tekitamise pärast ning uuesti kirjeldust lugedes veendusin, jah - kuni 15. novembrini :P
Pimedust ei pea sel aastaajal kaua ootama, juba varsti oli paras aeg taskulamp välja urgitseda ning tagasiteel koprarada läbi käia. Õngemehi, keda hirmutada, enam ei olnudki. Põnev maastik ja hästi valitud peidukoht, kus isegi niisuguses mõõdus aare säilida võiks, aitäh kutsumast!
Meie Jasperiga olime siin juba valges käinud, aga tookord piirdus asi ühe vahepunkti leiuga. Pimedas oli lihtne ja peagi olimegi juba logimas. Aitäh aarde eest!
Laps turvahälliga näppu ja asusime mööda rada kulgema. Täpselt paraja pikkusega oli teine ning varsti olime lõpus. Täpselt seal ärkas ka Jasper üles, seega panime kiirelt logi kirja ja autosse toidupausi pidama. Aitäh aarde eest!
Võtsime tänaõhtuse kalavalve üle. Ootasime pimeda ära ning suundusime täistulede valguses nulli poole. Selleks, et liiga kiiresti ei läheks, otsustasime testida endi jaoks uut nutirakendust Locust Map Pro. Kuna taskulambid olid sellest tuttavamad, silmasime vajalikku koprarada kiiresti. Tähelepanu - värskelt puhtamaks trimmerdatud mittesõidetavale teele on istutatud noori mände, ärgem ka pimeduses nendel tallakem! Suundusime alla jõe äärde, valgustades ka kalapurakate nägemise lootuses vett, aga ei midagi. Samuti ei silmanud õnneks ka röövpüüdjaid, ju inimeste seal hulkumine on juba vilja kandmas. Küll aga leidsime lubatud lõpu ja aardegi kõrvalt hulga tühja taarat, mille kokku korjasime ja eemaldasime.
Aitäh Mariannile meie esimese otsitud EKS-aarde eest! Eriti veel kodunt vaid 4 km kaugusel. Aare heas korras, võtsime ühe puumündi ja jätsime pastaka. Siia satun edaspidigi, ka pimedas Vääna-Jõesuust lohetamast tulles. Seega hoian ka tulevikus võimalikel seaduserikkumistel ja kalade väärkohtlemisel silma peal.
Ei näinud kalamehi ega ka kalu. Aga rada oli väga mõnus, ma olin valmis palju pikemaks matkaks, märkamatult tuli lõpp vastu. Männikul oli näha, et osa kalamehi jätab oma usside pakendid ja muu sodi maha. EKS-ide aarete juures seda pole täheldanud, hea seegi. Ei imestaks kui röövpüüdjad aardeid rüüstama hakkavad kui aaretest teada saavad, tuleb hästi maskeerida :)
Märgistused olid mõnusa vahemaaga, aga jalutuskäik osutus oodatust lühemaks. Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Vähe sellest, et röövpüüdjad ära peletasime, suutsime ka kalad ning koprad minema peletada. Kõigil oli kindel teadmine, kus aare on, kui üle jõe langenud puid nägime, kuid keegi ei tahtnud järele minna. Lõpuks läks ikka nii, nagu minema pidi. Igatahes aarde leidsime üles, aitäh peitja!
Tore jõeseeria oleks oodanud oma õiget aega, kuid selle aarde tüüp suunas Vääna jõge külastama just ööpimeduses. Nii lasingi end veenda õhtul plaaniväliselt veel geopeituse radadele. Kambaga on ju pimedas ikka julgem, kurikaeltega kohtudes ka jõuvahekord meie kasuks. Võtsime jalutuskäiku naudinguga, algul üks ees, siis teine, päris tore oli suunavaid märgikesi otsida. Aeg-ajalt peatusime veepiiril ja uurisime ümbrust. Kuulekalt tuleb ju aega veeta pikemalt kui aarde leidmiseks vajalik, isegi kui röövpüüdjaid ei näinud, oli ikka hea tunne, et olime üllal eesmärgil siinkandis öösel ringi luusimas ja mine tea, äkki ikka peletasime mõne ebaseadusliku tegevusega ametis olnud tegelase minema ka.
Aitäh peitjale!
Mõnus jalutuskäik öises metsas. Valgustasime taskulampidega jõge, tahtsime ka neid pirakaid kalu näha, aga kahjuks ei midagi- ei kalu ega ka röövpüüdjaid. Tänud peitjale.
Mõnus jalutuskäik kauni jõe ääres! Salakütte ei kohanud TFTC!
Südaöine veidi pikem patrullkäik. Märg ja libe oli. Kohati oli oht sattuda mõne lõhega väga lähedalt tõtt vaatama. Õnneks nii siiski ei juhtunud. Tänud!
Algus läks täitsa kenasti, aga lõpus otsisime hulk aega täitsa valedest kohtadest enne kui lõpuks kastini jõudsime. Tänud peitjale!
Kehastusime kalakaitse inspektoriteks ja tegime kontrollreidi :) Rikkumisi ei tuvastanud :) Aitüma õue kutsumast
Siia tulekuks ootasime pimeduse ära, praegusel ajal muidugi ei ole selle ootamisega probleeme, pime tuleb varem kui tahad. Läksime rajale, korra eksitas kauguses olev teepost, aga saime lambi ka õigesse suunda sihitud ja siis alles õige kopra rada algas. Sai ka jõe poole vaadatud, aga kala ega röövpüüdjaid ei paistnud. Ühtäkki olimegi lõpus. Hea pisike õhtune jalutuskäik oli. Tänud jõe äärde kutsumast!
Tore rada. Soovitan kõigile :) ei midagi konti murdvat või mine tea, säilitage rajal ikka ettevaatus ja tähelepanelikkus. Tänud peitjale ja kaaslastele!
Hommikune unerytm oli kenasti sassi l66dud ja nii ma siis suundusin järgmise kodulähedase aarde poole. Eks nende koprapoistega ole kunagi varasemas elus omajagu kokku puututud. Nende tamme lammutamas käidud et metsaalasid päästa ja pliiatsiks teritatud puid kokku korjamas. Muidu lahe tegelane aga oma tammitamisega kipub jah palju paha tegema. Aarde teostus oli selline m6nus Mariannilikult tuttav. Kohale j6udnud sain kohe aru et olin täpselt 6igel ajal tulnud ennem päikeset6usu ja otsimine käis m6nusalt kergel sammul. Kuna eelmine sellelaadne aare lastele väga meeldis siis v6tan kindlasti ykspäev tydrukud kaasa ja otsime uuesti ;D FTF 6.24 Hoiame liikluse elavana hehehe Tänud peitjale ;)