Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sellest hetkest alates, kui Eestis hakati challenge ehk väljakutse aardeid peitma, ei ole geopeitus enam endine. Küll tuleb taga ajada 7-päevaseid tsükleid, teha maakerale mitu tiiru peale, otsida kindlal kuupäeval peidetud aardeid ja palju teisi väljakutseid.
Kohtume 14. jaanuar 2019 kell 19:00-19:30 päises toodud koordinaatidel. Lobiseme challengete teemal, muliseme niisama ja kes soovib, saab ka seal samas asuva challenge logiraamatusse nime märkida. Kellelgi ikka on redel kaasas. Ja kui ei ole, teeme inimtorni :P
Kuupäev on selline valitud, kuna 14.01 kuupäeval on seni ainult üks aare peidetud Eestis ja see asub Tartumaal, nii et kes pole seda jõudnud veel leida, siis saab lähemalt ka. Kaugema kandi rahva ees vabandan, et sündmus toimub esmaspäeva õhtul, aga statistika on selles kuupäevas süüdi.
P.S. Oodatud on ka need geopeiturid, kes ei tegele challengetega.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC819RQ
Logiteadete statistika: 35 (100,0%) 0 3 0 0 1 19 Kokku: 58
Aeg on see täpp kaardilt ajaloo arhiivi saata.
Plaanisin juba leiulogile lisada Suuki temaatilise muusikapala "Statistiline" aastast 1976, aga ei tulnud õigel hetkel meelde. Kuulakem siis nüüdki seda tabavat lugu väikestest valedest, suurtest valedest ja statistikast. Nautige sõnu(mit)! :-)
Pressisime ennast ka kohale läbi paksu lume, mandariinikast kaenlas. Poleks küll osanud oodata sellist rahvamassi, kes kõik statistikat soovivad teha. Aga öeldakse, et üks langenu on tragöödia, tuhat langenut on statistika. Kalendri järgi oli mul sel päeval ka sünnipäev ja statistika mõttes oli see mulle küll rahvarohkeim pidu peale kahekümne viienda sünnipeva tähistamist paar aastat tagasi. Oli tore koosviibimine. Tänud peitjale.
Tore oli kohtuda nii paljude kaasvõitlejatega. Tänud üritust korraldamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
See sündmus sobis kohe õige mitmesse statistikasse. Saatuse tahtel sai muidugi see Äksi aare ka sama nädala sees leitud :) Tänud korraldamast!
Statistiliselt oli vaja lihtsalt päev kirja saada. Ilusasse lumisesse ja rahvarohkesse metsa jõudmine ja kõik kohapealne oli boonuseks. Tänud kutsumast!
Alles eila osalesime Põltsamaal Marise tähtpäeva pidustustel. Täna sai paljuski samu nägusid taas näha. Alati ei satu kojugi nii tihti ;-) Peatusin tublisti enne sündmust suures parklas, kus Kristeli ja tänase pidupäevalise, Timmu geomobiil juba ees seisis. Ajasime veidi Kristeliga juttu kuni märgade jalgadega Karl tegusalt geopäevalt maandus. Siis tuli juba autost väljuda ja südmuseks sooja tegema - häälepaelu lahti rääkima - hakata. Autosid hakkas riburadamisi juurde saabuma, kas parkis samma, kes sõitis edasi. Kui aeg piisav ja paras punt koos, astusime grupiviisiliselt nulli poole. Õigemini, algul ikka mööda. Ma ei pannud gepsugi tööle, ei teadnud sugugi, kuhu minna. Õnneks leidsime Inge jälgedes õige raja.
Sündmus osutus sama rahvarohkeks ja lõbusaks ja kestvaks, kui eilane. Nagu juba korduvalt tõdetud - geopeituritel pole sündmuseks muud vaja, kui aeg ja koht teatada. Sellega sai korraldaja suurepäraselt hakkama. Lisaks oli nullis 5.0 aare, mida minu jaoks uudse tehnikaga alla toomas käidi. Eriti tubliks osutus minu meelest Annabel, kes küll pikamööda, aga visalt aardeni roomas. Retsept!
Rõõm oli ka värskemaid, nooremaid ja nägusaid osalejaid silmata. Seekord jäi küll sündmuste isiklik eesmärk - mõne tundmatu mänguriga tutvust teha - paraku täitmata. Selmet kinnistasin teisi, vanemaid, aga ka värskemaid geotutvusi. Kahetseda pole midagi, logidest saab ju ka teada, kes kes oli ;-D
Sündmuse enda kohta. Nagu Madiski tõdes: "Sellest hetkest alates, kui Eestis hakati challenge ehk väljakutse aardeid peitma, ei ole geopeitus enam endine." Kui seda kõike enda ja teiste suhtes ausalt ning päriselt kohal käies tehtaks, poleks nende väljakutsete vastu eriti midagii. Enamus kodumaistest mul niikuinii aastatega täis tiksunud. Kuna aga väljakutsed toovad mõnedes mängurites inimlikkuse negatiivsemad pooled välja, siis ei arva neist väljakutseaaretest eriti suurt miskit hääd. Mulle pakub siiani väljakutset ikka aarde leidmine ja/või kättesaamine. Sestap plaanin nullis olevasse, täidetud 366 peitmisepäeva väljakutsesse oma nime siis kirjutada, kui sinnakanti ise turnima lähen. Mis siis, et mindki mölliti grupiviisilise logimise ajal logiraamatusse. Mulle aga hakkas meeldima Tarmo tehtud katsetus aardeni ilma abivahenditeta jõuda. Proovin seda üks kord räpariietega, äkki õnnestub. Kuigi puu on selleks pisut ebamugavalt jäme. Äkki aitab enda jämeduse kasvatamine, mis viimasel ajal edukalt edeneb.. ;-)
Madisele viis pihku toreda valge sündmuse eest! Isegi tööpäeva õhtul tuleb pimedasse metsa nii palju inimesi - uskumatult vahva kamp oleme! Palju õnne Timmule ka takkajärgi! Aitäh maitsvate ampsude eest! Jääme lauamängimiseni, juba peagi! Ja hoidkem positiivsete iseloomuomaduste lippu kõrgel! B-)
Sellist rahvamassi ei osanud küll nullis oodata. Väga lahe, et kõik viitsisid ennast tööpäeva õhtul õue vedada. :) Saime tunnikese lobiseda, siis hakkas jahe, nii et kolisime lähedal asuvasse söögikohta istuma.
Tänud Madisele korraldamast. :)
Hull värk jaa.Mis teha,kui on vaja statistikat taga ajada :) Mõned kommid ja mandariinid said ka pintslisse pistetud. Aitäh metsa kutsumast!
Kuna eelnevalt oli teada, et Exe ja Henny tulevad üritusele, siis oli selge, et Jasmiini pole mõtet põue pista. Haarasin siis esikunurgast kelgu, kuid see muutus kohutavaks liiklusvahendiks kohe, kui olime Viljandi mnt. ületanud. Paksus lumes sumpamine oli niigi raske, aga kelgu vedamine peaaegu võimatu. Mingil hetkel ma võtsin Jasmiini sülle ja tassisin kelku niisama käes. Suur aitäh geopeiturile, kes peaaegu nulli sõitis, tegi liikumise olulisemalt kergemaks ;)
Nullis sain kohe logiraamatu pihku, kuid see oli väljakutse oma. Mul on mingi 45 kuupäeva vist puudu veel, aga heaks juhuks logisin ära. Hiljem nähes, kui lihtne see ronimine on, ei näe ma mingit põhjust, miks ma ei peaks kõrguste vallutamisega hakkama saama.
Sündmuse logiraamatusse kritseldasin ka nimed ära. Logimine oli eile päris keeruline: kui tähed, mida kirjutad on täielik udukogu (käisin eelnevalt silmaarsti juures, kus pandi silmadesse pupille suurendavaid tilkasid). See vahemärkus oli detektiividele, et kui kellelgi peaks tekkima kahtlus seoses tavapärase käekirja erinevusega.
Otseloomulikult kulus suurem osa ajast Jasmiinil koertele pai tegemisest ja nende vaatamisest. Eriti suurt tähelepanu püüdis valge suur karvapall.
Sellised lühikesed metsamatkad nädala sees on väga toredad ja energiat andvad, kuigi ma kurdan, et raske on sumbata. Lihtsalt see saadud emotsioon on koju jõudes nii suur, et paneb silma särama.
Aitäh, oli vahva ;)
Hommikupoole päeva tundus, et selle tuisu ja tormiga küll ei saa õhtul huvitav olema. Siiski, tegelikult oli see õhtune ilm ideaalne ja soosis vägagi väljas olemist. Nii ajasime ka end välja. Noh, ikka selleks, et saada jälle sammuke lähemale ühe challenge täitmisele, ega inimesed ise meid väga ei huvitagi ju! Nali! :)
Päris huvitav oli küll näha, kuidas kuskil keset metsa oma kümned ja kümned inimesed koos ja teevad midagi. Kes ronib, kes logib, kes suhtleb niisama. Me olime seal viimases pundis. Puu otsa ronime ja oma nime paneme kirja siis kui ka see 366-tingimus kunagi täis saab.
Tänud ürituse korraldajatele ning Timmule veelkord õnne, sitkust ja jõudu!
Esimese hooga jäi nagu meelde et see toimub pyhapäeval aga kui esmaspäeval uuesti lahti klikkasin vaatasin et ohoo näe see ju täna ja oligi selline nac vabam 6htupoolik ka. Statistikat just teha ei plaaninud aga otsustasin siiski väike jalutuse loodusesse ette v6tta et m6nda tuttavat nägu kohata ja paar s6na juttu puhuda. Sellist rahvahordi aga mis sinna kokku valgus ei osanud kll oodata :D Nullis olevat aret ette logida ei plaaninud kuna mul veel omajagu sinna minna. aga auto juures keerasin igaks petteks kaks slingi endale ymber kere. Silver selle peale pakkus et v6tab siis rakmed ka kaasa, mine sa tea mis plaanid ees ootamas. Koha peal muidugi selguski et yhtegi erekteeritavat ega klapitavat abivahendit keegi kaasa v6tnud polnud ja Silver otsustas et teeb nac sooja ja käib yleval ära. Teine variant oleks muidugi ka inimtorn olnud aga see selleks. Koosviibimine m66dus m6nusa jutuajamise ja kommis66mise saatel ja juba märkamatult oli 19 saanud 20. Täitsa m6nus kogunemine tuli sellest välja. Tänud kutsumast ;)
Tänud korraldajale, mulle meeldivad sellised tööpäeva õhtul toimuvad sündmused;). Lumine mets ja nii palju toredaid inimesi oli õhtul kokku tulnud, vahva. Mul ei olnud seda kuupäeva vaja, ilmselt mingisse statistikasse tuli kasuks, aga see polnud kindlasti osalemise põhjus. Pigem võimalus mõnusat geojuttu ajada, challengete teemal eriti ei rääkinudki, vaid vist ainult, et las nad ise tiksuvad, kunagi ikka täis tiksuvad. Ka nullis asuva väljakutse logiraamatusse tulen panen oma nime kirja kunagi hiljem ise, millalgi saavad ju tingimused täidetud.
Oli tore! Lisaks on tore, et sellistele kogunemistele järgneb juba nagu natuke tradistiooniliselt mõni lahe aardeotsing. Tänane õhtu viis rappa.
Sündmusele kogunemine meenutas pisut öölambi magnetile vastupanu kaotanud liblikate liikumist. Iga sündmusega jääb pisut rohkem geokaid meelde. Redelita ronimise koolituse eest suur tänu Silverile... koduse aiamaja kraami peale mõeldes koerte jalutusrihmad ja istetrapets peaks olema parim sileda puu otsa ronimiseks :D Timmule palju õnne ja mandariini seemnete teooria vajab veel timmimist. Tänud Madisele korraldamast.
Statistikute päeva 8. aardetüüp - "Sündmus".
Eks see sündmusaare ajendaski tegema ühte tõsist statistika päeva. Et ainult väljakutse aarete logimine ei oleks liiga ühelaubaline, siis sai juurde mõeldud ka ülesanne täita Pärnumaa väljakutse teha võimalikult palju erinevaid aardetüüpe ühe päevaga. Missioon oli teha 7 aga igaks petteks võtsin enda Eestimaa valikutest maksimumi.
Logitud sai siis plaaniliselt 8 erinevat aardetüüpi, külastatud 13 väljakutse aaret, tehtud plaaniväline FTF ja täidetud üks väljakutse. Statistika kohapealt võib öelda, et oli kordaläinud päev.
Kohapeal oli mets rahvast täis. Tore melu. Pärast sündmust sai veel tehtud väikene järelistumine Vijandi mnt ääres ühes söögikohas. Õhtul koju jõudes olin ramp väsinud. Viskasin 3 paari sokke ja jalanõusid kuivama ning ennast viskasin lõõgastavasse kuuma vanni üles soojenema.
Aitäh Madisele oma sündmusega statistika ettevõtmise pisikut pähe panemast!
Ühesõnaga, mingil hetkel lobisedes loksus plaan paika, et külastame sündmust. Mõeldud-tehtud. Sõitsin auto kusagil aardega kohakuti lumme kinni (küll kevadeks välja sulab) ning korjasime tee pealt järjest rahvast juurde ja jõudsime üsna suure seltskonnaga kohale. Sündmus ise oli lahe nagu alati. Minu arust on alati samad näod koos ja sama rahvas kohal - lihtsalt seekord oli Mariann logiraamatuga käepärast võtta ning kõik said kirja :). Vabalt oleks võinud kahetunnise sündmuse teha, kahju oli laiali joosta. Aitäh!
Vedasime meiegi ennast kohale. Parklas sattusime kokku Merlega, kellega koos sumpasime sündmuseni. Kirjutasin nimed raamatusse ja premeerisin ennast kommiga. Saime väheke juttu ajada kuniks selgus, et olime mugu kinni parkinud. Mis siis ikka, Maire and Kristjan to the rescue (mugu oli veidi pahane).
Kõigepealt tänaks peitjat vahva esmaspäevaõhtuse kogunemise korraldamise eest! Huvitav oli vaadata, kuidas geopeiturite hordid igast suunast lähenesid. Seekord oli mul au logiraamatuga ringi käia ja nii said peaaegu kõik tervitatud. Märkamatult sai sündmus läbi ja juttu sai veel tublisti üle aja aetud. Pärast läks ka hästi ja auto ei jäänud isegi lumme kinni.
Ikka algusest peale oli meil Mariannega plaan tulla lumisesse metsa toetama korraldajat ja neid kümmet geopeiturit, kes viitsivad end soojast toast välja ajada. Osavõtt osutus aga nii popiks, et lõpuks lugesin raamatust kokku 48 nime + 2 koera, üks koer vist ennast kirja ei pannud :) Tänud korraldajale!
Päeval tuli sündmusaare Mikiga jutuks ja õhtul juba istusimegi autos ja suundusime nulli. Parkimiskoha leidsime kiirelt ja sündmusele jalutasime juba suurema seltskonnaga. Nullis oli uhke pidu püsti ehk rahvast oli palju. Hoidsin madalat profiili ja panin nimesid ja nägusid Miki abiga kokku, aga kui ma Teid nüüd ilma mütside ja sallideta näen, siis ilmselt pean uuesti puslet panema :) Tore oli vahetada soe tuba ja pehme diivan metsa vastu :) Aitäh!
Meie vist olime selle ürituse viimased saabujad. Vahepeal mõtlesin juba, et ei suuda ma seda käru no mitte kuidagi sinna metsa vedada, aga ei jätnud jonni ja kohale ma jõudsin. Kohapeal leidsin ühe salasekti nõupidamise. Panime nimed statistikutena kirja. Vahetasime mõned sõnad ja oligi aeg hakata käru jälle uuesti metsast välja vedama. Sain isegi vahepeal head soovitused, et monteeri kärule suusad alla. Tegelikult ju täitsa hea soovitus. Kui nüüd aarde peremees veel mõne sügaval metsas oleva ürituse korraldab, siis tuleb isegi uuesti see mõte üles korjata. Suured tänud peremehele kutsumast.
Töölt koju sõites arvasin, et suur metsaõppus algab kell 6. Veidi enne kuute selgus, et siiski alguseks märgitud 19:00. Ohkasin kergendatult ja asusin igapäeva toimetuste kallale. Parklasse saabudes oli tunne, et kuskil lähistel võib veel üks üritus toimuda - lihtsalt nii palju autosid oli. Veidi peale seitset asusin parklast jalutama ja läks ikka omajagu aega enne kui kutsil tuurid üles tõusid ja ta nõustus pimedas metsas edasi jalutama. Kohale jõudes oli vaja kõik üle nuusutada, plats puhtaks lakkuda ning paisid nuruda. Aitäh korraldajale ja osalejatele!
Mul ei olnud üldse plaanis täna siia tullagi. Tavaliselt on mul esmaspäevad sellised sinised. Lakun kodus nädalavahetusega tekkinud haavu ja puhkan konte. Aga siin Kaupo ikka meenutas seda õnnetut kuupäeva. Vaatasin siis oma statistikat ja oh imet ainult 21 päeva veel jäänud. Tänane sündmus langetaks selle juba 20 peale. Võtsisn siis ennast kokku ja panin kiirelt osalemisteate üles, et enam ümber mõelda ei saaks. Haavu võin ju homme ka lakkuda. Vajus minulgi karp lahti kui seda kohale saabunud rahvamassi nägin. Värskete saabuvate logiteadete põhjal arvasin et praegusel ajal enamus geopeitureid vegeteerivad niisama. Igatahes eksisin rängalt. Viimasel minutil olin autost igaks juhuks rakmed ka tasku pistnud. Redelit poleks küll viitsinud siia lohistada. Tuli välja et keegi ei viitsinud ja nii see turnimisosa mulle kaela sadaski. Mul ei ole selle vastu midagi, sellist pulli teen hea meelega. Pealegi see oli sündmuse ainuke istekoht ja milline ülevaade! Lõpuks kui kohalik petitops oli oma ringi ära teinud, lasti ka mind maa peale tagasi. Paistis et minu tegevuse vastu tundis huvi ka Annabel. No ega ma kade pole, loomulikult las laps lõbutseb. Esimese korra kohta sellise libeda puu peal tuli tal ikka päris hästi välja. Tubli tüdruk. Veel kaks sõna juttu, auto lumehangest välja ja suund raba poole edasi.
Ahjaa, challengitest pidime ka rääkima, see läks mul puhta meelest. Tänud.
Võtsin kodu juurest Airi auto peale ja veeresime uue lume all peidus oleva kergliiklustee juurde parkima. Päris nulli ei hakanud autoga trügima kuigi oleks ju võinud auto võimekust proovida küll. Parklast nulli suunas liikus korralik paraad ja kohapeal oli rahvast üllatavalt palju. Kõik ekstraverdid olid kindlasti kohal. Nimi kirjas jõudsin veidi ka uudistada kuidas minimaalse varustusega puu otsa ronitakse. Kuna mul on challengist 2 aaret veel puudu, siis puu otsa seekord ronima ei hakanud. Järsku oli aga sündmus läbi ja algas paraad parkla poole.
Väga mõnus sündmus oli ja oi kui palju rahvast oli kokku tulnud. Nullis oleva aarde said kõik, kes tahtsid väga lihtsalt logitud. Silver ronis rakmetega ülesse ja viskas logiraamatu alla. Muidugi Annabelile ei andnud rahu ja tahtis ka proovida. Pole ju kunagi varem rakmetega roninud. Aitäh Silver, et andsid Annabelile võimaluse ronimiseks. Annabelil iseloomu ja jaksu jagus, vinnas ennast lõpuks aardeni- oli väga õnnelik ja ütles hiljem kodus, et tema sai meie perest täiesti ausalt logi kirja. Kiitis veel takka, et rakmetega oli väga mõnus, vaja ainult veel harjutada. Madis sullegi tänud metsa kutsumast, ilm oli mõnus talvine ja seltskondki tore.
Sai osaletud ja suure punnimise peale isegi rakmetega väljakutse aarde juures käidud. Tänud korraldajale.
Paar päeva tagasi oleks veel võinud arvata, et eriti osalejate vaenu sündmus tuleb. Tegelikult oli rahvast palju kohal. Kaardilt tundus null palju lähemal. Eriti kui gpsi käes pole, siis tundus sündmus eriti kaugel olevat, tagasitee oli palju lühem. Tore jutuajamine oli, hea et sündmuseid ikka korraldatakse.
Täiesti süüdimatult teatasin töö juures, et ma pean kell 18 ära minema kuna mul on sündmus. Kergitasin kaabut ja tulingi tulema - nii lihtne sõjaplaan oligi. Läksin võtsin Stella kodust peale, et siis metsa minna. Auto parkisime kuskile ära ja hakkasime valguse suunas liikuma. Seda lund oli seal ikka päris korralikult. No nii õigeaegselt jõudsime kohale, et sain ronimatagi nime 366 raamatussegi kirja, tänud Silverile selle eest! Kuna nüüd on nimi kirjas, siis peab vägisi challengei ka ära tegema. Kui vaid oskaks aardeid peitmise kuupäeva järgi otsida, oleks challengei täitmine tunduvalt lihtsam.
Sündmusel oli ikka meeletult rahvast - ju siis kõigil oli seda 14.01 kuupäeva vaja.
Peaaegu 45 minutit olime seal metsas ja selle ajaga suutis Stella hävitada lausa 3 mandariini.
Tänud metsa kutsumast!
Kõige lihtsam pimedast metsast aaret leida on minna sinna koos peitjaga. Nii ma ennast Madisele saba peale sättisingi. Täitsa vahva oli vaadata kuidas rahvas kogunema hakkas, igast ilmakaarest paistsid tulukesed. Statistikuid on meil ikka üllatavalt palju. Igati tore sõõm värsket õhku esmaspäeva õhtul. Ja tänu Madisele jälle kalendris üks päev juures.
Statistika mulle meeldib, väljakutsed samuti. Kui need aga koos ühte patta panna - saab koogelmoogeli. Tundub ahvatlev aga ma ei jõua mõtte ja tegudega järgi. Pidasin korraks plaani, et tulen bussiga, kuid siis krabasin naabrimehel nööbist kinni, et kergema vaevaga kohale jõuda. Kohapeal sain planeerimatult tasku võtmehoidjatest punni. Üks ilusam ja nunnum, kui teine! Suur aitäh Leviale! Vaatasin kuidas Annabel järjekindlalt end mööda puud üles poole ajas ja mis seal salata - jäi ikka kriipima küll. Oleks ikka tahtnud ise ka proovida. Seda enam, et kui Annabel sai hakkama, siis oleks ju mina ka saanud ja südmusaarde nullis oleva [CHALLENGE] aarde tingimused on mul kah täidetud. Kraaps naabrimehele, tänud korraldajale.
Kuupäev kui selline oli mul olemas seega kohale sai vajutud ainult sündmuse pärast. Puu otsa lähen siis kui kõik kuus puuduvat kuupäeva olemas.
Käisime ka korraks juttu ajamas ja nimesid logiraamatusse kirjutamas, tänud.
Päeva peale vaatasin GP lehte ja mõtlesin, et tuleb vist minna statistikuid vaatama. Mis moodi sa ikka muidu selle kuupäeva kirja saad. Võtsin oma neljajalgse kaasa ja metsa. Metsas olid juba laiad tallutud rajad ja tulukesed metsa all aitasid ka suunda hoida. Statistikuid kogunes päris palju ja tallutud sai korralik plats. Aitäh Madisele metsa ajamast.
Tore oli näha, et nii palju inimesi viitsisid metsa tulla tööpäeva õhtul. Olles esimesena kohal, hakkas järsku igast suunast taskulambikesi lähenema ning varsti oli metsaalune paksult rahvast täis. Tea, kui nüüd mõni suvaline mugu peaks seal päeval jalutama, siis mis ta arvaks sellest kinni trambitud lumega platsist :P
Tore oli, aitäh tulemast kõigile!
Viimasel hetkel siiski vaatasin aknast välja ja otsustasin, et lähen vaatan ka korra statistikud üle. Kolistasin kohale ja jätsin auto üsna suure tee lähedale. Kohapeal vahtisin veidi aega rihmade-inimese-kooslust puuotsas kõlkumas - täitsa omapärane vidin kõrgustes turnimiseks... miski aeg äkki vahin vähe lähemalt ka ja üritan selle värginduse enesele selgeks teha, paar aaret tunduvad nõudvat sellist abivahendit. Ajasin mõned sõnad juttu ja tulin tulema. Aitüma metsa kutsumast!
Liitume, et ühel ilusal päeval ka ekstraverdiks saada..
Never say never ehk ühel päeval olen äkki isegi agar statistik..;) Mõni tsällens mitmekümnest on ju juba täidetud;) Tulen kohale, targutan niisama ja vaatan, kuidas teised ronivad, küll kunagi on mulgi põhjust.
Nullis asuva aarde logimiseks on mul ikka kümneid kümneid päevi veel puudu. Üldiselt võtan neid challenge tüüpi aardeid nii et kll nad kunagi taustal täis tiksuvad. Kulub selleks siis päevi, kuid, aastaid. Aga geoseltskonnaga kokku saamisest ja muljetamisest kll ära ei ütle. Tulen ka kohale ;)
Tulen ka kohale, 14 jaanuar on mu eelviimane leidmata peitmise kuupäev, viimaseks jääb 29 veebruar. Tuleb ühe aarde pärast veel aasta aega CHALLENGEit logimist oodata...
Kunagi ei tea, kus seda kuupäeva vaja võib minna. Broneerin kaks istekohta. Kohapealses ronimisaktsioonis osalemise otsustan kohapeal.
Ilmselt saab see 14.01 ka minu jaoks kunagi häirivaks faktoriks. Tehke ruumi.
Tulen ka õhtul kohale. Kohapealses ronimisaktsioonis ei osale kuna tingimuse täitmisest on mõned aarded veel puudu.
Prooviks ikka sündmusele jõuda ja ekstraverti skoorimiseks lähemale püündida :)
Vaatan, et siin on juba tornijagu rahvast koos. Järelikult tuleb ennast kohale vedada.
Plaanime tulla. Kuidas see täpselt õnnestub ei tea veel kuna peaksin tööl olema 20.00ni. Aga on veel piisavalt aega, et välja mõelda kaval sõjaplaan.
Tulen statistikuid tervitama ja nendega kohtuma. Et statistikutega oleks statistikat jagada, siis lisaks plaanin teha ühe tõsise statistiliste väljakutsete aarete päeva. Kui kellelgi juhtumisi esmaspäev vaba ja soovib samuti natukene redelit pagasnikust välja võtta, tassida, lahti/kokku panna ja tagasi pagasnikusse panna, siis võib minuga ühendust võtta ja ühineda.
Plaanin osaleda ja ühtlasi soovin logida ka samas peidus oleva väljakutse. Redelit mul kahjuks pole, palun aidake mind inimtorniga. Luban, et pühasid ma ainult söögilauas ei veeda, aga arvestada tuleks siiski nii umbestäpselt 48 kilogrammiga. Tänud juba ette ;)
Tere! Me ei ole statistikud. Viibime siin esimest korda. Loodame leida omasuguste seast tuge. Samuti loodame kohata hoiatava eeskujuna tõelisi statistikuid, et nende sarnaseks mitte muutuda. Nullis oleva väljakutse-aarde täidan mina ära. Teisel osalejal jääb üks teine päev puudu. Keegi võiks seega ka 16. jaanuarile aarde peita. Või miks mitte üldse detsembrikuu-seeriat tervele aastale pikendada! Jääme nägudeni ja saagem statistikahaigusest terveks!