EKS: Vasalemma Uueveski

Tänud aarde eest!

Autoga saime kuskil 300m peale,edasi väike jalutuskäik.Aitäh!

leitud

Teel siia tegin mõne peatuse ja korjasin pohli. Nüüd saab jõuluks moosi. Aardesse loomulikult trügisin läbi padriku ja tagasi normaalsemat rada mööda. Jalutasin jõe kaldal, kuulasin vee vulinat ja asutasin kodu poole tagasi. Tänan.

 1 

Ega ma siit mingit jalutuskäiku pargis ei oodanudki, aga see aarde juurde minek ületas isegi minu ootused. Tagasi sai otse loomulikult leebemalt. Ei tea kohe ise ka, kuidas ma sihukese padriku üles leidsin, aga leidsin noh. Koera kaotasin ka ära. Kohe meelega ei hõikunud teda, et las luusib auto ümbruses parem ringi. Aga kui peale logimist teele ronisin, polnud teda kuskil. Tuli ikka jupi aega hõikuda, enne kui ta kõrvad hüpete ajal nõgestest paistma hakkasid. Küll tal oli ikka hea meel taaskohtumise üle. Loodan et ta vähemalt ei arvanud, et võiksin ta sinna jõeveerde maha jätta. Tänud peitjale aarde eest.

Eeltöö oli tehtud, sai päris lähedale sõita. Kedagi ei kohanud. Tänud aarde eest!

Täitsa üllatav, et seda lihtsat aaret pole juba 2 aastat GP-lehe mängijad külastanud. Võtsin täna selle teekonna ette. Olin valmis ka pikemalt jalutama, kui tee autosõidu jaoks kõlbmatu või raskelt läbitav. Tegelikult tänu külmunud pinnasele saab hetkel peaaegu treppi sõita. Koht on põnev, vaatasin seal peale aardeleidu ka natuke pikemalt ringi. Soojal ajal ilmselt peidab rohelus vaatamiseks veel säilinud veskimüürid aga praegu oli küll siin mõnus ringi uudistada. Aitäh huvitavasse kohta juhatamast!

Maapind oli tugev ja sain päris kenasti autoga nulli lähedale. Oli oluliselt kergem, kui mulle kaardilt vaadates tundus. Aitäh!

Natuke sünge koht on siin. Aitäh peitjale!

Need kohad, kus ma veel käinud pole ei paistagi otsa lõppevat. See oli üks nendest. Taaskord üks järjekordne EKS leitud. Tänud!

Nagu Lauri juba ütles, ajasime sealkandis üht teist asja ja aarde leidsime nö möödaminnes.

Läks õnneks et me seal varemetes ühtegi meriforelli ei kohanud. Ilmselt oleks puhtalt teadmatusest teda kohe ka häirima hakanud, sest me ei olnud aardekirjeldust lugenud.

Käisime LandRoveri sügissõidu orienteerumispunkte looduses tähistamas ning see aare jäi täpselt tee peale. Tänud kohta tutvustamast.

Aitäh!

Ilus koht. Tänan

Tänud peitjale siia kutsumast!

Päeva viimane leid sellest piirkonnast. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Puhkuse ajal sai väike matk ette võetud, et minna pead tuulutama ja sihiks sai veidi keerulisem pähkel valitud. Kahtlus oli, et kas ikka leiab ülesse aga nagu näha siis vedas. Tänud

Kuna naaber aarde juurde oli päris pikk tee jalutada ja tõkkepuu oli all, siis ei hakanud sinna täna trügima. Seega võtsime ette hoopis selle aarde. Aarde juurde oleme kunagi proovinud tulla, aga mõlemad teed, mille eelmine kord valisime, osutusid tupikuks. Sellel korral sai valitud õige tee. Sõitsime rahulikult mööda lompe aarde suunas, ise tasakesi peas arutades, et kes küll on see jäälõhkuja olnud, kes enne meid siin sõitnud on. Aarde juurde jõudes, saime sellele küsimusele ka vastuse. Täna on üks peitur just enne meid siin käinud. Tervitused eelnevale logijale ja tänud peitjale aarde eest.

 1 

Juhtus nii, et ööbisin aardest paarisaja meetri kaugusel. Saabudes oli juba pime, ei viitsinud lambiga kohmerdada, jätsin aarde otsimise hommikuks. Kena päikesepaiste väljas, sõitsin nullist 80 m peale ning hakkasin vaatama, kuidas ligi pääseb. Vaata kuidas vaatad, ega muudmoodi paremini ei pääsegi kui tuleb lihtsalt üsna otse minema hakata. Läksin, tuuseldasin mõned minutid täitsa vale koha peal, lõpuks nihkusin Maa-ameti kaardi järgi veidi täpsemini punkti juurde ja saingi karbile näpud külge.

Sellega siiski otsingud päriselt ei piirdunud. Sest auto juures avastasin, et miskit oleks nagu puudu :o) Ei, seekord polnud autovõti kadunud. Geps rippus ka viisakalt kaelas. Aga telefon, va sindrinahk, oli kuhugi maha pudenenud! Arvestades taimekasvu tihedust ning kõrgust nulli ümbruses, võttis seest tiba õõnsaks küll. Ausalt öeldes kartsin, et niisama ei leia ma seda sealt iialgi üles ning tuleb metsa vahelt mõni seeneline kinni püüda, kes ehk lubab oma telefonilt ühe kõne teha. Plaaniga kodustele palve edastada, et nad iga paari minuti järel minu numbril helistaks, seni kui ma ise kõrvad kikkis võpsikus ringi tuuseldan. Siiski, esimese katse tegin ikka niisama ise, oma nägemise ja mitte kuulmise abil. Imede ime, õnnestuski! Eks püüan ajapikku endale vähem taolisi "aardeid" juurde peita, paraku tundub trend pigem vastupidine - sel aastal olen keskmiselt korra kuus geotuuril kas unustanud või kaotanud midagi olulist loodusesse, et saaks ikka tagasi nulli minna ja veel otsida :P

Küll siin Vasalemmas on keeruline leida lähenemisteed kalakaitse seeria aaretele. Läks siingi aega, lendama õnneks siiski ei pidanud, lõpuks leidus teeots, kus eramaaga ei ähvardatud. Tänud.

Siin oli ka omajagu tegu õige teeotsa leidmisega. Teid justkui läheks, aga igalpool keelumärgid ees. Lõpuks siiski õnnestus ka üks selline leida, kust kohale sai. Aitäh peitjale.

Leitud ja tänud

Leitud

Leitud.

Tänan aarde eest!

Tänud.

No selle aardega on küll nüüd nii, et midagi halvasti öelda ei tahaks, aga hästi öelda nagu ka ei saa. Seda siis selle ligipääsu osas. Vanajumal on viimasel ajal need taevakraanid ikka päris korralikult lahti keeranud ja et on ainult ning ainult plusskraadid, siis muidugi on see kõik vihmana alla tulnud. See omakorda tähendab, et vett on igal poolt: põllul, metsas, kehvematel teedel. Ning see ligipääsu tee just nende kehvemate hulka liigitub. Esimese hooga valisime lähenemiseks üldse vale tee ja see viis meid tupikusse. Kui siis aga õigest teeotsast sisse keerasime siis jah.. oli näha, et siit on metsa välja veetud, igal pool veoautode jäljed, tee üsna madalaks sõidetud, suured lombid teel, tee keskosa võrdlemisi kõrge. Teisalt, oli hea, et kõik oli sula, siis sai minnes auto põhjaga seda tee keskmist kõrgemat osa siledamaks tõmmata. Tagasi oli sellevõrra kergem juba tulla. A tee ise oli ikka nii pikk, et tundus, et varsti hakkab vist maailma lõpp kätte jõudma. Aga ei, enne seda ilmalõppu jõudsime ühe metsast väljaveetud oksavirnani, mis ootab oma aega. Sealt polnud enam midagi, tsipsti aardeni, nimed kirja ja tagasi. Ei kohanud kedagi, st, ühtki kalameest mitte. Kui olime tagasi kõva kattega teel, siis üks kits kablutas küll auto eest läbi. Õnneks reaktsioon oli hea ning sai kits jätkata oma tegemisi ning meie oma omi, st. minna autot pesema :)

Tänud aarde eest!

 2 

Lisasin uued Kalakaitse Seltsi puumündid, mis Jüri Nurk saatis. Tere tulemast jõe äärde loodust nautima ja kalu kaitsma! Õnnestus "vahele jääda" härradele Jüri Nurk ja Tõnis Milling isiklikult. :D Olin just tulnud aarde juurest, kui äkitselt justkui maa alt ilmusid okste praksudes välja kaks meest laigulistes. :D Kõlas küsimus: "Tulite loodust nautima?" Tundsin nägupidi mehed ära ja seega pikka seletamist polnud. ;) Anti telefonitsi teada ka Põllküla paisu juures olevale varitsusele, et on tulemas neoonkollases jalgrattur kalu kaitsma - oma mees - ärge maha jookske. Olin ju sinnapoole minemas. Ei tea, kas neil oli väike pettumus, et ei tabanudki röövpüüdjat või oli suurem rõõm, et röövpüüki ei toimunud? Igatahes mul endal jäi kohtumisest hea tunne, et ma polegi üksi siin laupäeva õhtul pilkases pimeduses jõge patrullimas ja kalade pärast muret tundmas. Tundsin end äkki vajalikuna ning kalakaitsjate tiimi oodatud liikmena. ;)

 1 

Proovisin küll talvel selle kauge nurga EKS aardeni kuderahu välisel ajal tulla aga ju siis kõik märgid tahtsid näidata, et pole õige aeg. Mingi hetk võtsingi südameasjaks neid kalakaitse aardeid siiski just sügisel otsida. Kaupo andis ka juba varakult mõista, et kui lähen, siis võtku ikka tema ka kaasa. Ilmaprognoos lubas küll pühapäevaks stabiilselt kehva ilma aga tung välja mängima minna oli sellest üle. Vurasime muretult kohale, seekord ei olnud ühtegi oksa ka mitte teel meid segamas. Ainult suured lombid millest Kaupo suure hooga läbi kihutas. Mul oli hea meel et tema masin vajas just jalutamist, enda oma poleks seal poris väga leotada tahtnudki. Kalade koha pealt oli kõik sündmustevaene. Ei näinud ei kalu ega röövpüüdjaid. Aga aarde leidsime küll. Peidukas aardel nagu tellitud.

Tänud.

Olin suvel käinud teisi Vasalemma EKS aardeid otsimas käinud ja mingit head emotsiooni neist ei saanud. Ei hakanud proovimagi siia tulla, sest vaevalt siingi midagi head on. Ka nädalavahetuse ilm oli teada, aga Silver pakkus siia tuleku välja ning ega üksinda ilusa ilmaga parem poleks. Üllatus oli aga suur kui saime autoga lähedale ja ka aarde leid tuli mõistlikult.

 1 

Teadaanne Keskkonnainspektsioonilt!

Tähelepanuks kalastajatele, kes plaanivad minna Vasalemma jõele Vanaveski paisust ülespoole!

Keskkonnainspektsioon juhib tähelepanu kalapüügieeskirja muudatusele, mille kohaselt on alates 1. septembrist kuni 31. jaanuarini keelatud kalapüük Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest kuni Vanavaeski paisuni. Tegemist on uue piiranguga, mis jõustus käesoleva aasta kevadel, piirang on sätestatud kalapüügieeskirja § 52 lg 1 punktis 16.

Piirang on kehtestatud põhjusel, et alates 2018. aasta suvest ei ole Vasalemma pais enam üldjuhul oluline rändetakistus lõhe ja meriforelli kuderändeks ning eeskätt meriforellile sobivaid kudealasid leidub Vasalemma jões vähemalt kuni Munalaskme oja suudmeni. Püügikeeld on vajalik meriforelli ja lõhe asurkonna taastamiseks ja kaitseks uutel ligipääsetavatel aladel. Püügikeeld kattub täielikult ka jõeforelli püügi üldise keeluajaga, mis on täieliku keelu kehtestamisel oluliseks argumendiks.

Vasalemma jõe lõik Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni on harrastuskalastajate seas suhteliselt populaarne kalastuskoht. Käesoleva aasta septembrikuus on Keskkonnainspektsioon tuvastanud mitmeid juhtumeid, kus harrastuskalastajad püüavad kala eelpool kirjeldatud jõelõigul.

Palume kalastajatel olla Vasalemma jõel kala püüdes tähelepanelik ning alati veenduda, et ei püütaks kala keelatud kohas. Alates 2020. aasta 1. veebruarist kuni 31. augustini on Vasalemma jõe lõik Vanaveski paisust kuni Munalaskme oja suudmeni harrastuskalastajatele kalapüügiks taas avatud.

NB! Vanaveski paisust kuni suudmeni on kalapüük keelatud aastaringselt, välja arvatud silmupüük silmutorbikutega ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga, samuti on aastaringselt keelatud kalapüük Vanaveski paisule rajatud kalapääsust kuni 50 m ülesvoolu.

Leitud nõgesed ülepea jne.

Hea, et ma hommikul siiski planeeritud ajal voodist välja ei saanud. Kuna ma ei usu elusees, et mul oleks õnnestunud see aare leida ja logida enne tööpäeva algust.

Mul on tunne, et need, kes Madise poolt lähenevad saavad esimese katsega õigele teele ja Põllküla poolt lähenejad jäävad pika põllega. Auto pargitud, hakkasin rööpaid mööda jalutama. Telefoni kätte võttes selgus, et meetrid on kasvanud hoopiski. Hakkasin siis jõe poole minema ja leidsin endale sobilikud ATV jäljed jõeni. Kõõlusin jõe serval okste ja kivide peal kuniks null hakkas lähenema. Siis alles kannatuste rada algas. Proovisin nii ja naa ja lõpuks läksin jõe äärde tagasi jalutama kuniks oli kindel, et nüüd olen aardega maksimaalselt samal sihil. Sääski murdes sain nime üsna ruttu kirja ja meelitasin ka peidiku kinni.

"Iga päev tuleks leida aega enda jaoks." Aga miks see minu kuradi aeg enda jaoks lõppeb jalgupidi oksarisus, ninaotsani ulatuvates nõgestes ning sääseparves, mis läbi ei paista (kuna silm on vesine ja üks neist silma roninud)...

Aitäh, vist. EVEJ

Siia olin kunagi ammu püüdnud ka läheneda ning nüüd enam seda teed ei valinud. Ja ei olekski saanud valida, kuna punalipp oli vardas ning shlakbaum ette lükatud. Siis valisin järgmise tee... ja nulli ikkagi ei jõudnud. Seejärel siis valisin jälle järgmise ning see viis juba sihile. Ilmselt ei ole hetkel kõige parem aeg selle aarde otsimiseks. Taimetihnik on juba üsna kõrgeks kasvanud. Pikad püksid ja kummikud kulusid marjaks ära. Miskeid minuteid ikka läks, enne kui peidukas silma jäi. Aitüma peitjale!

Esimene teevalik läks vähe nihu, aga teise katsega täristasime ennast kohale. Peidukas jäi juba enne suuremat otsimist silma ja kuna sääsehooaeg oli täies hoos, siis väga pikalt seal rohkem ringi ei uidanud. Tänud peitjale!

Ilus romantiline kohake kauni metsatee otsas. See kuusk... no ta oli ikka seal. Palju kevadiselt innukaid tiivulisi sõpru võttis meid rõõmsalt vastu ning nii see pisut konarlik sissekanne sinna võlvi alla kasti läks. Konteiner oli vahelduseks pisut erinev harjunuist. Seal olla enne geomünte midagi türkiisset hoitud.

TB läks T-le

Ei tea kas saime ka aardekirjeldusele vastavat kasu teha, aga kui hakkasime lähenema ühele jõele väga lähedale pargitud autole, siis neil hakkas järsku jube kiire ja lahkusid. Ei õnnestunudki teada saada millega nad seal tegelesid. Logi kirja ja edasi.

Sel korral enam puud tee peal ees polnud ja sain parkimiskohta sõita. Tänud!

 1 

Käisime siin Hennyga 5.jaan jautamas. Suur kuusk risti üle tee just nagu Silver kirjutas. Ka tänasest logist järeldan, et sõidukile veel sellel teel läbipääsu ei ole. Infoks: Kui tõesti soov autoga lähemale pääseda, siis peaks saama kasutada ka edela suunda, seega maanteelt nr 11174, läbi Suurküla, Ennapere talukohast mööda.

Oleks eelmist logi varem märganud, poleks ka ehk täna sinna minna üritanud. Jalutada oleks ju võinud ka, aga otsustasin siiski teine kord naasta.

 4 

Selle aardeni jõudmine osutus parajaks katsumuseks. Esmalt oli maanteel kuusk küliti maas, õnneks üle vastassuuna teepeenra mahtusin veel läbi. Jõudes edasi metsa, leidsin tee pealt risti järgmise puu. Õnneks see kuivanud rimakas oli piisavalt kerge ja sain selle muretult eemaldatud. Jätkasin teed nulli poole ja järgmine kuusk risti ees. Kuigi mul oli käsisaag täitsa kaasas, siis sellega ma oleks sinna ilmselt saagima jäänudki. Ilm ei soosinud ka just 3km-st edasi-tagasi jalutuskäiku, seega mõni teine kord tagasi.

 1 

Kui nüüd võrrelda uut ja vana, siis vana meeldis mulle rohkem. Siinne hoone on niivõrd ajahambusse jäänud, et kui aarde nimes ei oleks veskit, siis ei usuks. Vajab tõsisemat mõttetööd, et antud varemete asemele kujutada täistuuridel vesiveski. Aitäh kohta tutvustamast!

 1 

See on huvitav, et Vanaveski on märksa uuem ja paremini säilinud kui Uueveski :D Kui MA või Guugli aerofotol siinset veskit vaadata, ei leia seda hoonet pea üldse. Kohapeal selguski, et toas kasvavad päris võimsad puud. Üks neist oli ise katusetalaks hakanud. Mina platseerusingi müüridel ja valvasin kõrgustest kalu, teised logisid aarde ning võtsid rändhobuse aardest kaasa. Toome selle detsembriseeria lõpetamisel geolauale-kirstu.
Aitäh Erkole muguvaese vaikse koha eest keset metsi! Väärika ajalooga paik. Aare korras, võetud rändur-TravelBug.

Siin oli eriarvamusi lähenemistee osas, aga lõpuks saime ikka õige valitud, vist :) Aitäh!

Huvitav, vaikne nurgatagune.

Pimedas ei jäänud see õige võlv sugugi kohe silma, kuid peale mõningast ringivaatamist sai lõpuks leitud. Tänud!

 4 

Oli plaan valges koju jõuda, kuid see oli ju viimane Vasalemma EKS ja seal samas ja nii läksingi pimenevas õhtus sellele järele. Googlemaps ei osanud midagi teha, seetõttu pidin talle ütlema, et olen jala. Kuigi mul oli teine lähenemistee varem vaadatud, siis üsna lõpu lähedal järgisin häält telefonis ja see viis mind erateele, mis oli läbi kaevatud. Seal ümber keerates ja hoolega passides, et kraavi ei tagurda, suutsin enda masinale liiga teha, kui ei märganud pisikest kännukest ja päris kõva ragin käis. Ega asja ulatusest enne aru ei saanudki kui olin lõpu objektile jõudnud ning autost väljudes nägin, et esibumperi üks nurk on lahti ja ripub. Otsustasin sellega tegeleda hiljem. Käisin logisin ära ning vaatasin siis kahjud üle. Õnnestus asi kinnitada ning tundus, et pääsesin kergelt. Jõudsin kenasti maanteele, enne asfalti vaatasin veel, et kas ikka püsib - püsis. Maanteel hakkas aga väga imelikke helisid tulema kui kiirus ületas 50-60. Pikka aega ei saanud pihta, mis kuhu vastu käib, käisin mitu korda vaatamas ning muudkui peatusin bussipeatustes, et kaugel tagant lähenevad autod mööda lasta ja mitte nende ees viiekümnega venida. Õnneks oli seal kandis liiklus hõre. Lõpuks märkasin ka seda asja, mis seal lapendas ja kui selle kinni sain, siis sain juba kiiremaid kiiruseid arendada. Eks tuleb spetsialistidele näidata. Geopeitusega on see auto ikka vatti saanud. Tänud talle, et ikka vastu peab ja peitjale tänud aarde eest!

Siin läks veidi aega enne kui õige koht silma hakkas.

Kui on võimalik autoga lähedale saada siis ma seda ka teen. Peale tervet päeva lehtedega mässamist ei jaksa naguni pikalt kõndida. Leid kiire. Jätsin ränduri.

 1 

Multika nulli lähedal oli rahvas, nii et jätsin selle järgmiseks korraks ja tulin siia. Olin küll heitnud enne pildi teedekaardile, kuid seda, et üks neist läbi on kaevatud, google ei teadnud. Parkisin siis kraavi juurde ja tulin jala. Minu jaoks oli koordinaatidel paiknev objekt täiesti ootamatu. Aarde leid kulges kenasti. Jõudsin just kirja panna, et kalureid ei paista ja aarde tagasi peita, kui kuulsin kedagi lähenemas. Nüüd oli juba päris hämar. Nats jube tunne oli seal üksi olla sombuses hämaruses ja sammude poole vaadata. Tulija osutus inimeseks. Õng oli tal kah, aga kalu ega kotte mitte. Uurisin, et miks ta keeluajal õngega uitab ja ta väitis, et ahvenat ja haugi võib püüda, aga ta ei näinud ühtegi kala. Mina jagasin oma teadmisi kuderahust. Edasi läksid meie teed lahku.
Aitäh!

 1 

Tulime ka kalapatrullile, kõik oli nii rahulik, et isegi kalu ei näinud :). Näpsasin kollektsiooni kaasa ühe puumündi.

 1 

Ei olnud peale koogi aaret isegi ühtegi aaret plaanis rohkem aga kuna lapsed seekord nõudsid, et nad ikka tahaks veel, siis vaatasin välja lähima tavalise aarde. Selle kohaga olen juba varasemast tuttav, niiet teadsin, et autoga saab päris ligi. Käisin seal aga kunagi ammu Märdi palvel ühte aaret kontrollimas ja ega see lähenemistee polnud enam hästi meeles, niiet kõigepealt sai ikka valesse kohta keeratud :D Väike vigade parandus ja kohal me olimegi. Varemed on võsast korralikult välja puhastatud, tookord kui käisin, siis oli mõne meetri kauguselt keeruline aru saada, kus need on :D Aarde leidsime kiirelt ja saime ühe puumündi veel. Piilusime ka jõge, et kas kalu on näha...ei olnud. Aga aarde eest tänud!

 2 

Maasturiga huvitav teed sai autoga omajagu kyntud, aga see kurjam oli ju teisel pool j6ge. Lisaks oli pool km ennem aaret ka keelav märk. Auto jätsin ilusti märgi taha ja edasi liikusin juba s6rgisammul. Hoidsin p6idlaid peos et seal ikka miski purdelaadne asi oleks. &nnex suht nulli lähistel leidsin ka paraja sillakese mida otsustasin katsetama hakata. Veekartlikud asjad t6stsin igaks petteks taskutest välja kalda peale ja tasakaalumängud v6isid alata :D. Kui olin yle saanud lippasin kohe aarde juurde. Naerunägu vihikusse juba sammusin uuesti selle tasakaalu takistuse juurde. Tagasi minnes korraks oli isegi selline kohe kohe suplema mineku tunne aga nobedate jalgade voor päästis. Parem k6huli kaldal varbad vees kui et varbad purdel k6huli vees :D:D. Tänud veelkord peitjale siia kutsumast ;)

Tasakaalumängud alaku ;D

 11 

Jaa, minu jaoks koht ikka korralik nostalgialaks. Kogu oma lapse- ja nooruspõlve olen siin kandis suviti isa ja vanaisaga kalal käinud. On onnides või siis lihtsalt sõnajalgadel telkmantli all ööbitud. Tavaliselt tulime peale lõunat ja lahkusime hilishommikul kui kala enam ei võtnud. Tühjade kätega ei tulnud kunagi, ikka mitukümmend ahvenat, mõned särjed ja paar hauginolki. Alguses käisime teisel pool jõge, Urbast veidi ülesvoolu, kuid kui sealne tee vene sõjaväe poolt tõkkepuu sai, hakkasime siin kaldal käima. Püüdsime siinsetest varemetest veidi ülesvoolu, laager oli tavaliselt järgmisel lagendikul.

Täna jätsin auto maantee ligidale, looduskaitse all oleva kivi lähedale ja läksime Hennyga need kilomeetrid jala. Tee on praegu küll nagu maantee võrreldes tollase ajaga, siis kraapisid oksad "kopikat" ja paar madalamat kohta olid alati väljakutse. Raielanke on loomulikult ka siia tekkinud ja ka varemete juures jõeäär oli võõras. Viimati käisin siin pea 15 aastat tagasi. Viitsime siin Hennyga tublisti aega ja jalutasime ka ülesvoolu. Palju meenutusi. Tulles nägime Piiat, Peetrit Vanaveski juures peatumas aga siin me neid ära oodata ei jõudnuki. Kohtusime tagasiteel. Mõnus, mõnus jalutuskäik, aitäh asjaosalistele!

 1 

Ohjahh. Üritasime ikka Tasuja poolt alguses aga kuna jõkke minna ei tohi siis läbi jõe rühmamine jäi ära. Ei osanud ka ükski kaart korralikult vihjeid anda kuni põhjalikum uurimine viis sihile. Ja veel peaaegu draiv inn kah. Jõudsime enne pimedat napilt ära logida ja tagasi sõitsime sama teed juba pimedas. Täname! Aare oli heas korras.

 6 

Kõigepealt kohtasime Reigo autot, mis oli pargitud suurema tee äärde. Ime küll aga Piia pressis oma Lambroga edasi. Ühel hetkel hakkas näpuga ettepoole viipama. Mina küsisin, et mis, kas karu või. Ei, sain vastuseks, Reigo vist. Peagi ilmus rõõmsalt ringituiskav Henny, kellega oli tegemist, et teda mitte alla ajada. Siis ilmus ka Reigo. Astusime autost välja, et tervitada aga vaevu olin ukse paotanud ja autost väljaastumas kui Henny juba Piia autosse sisse tormas ja kõik kohad rõõmsalt oma jälgi täis jättis. Ega ta ju väga süüdi polnud, Piia ise eelnevalt muudkui kutsus teda.
Peale väikest vestlust kulgesime aarde juurde. Muidugi suutsin mina meid veel ära eksitada, aga lõpuks sai kõik taas korda ja ka nullis peale väikest segadust aare leitud (loe Piia leidis).

 1 

Jätsin auto natuke eemale ning tegin mõnusa jalutuskäigu ööpimedas. Aardeleid tuli kiiresti, aitäh!

 1 

Üle jõe käis korralik paugutamine ja paar hirve ragistasid kaldast üles. Kalahuvilisi silma ei jäänud. Tänan.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Oli sinna kanti asja ja täpp vaja kirja saada. Nii see logi kirja saigi. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

 1 

Eile sai aeg otsa ning tulin täna kolmandat Vasalemma jõe kalakaitse aaret tegema. Rongiga sõitsin jälle Põllküla peatusesse ning sealt asusin aarde poole tallama. Kohtasin vaid seenelisi ning ühte oravat, aga muidu oli vaikne. Aare ennast kaua ei peitnud ja sain logi kirja panna. Aitäh aarde eest!

 1 

Koos naistega on ikka tore koos jalutamas käia :) Tuttavat laadi kast leitud ja logitud

 1 

Pimedas sinna minemine tõi kaasa selle, et jõgi jäi nägemata, kuigi kaardi järgi oli ta täitsa seal olemas. Nii et kalad ja röövpüüdjad jäid ka kõik nägemata, aga varemed olid ja tuttav kast ootamas. Tänud juhatamast!

 1 

Viimaseks Vasalemma jõe uutest aaretest jäi Uueveski. Pikk sirge parklani ja edasi tuli veel minna veski varemeteni. Tulevikus laiub siin ilmselt geomaantee, praegu nii lihtsalt ei saanud. Pidime otsima paremat kohta lihtsamaks lähenemiseks. Veidi tiirutamist varemete vahel ja Allan tõmbas juba tuttava aardekonteineri välja. Tänud peitjale! Tuleb tunnistada, et see mahajäetud veskikoht minu lemmikute hulka ei kuulu, teised kaks Vasalemma uut aaret meeldisid kõvasti rohkem :)

 1 

No nii uus aare minule nii tuttavas piirkonnas. Kohe kõne Marttile et lähme. Kella 19ks olid toimetused tehtud ja asusimegi teele. Kant tuttav ja sõitsimegi ilma igasugu koordinaadita otse treppi. STF kell 19:40. TFTC!