Kingitus ÄMMatiimile

Olime valmis hullemaks aga paele Viljandi Mudajärve oli siin jalutus.Aitäh!

Vinge vänt siia ikka pandud. Liisi kategooriliselt ei viitsinud enam siia aarde juurde tulla. Ma lootsin veel, et äkki jää kannab ja saab kuidagi paremini ligi. Ei sedasamustki. Siis läksin ja sumpasin pea põlvekõrguses lumes läbi metsa. All lage vesi, kuid õnneks olid pokud vähemalt jäätunud. Ma ei teagi, kuidas ma siit lõpuks kuivade jalgadega väljusin, eks tahtejõud+pokud koosmõjus tegid sele, et ma jooksin piki pokusid ja vaid vahel kukkusin põlveni lumme. Kuidagi tehtud sai, lõpp aga oli äge. Koht ise polnud :) Eks seegi on seiklus!

2021-2022 jaanipäeva kandi retkedel sai ÄMMa seeria läbi käidud, aga kingitusest sai kuidagi mööda vaadatud. Nüüd oli piirkonda uuesti asja ja vaja tee pealt mõni täpp ette võtta. Mõistatus lahenes kenasti. Välitöödel oli natuke sumpamist (kohati ikka kubemeni hanges), aga varustus oli piisav, et seda käiku nautida. Aitäh!

Kingitus kätte saadud, aitäh. Minu ÄMM-raja öökulli aardeke kah üle kontrollitud, kestab veel paar aastat.

Leitud.

Leitud,aga enne tuleb ikka mõelda kui kirvega vehkima hakata. Mina kõigepealt vehkisin kirvega ja siis hakkasin lugema. Aardeni jõudmine ei ole detsembris(talvel) probleem.

Leitud,aga enne tuleb ikka mõelda kui kirvega vehkima hakata. Mina kõigepealt vehkisin kirvega ja siis hakkasin lugema. Aardeni jõudmine ei ole detsembris(talvel) probleem.

Kui juba 44/45 ÄMMast tehtud sai, siis ei raatsinud sedagi täppi jätta ja logisin ära. Õige aastaaja ja jalanõudega oli täitsa lebo ots. Tänan aardemeistrit ja kogu ämmatiimi - oli tõeliselt nauditav rada.

Lõunapaus. Kes hakkas sööma, kes süüa tegema, kes läks logima. Maastiku järgi hetkel ütleks, et pole just kõige meeldivam kingitus. Oli veidi märg, paar kraavi teel, kärnkonn hüppas vastu, uss libises vette. Karp leidus ka. Tänud aarde eest

Leitud, logitud, tänan!

Aarde asukoha müsteerium sai lahendatud siis, kui ÄMMa rada külastasime. Tookord polnud enam aega seda otsida ja maastik tundus ka pigem raskemapoolne. Aga eks iga aarde jaoks on õige aastaaeg ja täna tundus igati sobilik ka seda otsida. Kuna autoga sai paarisaja meetri lähedusse, siis ei hakanud mingit erilist varustust kaasa haarama, sest vajadusel oli lähedale tagasi tulla. Päike oli poole päevaga lumikatte üsna pehmeks muutnud ja viimased 60 meetrit aardeni oli tänase päeva raskeimad. Olime juba mitmed kilomeetrit rabades käinud, kuid siin oli ikka tõeline soo. Sumpasime läbi paksu lume kohale, õnneks vett siiski selle all polnud ja jäime kuivaks.
Aitäh aarde eest!

Aardeni jõudmine oli paras katsumus,sest lumi ei tahtnud meid siin kanda.Ilmselgelt on muul aastaajal siin omad võlud ja meil läks veel lihtsalt selle vahva kastini jõudmiseks.Aitüma

Enne Ämma raja ülemise poole kallale asumist tegime väikese põike kingituse juurde. Rändurit aardes ei olnud.. ju siis salaja juba rändama läinud.. sügis ju ikkagi.

Tänan peitmast.

Maastik tundus algul hullem, kui tegelikult oli. Sellises üle pea kõrrelistega kohas oli mu ainsaks suunanäitajaks gps, aga too näiras mu asukohta nii valesti, et suunas mu kõigepealt 200 m õigest kohast lõunasse ja siis 100 m teisele poole. Siis aga oleks justkui keegi mulle kõrva sosistanud, et vihjeks oli ju 'kuusk'. Pärast vaatasin järgi, et tegelikult ei olnud. Tänud peitjale, kes nii kenasti tänas Ämmatiimi.

Maastiku raskusastme ja vana matkaraja info põhjal tundus, et aardeni võiks olla lihtne ligipääs. Tegelikkuses aga lähenemine meetriste pokude vahel tõsine katsumus ja maastik isegi kuival aastaajal kindel 4. Märjemal aastaajal peab siin lähenemiseks oilmselt paati kasutama.

Mõistatus oli lahendatud mõnda aega tagasi, siis oli kummikuid vaja. Kuna neid polnud siis tulime nüüd kuival ajal. Väga vahva aare, mitte just väga vahvas kohas. Kiitus peitjale ja kiitus Ämmatiimile raja eest.

Mõistatus oli üpris keeruline, kuid tänu Kaidole leidsime õige koha. Tee aardeni oli väga raske, aga tagasi tulek oli veel raskem. Sai ikka mitmest valest kohast läbi kõnnitud, aga välja me saime. Aitäh peitjale!

Mõistatuse osa nõudis meilt palju nuputamist ja erinevaid teooriaid. Ajasime taaskord asja liiga keeruliseks. Lõpuks suutis Kaido mõistatusest jagu saada, olin ka mina lahendusele väga lähedal, kuid siiski kuulub see au täielikult Kaidole. Aaret läksime otsima väga õigel aastaajal, saime kohale kuiva jalaga. Tee aardeni oli üpris keerukas ning pisut ekstreemne. Kaido poolt saabus taas kiire leid. Nimed kirjas, algas taas mõistatus, et kuidas nüüd sealt välja pääseda ja autoni jõuda. Aitäh peitjale! :)

Leitud. Aitäh!

Mida pekki? Kuidas sellised kohad üles leitakse? Need ja veel sarnased küsimused tunglesid mu peas, kui aardele lähenesime. Ujumise kosutus sellise palava päevaga nulliti koheselt. Pärast pidime veel ujuma minema. See on üks väheseid aardeid, kus on raske tuldud teed pidi tagasi minna. Sest seda teed lihtsalt ei mäleta. Tagantjärgi on muidugi mõnus meenutada. Ilma geomänguta ei suudaks keegi mind sundida sinna minema. Loodan, et terve tiim on oma kingitusel järgi käinud. Aitäh!

Logitud.

Leitud

Kodutöö kodus tehtud ja aare enamvähem kuiva jalaga leitud :)

Kodutöö oli kodus ära tehtud, nüüd oli kohalemineku ja ülesotsimise vaev. Peab ütlema, et ka see käis kergelt, kuna maastik oli kuiv. Saan aru, et teatud aegadel on siin päris palju tegemist olnud, et kohale jõuda, seega sai meil väga sobilik aeg selle külastusseks valitud. Pistsime aardesse ja ühe kingituseteemalise rändputuka. Tänud aarde eest!

Tänud.

Esimene idee mõistatuse osas osutus kohe õigeks ning edasi lahenes kiirelt. Lähenesime mööda raudtee äärt. Jätsime kotid lagendikule ja panime kummikud jalga, ilma oleks varbad kindlasti märjaks saanud. Tõesti aitäh ÄMMa tiimile ning aitäh kingituse tegijale ka!

Otse üle tee. Nii nagu lind lendab.

Mõistatuse pool läks üsna vaevaliselt, ega ma ettnähtud meetodil neid koordinaate kätte ei saanudki, aga logid ja kaart olid ka täitsa piisavad, et kontroll roheliseks lasta. Kuna varustus oli korralik, siis lõpp oli juba jalutuskäik pargis. Tänud aarde eest!

Oli see vast kingitus, päris läbi võttis seal puutüvedel balansseerimine.

 1 

Nagu tavapäraselt, suutsin ka seda mõistatust algul mitut moodi valesti lahendada, enne kui miskid mõistlikud numbrid lauale kukkusid. Vaatasin nüüd GPS-is aarde asukohta ja arvasin, et ilmselt tuleb minna proovima, kas külm on töö juba korralikult ära teinud ning saan mugavalt ilma rabas ja võsas ronimata aardeni. Enne kohale jõudmist lugesin korra logisid ning sain ikkagi toetust juurde. Kohapeal selguski, et autoga saaks asjale üsna ligi. Ometi jätsin auto u 400 meetri peale ning jalutasin aarde poole. Praeguse ilmaga sai ilusti lakkkingaga logima minna, veidi vast läheks lund kinga ja soki kanna vahele. Aitüma!

Kodus aarde asukohta vaadates, valmistusime kõige hullemaks. Korralik solberdamine kummikutega rinnuni mudas. Kohapeal aga läks väga lihtsalt. Autoga 100 meetri peale ja lakk-kingas võetav.

Vahva Virumaa geopäeva lõpetuseks käisime lunastasime Silverile ka kingituse välja. Mäletasin ka mõnede varem loetud logide põhjal eeldatavalt väga vesist ja võsast kohta. Ju meil oli hea aeg tulekuks, isegi pimedas läks pokude vahel tuterdamine üsna lihtsalt. Ämma rada on tore, peitjad kiitust ja kinki igati väärt. Aitäh.

 1 

Oli ka lõpuks aeg kingitusele järgi tulla. On ju minulgi sellele õigus 4/45 jagu. Miskipärast mul oli mulje jäänud, et siin ma oma saapad lõpuks ära uputan. Õnneks eksisin selles ja vahvate pokude vahel jõudsime täitsa kuiva jalaga kohale. Kingitus oli uhke. Šokolaadid olid küll pintslisse pandud, aga plekk-karbi sain omale.

Tänud.

 1 

Parkisime auto sobilikku kohta ja tegime väikse matka. Kaardi järgi kartsin palju hullemat, aga mingit probleemi polnud lähenemisel. Vähemalt praegusel aastaajal mitte. ÄMMa tiim on tõesti võimas ja uhke raja vormistanud, kingitust täiega väärt.

Aardeni jalutades olid väga tugevad kahtlused koha õiguse suhtes, aga nulli jõudes tuli muie suule. Lahe huumor igatahes :) Aitäh peitjale.

Oi kui tore, et see aare oli ka mul juba ammu lahendatud. Nüüd siis aeg otsima minna. Päris huvitav koht. Natuke sai ikka ragistada mätastel. Aitähh peitjale!

Mõistatus sai kodus lahendatud. Autoga sai päris lähedale, aga lõpp oli paljaste säärtega päris hull. Eilne raiesmik oli selle maastiku kõrval lapsemäng. Aga õnneks praegu pokude vahel vett polnud ja aare ise tore. Aitäh!

 1 

Eks kingitusi ole ju alati tore saada. Eriti kui neid pakutakse ka muul ajal kui vaid j6uludeks. Esimese hooga olin muidugi ysna kindel et perekondlikult jääb see v6tmata, aga kuna ylejäänud tiim suundus lagriplatsi poole, siis v6tsin kerge s6rgisammu yles. Kaart näitas mulle linnulennul kilomeetrist ringi hoopiski teises suunas . Ja eks oli ju vaja ikka sealt samast otse pressima hakata. Maastiku aste käis ikka päris mitu korda punases ära kui agelinde kandist sinnapoole vassisin. Aga igastahes kuiva jalaga ma sinna imekombel kohale j6udsin. Konteiner oli muidugi selline WOW. Nagu oleks sellist miniatuursemat teostust kunagi yhes arhiveeritud seerias näinud :D Väga lahe. Peitjale muidugi suured tänud kingituse eest. Nyyd ei olnud muud kui et tuldud teed tagasi et oma matka jätkata. Vahepeal sattusin kohta kus oli terve väli rinnuni n6geseid ees. Oli nyyd siis tarvis tulle lyhkarites ja maikas. Aga mis seal ikka yks v6i siis 6igemini mitu k6rvetust ees v6i taga :D Kuiva jalaga ma igastahes tagasi j6udsin 27 juurde kus matk pooleli oli jäänud ;)

5981.

 1 

Kle sa Raivo ikka tead kes Ämm on? Sa mõtled, et kummari ja dressiga peaks ainult sussa-sussa kuskil kõplama, et siuksesse kohta ajad.

Tänapäeval Ämm käib ringi

Kannab kleiti, kõrgeid kingi

Küttehinnaga ei tingi

Porschega ta uhab ringi...

ÄMMa tiimi kutsutu au oli ka mul tänu Laur’ile olla, õnneks Jutsi oli ka, muidu nii kõvade tegijate kõrval oleks nadi tunne olnud. Leidsin karbi, nüüd loen, et seal kingitused sees, mul oli karp tühi, kingid mulle muidu meeldivad, eriti sellised, mida esimesed 7 käppemat said. Aitäh ikka sulle ka, Raivo, aare oli ägedalt tehtud!

Esimese hooga ei vaadanud satelliidikaarti ja hakkasime lolli jõuga otse Agelinde poolt läbi võsa murdma. Õnneks kaugele ei jõudnud, sest veetakistused tulid ette. Õhufotot vaadates nägime ruttu oluliselt lihtsamat lähenemisviisi. Sõitsime autoga lähemale ja saime enamuse teest ikka võsavabalt kulgeda. Kuna on kuiv aeg, siis isegi pokude otsas ei tulnud turnuda, sai ka nende vahel jalutada. Igatahes, lõpp hea, kõik hea! Meie jaoks selle matka eelviimane aare edukalt võetud. Ka päike on tänaseks juba loojunud.
Tänud!

Esimese hooga ei vaadanud satelliidikaarti ja hakkasime lolli jõuga otse Agelinde poolt läbi võsa murdma

Mõistatus sai lahendatud ammu. Täna oli ainult logimise vaev.

 1 

Koordinaat ammu juba taskus, sattusin täna mööda minema. Väga tore koht, tänud juhatamast. U 50m peale sai päris lõbusasti, siis tuli sumbata läbi pokuse võsa. Aga kõik oli kuiv, polnud probleemi. Noorgeopeiturid jätsin küll pettumuspomina saatel u 30m enne lõppu maha, et nad mul kogemata võpsikusse kaotdi ei läheks.

Eemaldasin aardest viimase šokolaadimedali ja viisin noorgeopeituritele lohutuseks. Mitte, et ma oleks tundnud end väärilise auhinnasaajana, aga tundus, et soojal aastaajal pole vast mõistlik toitu aardes hoida. Aitäh aarde eest!

Mulle mõistatus meeldis. Lõpule ligipääsetavus tekitas mul kohapeal vastakaid tundeid, kuna ÄMM ei suunanud kordagi nii kaugele. Samas kui seeria tehtud, siis mis viga sellel kingitusel järgi käia. Seega igati vääriline kingitus ÄMMatiimile, fantastilise seeria eest. Tulin mina siis jalgrattaga ja tegin ühe suurema ringi. Algul mõtlesin, et käin rattaga aarde juures ära, kuid kiirelt saabus selgus, et see vale mõte ja ratas jäi rohu sisse mu naasmist ootama. Tänud!

Ega ämmale ei kannata liiga rasket mõistatust anda, võib veel valesti asjast aru saada :P Säherdune lihtsake sobib aga kenasti. Jalastudes pidi ikka rada ka valima. Ega siin midagi keerulist olnud muidugi, suvel saab täitsa kuiva tossuga kohale küll. Konteiner nullis sundis aarde nime uuesti vaatama - ega ma kogemata vale tiimi kingituse otsa sattunud :D Siiski mitte. Hästi teostatud ning kindlasti väärivad Eesti kvaliteetseima aardeseeria autorid justnimelt geopeidulist kingitust. Aitüma!

Lahendatud, leitud ja logitud. Kummikud olid jalas, aga praegu oleks kenasti ka nendeta saanud. Tänud.

Maa-ameti järgi näeb see kingituse asukoht üsna ropp välja. Koht kuhu normaalne inimene ei läheks isegi relva ähvardusel. Aga kui seal oleks üks aare? No siis pole küsimustki. Esimene lähenemiskatse lõppes põlvesügavuse veetakistuse juures. Teisel katsel murdsin endale ühe mädanenud puutoika ja hakkasin mööda pokusid nulli poole ronima. Pokusid on siin tõsiselt palju. Veekogu pool olid need veel täitsa jäised ja püsisid jalge all kindlalt nagu betoonpostid. Umbes 50 poku järel olingi aarde juures. Nimi kirja ja samamoodi tagasi. Praegu oli veel tehtav aga kardan, et nädala või kahe pärast, kui pokude vahel olnud lumi ka ära sulab, siis peavad aardeotsijad endale kalamehekummikud jalga tõmbama :) Aitäh!

 1 

Helduri Neeruti oosistiku matk pigistas meid endid tühjemaks. Motma-Märt doneeris meilt viimasedki veeringud. Mis siis ikka, tuleme ja teeme endale siis raudteel lõpu peale. Aga oot, enne ikka üks aardeleid veel. Sest võidab see, kel on surres kõige rohkem leide ;-)
Me Marjega sammusime lõpu räätsadega, sillutades teistelegi põrguteed. Aarde manu saime ikka kokku nagu põrguväravaski. Aga eks see paik oli siin ehk pisut kaunim tänase päikeselise ilmaga. Tagasiteel tupsutasime raudtee pervel saapaid lumest tühjemaks. Ja sealt ta tuli - oranž rong! Olime loetud meetrid eemal, kui väle tulinahk meist tuututades mööda vuhised. Oleks meid vaid Piia tuules leekivatest juustest pilti taibanud teha. Oli omajagu emotsionaalne hetk ;-D
Aitäh Raivole lahenduva mõistatuse ja geopeidulise peidupaiga eest! Aare jonksus, evej.

 1 

Pooltel meist olid räätsad. Mina olin selles osas, kellel neid polnud. Kulgesin küll hooga algul ees ja taaskordne liikumine lumes, kus istudes ei mõistata, kas seisad jalgadel või toetad ennast justkui istudes. Kui lumi ühel hetkel kannab ja siis otsustab su raskuse all üle poole meetri sind maakera keskpunkti suunas juhatada, tõmmates taas seljas valusalt lahti lülisamba diskid. Nii pääsesidki ette räätsadega kaaslased ja meie mõnulesime siis nende jägedes nullini. Jäljed täitusid kohe veega ja loomulikult saapad ka, aga seda mõistsime alles hiljem.
Tore kulg , mis lõppes jalatsite kohendamisega raudteel, kauguses paistmas kiirusega 100kmt lähenemas valge latern... rong!! Viimase hetkel saime paar sammu raudteelt eemale ja juba tuiskas porgand meist mööda, meie lehvitusele pasunat vastu pannes. Kahjuks jäid pildid ootamatu külalisega tegemata, tore elamus aarde otsimisest aga saadud kindlasti.

Kristal oli mõistatus lahendatud (pärast selgus, et ma isegi sellega kunagi kolmveerand teele jõudnud) ja bussini jäi parasjagu aega, et proovida. No on alles talv ja maastik! Isegi meil, pikajalgseil, kippus lumi lausa püksi ülemisest servast sisse ronima. Aga kohale jõudsime! Järgmistele otsijatele on nüüd küll omapärased sikk-sakid ja erinevad lähenemisteed sisse sumbatud.

ÄMMatiim on igati kingituse - tegelikult isegi mitu - ausalt välja teeninud. Aitäh, Raivo, seda ellu viimast!

Kulgemist alustasime tihedas lumesajus, otsitava juures ilm selgines ja päike tuli välja. Aardeni sumpasime kohati vööni kerges lumes, võsas ja maha langenud puudel, lahe maastik. Tänud peitjale.

Läksime koertega jalutama ja sattusime täiesti ootamatult nii kaugele, et oli paras seda aaret logida. Juba mõnda aega ootasid koordinaadid kohale minekut. Tänase ilmaga sai sinna ka matkasaapaga ligi. :) On lahe maastik! Meie vanemale kutsale natuke raskevõitu, aga ta sai hakkama! Aitäh väga mõnusa koha ja aarde eest peitjale!

Tagasi tulime mööda raudteed ja Tiia astus korraks relsi peale. Jalg oli kolm nädalat sinine. Hea, et silmili ei kukkunud. Aitäh.

Lahendamisega läks kiirelt ja hästi. Sain teisena rohelise, aga ei hakanud kohe kohale ronima, sest mina polnud ju Ämma aarete peitja. Pealegi oli suht hiline kellaaeg ja õues täiesti pime. No ja maastik ka ei kutsunud. Seega jäi aare paremaid aegu ootama.
Täna oli Siim tarvis Ebaverre suusatama viia ja nii ma selle vajuva tee omale jalge alla võtsin. Lund sadas. Kohe palju sadas. Õrnalt oli näha, et eilsed otsijad olid oma geomobiiliga õite lähedale saanud. Mina ja ema kulgesime suurelt teelt jalgsi. Minu varustus oli parem, nii et ema jäi künkale ilma ja lumesadu imetlema, kuni mina lõpuni kulgesin. Eilseid jalgsijälgi enam näha polnud. Valisin oma raja.
Päev polnud kõige paremini valitud, sest kohev lumi varjas hästi nii märgi kohti kui mättaid. Õnneks õnnestus kuivade jalgadega kohale saada ja tagasi ka. Aare oli muidugi tore - Raivolt muud ei ootagi! Aitäh!
Kingitused jäid ka minust peitjaid ootama.

 1 

Donasi aarde juures uurisime servast, et kas seda kingitust on mõtet minna matkasaapaga proovima. Ei ei ole, vastati, pole mõtet minna saabast ja ennast uputama. Istusime autosse, vaatasime kaarti, krt oleme nii lähedal.. et vaataks kui kaugele saame, siis on teada mis järgmine kord kaasa võtta. Läks nagu tavaliselt, ujusime nii kaugele, kui saime ja ühel hetkel oligi tops käes. Tänud peitjale ning kogu ÄMMatiimile.

Mõistatus oli lahendatud ammu, kui Narvas sai käidud. Siis ei viitsinud aaret logima minna, aga nüüd kui olid nii lähedal, siis ei saanud ju logi kirja panemata jätta. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Teekond aardeni oli täiesti normaalne väikeseks jalutuseks. Kingitused jäid endiselt peitjate tiimi ootama. Tänud aarde eest, tore konteiner.

 16 

Selle aardega sai ikka omajagu nalja.Esiteks algul ei saanud peitja loogikaga ühele lainele ja lahendus sündis alles neljandal katsel. Nagu ikka sai alustatud kõige keerulisemast variandist ja kui lõpuks lihsama juurde jõudsin, siis oligi geokontroll pihtas ja põhjas Peale koordinaatide sisse toksimist veendusin, et see on küll üks vägagi kahtlane koht.Tean seda, sest teatud põhjustel on ennemgi seal käidud, kuigi mitte just selles punktis.

Kohale minnes selgus, et tutkit- minu halb unenägu oligi täide läinud.Aardeni jäi kusagil 13 meetrit ja tänasel päeval igatahes kuiva jalaga sinna ei saa. Tuli kohe meelde üks mitte kaugel asuv sama peitja aare ja sellega seoses olevad mälestused.Aare on praktiliselt käeulatuses, aga kätte ei saa. Uurisin nüüd telefonist veel mitmeid kaardikihte ja käisin isegi teisel pool ära, et Äkki mingi purre või midagi hakkab silma.Noo mitte midagi ja olin juba ahastuses, et kuidas on see võimalik, et varem leidjad said sinna kuiva jalaga.Vahepeal polnud sellist külmagi, et jää tekiks.

Lõpuks otsustasin kontrollida sisestatud numbreid, et äkki... Ja oh seda õnne kui selgus, et olin eelviimase numbri valesti sisestanud. Nüüd oli pilt hoopis selgem ja tallasin uuesti praktiliselt varem oldud kohta tagasi. Tagantjärgi mõelda, siis sellist viga pole nagu ennem teinud ja hea, et screenshot geokontrollist telefonis oli. Aardega olid kõik hästi ja kingitused jätsin veel järgmistele leidjatele.

Tegelikult kingitusi sain juba tulles kui mingi vastutulev must džiip pärakäruga minust mööda tuiskas ja forelle kärust tee peale maha puistas.Tervelt kolm siplevat kala sai üles korjatud ja kotti pandud.Vahel lihtsalt veab teistmoodi. Aitäh toreda aarde eest, mille leidmist saab veel tükk aega meenutada.

Eksinud kalake :)

Leitud. Aitäh!

 1 

Mõistatus lahenes eelmisel õhtul ja üllatuslikult kohe esimese korraga. Et tänane matkapäev liiga pargijalutuskäiguks ei kujuneks, tegingi ettepaneku, et põikaks korraks rajalt kõrvale ja korjaks selle aarde ka ära. Mis teistel saigi selle vastu olla. Esimesed takistused ilmnesid küll üsna pea ehk tõdemus, et kui tossudes kaaslane peaks kuskile läbi jää kukkuma, siis oleks matkal kriips peal ka. Sellest takistusest sai aga õnneks üsna ruttu üle, kui kummikutega turvanaine seltskonna etteotsa panna ja ega jäägi enam nii nõrguke polnud. Päris vahvad vaated avanesid meile teekonnal ja lõpp võttis ka muide suule, sest konteiner oli ju nagu ühest teisest toredast seeriast, ainult veidike suuruusehullustusse sattunud. Pingutuste krooniks võtsime ka ühe leiutasu. Tagasi sai minu arust veidi lihtsamat teed mööda ka minna ja siis juba vanadele jälgedele. Praegusel aastaajal tore kõrvalepõige, aga soojemal ajal vist poleks tahtnud sinna sattuda. Aitäh peitjale!

 9 

Läksin täna kingitust üle vaatama. Ortofoto peal tundus paras ojade labürint olevat ja varustasin ennast pikkade kummikutega. Kohapeal selgus selle sügise anomaalia - kõik ojad ja kraavid on kuivaks jäänud. Nii ka siin. Ilusaid kaadreid klõpsides jõudsin kohale.
Kirstu avades jäi näppu karp, milles olid kingitused aga mitte logiraamatut. Hakkasin juba mõtlema, et kas oli äkki multiaare või mõistatus, et kingitus käes aga logipunktini peab veel jõudma. Siiski avaldas ka logiraamat ennast peatselt. Ei olnud esimene, ka teine mitte. Kingitust ei võtnud, las jääb siis ka kaheksandale leidjale midagi.

vaade luhale

kingikarp

Tänud mõnusa jalutuskäigu eest! Huvitav miks ma kummikud panin, king oleks ju kuivaks jäänud :) Esimene logi sai kirja 10:58