Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel must pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Keelatud on püüda § 41, p 2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1.septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid
«Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 11 alusel;
15 oktoober kuni 15 november on täielik kuderahu ning ei saa püüda isegi kalastuskaardiga, välja arvatud Jägala ja Narva jõel kalastuskaardi olemasolul.
Kalapüügieeskiri - https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013021
§ 33. Püügikeelud
15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini;
Jägala jões Linnamäe paisust Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga.
§ 37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres
(1) Meres on keelatud:
1) kalapüük Jägala jõe suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt
Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 28.9700' 25° 9.2680' |
Aarde sildid: lumega_raske (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), lahe_teostus (1), kalakaitse (1), ilus_vaade (1), võsa (1), ujumiskoht (1), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7Z9ZT
Logiteadete statistika: 120 (97,6%) 3 6 1 0 0 0 Kokku: 130
Selle aardeni jõudmine ei olnud meie jaoks kõige kergemate killast. Lähenesime sihtpunktini nii jalgupidi vees kõndides, kaldal oleva adru peal aeg-ajalt libisedes, mööda võsa rammides ja lõpuks mahakukkunud puudest üle astudes. Väljas hakkas juba hämarduma, kui me oma nimed lõpuks kirja saime. Kõige tipuks leidsid kaks meest õhtul kodus oma kehalt ka puugi (õnneks kõik on hästi), nii et seiklus missugune. Tänud!
Ilus jalutuskäik päikesepaistelises mererannas. Ainult rannas mädanev vetikate kiht levitas pahat haisu. Aare lebas maas. Arvan, et peaks olema kusagil mujal. Panin ta veidi kõrgemale.
Kuigi ilm oli veidi jahe oli taevas selge ja kena päikseline vaade rannas. Aitäh
Rannas oli ka üks pere koertega. Esimene mõte oli, et geopeiturid. Logiraamat, aga selle kohta infot ei sisaldanud. Kena koht, aitäh!
Tänud aarde eest! Vett oli tulnud konteineri sisse ning on tulnud lahti kinnitusest.
Siin saime autoga isegi üllatavalt lähedale, autost aardeni jäi natuke rohkem kui 300m. Rannal kõndimine oli täitsa mõnus isegi, aga aarde juures oli küll õudne võpsik. Kui juba Märtenile oli üle pea.. Õnneks null oli täpne ja tegelt oli hea, et praegu käisime - talvel see nii lihtsalt ei leiduks. Aitäh!
Sõitsime kodust veidi eemale ning Jägala kandis polnudki ammu toimetanud. Autoga sai võrdlemisi lähedale, aga teekond nulli oli jube. Ma võin kahemeetrine olla, aga see võss oli minulgi üle pea. Tegin siis teed ette. Küll oli hea, et null täpne oli. Muidu oleks seal võsast seda jäänudki otsima. Talvel saab sel aardel keeruline olema, aga tundub, et on seni kõik oma aastad üle elanud. Hea, et nüüd käidud. Tagasitee oli veidi leebem, väheke madalam võss ja sai viisakalt autoni. Tänud!
Kui jalutuskäik algas nagu päikeseloojangueelne jalutuskäik koeraga rannas algama peaks, siis noh see on ju liiga lihtne :) varjatud eesmärk oli siiski geopeituse aare, aga kui mind piisavalt tunda, siis ei tohiks see nagu väga üllatusena tulla. Muidu oli mõnus veepiiril paljajalu kõndida, lillakas liiv varvaste vahel. Aga siis hakkas nagu veits kõrkjaseks minema.. ja siis tuli merest natuke sisemaale põigata.. ja see nägi juba välja nagu tavapärane orienteerumismaastik - mõnusalt võsane, jää või okste vahele koeraga kinni :) võtsin siis Sniffi kaenlasse ja suuna aardele. Tegime väikse üleliigse tiiru ka, aga aarde saime ilusti kätte. Ainult et teip oli kergelt ära väsinud, seetõttu on karp maadligi. Küll oli hea jälle võsast mereäärde murda. Ainuke mure oli nüüd siis selline, et koer oli enda karva sisse suutnud hankida hea hunniku takjaslikku manti, seda sai siis kena roosa taeva all ära nokitud. Aitäh aarde eest, millel on ka lisaväärtus kalade kaitse näol! :)
Viisakas aare ülla eesmärgiga. Tänud.
Ja tõesõna, mul oli null aimu, et lõhe kudemisjooksu saab vaadata ka siinsamas kodus. Hea meelega oleksin sel aastal tunnistajaks.
Jätsime auto küla parklasse ja matkasime piki mere äärt jõeni. Kalamehi ei näinud. Jägala on ikka suudmes üüratult lai. Aaret otsisime tükk aega ja hakkasime juba ära minema kui Tiina talle kogemata otsa koperdas. Oli vaeseke maas, lehtede ja sodi sees. Õnneks leidsime ka kinnituse üles ja sättisime enam-vähem tagasi. Seest oli kõik kuiv ja korras. EKS-i sari on väga isamaaline tegu - suur tänu!
Leidsime aarde ja läksime ka natuke edasi,et jõesuuet uudistada.Teeäärest rannast leidsime koroonapisiku.
Paras matk, mida motikariietes ette võtta. Kulgesime mööda ilusat kallast kohale ja logisime aarde. Tagasi läksime mööda rada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutus aarde asukoht ja suurus.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Võtsin naabrimehe kaasa ja käisime kalaaardeid hooldamas. Seda ei õnnestunud leida, ainult nelinurkne auk oli maa sees. Vaevalt, et me ammokastist, mis peaks ketiga kinni olema, mööda suutsime vaadata. Ilmselt kadunud.
Sõitsime autoga nii kaugele kui sai ning kuna täna olime juba ühe matka Maritiga ära teinud, siis oli meil ka paras aeg lõunat süüa. Tegime priimusel toidu valmis, sõime kõhud täus ja asusime teele. Veidi pidi küll võsas ragistama, aga jõudsime õige pea aardeni, aitäh!
Parkisime auto, tegime priimusel süüa, kui kõhud täis, seadsime sammud aarde poole. Natuke võsas ragistamist ja olimegi kohal. Aitäh!
Varesed laulsivad kenasti ajal kui aaret logisin. Teerada oli kohati minu ettekujutuse vili, aga kohale jõudsin. Aitäh!
Tänud. Round 1 Polnud hullu midagi, on kordades jubedamaid võpsikuid kogemata ette tulnud. Eriti aarde poole minnes Round 2 Unustasin koera rihma aarde juurde ja olin sunnitud tagasi minema. nüüd sain aru, millest nad siin räägivad, et nagu jube võpsik ja puha. Ei saanud enam sellele teeotsale pihta, nii et möllasin nagu segane ja paterdasin poris ja liigitaks koha kuhu sattusin lausa džungliks. Mingil hetkel siiski sain taas rajale ja astusin rõõmsalt edasi. Tagasi jõudes vaatasin, et kus ma siis valesti läksin, see oli ainult tsipa-tsipakene viltu õigest suunast, nii et kõik on võimalik, nii jubedamat sorti maastik kui ka suht vaba astumine aarde suunas. Valikut on
Kohaletulekul sai natuke sõidetud mööda vana piirivalverada. Hakkavad õnneks need rohtuma ja võssa kaduma. Tops korras ja kuiv, aitäh peitjale ja edu kalakaitsel!
Jalutasime mööda mereäärt aardeni ja vaatasime jõe suud, nägime ka ühte kala linnuga :) Täname!
Olen alati tahtnud Jägala jõe suudmes ära käia, kuid teed sinna leida pole just kerge. Nüüd on see aga tänu geopeitusele võimalik - sellest teeotsast sõidaks muidu kohe päris kindlasti mööda.
Nautisime jalutuskäiku mere äärest jõe kaldale väga. Aarde leidsime pisukese otsimise järel. Logisime ja siis puhastasin karbi sinna satuunud kõrkjasodist. Seejärel uurisime veel veidike jõekallast ning midagi taunimisväärset märkamata siirdusime uute aarete otsingule. Aitäh aarde eest!
Lahedalt palju ajujääd oli mererannas. Ja luigeparv häälitses jõesuudmes.
Luiged lendasid üle pea ja lumi oli täpselt nii palju sulanud, et aardekirst leida. Kui see tehtud, oli aega ka hunnitut vaadet nautida.
Õhtu viimaseks peatuseks jäi Jägala jõesuue. Oli see juba nõnda kaua kaardil üksikult vastu haigutanud ja tahtsin asja lähemalt kaeda. Kui alguses tundus, et tuleb võsas ragistada, siis tegelikult sai mõnusalt mööda rannaäärt jalutada ja sellega paraleelselt läks ka täiesti arvestatav rajake. Mingi hetk pidi siiski korraks idüllist eemale kulgema ja noh taolist peidukat poleks tõesti oodanud :D See on vist kõige vängem geokuhi, mida minu silmad näinud on. Karpi avades leidsime esmalt eest terve õhtusöögi - pakk spagette ja kaks pakki popcorni. Ei osanudki seisukohta võtta, kas peaks need aardest eemaldama või mitte. Lõpuks jõudsime järeldusele, et kuna pakendid on terved ja tegu kuivainetega, siis las nad olla pealegi. Aitäh aarde eest!
Kalamehi ei olnud, aare oli, palju igasugu roosasid teokarpe rannas ka oli, nii et lastega läks aega.
Veel pisut oli algava koolituseni aega ja parkisin siis auto ära ning asusin jalutama. Ülimõnus hommikune chill mööda mere äärt ja võsa vahelt. Lõpu leidsin kiirelt ja katsusin siis ka jõe äärde murda, kuid see läks juba keerulisemaks. Täna ei olnud siin ühtegi kalameest, isegi ühtegi autot ei jäänud silma. Samas on aru saada, et autoga sõidetakse ikka päris jõesuu juurde, autoratta jälgi on kõik kohad täis. Aitäh aarde eest!
Valisime ikka kõige tuulisema päeva selle aarde otsimiseks:D Tänud juhatamast siia!
Erinevalt teistest otsijatest ja soovitustest, jätsin auto nö. suure tee äärde sest hetkel ei ole just kõige geopeituse sõbralikum või geopeiturilikum auto sõitmise all. Seega tegime 470+310*2 matka aardeni ja tagasi. Nähes veetaset oli hirm, et ei jõuagi aardeni aga ühel hetkel läks õiges suunas väga ilus sissesõidetud rada ning ainult 20-30 meetrit enne aaret oli vaja nö. võsas ragistada. Aga sealgi võiks näha georada, mis viis õigesse kohta. Aardega kõik korras ja tagasiteel autoni tegime pausi ning nauding tuulest ja korralikest lainetest. Täna inimtühi aga ilmselt suvel ei saa istuda ega astuda ning mugud kõikjal.
Auto jäi soovitatud parklasse maha. Edasi läbi märja heina nii, et põlvest allapoole oli kõik läbimärg. Enne aardeni jõudmist hakkas veel uduvihma ka kaela sadama ja olemine ei olnud enam üldse tore. Ega see märg võsa lõpus ka asja ei parandanud. Õnneks leid ise kiire ja sai tagasi auto juurde ennast kuivatama minna.
Tore on jalutada tuttavaid teid mööda. Sai nopitud tee äärest vaarikaid, sai sumatud rohus ja leotatud varbaid, sai söödetud sääski ja leitud aare. Elu nagu hernes. Tänud.
Saime kõrge autoga päris kaugele ja edasi vantsisime jala, mööda kellegi sissesõidetud rööpaid, suur tänu talle selle eest. Vesi oli üllatavalt soe aga kallas haisvaid vetikaid täis. Tänud aarde eest.
No just siis tuli vihmasabin kui mina pehme liiva sees rada ajasin! J:2xTB
Liigagi agaralt nulli poole püüeldes tuli autot pisut kindlama rattaaluse peale tagasi lükata. See väike ettevõtmine tehtud, jätkus teekond jalutades ja vaadet naudiskledes. Leitud ja logitud. Aitäh aarde eest!
Korraks õnnestus meil liiva sisse kinni jääda. Lükkasime siis auto uuesti liikvele ja parkisime ohutusse kaugusesse. Edasi jätkus ilus õhtune jalutuskäik. Aarde saime logitud aga jõesuue jäi nüüd küll vaatamata.
Tänud aarde eest!
Lihtne jalutuskäik ilusas kohas aardeni. Aare korras. Tänud!
Parkisin auto ja tegin rannal väikese jalutuskäigi. Täitsa tore koht. Tänan.
Kuigi minu geps näitas, et aare asub vees, õnnestus siiski kuiva jalaga ära logida.
Parkisin auto soovitatud parklasse ja jalutasin kohale. Mõnus jalutuskäik mererannal :) Aitäh peitjale.
Harvendame kodumaakonda ka aaretest natuke tühjemaks #6.
Vot kus lugu, meil on kala-aaretest senimaani leitud vaid 4/14-st... Aga täna parandasime kõvasti seda statistikat ja teise plokina noppisime Jägala kalu natuke vähemaks. Hea lihtne värk ja suur konteiner, selliseid on ainult rõõm noppida; aitäh peitjatele kalakaitses kaasa löömast :).
Enne seda aaret oli plaanis käia ka virtuaalset logimas, kuid teine pool Ülemiste parklast oli seekord siis rippsilla kõrval, niiet kuijutasime juba ette kuidas seal on seekord isegi keeruline virtuaalset aaret "leida". Suundusime siis otse selle juurde. Ei saaks öelda, et siin inimesi polnud, kuid õnneks tunduvalt vähem. Samas sellist autode liiklust pole see tee vist kunagi varem näinud kui nüüd. Aarde juurde jalutasime soovitatud parklast ja peagi olid nimed kirjas. Tänud!
Päris pikalt pole enam geopeitunud, täna suurepärase ilmaga parandasime vea 1/10. Tänud!
Tean küll, et see aare on pühendatud kalade kaitsmisele ja siia peaks pigem kuderahu ajal tulema, aga hetkel maailmas toimuvat arvestades tundub, et inimesed vajavad vist hetkel samuti kaitset. Koroonaviirus on sundinud inimesed eralduma kodudesse, sõpradega suhtleme virtuaalselt, varem tehtud plaanid on viimase paari nädalaga totaalselt muutunud või tühistatud, sest ega mujale kui metsa hetkel ei kipugi. Väga väikeseks koondunud seltskonnas, värskes õhus ja distantsi hoides me siiski ühe usaldusväärse tuttava sünnipäevakoogi söömise ette võtsime. Hommikul maha sadanud lumi sundis asukohta valima ja nii me siia jõudsime. Valik oli hea, olime omaette tühjal rannal, päike säras, lapsed lõbustasid end lemmikloomadega võidu joostes. Tsiteerides geoklassikuid hoidvat aare päevas haigused eemal ja meeled rõõmsad, seega vormistasime ka rannas uitamise ja teepausi vahele ka siinse leiu. Vahva koht! Väga mõnus ja sobiv tänaseks, õues olemine venis tänu sellele plaanitust palju pikemaks, alles lõpuks sundis veel siiski jahe meretuul tagasi oma urgu taanduma. Aitäh peitjale! Meil oli supertore päev.
Merel lainetel loksusid sõtkad, paar kosklat ja üks aul. Aitäh siia randa kutsumast!
Aastaaja tõttu kalureid ei näinud. Sügisel on tore võsas ragistada, pole seda segavat rohelist massi. Aardega kõik ok, tegime vahetuskaupa ka.
Ilus liivarand ja natuke tuulekest ja nimed said raamatusse kantud. Tänud peitjale.
Caro oli kõikse õnnelikum-jess saan jälle vabalt joosta.Aitäh!
Panime mööda randa nulli suunas ajama. Veidi enne nulli läks aga nii märjaks, et Liisi pidas vajalikuks mitte edasi tulla. Mina oma tankidega pläterdasin nulli, vaatasin koera laiba üle ja panin nimed kirja. Peitjale tänud!
Pere andis mõista et sooviks kuskile loodusesse kolama minna. Seda ma juba mitu korda öelda ei lasknud. Mul oli see piirkond just spetsiaalselt kuderahu ajal külastamiseks jäetud. Kui see oleks minu teha, siis ma muudaks kõik EKS aarded ainult vajaduspõhiselt ajutiselt kättesaadavateks. Igatahes kalapatrull sättis endast valmis ja asus teele. Viimased meetrid parklasse madalapõhjalisega tundusid küll natukene ebamugavad aga jõudsime siiski ühes tükis kohale. Teekond aardeni oli mõnus kulgemine. Istutasime kastaneid, korjasime teokarpe ja loopisime suures koguses liiva merre tagasi. Ühel hetkel olimegi jõesuudmes. Teritasime silmi ja kõrvu kuid ainsatki hingelist me ei märganud. Nii et vähemalt siin ja sellel hetkel oli rahu maapeal. Nüüd võis edasi ka aaret otsima minna. Kergelt ei tulnud, aga raskelt ka mitte. Peagi võis oma kohalolul ka raamatusse registreerida. Lapsed olid muidugi leiust sillas. Sellist nännihunnikut polnud nad ammu näinud. Ilmselgelt ei olnud nad ka selleks olukorraks ette valmistunud ja vahetuskaup võis natuke ebaõiglaselt toimuda. Luban, et heastan selle mõne teise aarde juures.
Saak oli meil ka hea, 30 liitrise koti saime ääreni täis. Kuna aardeni tulles jäi rannaribal igast sodi silma, siis otsustasime tagasiteel mini LAKSu korraldada. Nelja kätepaariga saime aardest parklani ulatuva lõigu kiirelt puhtaks. Lapsed oleks küll terve Eestimaa tahtnud ära koristada, aga siinkohal olin hoopis mina see kes pidurit tõmbas. Ei saanud riskida, et nälg valel ajal lapsi näpistama hakkaks. Jääb teiseks korraks ka midagi.
Tänud.
Viisin uue portsu puumünte ja nänni. Aardega kõik korras. Koordinaadid on ka päris täpsed.
Noorgeopeitur arvas, et võiks randa minna. Enda lapsepõlves käis randa minek nii, et rippsillast üle, mööda jõe äärt jõesuudmesse ja sealt kõpsti randa. Nõukaajast on meelde jäänud veel jõesuudmes asuv piirivalvetorn. Nüüd seda teed ilmselt keegi enam ei talla ega hakanud ka seekord ise üritama, vaid lähenesime hoopis ranna poolt. Üllatuseks polnud rannas eriti inimesi, kuigi oli päris kena suvelõpuilm. Võtsime jalatsid jalast, käärisime püksisääred üles ja kahlasime läbi vee nullile kõige lähemale. Seal toppisime jalatsid taas varba otsa ja kahlasime läbi võssi aardeni. Panime nimed kirja ja et rannas endiselt kedagi polnud, sai veel ujuma ka mindud. Kartus, et lapsepõlverand on liiga tsiviliseerituks muutunud, osutus seega asjatuks. Aitäh aarde eest!
Siin pole ma varem käinud. Randa jõudes jalutas naisterahvas kaht suurt koera või jalutasid koerad teda. Nemad läksid paremale, mina vasakule. Logisin aarde, jõesuudmesse ei läinud.
Kohta kus jõgi ja meri kokku saavad teadsin, küll aga ei mäleta et oleks siin varemalt käinud. Vähemalt mitte nii kaugel... Alguses üsna lai tee kiskus aina kitsamaks ja rada viis aina rohkem padrikusse. Ei tahaks nagu hästi uskuda, et siin üldse keegi käib. Samas eks need röövpüüdjad ole raha nimel kõigeks valmis. Tore, et keegi kaitseb ja märkab. Ja miks mitte muuta ala turvalisemaks siia aeg-ajalt geopeitureid juhatades. Kaval idee... Ja milline võrratu looming.
Leitud ja logitud. Kala ei püüdnud. Kalapüüdjaid ei märganud. Konteineriga kõik korras. TFTC!
Rand, kõrkjad, veidi võsa ja varsti äge aardekirst paljastuski :) aitäh!
Veetase maru kõrge ja seetõttu oli parajalt võsane jalutuskäik. Aga ei jäänud tops varjule, korralik georada ka juhatas.
Eeltöö oli kodus tehtud ja vaadatud kuidas aardele läheneda. Kohapeal aga ikka lähenesin raskemat teed pidi ja kui nimi sai kirja siis tagasi ikka kergemat teed pidi. Kuigi oli ilus ilm siis rannas nägin ainult ühte päevitajat. Tänud, ei olnudki varem siia sattunud.
Mulle küllaltki vōõras kant, ōnneks siia ikka uusi aardeid tekib. :) Aarde kast oli peidikust väljas, kõik tundus siiski alles. Veekindla pastaka tindi osa ei tahtnud sisse minna. Aitäh! EVEJ
Selle aardega tegime seekordse Virumaade 730 km geotuuri avapaugu. Meiegi polnud siinkandis vist varem käinud, igatahes oli mõnusat uudistamist küllaga. Kena vaikne ja tuulevaba mererand, merelt tulev udu ja kümned luiged. Rannal on kõrkjaid lõigatud, ju keegi sai omale katuse. Polnudki ammu nii laia jõesuuet näinud. Vääna jõe omaga ei anna võrreldagi :-)
Aaret saime meiegi pisut ikka otsida ka. Lõpuks jäi üks vahva ja pisut kõhedust tekitav atribuut silma ning käes ta oligi. Korjasin aarde juurest ja tagasiteel ka käed-jalad sodi täis, et tulevastel oleks veel puhtam käia. Mõnus koht, aaret ja kalakaitse eesmärki väärt. Aitäh peitjapaarile! Aare kenasti korras, valasime selle veel pisisodist puhtamaks.
Mõnus jalutuskäik mererannas aardeni. Polnud varem siinkandis kolamas käinudki. Nullis oli aga hoopis korralik võsa ja gps ei saanud üldse aru, kust me tuleme ja kus me aarde suhtes oleme ja hetkeks tekkis tunne, et äkki ei leiagi. Kui aga lugesin aardekirjeldusest, et aare peab olema suur, siis mõtlesime, et ei - me ei loobu ja abi ka ei otsi, saame ise hakkama. Peale mõnda aega ringi tiirutamist leidsimegi ja kui Arabella leidis aardest Monster High kleepsud, siis oli temalgi päev nii korda läinud, et soovis ise esimest korda logiraamatusse kirjutada :) Võtsime siis mõned kleepsud ja jätsime ühe golfipalli asemele. Pahalasi jõe ääres ka ei näinud. Tänud peitjale!
Siin oli juba kahtlus, et lahkun leidmata. Olin aardest vähemalt 4-5 korda mööda kõndinud, kuni viimaks kahtlane koht silma jäi. Aitäh.
Suure tee pealt ära keerates tundus, et kuhu mind nüüd saadetakse, teed pole ollagi. Siis sai sellest äkki kena lai kruusatee. Imelik värk. Nelisada meetrit enne nulli jätsin auto maha ning tegin mõnusa jalutuskäigu. Kauguses lobisesid linnuparved. Küll sai alles tiirutatud. Lõpuks lugesin ka vihjet ning nii kui pilgu ekraanilt tõstsin, tabas silm just õige koha. Tänud! :)
Nüüdseks kogu EKS seeria leitud. Tänud-toredad kohad mängu kaasatud
Sellesse kohta polnudki varem kunagi sattunud, parkisime ennast siis parklasse ja jalutasime nulli. Aare ise paljastas ennast kiiresti, panime nimed kirja, nautisime veidi vaateid ja võtsime suuna tammile. Tänud peitjale!
Tore koht, kuhu polnud varem kunagi sattunud. Aitäh! :)
Tee oli kenasti läbitav väikese autoga ja viimane 200m jalgsi käidud. Vesi oli peegel sile ning nullis pidi silmi natukene pingutama, kuna oli ka juba hämar.
Nüüd siis teisel katsel. Esimese nurjas keegi kurjam kes peaaegu nina alt oli aardega koos vehkat teinud. Nüüd seevastu kõik ootuspärane ja leid saigi kirja. TFTC!
Siia kohta pole varem sattunutki, väga ilus koht ja ilm on fantast nagu suvel. Tuul oli 0 m/s ja taevas täiesti selge, uskumatu ilm. Aga aardega läks ikka aega kuna ei tahtnud ta kuidagi ennast avaldada, täiesti lambist leidsime ülesse. Suured tänud :)
Tänane päikseline ilm kohe kutsus väiksele, võib öelda et minituurile (4 aaret). Soenduseks vaatasin Jägala-joa üle, pole ammu nii palju vett seal näinud. Edasi sõitsin siia ja parklasse jõudes nägin meest kahe lapsega. Aarde juurest tulles tulid enne parklat kaks meest vastu, aga vist keegi neist polnud geopeitur. Nullis andis aaret leida, väga omapärane peidukas :D
Leitud koos Kalviga ringsõidul ida poole. Aardeni liikusime mööda jää serva, tagasi mööda saani jälgi. Kalamehi ei olnud näha.
M6nusa päeva hommik ja kui hommikune sulps j6kke oli ära tehtud siis oli selline tunne et tahaks kangesti kodust välja. Esialgne plaan oli m6ni raba ette v6tta, aga jooksvalt otsustasin et tuleme hoopis siia kantti. See on ka viimane j6gi siis mille mynt mul kollektsioonist puudu on. Kui kaart näitas et oleks nagu draivinn siis jalastusime siiski viimase 300m pealt. Siinkohal tahaks tänada jäljekytt Karli kes oli lume ilusti maha tallanud ja otsimine sujus palju libedamalt. Eks seda ala oli seal ikka isuga lapikuks tallatud :D aga nac aja pärast jäi ka miskit potensiaalset silma. Ise midagi puutuma ei hakanud vaid kutsusin lapsed asja kaema. Krissu nac pelgas algul et mis siis kui sinna ongi hoopis ... maetud :D aga tegelikult oli k6ik ok. Lastele jällegi see aare meeldis. Tydrukud olid omajagu nänni kaasa vedanud ja lunastasid nyyd kastist poisile yhe mudelauto välja. Nac eemal pakkisime end lahti ja tegime ka väikese pikniku. Päev oli nyydseks korralikult hoo sisse saanud. Tänud peitjale. Polegi varem siia päris suudmesse sattunud.
Sõitsin autoga samuti mereäärsesse parklasse. Mööda rannariba läksid jalutusringilt tulnud koerajalutaja värsked saapajäljed. Suurt kasu neist ei olnud, sest minu samm oli 1,6 korda pikem. Jalutuskäigule pakkus elamust ka merest tulev aroom, mis pani nina krimpsutama. Alles nulli juures lund kühveldama hakates suutis aju selle vähetähtsa segava faktori ära kustutada. Aga jah nullis, lund oli palju ja ainult mingid looma jäljed. Hakkasin loogilisi kohti geokepiga läbi torkima. Kuna see tulemust ei toonud, siis hakkasin saapaga lund vasakule ja paremale lükkama. 10 minuti järel olid jalad läbimärjad ja ümbrus nagu sigade poolt üles kaevatud. Aga aaret senimaani leidnud ei olnud. Hakkasin logisid uurima. Üks ja ainus pilt aardest oli piisav, et selle järgi ennast sättida pildistaja kohapeale seisma. Ja seal see aare oligi. Aitäh, sellega on nüüd Jägala kalaseeria läbitud.
Kui juba geopäeva Pirita jõe juures alustasime, siis otsustasime ka Jägala üle kontrollida. Ei näinud siingi röövpüüdjaid. Rannas kaugemal paistsid mõned jalutajad. Vahva peidik. Tänud!
Käidud ja leitud nagu ka teistel. Autoga parklasse ja siis vudinal aarde juurde. Parkle ise ainult päris pehme liivaga. Peaaegu olekski sinna jäänud oma autoga. Õnneks siiski sai nõksutatud ja auto sealt liivast välja meelitatud. Seega, tähelepanelikkus parkimisel tuleb kasuks. Tänud aarde eest!
Eileõhtune mugimismaraton viis selleni et vajasin veidi rehabiliteerimist ning pisike liigutamine tundus enesele täiesti asjakohasena. Kohapeal vurasin autoga mere ligidale välja ja sealt siis kand-varvas nulli. Õige vidin jäi kohe silma. Pistsin nimetähed raamatusse ja vahtisin veel mõnda aega jõge. Täitsa ok oli, kuna vihmasadu oli otsustanud selleks ajaks järgi jääda. Sinna kanti ei olnudki ma varem sattunud, aitüma juhatamast!
Lihtne värk. Autoga parklasse ja väike jalutus. Leid oli õnneks suht kiire. Viimase oma kogust puuduoleva EKS mündi leidsin ka. Mõned jäid sinna veel järgi.
Enne kodumaalt korraks lahkumist tahtsime Piiaga teha veel ühe väikese ringi. Näha kaldal loksuvaid jääpankasid, hingata niisket ja külma mereõhku, tunda jalgade all märga külma liiva. Kõndida veega kaetud jäärada mööda, nii et igal sammul libised, näkku paisatud külma vihma saatel. Ragistada läbi võsa haistes sega kergelt lagunmisele viitavat aroomi, mis kõikjal selle ilmaga hõljub. Ja seda muidugi pilvise taeva, pea olematu valguse taustal, kus kõik mida silm näeb on pruuni värvi, vähese rohelisega. Ma ei ironiseerinud, selline ongi ju hetkel Eesti ja see on meeleolu mida me tegelikult hinges armastame ja kodust kaugemal sageli taga igatseme. Aitäh.
Siin oli mulle juba tee tuttav, noh kuni aarde eelmise kohani. Vaatasime, kui palju linde jõe suudmes oli. Ja meri oli rahulik. 10 cm paksused jääpusleosad vedelesid kalda ääres. Mõnus jalutuskäik inimtühjas rannas. Aitäh!
Teel aarde juurde arutasime Veikoga, kas Madisel on see aare leitud, kuid kaua ei pidanud mõtlema - parklasse jõudes nägime (nüüd juba) tuttavat autot kohal seismas. Tahtsin Liisile lehvitada, aga kuna ma tema nägu kuskil ei näinud, siis liikusime viisakalt edasi.
Veiko jõudis just öelda, et talvel on ikka hea otsida: ei pea gepsi sissegi lülitama, mine vaid jälgi mööda kohale. Ning seepeale tammusime 5 minutit ühes ja teises suunas aru saamata, kuhu õieti minema peab. Väga meielik. Lõpuks otsustasime loogikat kasutada ning asutasime end mingis suunas minema, kusjuures peatselt nägime Madist lähenemas. Rõõmustasime, et õige tee, kui ma kuhugi puujuurikate vahele kinni jäin ja lõpuks alt läbi roomasin. Tervitasime keset džunglit taas Madist, kes teatas hämmeldusega, et tema siitkaudu küll ei tulnud ja ei kavatse minna ka. Aga kui me edasi läksime, nägime Madist siiski meie jälgi pidi auto poole suundumas - ju siis ringiga minek oli liiga palju aeganõudev juba.
Aardeni läksime küll vaid jälgi mööda ning maskeering oli nii vinge, et lausa karjus silma, nii et isegi mina suutsin seekord aarde leida. Tagasiminnes mõtlesime siis Madise tuldud tee kasuks ja peab möönma, et oli viisakam küll. Jäljed läksid lausa meie auto ukse ette.
Tänud.
Kolmanda EKSi juures nägime Madise ja Liisi autot ning kuna me ei suutnud kohe õiget lähenemisteed valida, siis tegime ilmselt autos istujatele natuke komejanti seal sihitult edasi-tagasi tammudes. Lõpuks ragistasime ikkagi mööda jälgi läbi võsa ja kohtasime seal uuesti Madist, kes väitis, et tema küll enne sealt kaudu ei tulnud.
Seekord märkas Inga maskeeringut ja siis saime ka vihjest aru. Tagasi minnes proovisime leida siis seda teed, kust Madis enne tulla võis ja jõudsimegi palju viisakamat rada pidi otse autoni.
Selle aarde juures oleksin väga üllatunud olnud kui oleksin mõnd kala või kalameest näinud.
Ka siin ärkas Jasper üles pärast mu autost minekut, seega pidin kiiresti tegema. Natukene tuiasin ringi kuid lõpuks sattusin ka õige raja peale ning siis oli juba leid kiire tulema. Aitäh aarde eest!
Tänase geotuuri esimene peatus ja leitud aare. Polnud siin jõesuudmes kunagi käinud. Linde oli siia palju kogunenud, alates varestest ja ronkadest rannavõsas, kuni veelindudeni vees ja veekohal. Leid ise lihne ja aare tipp-topp korras.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Kuna ühe korra olin juba ninanipsu saanud, kui tünn enne leidmist plehku pani, siis pidasin targemaks käpelt läbi käia. Mine tea, millal uuesti võib jalga lasta. Tänan peitjat!
Peale aarde logimist läksime erinevaid radu pidi tagasi. Tänud peitjale.
Rippsillast mere pool polnudki selle jõe suuet varem vaatamas käinud. Vähemalt ühelt küljelt on see nüüd nähtud. Omapärane peiduviis, vihjet lugemata poleks eriti tihanud näppidagi.
Uues asukohas ilma vihjet lugemata tammusime kohapeal nõutult ringi ja ei suutnud midagi leida. Vaatasin uuesti aarde kirjeldus ja märkasin ka vihjet ning kohe oli asi selge ja aare leitud. Peale aarde leidmist jalutasime jõe jääle. Jõgi oli korralikult kinni külmunud ja tundus, et on võimalik golfiväljaku poole üle jalutada. Me sammusime umbes poole peale ja siis autoni tagasi. Nüüd tuleb kiirelt uisud ära teritada ja loota, et vahepealne sulaperiood liiga pikaks ei kujune.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutusid koordinaadid ja kaaspeitja, lisasin vihje. Vaatame, mis mugud nüüd arvavad!
Mina ka ei leidnud. Aga koht oli imeline ja kaluritevaba. Aitäh kutsumast!
Teated sündmuskohalt räägivad, et aare on varastatud. Suur ammokast, mis oli puu küljes keti ja tabalukuga kinni, on konkreetselt varastatud, mitte pole mugu niisama kogemata pliidiraua külge ta kaasa võtnud. Ju siis ikka oli selline koht, mis ette jäi. Jääb üle vaid käsi laiutada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tallinna poole sõites mõtlesin võtta lähima EKS Jägala aarde, aga et ilm oli täitsa talutav ja väljas valge, valisin kõige kaugema. Siis oli aare olemas ja pastakas ka kenasti logiraamatu küljes ketis nagu kastki puu küljes. Mereäärse jalutuskäigu eest tänud.
Loogiline ja ilmselge peudukas leitud kuid aaret mitte. Ei tea kas geopimedus valgel ajal voi lihtsalt .... Millaski tagasi
[kaits747] kaaspeitmist ei saa käsitleda aarde leidmisena.
See eilne hull koerailm ei tekitanud mõttepoegagi, et täna võiks aardeplaan olla. Aga tänu öisele kellakeeramisele, mis lisas öösse 1 tunni, siis said silmad valla juba väga vara ning millegipärast ei tundunudki ilm enam nii hull, jope tundus ka palju soojem, kui eile väljas viibides ja sündiski plaan, et enne sadamasse Mariannele vastuminekut jõuab vähemalt 1 Jägala aarde päevaplaani võtta. Valisin alustuseks huvitavama, jõesuudmesse pole ma varem sattunud. Meri möllas, tuul puhus, röövpüüdjad olid kodus soojas ja meie logisime Jägala jõe esimese EKS aarde :) Tänud peitjale!
Miks GP lehel logimine nii mõttetu tegevus on?
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: kaaspeitja ei saa enda peidetud aaret leida.
Vaikne ja rahulik koht see jõesuu. Ühtegi inimest ega kala silma ei hakanud, vaid rahulik luik oma selle aasta poegadega. Täname.