Peitis 29.10.18 Liisid lastega [cherub]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Palju õnne, armas isa,
ole ikka vapper, visa.
Kui mind sinu lapseks loodi,
tahan olla sinu moodi.
Aare on pühendatud kõikidele isadele, eriti neile, kes sel aastal esimest korda isaks said!
Palun austada kingitust ning mitte minna aaret otsima enne, kui aarde on leidnud mõni isast ja lapsest koosnev seltskond.
Seega haara isa või laps kaasa ja mine õue!
Vihje: Käbi ei kuku kännust kaugele
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1), lühem_matk (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC801W7
Logiteadete statistika:
109 (95,6%)
5
9
2
1
1
0
Kokku: 127
GC-lehel 11.08.22 Leptoceratops: Hello! I'm archiving your cache ....
Võsa on maha võetud, kände freesitud, tee-ehitus käib.
Korilasest mugu tõttu tegime kännu peal istudes aega parajaks. Nagu hiljem mujalt otsimise järel selgus, istusime aarde otsas :)
Teisel otsimisel, kui juba ninapidi sisse torgati, siis nägin. Vaestest kändudest oleks muidugi pidanud tegema seeria "enne aaret" ja "pärast aaret".
Seekord olin õigel pool Järvevana teed ja sain selle aarde juurde suunduda. Rattaga oli tee mõnus raputamine. Nullis oli korralikult kände ja maad küntud. Teades suurust, olin valmis, et siia see jääb. Aarde leidsin juba loobumise piiril viimasest natuke kahtlasest kohast. Aitäh!
Juhtus nii, et Järve keskusesse oli asja ning kui juba antud aardele nii lähedal olime, siis tundus mõistlik see ka ära võtta. Teekond sinna viis läbi vastehitatud uhke terviseraja ning edasi juba mööda mõnusat metsarada, kus ühel pool raudtee ja teisel pool järv. Kaugusest oli kuulda ka Järvevana ülesõidul liikuvate masinate müra. Nullini jõudsime takistusteta ning saime seal ka rahulikult toimetada. Aarde nimest lähtuvalt tuvastasime objektid, mida oli lähikonnas mitu, ning asusime neid poleerima. Õnneks olime ka paar eelnevat logi läbi lugenud, seega oli idee üsna teada ning leid tuli kiirelt. Nimed said kirja nagu niuhti. Aitäh peitmast ning Järve metsa kutsumast!
Kändusid - piisavalt. Käbisid - piisavalt. Aaret - geopimedus :/
Ruttu siin ei läinud mul. Kaua ei saanud aru kummale peaks rohkem rõhku panema, kas käbile või kännule... Vaheldumisi nende vahel tuuslates jäi lõpuks konteiner näppu :)
Selle käbiga pidime peaaegu alla vanduma, kui tekkis üks idee, kuidas asukoht paika ajada. Siis õnnestus lõpuks leida. Kaks porgandit kimas ka mööda vahepeal.
Üllatavalt mugudest lage koht, arvestades mitmete terviseradade lähedust.
Võsa oli veidi maha võetud aga käbid ja kännud on ikka omal kohal
Kunagi elas Tartus punkar Kännu, keda keegi ei julgenud käbidega loopida. siitmailt on läbi käinud üks inimeste seas levima hakkanud haigus nadu stepitõbi. seisneb see selles, et stepitõbine peab muutma oma elukeskkonna selliseks nagu stepp. Selleks kasutab ta suslikute abi. Suslikud on sellised kavalad loomad, et jätavad järgi ainult kännud. Igatahes, igav liiv ja tühi väli. Veel paar aastat tagasi kasvas siin lõbus võpsik. Nüüd vaata raiesmikku ja mõtle, kuhu kadus me isade maa.
Tõsi ta on, et käbi ei kuku kännust kaugele. Tuli vaadelda kände lähemalt, et käbi tuvastada. Kena ilm soosis rattal rehvide täis pumpamist ja aarde juurde sõitmist - aitäh!
Teist korda otsima tulles tuli leid ka. Maskeering on praegu natuke ehku peale. Tuulega võib üpris kergelt minema lennata.
No ei.... Mõte oli selge, aga peidukohti oli meie arvates liiga palju...
Enda isa puhkab juba paar aastat maapõues ja oma lapsi ei hakanud ma keset ööd üles ajama - seega toimetasin üksi.
Leidmise aeg umbes kell 3:20 öösel. Veidi näitas valgust Eesti Energia logo teisel pool Tammsaare tee pikendust aga ilma taskulambita oleks vist ikka raskeks läinud.
Ei ole seda aaret inimkäsi rüüstanud. Tänavu on rähnid kuidagi väga näljased ja võtavad lausa kopra kombel pool puud maha. Sellised vanad ja pehkinud kännud ning puud on igal pool sõelapõhjaks tehtud. Aga tops oli olemas, seda rähnid ei tahtnud. Tänan.
Kohale jõudes avanes väga trööstitu vaatepilt, mis ilmselt omn geopeiturite kätetöö. No ikka kirgliku pühendumusega on maastik ära songitud ja kännud laiali pekstud. Ei meeldi mulle sellised aarded, mis toovad endaga kaasa taolise rüüstamise. Loobusime kiirelt otsimisest.
Leitud. Päris pikalt sai otsitud, aga viimasel hetkel, kui olime juba alla andmas, aare meile ka silma jäi :) S&K
Kohalikku maastikku oli korralikult lammutatud. Saab hakkama ka ilma selleta
Kände tõesti oli, aga algajatele täiesti jõukohane. Meie #28
Kui õige känd leida, siis pole käbi leidmine sugugi probleem. Lihtsalt keegi on neid kände sinna peoga puistanud. Osad kännud on vist entusiastlike geoliste poolt päris rootsuks poleeritud.
Tiirutasin pisut pimedana nullis ringi ja kirusin endamisi külma ilma ja õhukest üleriiet. Siis sain nägemise korda ja aarde leitud-logitud. Aitäh aarde eest!
Tänase ilmaga ei olnud ei isa ega pojad nõus aaret otsima tulema. Mis seals ikka, käisin silitasin ise seda käbikest. Tänan.
Peale jalutuskäiku Järve metsas otsustasime ka selle aarde üle vaadata. Geoerosioon on kännu juures üsna märkimisväärne ja aardeleid tuli kiirelt. Väga huvitav lahendus konteinerile.
Vai-vai see käbi istus ikka päris vagusi peidus, lõpuks õige nurga alt jäi Ingale silma. Vahva tegelane.
Känd ja käbi tegid väikese jalutuskäigu taskulampidega, leidsid kännu ja käbi. Aitäh!
Päris hästi peidetud, poleerimisoskused tulid kasuks. Aitäh!
Mõnus hommikune jalutuskäik. Kände seal ikka oli ja käbigi polnud kaugel. Aitäh peitjale.
Aare taastatud! Edukaid leide ja valige siis ikka ohutu lähenemistee.
Tundus küll, et oli õige koht ja pesa, aga aaret ei leidnud.
Ma olin juba ammu alla andnud, kui lõpuks Stina aarde välja võttis ja nimed kirja pani. Tänud :)
Leidsime kännu, leidsime geokuhja ja geokuhja alt tühja augu kännu sees, juba sai suures kurbuses varemleidnutele helistatud ja siis tuli välja, et vale känd hoopis :D
Käisime jalutamas ;) Väga pikka jalutuskäiku ei saanud, enne leidsime aarde ülesse.
Jätsin uue lehe logiraamatut ka, aga koos eelmisega on topsi mahutamine paras kunst.
Logiraamatu võiks ära vahetada, äärmisel juhul mõni logi veel mahub aga siis kindlalt kõik.
Mingil lumerikkal talvepäeval käisin siin ka müttamas ja siis oli võrreldes tänasega palju huvitavam. Leidmata tol korral jäi, isegi õige kännu juurde ei jõudnud. Täna siis täiesti muretu leid. Aitäh peitjale ja kõigile tublidele issidele.
Mõned aarded veel tänasesse päeva. Toru jäi autosse puhkama, toss oli juba täitsa väljas, kaks isa ja üks ema käisid logimas.
See veel ei olnud päeva viimane leid. Väga tore idee, OK teostus. Kuiv ja korras. Found it: 19.May.2019 16:09 Kingitus isadele - Käbi ei kuku kännust kaugele. Täname!
Kaardi pealt ei saanud alguses üldse pihta, kuhu see aare ikkagi jääb. Kohapeal selgus, et täitsa teada värk, mõni aeg tagasi sai siin ühel välikoolitusel käidud... Leid tuli sama süsteemiga - kui ära lahenes küsimus, milline "isa", ei jäänud kukkujagi enam kauaks peitu. Vahva eesmärk ja idee aardel, palju õnne isadele :).
Käbi ei kuku küll kännust kaugele aga kui känd sööb käbi ära, siis kas käbi on kannibalismi harrastaja, omnivoor või vegan? Aarde leid tuli ruttu. Pärast viskasin pilgu peale peagi valmivale kergliiklustee sillale ja tunnelile, mis peaks Viljandi maantee rattasõite mugavamaks tegema. Aitäh aarde eest! Õnne ka isadele!
Siin jõudsin logida enne suurt lumesadu. Enne pidin ikka kõik võimalikud peidukad läbi ka vaatama. Tänud!
Leitud...lumega suht keeruline ja läks umbes 20 minti, et leida õige känd. Ennem pidi muidugi kõikide kändude ümbrused ära puhastama. Täiustasin eelmise otsija mustrit :D
Ratas nuttis õue. Viisin ratta õue. Metsaalusel jääteel driftida ei tahtnud ja aardeni läksin jalgsi. Nunnu käbi. Aitäh! :)
Taskulamp, ortofoto ja vihje aitasid pimeneva taeva all suurema vaevata aardeni jõuda. Õnneks ei niitnud ks jäised rajad jalust.
No nii vägeva vihje puhul pole mingi kunst logi kirja saada. Aitäh.
Lootsin jälgedest lumel abi leida aga neid oli seal küll igal pool :) Õnneks kaua ei läinud, käbi leitud. Tänud!
Lähedal olev mõistatus sai lahendatud ja ka leitud siis see aare polnud enam üldse kaugel. Oli küll lumega raske aga kui juba seal lähedal sai ikka vaatama mindud. Jällegi gps näitas kord sinna ja kord tänna siis panin telefoni ära ja sai silmadega otsitud ja reaalset kohta otsitud. Kolmas koht mida näppima läksin siis seal ta ilutseski ja sai ka selle tehtud. Aardega kõik korras ja suured tänud :)
Tänase ilmaga oli tükk tegemist, et aare leida, logida ning tagasi peita. Aitäh!
Leitud. Logitud. Laste isa oli kaasas, aga väiksed käbid olid koos Girlti käbiga kodus ja mängisid oma mänge. Armas.
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka... leid. Lumekoristustööd sai tehtud küll ja vaeva nähtud üpris laias kaares. Sest noh - käbi kukkumise koht sõltub ju viske tugevusest. Pikapeale õnnestus trajektoor ära arvata ning logi kirja saada. Aitäh-aitäh!
Algul ikka üksjagu aega pimesikutasin ka. Aga lõpuks jäi ikka miskit lootustandvat silma. No ja seal see mudilane peidus oligi. Aitüma!
Kui isadele pühendatud aare, siis tuleb ikka koos mugulaga otsida! Täna oligi selline tore päev, et enne kodu poole minekut väike vahepeatus teha. Tuleb tunnistada, et Oliveril oli juba enne kohale jõudmist õigus peiduka osas kuigi maskeering jäi mulle enne silma tema taskulambi valguses. Täname, oli tore! Tööle lähim teadaolev aare "õiget värvi", kohe kergem olla. :)
Vaatasin asukoha maa-ametist järgi ning näitas kahtlasesse kohta. Lähenedes näitas gps kahtlased mujale ning ei saanud aru, kus täpselt null on. Siis nägin 15m eemal kahtlaselt kulunud kohta ning leidsin ka aarde. Hea, et Liisid challengit ei teinud.
Telefoni GPS oli talveunes ja sain hooga jupi maad aardest mööda rühkida. Kui aparaat mulle järele jõudis ja tagasi käskis pöörata, siis õiges kohas oli kõik, mis vaja - kännud, käbid ja servast servani täis logileht. Minu logi sai kirja luubiga loetavas suuruses. Tänud aarde eest
Mina näitasin suuna kätte ja poisid jooksid. Varsti oli aare Rometil käes. Aitäh!
Käisime kohal. Veerandi jagu varjavat materjali kipub eemalduma, veel natuke püsis. Tänud peitjale.
Isasid meil võtta polnud. Läksime siis lihtsalt kohale ja saime nimed viimasele reale kirja. Aitäh!
Isadepäeval oli programm niiv6rd tihe et metsa mind kll ei lubatud. Kll oli vaja kaarte imetleda ja kooki mekkida. Täna siiski otsustasin et tulen kae asja yle. Päeval oli m6nusalt kerget lumekest sadanud ja hämaras ei pannud tähelegi et kohati suured jäälombid on. Sai ikka oma paar korda lehmatantsu teha :D lahendus oli täitsa äge, mis sest et sain seal ikka tykk aega tiirutada ja kukalt kratsida. Kest käis kll ringi, aga muidu täitsa 6ige jutt et käbi ei kuku kännust kaugele ;). Tänud peitjale
Kui aare avaldus, siis fantaseerisin mõttega, et äge oleks seda aaret tulla otsima koos oma isaga :) Aga et tema siiski rohkem tugitooli seikleja on, kui metsas kulgeja, siis jäi see vaid mõtteks. Täna tulin ja panin logi kirja. Loodan, et minu käbides ikka seda päris seiklejaverd peidus on :)
Tavaliselt jääb sellele aardele lähenemine kuidagi vale nurga alla. Kuigi takkajärgi tarkusena võiks öelda, et siis võiks ju teist lähenemisnurka kasutada. Kuna tänastel geokaaslastel läks eelmisel õhtul veidi pikemalt ja hommikul oli meespere alles rõõmsalt tahmane ning seetõttu roolis kaunis piiga ja tõllaks mitte Lambo, mistõttu võtab kohale jõudmine veidi rohkem aega ning seepärast võtab ka kohtumispaika kohale jõudmine plaanitust rohkem aega, siis otsustamie oma teekonna siit läbi väänata. Otsimine võttis hetk aega, aga leitud said. Mõnus läbisõidu aare. Lähenesime Järvevana tee poolt ja väljusime Viljandi maanteele. Hetkel on see tee päris huvitav. Auto sai nina liivaseks ja kivi hammaste vahele.
Plaanis oli teha pikem jalutuskäik. Ilma ka ilus ja jalutuskäiguks valisin hoopis teise suuna kui tavaliselt, et saaks vahelduseks ikka ühe aarde ka logitud. Aega kulus kohalejõudmiseks ikka päris palju aga bonuseks sai logi kirja. Teekonnale kulus lõpuks kokku pea 2.5h. Tänud peitjale.
Täna hommikune jalutuskäik viis käbide ja kändude juurde, leidsin mõlemad. Tänud!
Isapäev on möödanik
Uue ootus on nii pikk
364 halli päeva veel
Isadest seni poogen?
Tänagi ei ol'd isa-ema
Ainult üksik vanaema
Kui seltsis pole lapsigi
Võtta võiks me napsigi
Aga lapselapsed Mooril
Nädal aega tema hoovil
Hoiab, õpetab ja kasib
Tubli kasvatajamasin
Mõtlesin, et teen kiire sutsaka. Parkisin auto nulli ära tuvastasin peiduka ja siis oli vaja juba autosse tagasi joosta sest seljatagant lähenes liinimeeste veokas kes kuidagi seal teel minust mööda ei mahuks. Sia siis mitusada meetrit edasi sõidetud kuniks tekkis koht kus sai selle masina mööda lasta ja samas ka ringi keerata. Tagasiteel kiire logimine.
Tops hakkab tõesti vaikselt lagunema. See on ju ammu teada, et see soe liim ei kõlba mitte kuhugile ja see ei liimi mitte midagi.
Parkisin kusagile kaugele ja tegin lihtsalt mõnusa õhtuse jalutuskäigu. Aitäh.
Kuna mina olin ise ja Annabeliga juuksuris, siis Priidul sai aare ennem logitud. Mööda minnes panime meiegi oma logid kirja. Tänud peitjale.
Oli vaja linnas natuke aega parajaks teha ja see aare tundus selleks sobivat. Eemal pimeduses paistis mingi tüüp seisvat. Ja tuli välja, et ei olnudki tüüp vaid hoopis geopeitur oli. Tabasime teolt [armastan]i. Tal oli aare leitud aga kirjapulka polnud. Otsisime siis ka aarde üles ja jagasime lahkelt oma pastakat. Rääkisime paar sõna juttu ja läksime oma teed.
Tänud!
Istub nina vastu akent
väike poiss ja aru peab:
küll on isal elu lihtne -
tema kõiki asju teab.
Teab, miks päike looja läheb,
teab, miks süda valutab,
teab, miks raha vahel vähe,
nurgast nurka jalutab.
Aga isa vastu akent
surub nina – aru peab:
küll on pojal elu lihtne -
nõnda vähe veel ta teab.
Oleks minul tema mured,
oleks lihtne elada,
aga minul käivad kured,
arved posti laekuvad.
Peagi poisist sirgub isa,
isast saanud vana mees.
Pojal peas on isa mõtted,
isal rahu rinna sees.
Nii need isad ja need pojad
eluaja õpivad,
oma nina vastu akent
igavesti topivad.
Lõpuks isasid ja poegi
vanaisaks hüütakse,
särasilmil lapselapsi
põlve peale säetakse.
(Heiki Vilep)
Isa lubas, et viib välja
koera, prügi, pudelid,
lubas, et ta aitab panna
kokku LEGO mudelid.
Isa lubas uue lambi
kinnitada seinale,
lubas, et ta pühib puhtaks
maja trepiesise.
Isa lubas üles panna
kiige, pildid, kardinad,
lubas, et ta uurib välja
miks me naabrid lärmavad.
Isa voodi peale heitis
lubadusi korrates,
kuni une rüppe vajus
valjuhäälselt norsates.
(Heli Illipe-Sootak)
Nädal tagasi, isadepäeval, möödusime sellest aardest lausa 2x rongiga. Kuid meil olid teised plaanid selleks päevaks.
Järgnevatel tööpäevadel ei hakanud ise siia ronima.. ikkagi isadepäeva aare ju. Aga kuna isadega võib koos aega veeta ka igal muul päeval, siis ei olnud vaja järgmise aasta novembrikuu teist pühapäeva oodata. Teel aardeni avastasime, et sinna kanti ehitatakse mingit eriti laia kergliiklusteed.
Aitäh ;)
PS. Ei pääse ka Erki teatrikülastusest..
Tekkis ootamatult võimalus korraks metsa hüpata. Ossa poiss - sinna tehakse ju uhket silda üle raudtee. Tolgendasime natuke silla juures ja siis käisime aardes ka ära. Minu null oli natuke mujal aga vihje teeb asja lollikindlaks. Aitäh!
Kuna telefon juhatas natuke mööda, siis otsisin alguses valest kohast. Et sealt midagi leida polnud, siis jalutasin veidi siia-sinna ja nii ta leitud saigi. Tänud peitjale!
Tegin õhtul pimedas koduteel kõrvalepõike. Algul otsisin loogilisematest kohtadest ja siis lõpuks õigest kohast ka. Idee on vahva aga praegusel kujul see peidik kaua ilmselt vastu ei pea. Mul õnnestus kuidagi ausõna peal aare omale kohale tagasi panna.
Hea kohvipausi aare. Ilm oli ka kohe mõnus selle aarde otsimiseks. Leid tuli koheselt. Tore aare. Tänud peitjatele.
Juhtub, et see käbi kukub kännust ka päris kaugele. Vahest on see hea, vahest mitte.
Eile lugesin crypti põnevat logi ja lausa ootasin, mis siin siis olla võib?! Kohapeal oli siiski kohene leid. Hommikune teravus, mis muud.:)
Väga ilusa mõttega peidetud aare :) Veidi saime ikka tiirutada enne kui õige objekt silma jäi. Tänud!
Et siin kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Ehk siis selle aarde leidmine koosneb kolmest vaatusest.
I vaatus.
On esmaspäeva hommik, üks päev pärast aarde avaldumist. Mina sõidan rattaga tööle ja möödun teeotsast, mille kaudu pääseb aardeni. Eemal paistab juba tuttav auto. Keeran sisse, et noh, nagu alati, luuran siis veidi. Liisit ju kaasas pole, mida ma siin ikka login. Jõuan siis lähemale, küsin kas otsime seeni või midagi muud. Selgus, et midagi muud. Hakkame siis koos midagi muud otsima. Otsime, mõtleme, aga näed käbi on seekord kännust ilmselt väga kaugele kukkunud, meie seda leida ei suuda. Võib-olla sellepärast, et lapsi pole kaasas? Töö aga vajab mõlemal tegemist ja nii me siis lahkumegi.
II vaatus.
On esmaspäeva õhtu, väljas kottpime. Mina sõidan rattaga koju. Aga mis ma ilmaasjata ikka mööda kiman, astun vaikselt läbi, keegi nagunii otsib. Kiman siis veidi teist teed pidi nulli poole ja etskae, nullis valgussähvatused. Panen kähku ratta tuled kustu ja hiilin lähemale. Kuna mul endal sada mütsi+kiiver peas, siis ega ma eriti enda tekitatud oksapraginat kuule. Olles juba üsna lähedal, vaatan, et juba logimiseni jõutud. Ah seal see aare siis ongi! Toetan ratta puu najale, et noh kohe lähen teen väikse ehmatuse ja vaatan kellega tegu. Samal ajal on aga logimine teostatud ja tundmatu geopeitur jookseb tulistjalu raudtee poole. Kas kuulis mu tulekut ja pidas targemaks kiirelt lahkuda? Kes seda enam teab, minule tuleb selline põgenemine igatahes nii ootamatult, et ei jõua tundmatule isegi järgi hüüda. Aga astun siis peidukale lähemale ja vaatan millega tegu. Meenub hommik :) No jah, kes oleks seda arvanud. Passin seal pimeduses siis veel veidi, et ehk tuleb veel keegi. Kahjuks ei tule. Teisel pool raudteed käib aga tõenäoliselt lasteaia isadepäeva orienteerumismäng, kus isad koos lastega mööda metsa jooksevad.
III vaatus.
On teisipäeva õhtu. Saabume Liisiga parklasse. Mina olen eelnevalt I ja II vaatuse sündmused Liisile ümber jutustanud. Aga peiduka detailid jätan jutustamata. Võtame rohelise filtriga lambid välja, Liisi saab gepsu ja mina jälgin. Kui Liisi ühel pool teed seisma jääb ja ütleb, et siin on null, siis annan esimese vihje, et tegelt on otsitav ikka teisel pool teed. Teab, kas geps jamab või ongi null 14m mööda. Igatahes jõuab Liisi objektini, vaatab seda ning valmistub järgmise objekti juurde minema. Siis ma enam vastu ei pea ja ütlen, et ta nüüd asja lähemalt uuriks ja me nimed kirja paneks. Siiski konteiner paljastuda ei taha ja ma teen ise “tadaaa”. Paneme nimed kirja.
Tore lahendus on iseenesest :)
Me täname!
Et asi ikka aus oleks, sai tehtud nagu peab. Kui õhtul poja siit lähedalt sünnipäevalt üles korjasin, siis käisime ka siit läbi ning panime oma nimed kirja. Ei olnud kännust kaugel, ei olnud! :) Täname!
Ma isegi ei mäleta, et mul mõne aarde avaldumise pärast nii hea meel oleks varem olnud, kui selle aarde avaldumisel. Täna on mul nädala kõige pikem päev, algab 7.30 väljumisega ja koju saab 22.00. Võtsin vastu Isa Madise väljakutse ja nüüd ei saa kuidagi seda pooleli jätta. Olen suutnud ümbruskonnas kõik võimalikud lihtsamad aarded ära korjata ja järgi on jäänud ainult peamurdmise aarded. Pean iga päev aina kaugemale retki tegema. Aga kui sellise pika päeva lõpus on vaja veel aaret otsima minna, siis teeb natuke kurvaks küll, et peab perest veel kauem eemal olema. Minu õnneks tegid sa Liis siia kodu lähedale aarde ja see lahendas minu kaugele mineku probleemi ära. Kui ma täna sain kahekümneks minutitiks kodunt möödudes poisi, siis tõttasime kohe aaret otsima. Oi küll on äge mõte ja teostus. Meie kahe poolt pöidlad püsti. No kui poiss veel pöidlaid ei oska tõsta, siis ma tõstan lisaks varbad ka. Aitäh perenaisele.
Muide Liis mul sulle üks salajutt ka. Vaat sul kodus see Isa Madis. Et kui sa teda näed, siis äkki saad talle nii vihjamisi öelda, et kui ta vahepeal aega saab siis äkki leiab võimaluse selle 25 väljakutse aarde taastada. Mul täna juba 22 päev järjest korjata. Sa ei pea talle ütlema, et ma siin jutu käigus seda mainisin. Kindlasti kuulab ta oma kaaslast paremini kui teist geopeiturit. Ma arva, et sul on olemas head nipid, kuidas teda moosida ;)
Eriti eredaid mälestusi mul pole, mida siin pajatada...
Täname!
Varem oli isadepäeval tõesti kohati tunne, et ei taha neid isadepäeva üritusi, kus ühelt üritustelt pidi teise liikuma ja neid jätkus ka argipäeva. Oli tahtmine sellel päeval lihtsalt olla ja teha seda midagi iseendale. (Ma olen kunagi pidanud ka lasteaias emadepäeval tütre üritusel ema asemel olema, päris hea mälestuse sai selles emade seltskonnas tookord küll).
Nüüd siis sai teha seda, mida parimaks pean - geopeitust mängida ja sellist aaret minna veel isadepäeval otsima. Ei üritanud olla esimene, tulime lihtsalt kohale ja logisime. Hiljem mahtus päeva muidugi ka külaskäik isa juurde ja õhtune kohtumine lastega. Ilusaid päevi kõigile, kes isad on ja isadena ka elavad. Aitäh naistele ja lastele, kes meil võimaldanud isadeks kasvada.
Kohesest leiust ei olnud juttugi :) Poleks pidanud siia kottpimedas tulema oma niru taskulambiga vehkima kah.
Siinkohal oleks paslik saata ka tervitused käbile kes kännu geopeituse radadele suunas :) Aitüma ka peitmast
Hommikul hakkas isadepäev nagu ikka, lapsed tormasid mind kingituste ja kallistustega äratama. Olid hästi ettevalmistunud :) Et päev oleks ikka täiuslik oli tänaseks planeeritud PIPI Estonias, etendus vaadatud läksime muid isadepäeva toimetusi tegema kuna oli plaanis oma isale külla minna. Alles seal märkasin temaatilist uut aaret. Kohe sai ka plaan paika täna sealt läbi astuda. Lastega saabusime sihtkohta ja teel aardeni pidas ka vanas vagun suvilas kohalik pompsipera vist isadepäeva, ei lasknud ei meie ega ka nemad üksteisest ennast häirida. Kohale jõudes aitasid käbid aarde leida, panime nimed kirja ning liikusime tagasi koju pühapäevaõhtuseid toimetusi tegema. Palju õnne kõigile isadele! Tänud toreda aarde eest!
Aarde avaldamise hetkel olin lastega Estonia ooperiteatris Pipi seiklusi vaatamas. Uue aarde infot nägin vaheajal ja isegi ei tekkinud mingit kibelemist selle suunas. Näha oli kellele ftf mõeldud taas, niiet miks peaks seda isegi rikkuma :D Vaatasime etenduse ära ja peale seda oli paras enne poes käiku ikkagi aare üle vaadata. Mõtlesin, et äkki õnnestub kedagi ka teolt tabada, kuid kohapeal oli tühjus. Natuke ringi vaatamist ja peagi oli aare käes. Tore konteiner muidu aga vajaks vist vähe tugevamat liimi, sest juba sel hetkel oli kergelt ennast paljastanud sisu kohtadest mis vist väga pole ette nähtud. Aga ega sellistega polegi lihtne, õrnad asjad. Kohati muidugi ka kahju, et lastele suunatud aare on mikro, ehket ei mingit nänni, seda siis just laste vaatenurgast. Aga kingitus on ikka tore, mida saab otsida tundes, et ongi suunatud ka enda poole mingi kaarega :) Edasi nüüd vaaritama, varsti tuleb isa külla :) Toredat isadepäeva kõigile ja suured tänud peitjatele!
Isadepäev oli täies hoos. Lapsed aitasid Issile mõnusaid südamekujulisi pannkooke küpsetada mis siis ka kambaga nahka pistsime. Järgnenud paberlennukite voltimisvoor ja metsa kasvanud poiste pügamine juukselõikuriga võtsid samuti oma tähelepanu endale. Seega telefon elas kuskil nurgas oma elu ja kui ma selle lõpuks mitukümmend minutit pärast aarde avadumist kätte võtsin, siis seal see aare ees ootaski. Kuna niikuinii oli Järvele asja. Esialgu küll lisaks Oomipoele oli plaanis ka BeyBlaidide turniiri jälgimine, kuid ära väsinud poisid tuli siiski koju jätta ja see viimane mõte jäi realiseerumata. Patt oleks ju olnud nina alla peidetud aaret otsima minemata jätta. Auto hülgasin lähimasse parklasse ja suundusin läbi metsa aarde poole. Kaugelt jäi nullis usin askeldamine silma. Peitjad ja lapsed ja issid olid kõik juba kohal toimetamas. Esimese asjana sain kohe pragada, et kuidas ma siis nii, puhta üksinda! Olgu siis siinkohal ära mainitud et eraldi väljasõiduks mõjub minu poistele sõna „mikro“, kui krüptoniit supermanile. Oleks siis nänni-potensiaaliga laegas olnud, oleks ilmselt ka proovinud neid siiski kaasa meelitada. Igatahaes, õnneks/kahjuks FTF oli just nina alt ära läinud, seega sobis ju juba minul ka nimi kirja saada.
Tänud aarde eest ja teiselegi papsidele - Head isadepäeva.
Oskaks ma ka nii hästi üllatusi varjata kui Liis :D Olime just mu isa juurest ära minemas kui Liis teatas elevusega, et uus aare avaldati. Ma ei süvenenud absoluutselt, panin navima ja siis teepeal hakkasin uurima Liisi käest, et kes peitjad on. Liis teatas, et ma vastan FTF tingimusele ning siis hakkasin taipama, mis värk on.
Kohale jõudes olid Ergo ja Liis enda last kärusse pakkimas ning saime otsima minna. Liisid jäid eemale meie otsimist vaatama. Kaua ei läinud ming vihjele vastav koht jäi üsna ruttu silma.
Saime esmaleiu 12:23 kirja pandud ning aarde tagasi peidetud, kui Silver kohale jõudis. Lobisesime natukene juttu ja kiirustasime järgmisele isadepäeva sündmusele. Aitäh aarde eest! Mõnus üllatus!