EKS: Pirita Norra sirge

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kuuldavasti konteiner jalutama läinud, aitäh teatajale.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 1 

Väga ilus koht. Seadsime ennast kohvi jooma ühe pikali puu peale päris vuliseva vee kõrvale. Sealt ei raatsinudki lahkuda. Ma olen Pirita jõge korduvalt süstaga sõitnud ja natuke allavoolu oli meil igakevadine slaalomi võistlus, olen ka vahvasti kivi otsa ennast kinni sõitnud. Oli mida meenutada. Täname!

Tulin vigade parandust tegema. Rattaga kohale vurada oli lausa lust ja lillepidu. Mõnus siin pingikese peal natuke lilli imetleda, linnulaulu ja vee vulinat kuulata. Aitäh!

Hommikul ärkasin ja vaatasin aknast seda õnnetut ilma ning kurtsin Carolysile, et just siis kui on vaja normaalset aaret ja selleks ka aega leidub, siis keerab ilm mingi vingerpussi. Siiski ajasin ma end siia parklasse ja kui Carolys minu halamisele lõpuks vastas, oli mul juba aare logitud. Väga mõnus jalutuskäik oli ja tegelikult polnud ilm ka nii hull kui esialgu tundus. Ilma lokkava looduseta nägi siin ilusaid vaateid. Suur tänu!

Aitäh aarde eest!

Leitud

Väga õigel ajal taastati. Praegusel pimedal ajal on kõik aarded arvel. Iga uus täpp teeb eesmärgi kergemaks. 871. Aitäh!

 1 

Aare ootab geopeitureid taas kalu kaitsma. Lisatud ka mõned puumündid.

Pirita jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Keegi on väga vajanud just sellist karpi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Siin oli täna üllatavalt ilus jalutada. Segamas ei olnud rohelust, putukaid ega lund. Kohati pisut mudane ja libe oli aga seda vaid mõnel järsakul kus oli vaja kas siis tõusta või laskuda. Kuna ma viimasel ajal just kuigi sageli päevavalguses välja ei satu siis tänane tatsamine siin oli eriti nauditav, mida kaunistasid ka särav päike ja mitte nii särav kuu. Kohapeal oli kõik justkui nagu vaja. Kõigepealt kiikasime maast kõrgemal asuvat kasti, millest leidsime poenimekirja. Siis vaatasime ümbruskonnas kõik potentsiaalsed peidikud üle, kuid midagi aarde sarnas mina vähemalt ei leidnud. Margus aga leidis kamo katte, mille all võiks arvata, et on ka kunagi aare olnud. Ilmselt on see aga tuuri pandud. Kahju. Aga siia kutsumise eest tänan!

Peale ebaõnnestunud surfamist tulime siia ilusale aasale jalutama. Ilm oli igati sobiv, lõõskavat päikest polnud ja rohi pole ka veel üle pea kasvanud. Tänan.

Koivad nõudsid liigutamist ja nii ma siis tegin enne poodi minekut väikese vahepeatuse Iru linnamäel. Lausa kahel korral olen siin "poolsaarel" varem käinud geopeitusega seoses aga "poolsaare" tippu jõudsin esimest korda. Vesi vulises, lind laulis, päike paistis ja mina leidsin aarde. Uskumatu, et kast on nii avalikult üle kahe aasta vastu pidanud. Loodetavasti peab veel pikalt. Aitehh!

Tegin täna varahommikuse ratas-jooks-kõnd tiiru ja see aare sobis selleks suurepäraselt. Isegi vihm, mis tibutas, ei häirinud. Kella seitsme ajal oli heinamaa ja jõeäärne ala kõik inimtühi. Arvasin küll, et koeraga jalutajaid ikka, aga....vedas ;) Esimese hooga, kui üht objekti nägin, mõtlesin, voilaa...siis oli kerge hämming ja siis nägin ka aaret. Aitäh!

Olin juba ca 2 tundi õues ringi mütanud, kui otsustasin, et see aare jääb päeva viimaseks. Mõeldud, tehtud.

Tahtsime välja, haarasime naabrimehe kaasa ja läksime õue. Päris nulli lähedale jõudes nägin rohu sees enda ees halli voolikut, mis vaikselt rohu vahele libises. Brrrr! Kummikud oli küll jalas, kuid ikka võttis kõhedaks.
Koht oli meie jaoks uus, vaatasime jõe äärde ka, peale meie polnud hingelistki. Tagasitee viibis magusate ja mahlaste põldmarjade tõttu. Märkasin ka ühte roosaõielist taime ning kuna mul on kasutusel üks hea taimemääramise äpp (PlantNet), siis sain teada, et tegu on Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku kantud taimega, mille nimi on kare kõrvik. Jälle palju targem. Auto juurde tagasi jõudes langesid esimesed piisad ning uste kinni lüües algas selline sadu, et kojamehed ei jõudnud ära lükata. Vedas. :)
Aitäh siia kutsumast.

Kare kõrvik

Nagu ikka - kaarega sinna ja otse tagasi (ilma ujumiseta). Minnes sai kaasa haaratud vahvlitopsijäätis - oli päris hea, arvestades, et pidi asendama nii lõunasöögi kui õhtuoote!

Täna oli plaan minna Merle aardeid rattaga otsima. Siin oli väga kena koht, polnud enne sattunud siia. Kuna pika rohumatka olen kunagi siia teinud, siis ei viitsinud ringiga minna ja panustasin veeprotseduuridele. Kohapeal selgus et saab ka täitsa ilma ujumata kohale. Mind üllatas väga kena objekt nullis, tükk aega vaatasin juba kust üles saaks. Siiski oli leid lihtne. Püüdsin maskeerida nii hästi kui sain aga tundus veidi liiga suur ja leitav asi käidaval kohal. Aarde juures saadud nõgeseravi ja veeprotseduurid sobisid kokku ülihästi. Ja julge pardipere oli ka koos minuga seal sulistamas. Tänud toredasse kohta peitmast. Pastakas on aardes olemas.

Leitud! Aga kahjuks pastakat polnud karbis :-(

Leitud! Kaunis jalutuskäik linnuses, voolava jõe vetevulin ja imeline linnulaul. Kirjutusvahend paraku puudu, nagu ennist Toivo mainis, seega jäid nimed kirja panemata.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus. Oma pliiats alati kaasa!

 1 

Leidsin. Palava ilmaga kohale kõmpimine võttis päris võhmale. Oleks pidanud moonakoti kaasa võtma, et tagasiteeks jõudu koguda. Aga aitäh peitjale!

P.S. Konteineris puudub kirjutusvahend.

Leitud

Ratas veereb, tolm keerleb, laulud keelel. Aitäh!

Tänane eesmärk oli Pirita jõe äärset ala aaretest puhastada. Kuidagi nii lähedal, aga samas nii kaugel tundusid need ja seetõttu siiani huviorbiidist kõrvale jäänud. Grillihuvilisi oli ühel ja teiselpool jõge, 2+2 ei huvitanud kedagi, seega korraks tundus, et kas üldse saab vaikselt ära logida. Jätsin meeneks mündi, selline suur karp ei peaks nõnda tühjalt seisma :)

Hea põhjus jalutamiseks kaunis paigas. Aitäh aarde eest!

Leitud iganädalasel "näita vanavanematele läbi akna lapselapsi" tripil. Ühtlasi anti meile piimamannergutäis hernesuppi, millega me nagu kaasaegsed punamütsikesed või pigem isegi rohemaskikesd mööda jõekääru uitama läksime. Jahimehe laskemoonakonteineri me leidsime, teda ennast ega hunti ei näinud. Passisime ja ootasime, aga kuna mingit hundipoolset allaneelamist ega sellest tulenevat kõhu lahtilõikamisoperatsiooni ei toimunud, siis tundus, kirurgiline mask ees, mööda võsa joosta, jabur. Kirjutasime logiraamatusse oma nimed ja läksime koju suppi sööma. Aitäh.

Vaja oli jalutuskäiku ja selleks sobis see aare väga hästi.

Jõe vastaskaldal oli seltskond grillimas. No las nad siis grillivad, volber ju ikka.

Aare on ise nii suur karp aga nii tühi. Nänni nagu polnudki.

Tänud!

Oli siia kanti asja ja plaanisin lisaks siis väikesed jalutuskäigu, et ka mõned aarded kirja saada. Linnamäel olin korra varem käinud aga nüüd sai ka sirge lõpus ära käidud. Aitäh.

See oli väga meeldiv veidi pikem jalutamine, tulin ühte ja läksin teist jõeserva mööda, vahtisin vett ja lilli ja parte ja nautisin päikest. Aitäh kutsumast!

Iru kanjon leitud , jätkus teekond ka siia. Tänud

Harvendame kodumaakonda ka aaretest natuke tühjemaks #2.

Vot kus lugu, meil on kala-aaretest senimaani leitud vaid 4/14-st... Aga täna parandasime kõvasti seda statistikat ja Norra sirge sai neist teiseks. Hea lihtne värk ja suur konteiner, selliseid on ainult rõõm noppida; aitäh peitjale kalakaitses kaasa löömast :).

Kanjoni mitteleiu juurest suundusime siia. Päike paistis ja koht oli meeldivalt inimtühi. Nullis ei püsinud ka aare kaua peidus ja peagi oli logi kirjas. Tänud!

Kõmpisime ka meie kohale, sest ega lühemat teed ka kuskilt ei paistnud. Tegelikult aarde juurde jõudmine oli väga mõnus, sest siis oli tee allamäge. Aare hakkas kiirelt silma. Huvitav milleks see kollane postkasti moodi kast seal kõrval on? Tagasitee enam nii tore polnud, sest siis tuli mäest üles minna. Mudasemaks oli ka see asi vahepeal muutunud. Muidu väga tore koht, suvel oleks ehk veel ilusam.

Sobiliku parkimiskoha ja raja alguse leidmine oli paras väljakutse, edasi läks juba lihtsamalt. Andis ikka vantsida, aga lõpuks õnnestus ikka kastini ka välja jõuda. Ja siis tuli veel tagasi ka vantsida... Aitäh peitjale.

 1 

Kaks talveunes karu otsustasid end toolist välja ajada ja natuke trenni teha. Kuna ma muidugi üldse ei vaadanud, mis maastikul aare asub, selgus see alles kohapeal... pärast 400m kõndimist ja ähkimist. Vaikile sai juba esimesel 100m selgeks, et riietus oli väga valesti valitud. Minul polnud häda midagi - kappasin, ronisin ja roomasin vapralt edasi, nii et järgmisel päeval andsid jalalihased ikka üsna võimsalt endast märku.
Aardele lähenesime ringiga nagu ikka ehk siis ma murdsin end läbi kibuvitsa kohale. Teisel pool puud läks juba lai maantee rajale tagasi.
Mõnus matk oli, sest sellel hetkel veel päike peaaegu, et paistis. Tänud.

Tundus hea aeg siin matkata, heinamaal oli materjal maadligi kammitud. Ahvatlev kollane ja ka peidik leitud. Tänud peitjale.

Tänud siia kutsumast.

Tänud aarde eest!

Kuna ilmad olid veel meeldivalt soojad siis sai ka siin enne talve ära käidud, ilma aardeta poleks ilmselt kunagi siia sattunud, tänud :)

Tegime neiuga täna ühe matka, algul oli plaan jooksma minna, aga kuna ma Netit kuidagi nõusse ei saanud, siis otsustasime mõnusa jalutuskäigu teha. See aare tundus just õige olevat. Parkisime vist auto valesse kohta, sest matka alus ei tundunud nüüd kohe mitte mõnus olevat, kui pidime läbi hullu võsa ragistama. Lõpuks, kui saime võsast välja, leidsime ühe raja, mida mööda oli päris mõnus kulgeda, aga kahjuks lõppes see poolel teel enne meie sihtpunkti. Edasi sahistasime juba mööda heina. Kohale jõudes lähenesime loomulikult valest küljest ja ma suutsin ennast ilusti riietega kibuvitsa külge kinni haakida, nii et ei edasi ega tagasi. Lõpuks peale okkaid käes sain sealt lahti ja ka aardele lähedale. Logimisega saime kiirelt hakkama. Tagasi tegin hullu tempot, kuna olin tänase aarde korjamisele pannud ajalise limiidi. Ühel hetkel käis seljataga karjatus ja kui ma seljataha vaatasin oli Neti kadunud. Nägin ainult heite vahel valgust. Neti oli komistanud ühe mätta otsa ja ninuli kukkunud. Autosse jõudes olime mõlemad saanud korraliku trenni, parem veel kui jooksmine. Perenaisele suurde tänud aarde eest.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kastid paigas ja ootavad geopeitureid taas kalu kaitsma. Lisasin ka mõned puumündid.
Pirita jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Jõudes jalutades aardeni ja avades logiraamatu, oli imestus suur, et kuidas nii meie logid kirjas 07.04 kuupäevaga. Helistasin kohe peitjale, et mis värk on ning tuli välja, enne juba keegi kirjutas logiraamatud vist vahetusse läinud. Kuna logiraamat oli olemas aarde juures küll Vana Maja oma, siis panin sellesse logiraamatusse taas me nimed kirja. Viimaste leidjatega rääkides tuli lausa välja, et kogu kupatus on ära vahetatud (konteiner+sisu). Ausalt see on väga nõme ja ma tõesti ei usu, et tegi seda keegi teine kui geopeitur. Eriline viitsimus oli kõmpida kuskil 3-5km ja teha sellist lollust. Aarde eest tänud peitjale.

Vale logiraamat.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Tänaste otsijate tähelepanelikkuse ja tubli uurimistöö põhjal selgus, et keegi on mingit vingerpussi mänginud ja konteineri ümber paigutanud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leitud, tänan!

Leitud! Täname!

Keegi oli aarde konteineri ära vahetanud :(

26.04 vähemalt alates kl 11'st mil me Pirita Norra sirge aardeni jõudsime, oli seal hoopis Pirita vana maja logiraamat ning konteiner.

 1 

Ma olin juba unustanud selle ussirände aja. Kuniks ühel hetkel Exe keksis mingi asja ümber ja ma ehmatusega vaatasin, et ussinahk. Okei, järgmised 300 meetrit aardeni koer sai mul süles jalutada. Jalutasin aardest mööda, aardeni, eemaldasin maskeeringu ja tataa, selgus, et aardepeidik on hea kohta ka elamiseks... Kuna ma nii tagasi peita ei julgenud, tõstsin ammoboxi välja, jooksin eemale. Kui ma kunagi peaks selle karbi nii avama, et seal sees on va uss, siis on kõik nende suurte aaretega ja login elulõpuni ainult nanosid. Kogusin Exe süles julgust edasi ja tagasi minnes seda elukat ma rohkem ei kohanud. Väga julgelt seal kandis asju näppida ei julgenud, nii et peitsin tagasi nii hästi kui suutsin. Aitäh? EVEJ PS siin vist oli logiraamatu pealkirjaks ka Pirita vana maja.

Korra oleme juba seal otsimas käinud, aga tookordne aare vist arhiivis. Aitäh.

Möödasõidul kiire leid, kuid rattaga drive-in siia aarde juurde ei kuulu ilmselgelt minu selle aasta kõige geniaalsemate ideede hulka. Pärast nime kirja saamisest istusin tükk aega konteineri otsas ja mõtlesin variante kuidas võluväel üle jõe saaks ja et ei peaks kogu tuldud teed tagasi sõitma / ratast käe kõrval lükkama. Seekordseks üllatuseks oli minu jaoks see, et isegi linnamäe otsa on jõudnud meie idanaabrite kultuuripärand. Eelmine kord oli see märkamata jäänud. Muidu oli ümbrus kevadiselt ilus, vesi oli üle kallaste, kalu ega kalamehi ei kohanud. Aitäh aarde eest!

Britt - 864, Lukas - 234, Mirjam - 226

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Lumega sumpamine kõige kergem õhtuhämaruses ei olnud, aga matk tasus ära, sest koht oli suurepärane. Valges oleks veel mõnusam olnud.

Leitud...Ilus ja rahulik koht. Peatusin siin vähe pikemalt , et imetleda loodust. Lumes sai sumbatud korralikult. Kohati lumepaksus selline, et tõmbas püksisääred üles ja käi nagu suvel lühkaritega. Väga lahe. Võtsin kuid hoogu, et siia jõuda ja täna siis lõpuks on see päev käes :)

Praegusel aastaajal on selline matk paras katsumus. Ei ole jalutuskäik pargis või heinamaal, vaid ikka korralik lumes sumpamine. Aga ega elu (või hobi) ei peagi ju kerge olema ning liikumine ja trenn on igati kasulikud.

Lisasime aardele näkineiu rändputuka. See nii sobilik siia veeäärsele aardele. Meie täname!

Kui kindlat leidu vaja siis talv on selleks parim aeg. Hullu ilmaga haaler selga ja jälle nalja nabani. Lihtne leid ja korras aare. Täname.

 3 

Mida teha, kui aardeid on vähem kui matkaradu. Tuleb minna tagasi käidud kohtadele. Tuleb minna teisel aastaajal ja sa leiad rajada mida ei ole enne kõndinud ja käidud rajad on hoopis teised mida mäletad. Mööda jõekääru kulges rada mis kohati oli kõnnitav nagu Tallinna kesklinnas talvel ikka ja siis oli jälle nii täistuisanud, et vajusin jalgevaheni lumme. (ka seda tuleb Tallinna kesklinnas talvel ette). Mina rühkisin eesotsas ja nautisin kogu kulgu ja pingutust täiega. Kui veel hetk enne lumerajalt väljumist üks kelgutav tüdrukutirts rõõmsalt mulle lehvitas ja tere hüüdis.... Kas saab veel päev kaunim olla

 1 

Siia sammudes saime oma päeva teise pikema matka, kuigi see tuli kaks korda lühem kui eelmine. Sammusime aardeni vasakut kallast ja naasesime paremat. Minul oli viimase astujana tunne nagu ees oleks läinud kolm jalapaari. Kohati oli käidud uhiuute Arctix Sporti räätsadega. Sest täna tulime ju välja tegelikult räätsamatkale. Mina enda omi autost ei kaasanudki, aga Marje praktiseeris vahepeal. Üsna nobedasti sai sama tempo sisse nagu paljajalu. Ja selle jalatsi sammus oli järel veel mugavam tatsuda.
aaret saime veidi otsida, aga isegi selle lumega siiski leitav. sisu ja aare suurepärases korras. Tänud Merlele sellise toreda teostuse eest! Nii suurt aaret pole lihtne peita, seda enam kiitus peiduka eest. Aare kombes, sisu jäi samaks.

 3 

Kui eelmise aarde juures ei näinud peale kitse kedagi, siis siin nägin lausa kahte inimest. Üks kadus peale minu märkamist väga kiiresti ning kui sinna jõudsin, ei olnud teda mitte kuskil näha. Ei tea, mis asju ta seal ajas siis. Teine, keda kohtasin oli mingi imelik vanamutt, kes muudkui loopis midagi kaldast alla ning lõpuks pani mingi hunniku rämpsu põlema. Ei paistnud, et ta oleks hakanud uhhaad keetma, nii et saa siis aru, mis selle asja eesmärk oli. Aare oli kergesti leitav, aitäh!

Paraja pikkusega sirge hommikuseks kõnniks. Kalapüüdjaid veel ei olnud või olid juba läinud. Küll hakkas silma prügi vastaskaldal. Tänud peitmast!

 3 

Oli see alles sirge. Tulin rattaga ja sõitsin 30m peale. Kohati tahtsid jalad heina kinni jääda ning tekkis mõte, kas sellel sõitmisel mõte on. Kohale sain ja oli aru saada, kuhu minema peab. Kui logi kirjas ja ratta juures tagasi, siis keegi passis mind pikalt vastas kalda künka otsast. Kedagi teist ei näinud. Nüüd tuli tagasi sõita ja hakkas see maadlemine jälle pihta. Lõpus kohati külg ees porisest mäest ülessõitmine, aga tehtud selle sain. Järgmiste juurde lähen pigem jala.

 1 

Millegipärast meenub, et ma olen siin tipus juba korra mingit aaret otsinud. Selline paras jalutuskäik üle märja heinama tegi jalad parasjagu märjaks. Nu ei olnud ju seal sobivaid radu ees. Kõik need läksid alati kuhugile valesse suunda. Leid ise kiire.

 2 

Hommikuses kastes jalutasin üle linnamäe tippu ja logisin. Tagasiteel märkasin ülesvoolu teisel jõekaldal telklat, mille ees lõkkel parajasti pada tulel. Pigem ei olnud kalamees vaid kindla elukohata tegelane. Selliste niiskete ilmadega võib päris ebameeldiv säärane elu olla. Loodetavasti läheb tal edaspidi ka paremini.

 2 

Kui kõik olulised asjad said tehtud, tuli isu veel veidi tuulutada ennast ning Norra sirge tundus just ahvatlev õhtuseks jalutuskäiguks. Kalu ega püüdjaid ei kohanud.

Öised vaated. Peaaegu nagu Vääna suur kivi

Mõnus varahommikune kulgemine päikesepaistes läbi kastemärja heinamaa...
Täname!

 2 

Meie ei leidnud oma teekonnal mitte miskit.... Kui mitte arvestada imelist ilma, (mil kõnnid nagu suvehommikus läbi sooja kastese muru. Kaste oli täitsa olemas ja märgas jalgu), kui mitte arvestada toredaid mälestusi siinste kohtade varasematest külastamistest, kuimitte arvestada leitud aaret, ilusaid vaateid ja veel mitmeid tühiasju.

 2 

Hommikul kaheksa paiku parkisin auto parklasse ära ja jalutasin mööda jalgrada aarde poole. Vahtisin pingsalt ka jõe poole, kuid peale partide ja muude veelindude seal teisi toimetajaid ei olnud. Aitüma, mõnus jalutuskäik oli.

 7 

Täna oli minu päev valvesse minna. Erinevalt geokastidest võtan ma patrullimist tõsiselt ja asusin aegsasti ettevalmistusi tegema. Kuna sulide tagaajamine nõuab täit keskendumist siis valvepostil nosimine tuli välistada ja esmalt tuli kõht korralikult täis süüa. Kella kaheks tellisin omale 7 pizzat ja lasin naiselgi 6kg-se tordi teha. Muljumine võis alata. Seltskonna mõttes sai ka kohale kutsutud kobarate viisi koolieelikuid kes rõõmsa mängu saatel seltskonda pakkusid. Tunnid möödusid lennates ja peagi oli kõht punnis ja õhtu käes. Aeg oli hoolikalt välja valitud munder selga tõmmata. Ikka selline millega ka karmimast võpsikust mängleva kergusega läbi tungida saaks. Saapapaelad korralikult kinni ja paelad saapasse. Kükloop pähe ja rihm pingule. Ikka nii pingule, et kui vaja kiiremalt reageerida, siis see kohe peast minema ei lendaks. Samas aga väikse lõtkuga et veresooni kinni ei pressiks. Pükste ühte taskusse väike taskunuga mida veel päris külmrelvana ei käsitletaks ja teise varu taskulamp. Ikka pirn allapoole ja käepideme ots tasku otsa vahelt välja turritama, et vajadusel väiksemate kahjudeta ikka kiirelt selle järgi haarata saaks. Telefonile ette 1313 ja taas käepärasesse taskusse haardeulatusse. :P Parkisin auto Iru silla ligi ja asusin patrullima. Esimese hooga plaanisin piki jõekallast aardeni hiilida aga see järsaku peal kõõlumine osutus üsna väsitavaks ja peagi olin harjal sisse tallatud rajal tagasi. Mõnus sündmustevaene teekond mööda huvitavat maastikku mind poolsaare tippu lõpuks viiski. Esimese hooga põrutasin jõe äärde uurima kas kala ka on! Nii kui ma seal serval kõõluma asusin ja valguse vette suunasin, käis nina ees paari meetri kaugusel üks suur sulpsatus. Keha vappus ja pulss tõusis. Ikka väga ootamatu oli see ja ehmatus oli korralik. Uudishimu aga tõusis ja haarasin lisalambi järele. Jõudsin vaid paarkümmend sekundit seal askeldada kui paar meetrit eemal uues kohas üks elajas valguse peale aktiveerus ja järjekordse sulpsatuse nina all lagedale tõi. Jälle tuli see vägagi ootamatult ja judin käis kerest läbi. Vaatlesin seal jõe ääres tükk aega veel aga ühtegi kala siiski fokuseerida ei suutnud. Mõtted tulid aarde juurde tagasi ja asusin kaldast taganema. Ja nii kui ma ümber keerasin, tõusis jala alt lendu üks tuvi mõõtu tiivuline. Oh jeerum, nii võib ju paanika hoo esile kutsuda kui see sedaviisi jätkub. Mõtlesin et mis siis veel saab kui põõsast mõne varjunud röövpüüdja või mõne teise ehmunud geopeituri peaks eest leidma! Ilmselt lõppenuks selline kontakt sulgurlihase lõtvumisega ja püksid oleks häda täis selle peale olnud. Registreerisin oma kohalolu kontrollpunktis ja suundusin tagasiteele. See oli õnneks sama sündmustevaene kui tulek. Aga sellega ei olnud minu vahikord ju veel läbi...

Aitäh.

Mööda risti-rästi rajakesi kohale. Kahtlaseid elemente ei märganud. Jalad sain küll heinas märjaks. Tänud!

Lonkimist aardeni oli üsna pikalt. Panime nimed kirja ja tagasi liikusime teist kallast pidi. Tänud, tore.

Oliveri jaoks oli maastik kindlasti pigem 3 kuna matkasime poolpimedas aardeni kindlasti pool tundi. Esimesed paarsada meetrit rada üldse puudus, seejärel saime kulgeda mööda kallasrada. Aga sammusime rahulikult ja vaatasime kas on näha kalamehi. Ühtegi kalameest ei näinud, küll oli paarsada meetrit enne aaret vastaskaldal mingi seltskond tümpsumasinaga. Aare ise igati viks ja viisakas. Nüüd mõlemad Norra aarded leitud.

 2 

Kunagi olen siiakanti ratastega sõitnud koos Siimuga. Seekord tegin tiiru jalgsi. Alguses mööda jõeäärt ja pärast üle kõrgemate kohtade. Keegi tegi vastaskaldal lõket, kuid ühtegi kalurit ei näinud. Aitäh!

Vaade vasakule

Vaade paremale

Aitäh!

 1 

Mõnus jalutuskäik. Kahtlaseid persoone jõeääres polnud, kaladel kõik rahulik. TFTC!

 2 

See "Norra sirge" on vist kalameeste huumor. Ära vantsisime parklast sinna sirgeni ja parklasse tagasi. Tänud kutsumast! Pirita jõega saigi 5-ne EKS-müntide kompleks kokku.

 2 

Auto pargitud, koordinaadid gepsu ja teele. Ilm ei sattunud olema kõige parem,tuuline ja mingit ollust sadas kah krae vahele. Sain miskile sinka-vonka rajale pihta. Tundus küll,et selle raja sisse sõitnud "kapitan" oli rummiga ilmselgelt liiale läinud :) Aare ise korras nagu Norras :)

Aitüma kohta näitamast ja peitmast

 4 

Parklas märkasime tuttavat autot naaberkülast. Selleks ajaks kui meie õige rajaotsa üles leidsime, olid kergejalgsed Pääsukesed ammu juba poolel teel. Mingi hetk jõudsime loodusvaatlejate siiski järele ja marssisime koos edasi.
Seekord tegime röövlitele täieliku kambaka. Ilmselt ei saanud nemad aru ootamatust rahvaste rändest ja meie nende "loodusvaatleja" pilgust. Sai tehtud kõne kuhu vaja ja nemad tegid märke, sinna, kuhu vaja. Loodame, et patrull läks asja ette.

 3 

Aarde poole sammudes ilmusid meile seljataha veel ühed kujud. Tuvastasime nad geopeituritena ja koos astusime aardeni. seni kuni ühed logisid siis teised said reaalset kalavalvet teostada. Teiselpool jõge passis kolm meest ilmselge muu mõttega kui aarete otsimine või jalutamine. B vist tegi kõne ka kuhu vaja. Aare oli täitsa tore ja korras ka veel. M jättis mõne tb. Aitäh jalutuskäigu eest.

 2 

Yks VJS purgis ja ka kannjon kylastatud jätkasin oma matka. 6ues oli juba parajalt kotikaks muutunud ja ajasin lambile hääled sisse. Heina sisse olid korralikud jänesehaagid sisse tallatud ja jooksusammul liikusin muudkui edasi. Paari koha peal tuli ka m6ned korralikud liud, aga 6nnex jäin ikka pysti hehehe. Jällegi väga looduskaunis koht, eriti veel 6htul linnatulede kumas. Ka teletorn nägi välja kui tuledes j6ulupuu. Selle aarde juurde liikumiseks kulus siis k6ige rohkem j6eveere meetreid, ehk siis k6ige sithotstarbelisem liikumine :D. Kalastajaid ega kalastatavaid ka seekord ei kohanud. Pysivuse seisukohalt ma kll ei p6eks. Kui mina tuleksin siia midagi ebaseaduslikku tegema siis valiksin pigem j6e teise kalda, mitte siinse pudelikaela kujulise toru :D. Lahe teostus ja tore seeria. Tänud peitjale

Mõnus südaööeelne jalutuskäik. Ei kohanud hingelistki. Tänud!

Kuigi ma olen seal kandis üsna ohtralt ringi patseerinud, siis selle sirge peale ei olnudki varem sattunud. Mõnus väike jalutuskäik, ühtegi hingelist ei kohanud. Tänud peitjale!

 2 

Jälle mõistatuslik nimi aardel. Kui laiuskraadi sirgeks lugeda, siis Lõuna-Norra jääb tõesti samale paralleelile. Kõhutunne ütleb siiski, et see pole vist päris see. Eks ta ilmselt miskitpidi EKS-kalameeste salakoodiga seotud ole.

Vana maja geoparklast tulime, vahest 200 m jagu saime sõita ka, sihtpunktist kaugemale kusjuures :o) Püüdsin küll kaaslasi kergliiklus-eksi-teele suunata, aga neile meenus Iru Kanjoni juures käik ning vist väga ei soovitud toonaseid erivõtteid korrata. Niisiis lähenesime maastiku raskusastmele vastavalt. Kunagise Linnapära aarde radadel liikudes kangastus isiklik geoajalugu. TBin olevat läinud ülalt ja tulnud alt. Mina olin geopeiturina vaid ülalt käinud ning õige koha peal mäletasin, kuidas rattaga läbi sulalume kribalate kuidagi üles välja ei tahtnud vedada. Täna tegime nii nagu TBin vanasti - enne ülalt vaatega kohast ja siis alt vaatega kohast :o) Päikesega saab siit ilusaid pilte küll. Natuke ajasime roosat joont ka, aga kuna tundus, et beezhi Skoda omanik veel ei jälitanud, siis üldiselt lasime suht lõtva :P Esmaleiulogi märkisime raamatusse umbes-täpselt 13:24. Aare on uhke ja kena ja kõik, perifeeriametsas oleks absoluutselt bueno, ainult siin tekib teatav kahtlus suvise säilimise osas. Linn ja chillimise koht ikkagi... Aga ehk peab. Aitüma!